ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
13. juuli 2011(*)
Konkurents – Kartellikokkulepped – Butadieenkautšuki ja emulsioonpolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuki turg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Kartellikokkuleppes osalemine – Rikkumise süüks panemine – Trahvid – Rikkumise raskus ja kestus – Kergendavad asjaolud
Kohtuasjas T‑53/07,
Trade-Stomil sp. z o.o., asukoht Łódź (Poola), esindajad: barrister F. Carlin, ja solicitor E. Batchelor,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: X. Lewis ja V. Bottka, hiljem V. Bottka ja V. Di Bucci,
kostja,
mille ese on nõue tühistada Trade-Stomil sp. z o.o‑d puudutavas osas komisjoni 29. novembri 2006. aasta otsus K(2006) 5700 (lõplik) [EÜ] asutamislepingu artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/F/38.638 — Butadieenkautšuk ja emulsioonpolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuk) või teise võimalusena tühistada Trade-Stomilile määratud trahv või seda vähendada,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: kohtunik F. Dehousse (ettekandja) koja esimehe ülesannetes, kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka ja N. Wahl,
kohtusekretär: ametnik K. Pocheć,
arvestades kirjalikus menetluses ja 20. oktoobri 2009. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Euroopa Ühenduste Komisjon tuvastas 29. novembri 2006. aasta otsusega K(2006) 5700 (lõplik) (Juhtum COMP/F/38.638 — Butadieenkautšuk ja emulsioonpolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuk, edaspidi „vaidlustatud otsus”), et mitu ettevõtjat on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artiklit 53, osaledes eelmainitud kaupade turgu puudutavas kartellikokkuleppes.
2 Vaidlustatud otsuse adressaadid on järgmised ettevõtjad:
– Bayer AG, asukoht Leverkusen (Saksamaa);
– The Dow Chemical Company, asukoht Midland, Michigan (Ühendriigid) (edaspidi „Dow Chemical”);
– Dow Deutschland Inc., asukoht Schwalbach (Saksamaa);
– Dow Deutschland Anlagengesellschaft mbH (varem Dow Deutschland GmbH & Co. OHG), asukoht Schwalbach;
– Dow Europe, asukoht Horgen (Šveits);
– Eni SpA, asukoht Rooma (Itaalia);
– Polimeri Europa SpA, asukoht Brindisi (Itaalia) (edaspidi „Polimeri”);
– Shell Petroleum NV, asukoht Haag (Madalmaad);
– Shell Nederland BV, asukoht Haag;
– Shell Nederland Chemie BV, asukoht Rotterdam (Madalmaad);
– Unipetrol a.s., asukoht Praha (Tšehhi Vabariik);
– Kaučuk a.s., asukoht Kralupy nad Vltavou (Tšehhi Vabariik);
– Trade-Stomil sp. z o.o., asukoht Łódź (Poola) (edaspidi „Stomil”).
3 Dow Deutschland, Dow Deutschland Anlagengesellschaft ja Dow Europe on täielikult Dow Chemicali (edaspidi ühiselt „Dow”) otsese või kaudse kontrolli all (vaidlustatud otsuse põhjendused 16–21).
4 Eni tegevuse asjaomaste kaupade osas tagas esialgu EniChem Elastomeri Srl, mida Eni oma tütarettevõtja EniChem SpA (edaspidi „EniChem SpA”) kaudu kaudselt kontrollis. 1. novembril 1997 ühines EniChem Elastomeri EniChem SpA-ga. ENI kontrollis EniChem SpA-st 99,97%. 1. jaanuaril 2002 kandis EniChem SpA oma strateegilise keemiaalase tegevuse (k.a butadieenkautšuki ja emulsioonpolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšukiga seonduv tegevus) üle oma 100-protsendilisele tütarettevõtjale Polimeri. Eni omab Polimerit otseselt ja täielikult alates 21. oktoobrist 2002. Alates 1. maist 2003 kannab EniChem SpA nime Syndial SpA (vaidlustatud otsuse põhjendused 26–32). Vaidlustatud otsuses kasutab komisjon nime „EniChem”, viidates tervele äriühingule, mida Eni omab (edaspidi „EniChem”) (vaidlustatud otsuse põhjendus 36).
5 Shell Nederland Chemie on Shell Nederlandi tütarettevõtja, kusjuures Shell Nederlandi ennast kontrollib täielikult Shell Petroleum (edaspidi koos „Shell”) (vaidlustatud otsuse põhjendused 38–40).
6 Kaučuk loodi 1997. aastal pärast Kaučuk Group a.s. ja Chemopetrol Group a.s. ühinemist. 21. juulil 1997 omandas Unipetrol ühinenud ettevõtjate kõik varad, õigused ja kohustused. Unipetrol omab Kaučuki osakapitalis ainuosalust (vaidlustatud otsuse põhjendused 45 ja 46). Tulenevalt vaidlustatud otsusest esindas Tšehhi Vabariigis asutatud Tavorex s.r.o. (edaspidi „Tavorex”) Kaučuki (ja tema eellase Kaučuk Groupi) eksporti aastast 1991 kuni 28. veebruarini 2003. Vaidlustatud otsusest nähtub samuti, et alates 1996. aastast esindas Tavorex Kaučukit Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni kohtumistel (vaidlustatud otsuse põhjendus 49).
