Kohtuasi T‑536/22
(avaldatud väljavõtetena)
Pesticide Action Network Europe (PAN Europe)
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (neljas koda) 21. veebruari 2024. aasta otsus
Taimekaitsevahendid – Toimeaine tsüpermetriin – Rakendusmäärus (EL) 2021/2049 – Vaie – Määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 10 lõige 1 – Vaide rahuldamata jätmine – Kriitiliste probleemsete valdkondade kindlakstegemine EFSA poolt – Riskihindamine ja -juhtimine – Ettevaatuspõhimõte – Komisjoni kaalutlusõigus
1. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Otsuse teatavakstegemise kuupäev – Komisjoni vastus vaidele, mis on koostatud muus keeles kui vaie – Taotluse esitajale selle vastuse vaidega samas keeles koopia hilisem edastamine – Tähtaeg, mis hakkab kulgema selle hilisema edastamise kuupäevast
(ELTL artikli 263 kuues lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006; nõukogu määrus nr 1, artikkel 2)
(vt punkt 24)
2. Keskkond – Århusi konventsioon – Kohaldamine liidu institutsioonide suhtes – Valitsusväliste organisatsioonide võimalus esitada keskkonnaasjades haldusakti peale vaie – Haldusakt, mille ese on otsus pikendada toimeaine heakskiitu – Vaide ese – Heakskiidu uuesti hindamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikli 10 lõige 1)
(vt punkt 38)
3. Tühistamishagi – Väited – Vaide rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud hagi – Väide, mida ei ole vaides esitatud – Vastuvõetamatus – Argumendid, mis on vaides esitatud väite pelk täiendus – Vastuvõetavus – Piirid – Väide, mis ei muuda vaidemenetluse eset
(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikkel 12)
(vt punktid 41, 43, 46 ja 47)
4. Keskkond – Århusi konventsioon – Kohaldamine liidu institutsioonide suhtes – Valitsusväliste organisatsioonide võimalus esitada keskkonnaasjades haldusakti peale vaie – Vaide põhjenduste täpsustamine – Vajadus ära näidata tõendid, mis võiksid tekitada kahtlusi kõnealuse akti põhjendatuse kohta
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikli 10 lõige 1)
(vt punktid 42 ja 146)
5. Tühistamishagi – Väited – Vaide rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud hagi – Sellest rahuldamata jätmise otsusest tingitud väide, mille eesmärk on seada kahtluse alla selle otsuse põhjendatus – Vastuvõetavus – Piirid – Väide, mis ei muuda vaidemenetluse eset
(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2006, artikkel 12)
(vt punkt 45)
6. Rahvatervis – Riskihindamine – Ettevaatuspõhimõtte kohaldamine – Ulatus – Mõisted „risk“ ja „oht“ – Ühiskonna jaoks vastuvõetamatu riskitaseme kindlaksmääramine – Asjaomaste õigusnormidega määratud liidu institutsiooni pädevus – Kohustus tagada rahvatervise, ohutuse ja keskkonna kaitse kõrge tase
(ELTL artikli 114 lõige 3, artikli 168 lõige 1 ja artikkel 191)
(vt punktid 77–87, 94, 97 ja 314)
7. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu pikendamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Komisjoni kohustus järgida Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamust – Puudumine – Tingimused
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009; komisjoni määrus nr 844/2012, artikli 14 lõige 1)
(vt punktid 89–93, 103, 104, 123 ja 127)
8. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu pikendamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Konkreetse õigusliku aluse puudumisel Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) palutud teaduslik abi – Lubatavus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002, artikli 23 punkt c ja artikli 29 lõike 1 punkt a)
(vt punkt 230)
9. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Määrus nr 1107/2009 – Toimeaine heakskiidu pikendamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Hindamiskriteeriumid – Komisjoni vastu võetud suunised – Siduvus – Vanad suunised, mida on vaja ajakohastada – Mõju puudumine
(Komisjoni määrus nr 844/2012, artikli 13 lõige 1)
(vt punktid 391, 393 ja 401)
Kokkuvõte
Toimeaine tsüpermetriini heakskiidu pikendamisega seotud tühistamishagi raames täpsustas Üldkohus niisuguse hagi vastuvõetavuse eeskirju, mille on esitanud valitsusväline organisatsioon määruse nr 1367/2006(1) alusel, ning ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt Euroopa Komisjoni kui riskijuhi kaalutlusruumi ulatust.
Tsüpermetriin on Euroopa Liidus kasutatav insektitsiid, mille kasutamiseks taimekaitsevahendites anti luba 2005. aastal(2).
Tsüpermetriini heakskiidu pikendamise menetluse raames tegi Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) oma 2018. aasta juuli teaduslikes järeldustes kindlaks neli seda toimeainet puudutavat kriitilist probleemset valdkonda (critical areas of concern). Seejärel avaldas ta 2019. aasta septembris deklaratsiooni tsüpermetriini ohtude vähendamise meetmete kohta.
Pärast seda riskihindamist võttis komisjon 24. novembril 2021 vastu rakendusmääruse 2021/2049(3), millega pikendatakse tsüpermetriini heakskiitu, millele lisati rida erisätteid.
Hageja, keskkonnaorganisatsioon Pesticide Action Network Europe (PAN Europe), esitas 20. jaanuaril 2022 komisjonile rakendusmääruse 2021/2049 peale vaide(4).
