Kohtuasi T‑75/06

Bayer CropScience AG jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Direktiiv 91/414/EMÜ – Taimekaitsevahendid – Toimeaine endosulfaan – Turuleviimise lubade tühistamine – Hindamismenetlus – Tähtaeg – Kaitseõigused – Proportsionaalsuse põhimõte

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Hagi komisjoni otsuse peale mitte kanda toimeainet direktiivi 91/414 I lisasse

(EÜ artikkel 230 ja artikli 233 esimene lõik; nõukogu direktiiv 91/414, artikkel 6 ja artikli 8 lõige 2)

2.      Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Direktiiv 91/414

(Nõukogu direktiiv 91/414, artikli 8 lõige 2 ja I lisa)

3.      Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Direktiiv 91/414

(Nõukogu direktiiv 91/414, artikli 8 lõige 2 ja I lisa)

4.      Ühenduse õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Ulatus

5.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Ühenduse institutsioonide kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid

6.      Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Direktiiv 91/414

(Nõukogu direktiiv 91/414, artikli 5 lõige 1)

1.      See, kui komisjonil on toimeaine direktiivi 91/414 I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta tehtud otsuse peale esitatud tühistamishagi korral pärast võimalikku tühistavat kohtuotsust võimatu direktiivi 91/414 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artikli 8 lõike 2 alusel uut otsust vastu võtta, ei mõjuta hagejate põhjendatud huvi. EÜ artikli 233 esimese lõigu kohaselt peab komisjon võtma tühistava kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed. Komisjon peab niisuguse tagasiulatuva jõuga tühistamise korral tegema uue otsuse, tuginedes talle teatamisel esitatud toimikule, mida see tühistamine mõjutab, ning otsuse tegemisel lähtuma teatamise kuupäevast. Seega ei ole asjaolul, et vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks olevatesse õigusnormidesse on tehtud pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist muudatusi, tähtsust selle hindamisel, kas hagejad saavad esitada vastuväiteid asjassepuutuval ajavahemikul kehtinud korra kohaselt toimunud menetluse ning selle tulemuste osas.

(vt punkt 63)

2.      Direktiivi 91/414 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) põhjendustest 5, 6 ja 9 nähtub, et selle eesmärk on kõrvaldada tõkked nende toodetega ühendusesiseselt kauplemiselt, säilitades sealjuures inimeste ja loomade tervise- ning keskkonnakaitse kõrge taseme. Komisjonile tuleb anda selles osas lai hindamisruum, et ta saaks tõhusalt täita talle pandud eesmärke, arvestades tema tehniliste hinnangute keerukust. Õigus tähtaegu pikendada on seotud kaalutlusõigusega, mis sõltub omakorda konkreetsetest asjaoludest.

Selline kaalutlusõigus ei ole siiski kohtuliku kontrolli suhtes sõltumatu. Niisuguse kontrolli raames tuleb ühenduse kohtul kontrollida menetlusnormidest kinnipidamist, et komisjoni poolt aluseksvõetud faktilised asjaolud oleksid sisuliselt õiged, et nende asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget hindamisviga ja et tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega.

Eelkõige juhul, kui üks pool väidab, et pädev institutsioon on teinud ilmse hindamisvea, peab ühenduse kohus kontrollima, kas see institutsioon on hinnanud hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumiga seonduvaid asjaolusid, mis toetavad nende pinnalt tehtud järeldusi.

(vt punktid 81–84)

3.      Kui tegemist on otsusega, mis puudutab direktiivi 91/414 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) I lisasse niisuguse toimeaine lisamist, mille suhtes kohaldatakse selle direktiivi artikli 8 lõikes 2 ettenähtud menetlust, siis on edasilükkamine kohustuslik juhul, kui esiteks on kõnealuste õigusnormidega kindlaksmääratud menetlustähtaegadest võimalik kõrvale kalduda ning teiseks mõjutab toimeainest teatanud poolte olukorda force majeure, mis ei võimalda neil menetlustähtaegadest kinni pidada – ja millega võib olla tegemist juhul, kui kõnealustest tähtaegadest kinnipidamise võimatuse põhjustas vähemalt osaliselt pädevate ametiasutuste vastuoluline käitumine. Poliitilised ja praktilised kaalutlused ei ole piisav põhjus, et keelduda konkreetse juhtumi korral tähtaegade pikendamisest, eeldusel et niisugune pikendamine on vajalik, et tagada hindamismenetluse õiglust ja võrdsust.