7 Vastavalt vaidlustatud otsusele esindas Stomil Poola tootjat Chemical Company Dwory S.A. (edaspidi „Dwory”) tema ekspordialases tegevuses ligikaudu 30 aastat kuni vähemalt aastani 2001. Samuti nähtub vaidlustatud otsusest, et Stomil esindas Dworyt aastatel 1997 kuni 2000 Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni kohtumistel (vaidlustatud otsuse põhjendus 51).
8 Leiti, et rikkumine kestis 20. maist 1996 kuni 28. novembrini 2002 (Bayeri, Eni ja Polimeri osas), 20. maist 1996 kuni 31. maini 1999 (Shell Petroleumi, Shell Nederlandi ja Shell Nederland Chemie osas), 1. juulist 1996 kuni 28. novembrini 2002 (Dow Chemicali osas), 1. juulist 1996 kuni 27. novembrini 2001 (Dow Deutschlandi osas), 16. novembrist 1999 kuni 28. novembrini 2002 (Unipetroli ja Kaučuki osas), 16. novembrist 1999 kuni 22. veebruarini 2000 (Stomili osas), 22. veebruarist 2001 kuni 28. veebruarini 2002 (Dow Deutschland Anlagengesellschafti osas) ja 26. novembrist 2001 kuni 28. novembrini 2002 (Dow Europe’i osas) (vaidlustatud otsuse põhjendused 476–485 ja resolutsiooni artikkel 1).
9 Butadieenkautšuk (edaspidi „BR”) ja emulsioonpolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuk (edaspidi „ESBR”) on sünteetilised kautšukid, mida peamiselt kasutatakse rehvitootmises. Need kaks toodet on asendatavad omavahel ja samuti ka muude sünteetiliste kautšukite ning loodusliku kautšukiga (vaidlustatud otsuse põhjendused 3–6).
10 Lisaks vaidlustatud otsuses nimetatud tootjatele müüsid EMP turul BR‑i ja ESBR‑i piiratud kogustes ka muud Aasias ja Ida-Euroopas asunud tootjad. Peale selle toodavad märkimisväärse osa BR‑ist suured rehvitootjad ise (vaidlustatud otsuse põhjendus 54).
11 20. detsembril 2002 võttis komisjoni teenistustega ühendust Bayer ja avaldas soovi teha seoses BR‑i ja ESBR‑iga koostööd vastavalt komisjoni teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155, edaspidi „koostööteatis”). ESBR‑i osas kirjeldas Bayer kartelli tegevust suuliselt. See suuline avaldus salvestati kassetile (vaidlustatud otsuse põhjendus 67).
12 14. jaanuaril 2003 kirjeldas Bayer suuliselt BR‑i puudutava kartelli tegevust. See suuline avaldus salvestati kassetile. Samuti esitas Bayer Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni BR komitee koosolekute protokollid (vaidlustatud otsuse põhjendus 68).
13 5. veebruaril 2003 teavitas komisjon Bayerit oma otsusest kohaldada tema suhtes tingimuslikku kaitset trahvi eest (vaidlustatud otsuse põhjendus 69).
14 27. märtsil 2003 teostas komisjon nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määruse nr 17 esimene määrus [EÜ] artiklite [81] ja [82] rakendamise kohta (EÜT 1962, 13, lk 204; ELT eriväljaanne 08/01, lk 3) artikli 14 lõike 3 alusel kontrollid Dow Deutschland & Co. ruumides (vaidlustatud otsuse põhjendus 70).
15 2003. aasta septembrist kuni 2006. aasta juulini saatis komisjon vaidlustatud otsuses nimetatud ettevõtjatele mitu teabenõuet vastavalt määruse nr 17 artiklile 11 ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [EÜ] artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artiklile 18 (vaidlustatud otsuse põhjendus 71).
16 16. oktoobril 2003 kohtusid Dow Deutschland ja Dow Deutschland & Co. komisjoni teenistustega ning avaldasid soovi teha koostööd vastavalt koostööteatisele. Sellel kohtumisel anti suuline ülevaade kartelli tegevusest seoses BR‑i ja ESBR‑iga. See suuline esitlus salvestati. Samuti esitati kartelli puudutavaid dokumente sisaldav toimik (vaidlustatud otsuse põhjendus 72).
17 4. märtsil 2005 teavitas komisjon Dow Deutschlandi oma kavatsusest vähendada tema trahvisummat 30–50% võrra (vaidlustatud otsuse põhjendus 73).
18 7. juunil 2005 algatas komisjon menetluse ja esitas vaidlustatud otsuse adressaadiks olevatele ettevõtjatele – v.a Unipetrol – ning Dworyle esimese vastuväiteteatise. Esimene vastuväiteteatis oli suunatud ka Tavorexi vastu, kuid teda sellest ei teavitatud, kuna Tavorex oli alates 2004. aasta oktoobrist maksejõuetu. Seega menetlus tema suhtes lõpetati (vaidlustatud otsuse põhjendused 49 ja 74).
19 Asjaomased ettevõtjad esitasid selle esimese vastuväiteteatise peale kirjalikud märkused (vaidlustatud otsuse põhjendus 75). Neil oli samuti võimalik komisjoni ruumides tutvuda CD‑ROM‑ile salvestatud toimikuga ning suuliste avalduste ja nendega seonduvate dokumentidega (vaidlustatud otsuse põhjendus 76).