Komisjon jättis selle vaide 23. juuni 2022. aasta otsusega rahuldamata.
Hageja palus Üldkohtul see rahuldamata jätmise otsus tühistada. Oma hagi põhjenduseks väitis ta, et on rikutud ettevaatuspõhimõtet ja liidu kohustust tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Ta väitis muu hulgas, et kuna EFSA oli tsüpermetriini osas teinud kindlaks teatavad kriitilised probleemsed valdkonnad, ei oleks komisjon pidanud selle aine heakskiitu pikendama. Selles kontekstis ei ole komisjonil enam mingit kaalutlusõigust ja ta ei saa selles osas tugineda oma rollile riskijuhina.
Oma otsuses jättis Üldkohus hagi tervikuna rahuldamata.
Üldkohtu hinnang
Üldkohus esitas esimesena menetluslikud täpsustused vaide ja sellele vastuseks tehtud otsuse peale esitatud tühistamishagi vastavuse reegli ulatuse kohta.
Ta tuletas sellega seoses meelde, et niisugune tühistamishagi on vastuvõetav ainult siis, kui see on esitatud nimetatud vaidele antud vastuse vastu ja kui tühistamise põhjendamiseks esitatud väited puudutavad konkreetselt seda vastust.
Niisugune hagi ei saa põhineda uutel põhjendustel või tõenditel, mida vaides ei ole esitatud, sest vastasel korral kaotaks vaide põhjendamise nõue oma soovitava toime ja muudaks selle vaide alusel algatatud menetluse eset(5).
Esiteks peab hageja määruse nr 1367/2006 alusel siiski saama Üldkohtule esitatud hagi raames esitada argumente, millega ta soovib õiguslikult kritiseerida tema vaidele antud vastuse põhjendatust, tingimusel et need argumendid ei muuda selle vaide alusel algatatud menetluse eset. Teiseks ei saa argumenti, mida vaides ei esitatud, pidada uueks argumendiks, kui seda võib pidada vaides juba käsitletud argumendi pelgaks täienduseks ehk kui sellel on esialgu esitatud väidete või etteheidetega piisavalt tihe seos, et neid saaks pidada kohtumenetluses oleva vaidluse loomuliku käigu osaks.
Teisena märkis Üldkohus, et selleks, et komisjon saaks tõhusalt taotleda eesmärke, mis on talle seatud määrusega nr 1107/2009, tuleb tunnustada tema ulatuslikku kaalutlusõigust. See kehtib eelkõige seoses riskijuhtimise valdkonna otsustega, mis ta peab kõnealuse määruse alusel tegema(6).
Riskijuhtimine hõlmab kõiki sellise institutsiooni toiminguid, kes peab riskiga tegelema, et viia see tagasi ühiskonna jaoks vastuvõetavale tasemele, võttes arvesse talle ettevaatuspõhimõttest tulenevat kohustust tagada rahvatervise, ohutuse ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse(7).
See eeldab riskide eelnevat hindamist, mis seisneb esiteks kõige paremate kättesaadavate teaduslike andmete põhjal nimetatud riskide teaduslikus hindamises ja teiseks selle kindlaksmääramises, kas need ületavad ühiskonna jaoks vastuvõetava riskitaseme, mis on osa nimetatud ühiskonna jaoks sobiva kaitsetaseme kindlaksmääramise poliitilisest valikust.
Seega, kuigi komisjon peab toimeainete heakskiidu pikendamise menetluses „arvesse võtma“ muu hulgas EFSA teaduslikke järeldusi(8), ei ole talle riskijuhina EFSA järeldused siduvad. Nende arvessevõtmist ei saa nimelt tõlgendada komisjoni kohustusena järgida kõigis aspektides EFSA järeldusi.
Komisjoni kui riskijuhi ulatuslik kaalutlusõigus on siiski piiratud vajadusega järgida määruse nr 1107/2009 sätteid, eelkõige selle artiklit 4(9), koostoimes selle määruse II lisaga, ning ettevaatuspõhimõtet, mis on selle määruse kõigi sätete aluseks.
Neil asjaoludel võib komisjon toimeaine heakskiitu pikendada üksnes siis, kui on piisavalt tõendatud, et vaatamata kriitiliste probleemsete valdkondade kindlakstegemisele võimaldavad riskivähendusmeetmed järeldada, et määruse nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud. Seega on komisjoni ülesanne just ühiskonna jaoks vastuvõetavate riskide kindlaksmääramine, kohaldades keskkonnakaitse osas kõrgemat lubatud künnist kui inimeste või loomade tervise puhul ning võttes arvesse juhtimismeetmeid kindlaksmääratud riskide vähendamiseks.
Käesoleval juhul ei võimalda pelk asjaolu, et EFSA määratles oma järeldustes tsüpermetriini osas neli kriitilist probleemset valdkonda, asuda seisukohale, et komisjonil kui riskijuhil ei ole enam mingit kaalutlusruumi, tingimusel et ta tagab, et määruse nr 1107/2009 artiklis 4 nimetatud kriteeriumid on täidetud. Teisisõnu ei ole välistatud, et komisjon kontrollib ettevaatuspõhimõtet järgides, kas risk oleks saanud teatavate meetmete võtmisel muutuda vastuvõetavaks.