(vt punktid 89 ja 91)

4.      Isiku kaitseõiguse austamine tema vastu algatatud menetluses, mis võib viia selle isiku kahjuks tehtud otsuseni, kujutab endast ühenduse õiguse aluspõhimõtet, mis peab olema tagatud isegi menetluseeskirjade puudumisel. See põhimõte eeldab, et isikutele, kelle suhtes tehakse nende huve oluliselt riivav otsus, antakse reaalne võimalus oma seisukoha väljendamiseks. Sellegipoolest saab eeskirjade rikkumine olla aluseks otsuse tühistamisele vaid juhul, kui see mõjutab konkreetselt kaitseõigust ja seeläbi otsuse sisu. Sisuline lahkarvamus teatud konkreetse uuringu tulemuse osas ei ole tõend selle kohta, et puudus võimalus omapoolse seisukoha esitamiseks, ning seda ei saa käsitleda kaitseõiguse rikkumisena.

(vt punktid 130–132, 203)

5.      Ühenduse institutsioonidel on ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas eesmärkide määratlemise ja sobivate tegevusmudelite valiku osas ulatuslik kaalutlusõigus. Seda arvestades peab ühenduse kohtu sisuline kontroll piirduma uurimisega, kas kaalutlusõiguse teostamisel ei ole tehtud ilmselget viga, kuritarvitatud võimu või kas ühenduse institutsioonid ei ole oma kaalutluspädevust ilmselgelt ületanud. Kui ühenduse ametiasutus peab oma ülesannete täitmisel andma kompleksseid hinnanguid, on tal – teataval määral – kaalutlusõigus ka uurimisel aluseks võetavate faktiliste andmete valiku küsimuses. Sellest järeldub, et juhul kui ühenduse institutsioonid pidid läbi viima riskide teadusliku hindamise ning andma hinnangu äärmiselt keerulistele teaduslikele ja tehnilistele faktilistele andmetele, peab kohtulik kontroll selle üle, kuidas ühenduse institutsioonid seda ülesannet täitsid, olema piiratud. Niisuguses olukorras ei saa ühenduse kohus lähtuda faktilistele andmetele ühenduse institutsioonide poolt antud hinnangu asemel omaenda hinnangust, kuna asutamislepingu kohaselt kuulub sellise hinnangu andmine üksnes institutsioonide pädevusse. Ühenduse kohus peab seevastu kontrollima vaid seda, kas ühenduse institutsioonid ei ole seejuures oma kaalutlusõiguse teostamisel teinud ilmselget viga või kuritarvitanud võimu ning et ühenduse institutsioonid ei oleks ilmselgelt ületanud neile kuuluva kaalutlusõiguse piire.

(vt punkt 141)

6.      Juhul kui kohus kontrollib niisuguse põhimõtte kohaldamist, siis – arvestades komisjoni laia kaalutlusõigust toimeainete direktiivi 91/414 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) I lisasse kandmist käsitlevate otsuste vastuvõtmisel – võib selle meetme õiguspärasust mõjutada ainult see, kui meede on ilmselgelt ebasobiv sellega taotletava eesmärgi seisukohast.

Kuna direktiivi 91/414 eesmärk on ühelt poolt tõkete kõrvaldamine ühendusesiseselt taimekaitsevahenditega kauplemiselt ja taimekasvatuse edendamine ning teiseks inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse, ei ole otsus jätta toimeaine selle I lisasse kandmata ebaproportsionaalne, kui puudus piisav teave, mis oleks võimaldanud järeldada, et direktiivi artikli 5 lõikes 1 nimetatud riske ei esine. Esiteks on taotletava eesmärgiga, milleks on kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda, vastuolus see, kui kõnesoleva toimeaine tootjad saaksid selle toimeaine I lisasse kandmist või kandmata jätmist puudutava otsuse tegemist edasi lükata, ning teiseks on mainitud tootjatel igal juhul võimalus taotleda toimeaine uut uurimist sama direktiivi artikli 6 lõikes 2 ettenähtud menetluse raames.

(vt punktid 224, 225, 228)