20 3. novembril 2005 esitas Manufacture française des pneumatiques Michelin (edaspidi „Michelin”) taotluse menetlusse astuda. Ta esitas kirjalikud tähelepanekud 13. jaanuaril 2006 (vaidlustatud otsuse põhjendus 78).
21 6. aprillil 2006 võttis komisjon vaidlustatud otsuse adressaatideks olevate ettevõtjate suhtes vastu teise vastuväiteteatise. Asjaomased ettevõtjad esitasid selle peale kirjalikud märkused (vaidlustatud otsuse põhjendus 84).
22 12. mail 2006 esitas Michelin kaebuse vastavalt komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ […] artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81), artiklile 5 (vaidlustatud otsuse põhjendus 85).
23 22. juunil 2006 osalesid vaidlustatud otsuse adressaatideks olevad ettevõtjad, v.a Stomil, ja Michelin komisjonis ärakuulamisel (vaidlustatud otsuse põhjendus 86).
24 Kuna Dwory kartellis osalemise kohta ei olnud piisavalt tõendeid, otsustas komisjon menetluse tema suhtes lõpetada (vaidlustatud otsuse põhjendus 88). Samuti otsustas komisjon menetluse lõpetada Syndiali suhtes (vaidlustatud otsuse põhjendus 89).
25 Lisaks, olgugi et algselt kasutati kahte erinevat juhtumi numbrit (üks BR‑i ja teine ESBR‑i kohta, COMP/E‑1/38.637 ja COMP/E‑1/38.638), kasutas komisjon pärast esimest vastuväiteteatist ühte numbrit (COMP/F/38.638) (vaidlustatud otsuse põhjendused 90 ja 91).
26 Haldusmenetlus lõppes komisjoni vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisega 29. novembril 2006.
27 Vaidlustatud otsuse resolutsiooni artikli 1 kohaselt rikkusid järgmised ettevõtjad EÜ artiklit 81 ja EMP artiklit 53, osaledes märgitud ajavahemikel ühes ja vältavas kokkuleppes, mille raames nad leppisid kokku taotlushinnad, jagasid kliendid nende ebaausat ülevõtmist keelavate lepingute abil ning vahetasid hindu, konkurente ja kliente käsitlevat tundlikku teavet BR‑i ja ESBR‑i sektorites:
a) Bayer: 20. mai 1996–28. november 2002;
b) Dow Chemical: 1. juuli 1996–28. november 2002; Dow Deutschland: 1. juuli 1996–27. november 2001; Dow Deutschland Anlagengesellschaft: 22. veebruar 2001–28. veebruar 2002; Dow Europe: 26. november 2001–28. november 2002;
c) Eni: 20. mai 1996–28. november 2002; Polimeri: 20. mai 1996–28. november 2002;
d) Shell Petroleum: 20. mai 1996–31. mai 1999; Shell Nederland: 20. mai 1996–31. mai 1999; Shell Nederland Chemie: 20. mai 1996–31. mai 1999;
e) Unipetrol: 16. november 1999–28. november 2002; Kaučuk: 16. november 1999–28. november 2002;
f) Stomil: 16. november 1999–22. veebruar 2000.
28 Vaidlustatud otsuses tuvastatud asjaolude ja antud õiguslike hinnangute alusel määras komisjon asjaomastele ettevõtjatele trahvid, mille suurus arvutati suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (EÜT 1998, C 9, lk 3; ELT eriväljaanne 08/01, lk 171; edaspidi „suunised”) ja koostööteatises sätestatud meetodeid kohaldades.
29 Vaidlustatud otsuse resolutsiooni artiklis 2 on määratud alljärgnevad trahvid:
a) Bayer: 0 eurot;
b) Dow Chemical: 64,575 miljonit eurot, millest:
i) 60,27 miljonit eurot solidaarselt Dow Deutschlandiga;
ii) 47,355 miljonit eurot solidaarselt Dow Deutschland Anlagengesellschafti ja Dow Europe’iga;
c) Eni ja Polimeri solidaarselt: 272,25 miljonit eurot;
d) Shell Petroleum, Shell Nederland ja Shell Nederland Chemie solidaarselt: 160,875 miljonit eurot;
e) Unipetrol ja Kaučuk solidaarselt: 17,55 miljonit eurot;
f) Stomil: 3,8 miljonit eurot.
30 Vaidlustatud otsuse resolutsiooni artikkel 3 kohustab artiklis 1 loetletud ettevõtjaid viivitamata lõpetama – kui nad seda juba teinud ei ole – samas artiklis nimetatud rikkumised ja hoiduma edaspidi artiklis 1 kirjeldatud mis tahes tegevusest või käitumisest ning mis tahes meetmest, millel on samaväärne eesmärk või toime.
Menetlus ja poolte nõuded
31 Stomil esitas 19. veebruaril 2007 Üldkohtule käesoleva hagiavalduse.
32 Üldkohtu presidendi 2. aprilli 2009. aasta otsusega määrati koja ühe liikme takistuse tõttu koja liikmeks kohtunik N. Wahl.
