Kohtuasi T-187/06

Ralf Schräder

versus

Ühenduse Sordiamet

Ühenduse sordikaitse – Taimesort SUMCOL 01 – Ühenduse sordikaitse taotluse tagasilükkamine – Taotletava sordi eristamatus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Kaitse alla võtmise tingimused

(Nõukogu määrus nr 2100/94, artikli 7 lõiked 1 ja 2)

2.      Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Kaitse alla võtmise tingimused

(Nõukogu määrus nr 2100/94, artikli 7 lõige 2)

3.      Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Kaitse alla võtmise tingimused

(Nõukogu määrus nr 2100/94, artiklid 76 ja 78)

1.      Kuigi ühenduste kohus tunnustab ametiasutuse kaalutlusruumi majanduslikes või tehnilistes küsimustes, ei tähenda see, et ühenduste kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas ametiasutus on tõlgendanud majandus- või tehnilisi andmeid. Ühenduste kohus peab kontrollima nii esitatud tõendite tegelikkusele vastavust, usaldatavust ja sidusust kui ka seda, kas need tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid toetavad järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud. Kohus ei saa siiski sellise kontrolli raames asendada ametiasutuse majanduslikku või tehnilist hinnangut enda omaga.

Selle hindamine, kas taimesort on määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artikli 7 lõikes 1 nimetatud kriteeriumeid arvestades eristatav, on teaduslikult ja tehniliselt piisavalt keeruline, et õigustada kohtuliku kontrolli ulatuse piiramist. Nimetatud hinnangu andmine nõuab tehnilist pädevust ja eriteadmisi eelkõige botaanika ja geneetika valdkonnas. Samas ei nõua selle hindamine, kas muu üldiselt tuntud sort on olemas, kõnealuse määruse artikli 7 lõike 2 kriteeriumide põhjal tehnilist pädevust ega eriteadmisi ning nimetatud hindamine ei ole kohtuliku kontrolli ulatuse piiramise õigustamiseks piisavalt keeruline.

(vt punktid 61, 63–65)

2.      Uute taimesortide kaitse konventsiooni (UPOV‑i konventsioon) eeskirjade sätete kohaselt on taimesordi üksikasjaliku kirjelduse avaldamine teaduskirjanduses üks asjaolu, mida võib selle sordi üldise tuntuse hindamisel arvesse võtta. Seda asjaolu võib võtta arvesse ka määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artikli 7 lõike 2 kohaldamisel. Esiteks ei sisalda nimetatud säte nende asjaolude ammendavat loetelu, mille alusel võib tuvastada, kas võrdlussort on üldiselt tuntud, mida kinnitab määrsõna „eelkõige” kasutamine. Teiseks võetakse määruse nr 2100/94 eelviimase põhjenduse kohaselt selles määruses arvesse selliseid olemasolevaid rahvusvahelisi konventsioone nagu UPOV‑i konventsioon.

(vt punktid 94, 97, 99)

3.      Ühenduse Sordiameti apellatsiooninõukogule on määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artikliga 76 antud pädevus kontrollida fakte omal algatusel, kasutades eelkõige selle määruse artiklis 78 nimetatud tõendite kogumise meetmeid. Kuna tõendite kogumise meedet võib apellatsiooninõukogu määrata omal algatusel ning ilma, et ta peaks pooltega selle õigeaegsust või vajalikkust eelnevalt arutama, võib taolisest meetmest samadel tingimustel omal algatusel ka loobuda, kui apellatsiooninõukogu jõuab otsuse tegemisel selles osas teistsugusele järeldusele. Sel juhul ei ole tegemist üllatusliku otsusega, millega rikutakse väidetavat ühenduse õiguse üldpõhimõtet, vaid kaalutlusõiguse teostamisega, mis on kõnealuse artikliga apellatsiooninõukogule antud.

(vt punkt 121)