Kohtuasi T‑6/12

(avaldatud väljavõtetena)

Godrej Industries Ltd

ja

VVF Ltd

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Dumping – Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit teatavate rasvalkoholide ja nende segude import – Konverteerimiskursi kohandamise taotlemine – Tõendamiskoormis – Kahju – Lõplik dumpinguvastane tollimaks

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 6. september 2013

1.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Põhjusliku seose kindlaksmääramine – Institutsioonide kohustused – Selliste tegurite arvesse võtmine, mis ei ole seotud dumpinguga – Nendest teguritest põhjustatud kahju mitteomistamine

(Nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 3 lõiked 6 ja 7)

2.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Mõiste „liidu tootmisharu” – Liidu tootja dumpingtoodete import dumpingvastases uurimises välja toodud riikidest – Hõlmamine – Sellise impordi arvesse võtmine „muu tegurina” määruse nr 1225/2009 artikli 3 lõike 7 tähenduses – Lubatavus

(Nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 3 lõige 7 ja artikli 4 lõike 1 punkt a)

1.      Dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 artikli 3 lõikest 6 tuleneb, et liidu institutsioonid peavad tõendama, et dumpinguhinnaga import tekitab liidu tootmisharule olulist kahju, võttes arvesse selle mahtu ja hinda. Tegemist on nn omistamise analüüsiga. Samuti nähtub selle määruse artikli 3 lõikest 7, et nimetatud institutsioonid peavad esiteks uurima kõiki muid teadaolevaid tegureid, millega liidu tootmisharu dumpinguhinnaga impordiga samal ajal kahjustatakse, ning teiseks tagama, et nende muude teguritega tekitatud kahju ei omistataks nimetatud impordile. Tegemist on nn mitteomistamise analüüsiga.

Määruse nr 1225/2009 artikli 3 lõike 6 eesmärk on seega tagada, et liidu institutsioonid eraldaksid ja eristaksid dumpinguhinnaga impordi ja muude tegurite kahjulikku mõju. Kui institutsioonid jätaksid kahju erinevate tegurite mõju eraldamata ja eristamata, siis ei saaks nad õiguspäraselt järeldada, et dumpinguhinnaga import on liidu tootmisharule kahju põhjustanud. Samuti peavad institutsioonid kahju kindlakstegemisel hindama eeskätt seda, kas kahju, millele nad kavatsevad oma järeldused rajada, tuleneb liidu tootjate endi käitumisest.

(vt punktid 62–64)

2.      Mõiste „liidu tootmisharu” on sätestatud dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 artikli 4 lõike 1 punktis a. Ent liidu tootmisharu definitsioonis sellise tootja mainimine, kes on ise eeldatavalt dumpingtoote importija, ei viita automaatselt sellele, et tema importi ei tohi käsitada „muu tegurina“ selle määruse artikli 3 lõike 7 tähenduses. Samas kujutab enda poolt põhjustatud kahju, mis võib tuleneda sellest, et liidu tootja ostis dumpingtooteid riikidest, mis on välja toodud dumpinguvastases uurimises, endast „muud tegurit“, mida institutsioonid peavad kahju analüüsimisel arvesse võtma. Siiski ei tulene määrusest nr 1225/2009 ega kohtupraktikast, et dumpingtoodete importi dumpingvastases uurimises välja toodud riikidest ei või ühelgi juhul võtta kahju hindamisel arvesse.

(vt punktid 65 ja 67)