33 Üldkohus (esimene koda) otsustas ettekandja-kohtuniku ettekande alusel avada suulise menetluse.
34 Üldkohtu kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames palus Üldkohus pooli vastata mõnedele küsimustele ja esitada teatud dokumente. Pooled täitsid need nõuded ettenähtud tähtaegadel.
35 Poolte kohtukõned ja nende vastused Üldkohtu suulistele küsimustele kuulati ära 20. oktoobri 2009. aasta kohtuistungil.
36 Stomil palub Üldkohtul:
– esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsus, eelkõige selle artiklid 1–4 teda puudutavas osas;
– teise võimalusena:
– tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 2 teda puudutavas osas,
– või muuta vaidlustatud otsuse artiklit 2 teda puudutavas osas, tühistades trahvisumma või vähendades seda olulisel määral;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
37 Komisjoni palub Üldkohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja Stomililt.
Õiguslik käsitlus
38 Stomili hagi põhineb 14 väitel. Nende väidete eesmärk on sisuliselt vaidlustada Stomili osalemist kartellikokkuleppes, asjaolu, et komisjon võis panna vastutuse Stomilile, olgugi et ta tegutses Dwory vahendajana, rikkumise kestust ja trahvisummat. Lisaks taotleb Stomil menetlust korraldavate meetmete võtmist, soovides eelkõige kohustada komisjoni lubama tal tutvuda ettevõtjate avaldustega, mida nad tegid koostööteatise alusel.
39 Kõigepealt tuleb uurida Stomili esimest väidet, et Stomili osalemine kartellikokkuleppes ei ole tõendatud.
Esimene väide, et Stomili osalemine kartellikokkuleppes ei ole tõendatud
Poolte argumendid
– Stomili argumendid
40 Stomil väidab, et komisjon rikkus EÜ artiklit 81, jättes õiguslikult piisavalt tõendamata tema osalemise kartellikokkuleppes.
41 Komisjon tuvastas, et Stomil osales kahel kartelli kohtumisel, st 16. novembril 1999 Frankfurdis (Saksamaa) ja 22. veebruaril 2000 Wermelkirchenis (Saksamaa). Stomil leiab, et komisjoni väited on alusetud. Lisaks ei kinnita tema asjaomases kartellikokkuleppes osalemist mitte ükski teine tõend.
– Stomili osalemine 16. novembri 1999. aasta kohtumisel Frankfurdis
42 Stomil on seisukohal, et komisjoni esitatud tõendid ei kinnita, et Stomil osales 16. novembri 1999. aasta õhtul Méridieni hotellis Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni raames toimunud mitteametlikul kohtumisel.
43 Eelkõige täpsustab Stomil, et isik L (Stomil) ei elanud Méridieni hotellis ja et ta lahkus pärast Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni kohtumist, mis lõppes 16. novembril 1999 kell 11. Selle kohta esitab Stomil kaks L‑i (Stomil) avaldust ning hotelli arve. Stomil väidab, et ta ei ole muutnud oma versiooni toimunust, nagu komisjon kohtule esitatud dokumentides märgib. Stomil on kõnealusel õigusvastasel kohtumisel osalemist kogu aeg eitanud. Stomili esitatud tõendid on vastuvõetavad ja komisjon viitab ekslikult Üldkohtu 8. märtsi 2007. aasta otsusele kohtuasjas T‑339/04: France Télécom vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑521).
44 Vaidlustatud otsuse põhjenduses 202 välja toodud Dow avaldus ei ole usutav, kuna seda toetab vaid isik P (Bayer), kes aga 16. novembri 1999. aasta õhtul Frankfurdis ei viibinud. Stomil viitab selles osas mitmele uurimistoimikus asuvale dokumendile. Seega leiab Stomil, tuginedes kohtupraktikale, et Dow tõendamata väide, millele Stomil ja teised haldusmenetluses osalenud süüdistatavad vastu vaidlesid, ei tõenda kohaselt Stomili osalemist sellel kohtumisel. Stomil rõhutab samuti, et isik L (EniChem) ei saanud 16. novembri 1999. aasta õhtul Frankfurdis viibida.
45 Ükski tõend ei kinnita L‑i (Stomil) kohaolekut. Isiku F (Dow) kuluaruandest ei nähtu seda, mille eest on tasutud ega võimalikke isikuid, kes kohtumisel osalesid. Isiku N (Dow) käsikirjalistes märkmetes ei ole mainitud ei L‑i (Stomil) ega Stomilit. On väga tõenäoline, et need märkmed on tegelikult N‑i meelespea. Tuleb möönda, et Dworyt on neis märkmetes mainitud (märkega „OS”). Samas tõendavad mitmed asjaolud, mida Stomil välja toob, et tema ei saanud olla kõnealustes märkmetes sisalduva teabe allikas. Seega on need märkmed N‑i isiklikud hinnangud või tulenevad avalikest allikatest. Eelkõige märgib Stomil, et Micheliniga ei ole tal mingisugust kontakti olnud alates 1998. aasta teisest semestrist, mil Dwory talle teatas, et võtab selle kliendi ESBR‑i müügi üle. Mis puudutab äriühingut Goodyear, siis sellele kliendile Stomil aastal 1999 või aastal 2000 tarneid ei teostanud. Mis puudutab äriühingut „TGA”, siis seda klienti Stomil ei tunne. Lõpuks, Stomil ei saanud olla teadlik Dwory „kodusest” potentsiaalist seoses ESBR‑iga, kuna Dwory oli puhtalt eksportija. Lisaks ei ole nimekirjas Stomili kolme peamist klienti, st Vredesteini, Nokiani ja Pegasust. Stomil märgib muu hulgas, et kartelli liikmed ajasid järjepidevalt ja korduvalt Stomili ja Dwory segamini.
46 Stomil lisab, et komisjon nõustub kostja vastuses, et 16. novembri 1999. aasta kohtumist, mida ta vaidlustatud otsuses mainis, tegelikult ei toimunudki. Komisjon üritab seega vaidlustatud otsuse faktilised tuvastused asendada teooriaga, mille kohaselt toimus õigusvastane kohtumine 15. novembril 1999. Stomil rõhutab, et ükski tõend seda teooriat ei kinnita. Ainus tõend, mille komisjon esitas, on sama kuupäevaga kviitung, mille kohaselt telliti baaris jooke summas 89,50 Saksa marka (DEM). Stomil leiab, et see kviitung ei tõenda seda, mille üle arutati või et arutelu võis endast kujutada õigusvastast tegevust. Lisaks tuleneb vaidlustatud otsusest, et baariarve tasus F (Dow), mitte P (Bayer) ja et see tasuti 16. novembril 1999. Lõpuks rõhutab Stomil, et komisjon väidab, et isik T (Kralupy) osales õigusvastastes aruteludes, olgugi et P kuluaruendest nähtub, et T seal ei viibinud.
47 Selle uue väidetava kohtumise lisamine rikub Stomili kaitseõigusi ja põhjendamiskohustust, kuna tal ei olnud kordagi võimalust sellele väitele haldusmenetluses vastata.
48 Lisaks muudab komisjoni eksimus õigusvastaseks vaidlustatud otsuse artikli 1, mis sätestab, et Stomil osales kõnealuses rikkumises alates 16. novembrist 1999. Viidates Üldkohtu 11. detsembri 2003. aasta otsusele kohtuasjas T‑59/99: Ventouris vs. komisjon (EKL 2003, lk II‑5257, punktid 31–33), lisab Stomil, et otsuse resolutsiooni saab tõlgendada põhjendusi arvestades üksnes siis, kui resolutsiooni sõnastus on ebaselge. Antud juhul väidab Stomil, et vaidlustatud otsuse resolutsioonis mingisugust ebaselgust ei esine.
– Stomili osalemine 22. veebruari 2000. aasta kohtumisel Wermelskirchenis
49 Stomil väidab, et ei ole tõendatud, et 22. veebruaril 2000 Wermelskirchenis toimunud Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni alamkomitee kohtumisel osalejad tegelesid rikkuva tegevusega.
50 Komisjon leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 446 siiski, et see kohtumine märgib Stomili kartellikokkuleppes osalemise lõppu.
– Muude selliste tõendite puudumine, mis kinnitaks Stomili osalemist kartellikokkuleppes
51 Stomil leiab, et kuna ainus komisjoni esitatud tõend ei kinnita tema osalemist kartellikokkuleppes, ei oma vaidlustatud otsuses esitatud muud üldised väited tõendusväärtust.
52 Eelkõige rõhutab Stomil esiteks, et tema seotuse kohta vähimagi hinnakokkuleppega ei ole ühtegi tõendit. Stomil märgib selles osas, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 114 välja toodud avalduses viitas Bayer kindlasti Dworyle, mitte Stomilile, nagu arvab komisjon. Stomil märgib, et ta osales koos Dworyga Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni kohtumistel pärast aastat 1999. Samuti ei nimeta Dow Stomilit kui hinnaaruteludes osalejat. Stomil viitab selles osas vaidlustatud otsuse põhjendusele 115. Sama kehtib ka Shelli esitatud tõendite kohta, mis puudutavad ajavahemikku 30. augustist 1995 kuni 31. maini 1999 (vaidlustatud otsuse põhjendused 119, 120 ja 123).
53 Teiseks väidab Stomil, et ei ole tõendatud tema osalemine turu jagamises. Vaidlustatud otsuse põhjenduses 125 välja toodud Dow avaldus ei täpsusta kokkuleppe eset, kuupäeva ega asjaolu, kas sellega oli seotud Stomil või Dwory. Komisjoni järeldusel, et Dow pidas silmas Stomilit, puudub igasugune alus.
54 Kolmandaks, mis puudutab äriliselt tundliku teabe vahetamist, märgib Stomil, et ainuke käsitletud kohtumine on see, mis toimus 16. novembril 1999 Frankfurdis. Lisaks on vaidlustatud otsuse põhjenduses 133 esitatud Shelli kinnitus Stomilit puudutava perioodi suhtes väärtusetu. Peale selle, nagu on tõendatud eespool, ei olnud Stomilil Dwory ESBR‑i tarneid puudutavat tundlikku teavet perioodi kohta, millele viitab vaidlustatud otsus.
55 Vaidlustatud otsuses sisalduvad muud üldised väited ei ole samuti piisavad, et tõendada Stomili osalemist kartellikokkuleppes. Vaidlustatud otsuse põhjendused 155, 156, 158 ja 159 kas viitavad Dworyle või ei tõenda Stomili puhul rikkumise olemasolu.
Komisjoni argumendid
– Stomili osalemine 16. novembri 1999. aasta kohtumisel Frankfurdis
56 Komisjon täpsustab kõigepealt, et vaidlustatud otsuses esitatud kirjeldusest (vaidlustatud otsuse põhjendused 199–212) nähtub, et 16. novembri 1999. aasta esimestel tundidel toimus mitteametlik kohtumine, mille jooksul sõlmiti hinnakokkulepped ja vahetati peamisi kliente puudutavat teavet.
57 Komisjon väidab, et Stomil muutis hagis oma versiooni toimunust. Stomil tugineb nüüd kõnealuses kartellikokkuleppes osalemise eitamisel sellele, kus L (Stomil) 16. novembri 1999. aasta õhtul viibis. Ometi ei toonud Stomil neid asjaolusid välja haldusmenetluses. Seega peab vastavalt kohtupraktikale Üldkohus need Stomili argumentide toetuseks esitatud tõendid (st L‑i (Stomil) kaks avaldust ja hotelliarve) vastuvõetamatuks lugema. Komisjon lisab, et need dokumendid ei oma tegelikult mingit tähtsust. Peale selle on komisjonil tõendid, mis puudutavad mitteametliku kohtumise toimumist 15. novembri 1999. aasta õhtul ning L‑i (Stomil) osalemist sellel kohtumisel. Komisjon viitab eelkõige hotelliarvele ning P kuluaruandele, mis sisalduvad uurimistoimikus.
58 Vastupidi Stomili väidetele märgib komisjon, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 204 toodud Dow avaldus sisaldab selgeid märkeid L‑i (Stomil) viibimise kohta kartelli arutelude juures. Seda avaldust kinnitab Bayer (vaidlustatud otsuse põhjendus 205). N‑i (Dow) käsikirjaliste märkmete kohta märgib komisjon, et nende esimene osa viitab suuremale turule kui ESBR‑i turg, mis oli Stomili selge huvi. Peale selle toob komisjon välja, et see oli alles hiljuti ja osaliselt ajal, mil Stomili ja Dwory suhe järk‑järgult lõppes, ning et seetõttu oli vahetatud teave Stomili jaoks väga tõenäoliselt oluline ja asjakohane. Komisjonil on seega piisavalt tõendeid Stomili kohalviibimise ja osalemise kohta kartelli 15. ja 16. novembri 1999. aasta kohtumisel.
59 Komisjon lisab, et vaidlustatud otsuse peatükis 4.3.8 esitas ta tõendid „15. ja 16. novembri 1999. aasta” kohtumise sisu kohta. Seega ei ole 15. novembri 1999. aasta kohtumine „uus”. Lisaks ajab Stomil segamini kaks arvet. Casablanca baari arve tasus P. F aga tasus koosolekuruumi kasutamise eest. Sündmuste kronoloogiat ei ole seega muudetud. Samuti ei ole komisjoni esitatud tõendid omavahel vastuolus.
60 Lõpuks väidab komisjon, et vaidlustatud otsuse resolutsioon ja eelkõige selle artikli 1 punkt f ei sätesta otseselt, et Stomil osales 15. novembri 1999. aasta kohtumisel. Vaidlustatud otsus sätestab, et Stomil osales EÜ artikli 81 rikkumises ajavahemikul 16. veebruarist 1999 kuni 22. veebruarini 2000. Komisjon märgib, et ta ei ole kunagi väitnud, et 15. novembri 1999. aasta õhtul toimunud kohtumisel sõlmitud kokkulepped oleks kohe mõju omanud. Igal juhul kestis kohtumine 16. novembri 1999. aasta esimeste tundideni.
– Stomili osalemine 22. veebruari 2000. aasta kohtumisel Wermelskirchenis
61 Komisjon täpsustab, et – nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 213–215 – ta ei väida, et 22. veebruaril 2000 Wermelskirchenis toimunud kohtumisel toimus midagi õigusvastast. Järelikult ei ole Stomili argumendid selles osas tulemuslikud.
– Muude selliste tõendite puudumine, mis kinnitaks Stomili osalemist kartellikokkuleppes
62 Komisjon täpsustab, et ta ei ole vaidlustatud otsuses väitnud, et 15. ja 16. novembri 1999. aasta kohtumine viis selge turujagamise kokkuleppeni. Samas märgib komisjon, et tal on tõendid, mis kinnitavad, et Stomil osales sellel kohtumisel hindu puudutavates aruteludes ja teabe vahetamises. Stomili osalemist kinnitavad Dow käsikirjalised märkmed ja avaldused (vaidlustatud otsuse põhjendused 201 ja 202). L‑i (Stomil) osalemist ja tema staatust Stomili töötajana kinnitavad Dow ja ametliku kohtumise protokoll, millele komisjon viitab. Samuti kinnitavad L‑i (Stomil) osalemist vaidlustatud otsuse põhjendustes 155 ja 156 mainitud Bayeri tõendid.
Üldkohtu hinnang
63 EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise kohta tõendite esitamise suhtes tuleb meenutada, et komisjon peab tõendama tema poolt kindlakstehtud rikkumist ja esitama tõendid, mille alusel saab õiguslikult piisavalt tuvastada rikkumise koosseisu kuuluvate asjaolude asetleidmist (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑185/95 P: Baustahlgewebe vs. komisjon, EKL 1998, lk I‑8417, punkt 58, ja 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑49/92 P: komisjon vs. Anic Partecipazioni, EKL 1999, lk I‑4125, punkt 86). Komisjonil tuleb esitada piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saaks veenduda, et rikkumine on toime pandud (vt Üldkohtu 6. juuli 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑62/98: Volkswagen vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑2707, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti tuleb meenutada, et selleks, et oleks tegemist kokkuleppega EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, piisab, kui asjaomased ettevõtjad on väljendanud ühist tahet käituda turul teatud kindlal viisil (Euroopa Kohtu 15. juuli 1970. aasta otsus kohtuasjas 41/69: ACF Chemiefarma vs. komisjon, EKL 1970, lk 661, punkt 112, ja 29. oktoobri 1980. aasta otsus liidetud kohtuasjades 209/78–215/78 ja 218/78: van Landewyck jt vs. komisjon, EKL 1980, lk 3125, punkt 86; Üldkohtu 17. detsembri 1991. aasta otsus kohtuasjas T‑7/89: Hercules Chemicals vs. komisjon, EKL 1991, lk II‑1711, punkt 256). Kohtu kahtluse korral tuleb otsustada rikkumise tuvastamise otsuse adressaadiks oleva ettevõtja kasuks. Seega ei saa kohus järeldada, et komisjon on tõendanud rikkumise toimepanemist õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi (Üldkohtu 25. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑38/02: Groupe Danone vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑4407, punkt 215).
64 Peale selle on tavaline, et toiminguid, mis hõlmavad konkurentsivastaseid tegevusi ja kokkuleppeid, viiakse läbi salaja, et koosolekud toimuvad salaja ning tihtipeale kolmandas riigis ja et kogu seonduv dokumentatsioon on viidud miinimumini. See tähendab, et isegi kui komisjon avastab selliseid tõendeid, mis otseselt kinnitavad ettevõtjatevahelist ebaseaduslikku seost, on need tavaliselt katkendlikud ja korrapäratud, mistõttu on sageli vajalik teatud üksikasju tuletamise teel taastada. Seega peab enamikul juhtudel konkurentsivastase tegevuse või kokkuleppe olemasolu järeldama teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest viidetest, mis üheskoos käsitletuna võivad muu ühtse selgituse puudumisel moodustada tõendi konkurentsieeskirjade rikkumise kohta (Euroopa Kohtu 7. jaanuari 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P: Aalborg Portland jt vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑123, punktid 55–57, ja 25. jaanuari 2007. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑403/04 P ja C‑405/04 P: Sumitomo Metal Industries ja Nippon Steel vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑729, punkt 51).
65 Antud asjas tuleb märkida, et Stomili puhul tuvastati kõnealuses kartellis osalemine üksnes sellega seoses, et ta osales 15. ja 16. novembri 1999. aasta õigusvastasel kohtumisel Frankfurdis.
66 Täpsemalt viitab komisjon selles osas kartelli kohtumisele, mis toimus Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni ametliku kohtumise raames „16. novembri 1999. aasta õhtul” (vaidlustatud otsuse põhjendus 212). Selle õigusvastase kohtumisega olid väidetavalt seotud isikud P (Bayer), F, N, V (Dow), L (Stomil), L (EniChem) ja T (Tavorex). Kõnealused isikud kohtusid kõigepealt hotelli baaris, enne kui üürisid koosolekuruumi (vaidlustatud otsuse põhjendus 202).
67 Kõigepealt tuleb tagasi lükata komisjoni argumendid, mille kohaselt on Stomili vastuväide T viibimise kohta 16. novembri õhtul Frankfurdis ning selle osas toimikusse esitatud dokumendid vastuvõetamatud. Tuleb tõdeda, et Stomil vaidlustab Üldkohtus üksnes vaidlustatud otsuses tema suhtes esitatud etteheite. Peale selle tuleneb toimikumaterjalidest, et Stomil on haldusmenetluses kogu aeg oma osalemist ebaseaduslikul kohtumisel eitanud. Igal juhul ja lähtudes eespool esitatud põhjustest, tuleb märkida, et kõnealused dokumendid ei ole vaidluse lahendamisel asjakohased, nagu komisjongi oma kohtudokumentides väidab.
68 Sisu osas tuleneb esiteks toimikumaterjalidest, nagu väidab Stomil, et P (Bayer) ei viibinud 16. novembri 1999. aasta õhtul Frankfurdis. Komisjon on sellega nõus.
69 Teiseks tuleb märkida, et vaidlustatud otsus sisaldab mitut vasturääkivust seoses kõnealuse õigusvastase kohtumise täpse toimumisajaga. Komisjon viitab vaidlustatud otsuse põhjenduses 212 „16. novembri 1999. aasta õhtule ja […] ööle”, võttes aluseks Dow avalduse. Komisjon märgib vaidlustatud otsuse põhjenduses 297 samuti, et kõnealune õigusvastane kohtumine toimus „1999. aasta 15. ja 16. novembri vahelisel ööl”. Lisaks on vaidlustatud otsuse peatükis 4.3.8 mainitud 15. ja 16. novembrit 1999. Lõpuks on vaidlustatud otsuse resolutsioonis rikkumise algusajaks Stomili puhul märgitud 16. november 1999.
70 Kolmandaks avalduvad mitmest sisulisest asjaolust samuti vastuolud seoses kõnealuse õigusvastase kohtumise väidetava kuupäeva ja muude komisjoni võimalike selgitustega. P (Bayer) kuluaruanne, mis puudutab eelkõige hotellibaaris teostatud makset summas 84,5 Saksa marka, viitab 15. novembrile 1999. Seevastu makse, mis teostati koosolekuruumi üürimise eest summas 436 Saksa marka, registreeriti 16. novembril 1999. Lisaks on N‑i (Dow) käsikirjalistes märkmetes mainitud vaid 16. novembrit 1999. Lõpuks täpsustab vaidlustatud otsuse põhjenduses 202 välja toodud Dow avaldus, et õigusvastane kohtumine toimus pärast Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni ametlikku kohtumist, mis leidis aset 16. novembri hommikul.
71 Neljandaks, vaidlustatud otsuse põhjenduses 202 välja toodud Dow avalduses on märgitud, et P (Bayer), F, N, V (Dow), L (Stomil), L (EniChem) ja T (Tavorex) kohtusid enne koosolekuruumi üürimist hotelli baaris. P kuluaruandes selles baaris tarvitatu kohta, millele komisjon oma kohtudokumentides viitab, on aga mainitud ka Euroopa Sünteeskautšuki assotsiatsiooni peasekretäri (isik C) kohaolekut. Samas tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 95 ja 115, et nimetatud peasekretär kartelli kohtumistel kordagi ei osalenud. Seega ei saa tuletada L‑i (Stomil) osalemist õigusvastasel kohtumisel üksnes sel alusel, et ta osales baaris toimunud kokkusaamisel.
72 Viiendaks, mis puudutab N‑i (Dow) käsikirjalisi märkmeid, siis on selge, et komisjon ei pannud Stomilile vastutust seoses BR‑i puudutava kartellikokkuleppega. N‑i käsikirjaliste märkmete see osa, mis puudutab BR‑i, ei oma seega Stomili suhtes tõendusväärtust. Mis puudutab aga N‑i käsikirjaliste märkmete seda osa, mis käsitleb ESBR‑i, siis tuleb välja tuua, et lisaks kartelli tootjatele on teatud klientide tarnijatena mainitud ka teisi tootjaid, kes ei ole kartelli osalised. Neil iseäralikel asjaoludel ei saa välistada, et tarnehinnangud tehti ainult teatud tootjate vahel, ilma et oleks võimalik üheselt tuvastada, kas Stomil selles osales, võttes arvesse eelkõige vastuolusid seoses kõnealuse õigusvastase kohtumise eeldatava kuupäevaga.
73 Võttes arvesse käesoleva asja konkreetsete asjaolude kogumit, leiab Üldkohus, et Stomili osalemise suhtes õigusvastasel kohtumisel Frankfurdis 15. ja 16. novembril 1999 esineb kahtlus. See kahtlus tuleb lugeda Stomili kasuks.
74 Neil asjaoludel leiab Üldkohus, et vaidlustatud otsuse kartelli kohtumisi käsitlevas osas välja toodud tõendid ei ole Stomili puhul piisavad järeldamaks, et see ettevõtja osales kõnealustes õigusvastastes kokkulepetes.
75 Vaidlustatud otsuse kartellikokkulepet kirjeldavas osas (vaidlustatud otsuse peatükk 4.2) mainitud tõendid seda järeldust ei kõiguta.
76 Sellega seoses leiab Üldkohus, et isegi kui vaidlustatud otsuse peatükis 4.2 välja toodud mõnedel tõenditel võib olla teatav tõendusväärtus, näiteks eelkõige vaidlustatud otsuse põhjenduses 156 viidatud Bayeri üldine avaldus, ei ole need piisavad – võttes arvesse eespool välja toodud konkreetseid asjaolusid seoses kartelli kohtumistega ja kahtlust, mis tuleb lugeda hageja kasuks –, et õigustada rikkumise olemasolu tuvastamist Stomili puhul.
77 Kõiki neid asjaolusid arvestades ja neid kogumis hinnates leiab Üldkohus, et komisjon eksis, kui tuvastas, et Stomil osales kartellikokkuleppes.
78 Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus Stomili puudutavas osas tühistada, ilma et oleks vaja uurida teisi hagi toetuseks esitatud väiteid ja eelkõige küsimust, mis käsitleb volitajate ja esindajate suhteid konkurentsieeskirjade rikkumiste raames, ning hageja esitatud taotlust võtta menetlust korraldavaid meetmeid.
Kohtukulud
79 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Stomil on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista komisjonilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 29. novembri 2006. aasta otsus K(2006) 5700 (lõplik) [EÜ] artiklis 81 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (Juhtum COMP/F/38.638 – Butadieenkautšuk ja emulsioonpolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuk) Trade-Stomil sp. z o.o‑d puudutavas osas.
2. Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Dehousse | Wiszniewska-Białecka | Wahl |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. juulil 2011 Luxembourgis.
Allkirjad