ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)
27. september 2006 (*)
Konkurents – EÜ artikkel 81 – EÜ artikkel 82 – Varuosade turustamine – Paralleelne import – Kaebus – Rahuldamata jätmise otsus
Kohtuasjas T-204/03,
Haladjian Frères SA, asukoht Sorgues (Prantsusmaa), esindaja: advokaat N. Coutrelis,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: A. Whelan ja O. Beynet, keda abistas advokaat D. Waelbroeck,
kostja,
keda toetavad
Caterpillar, Inc., asukoht Peoria, Illinois (Ameerika Ühendriigid),
Caterpillar Group Services SA, asukoht Charleroi (Belgia),
esindajad: algul solicitor N. Levy ja barrister S. Kingston, hiljem N. Levy ja advokaat T. Graf,
menetlusse astujad,
mille ese on taotlus tühistada komisjoni 1. aprilli 2003. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata Haldjian Frères SA poolt Caterpillar, Inc. vastu esitatud kaebus EÜ artiklite 81 ja 82 väidetava rikkumise kohta,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees R. García-Valdecasas, kohtunikud J. D. Cooke ja V. Trstenjak,
kohtusekretär: ametnik K. Pocheć,
arvestades kirjalikus menetluses ja 28. märtsi 2006. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Hagi aluseks olevad asjaolud
A – Asjassepuutuvad äriühingud
1 Hageja, kes on ka kaebuse esitaja, on Prantsuse ettevõtja, kes impordib ja turustab Euroopas ja Aafrikas ehitusmasinate varuosi. Tema peamised tarneallikad asuvad Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides.
2 Äriühing Caterpillar, Inc., kelle vastu kaebus on suunatud, on Ameerika ettevõtja, kes toodab ja müüb ehitusmasinaid ning vastavaid varuosi. Nende toodete turustamine Euroopas ja Aafrikas toimub Šveitsi tütarettevõtja Caterpillar Overseas vahendusel. 1990. aastal asutas Caterpillar Overseas Belgia tütarettevõtja Caterpillar Export Services (CES) eesmärgiga hallata ja kontrollida Caterpillar’i toodetud varuosade eksporti ühest geograafilisest piirkonnast teise.
B – Haldusmenetlused
1. Komisjoni poolt Caterpillari suhtes algatatud menetlus
3 1963. aastal teatas Caterpillar komisjonile oma toodete Euroopas turustamise tüüplepingust. Seda teadet ajakohastati mitu korda, muu hulgas 1983. ja 1992. aastal. Alates 1990. aastast, enne Haladjian’i kaebuse esitamist 1993. aasta oktoobris, olid teised varuosade edasimüüjad esitanud kaebusi Caterpillari vastu.
4 Nende kaebuste tulemusena saatis komisjon 12. mail 1993 Caterpillarile vastuväiteteatise (edaspidi „vastuväiteteatis”), milles heideti sellele ettevõtjale ette teenindustasu nõudmist müügitehingute eest väljaspool territooriumi, diskrimineerivate hindade kasutamist ja edasimüüjatel müümise keelamist juhul, kui selgus, et nad kavatsesid eksportida.
5 27. augustil 1993 võttis Caterpillar seisukoha vastuväiteteatise suhtes, vaidlustades kõikide kõnealuste rikkumiste olemasolu.
2. Haladjiani kaebuse tagajärjel alustatud menetlus
6 18. oktoobril 1993 esitas hageja komisjonile nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määruse nr 17, esimene määrus asutamislepingu artiklite [81] ja [82] rakendamise kohta (EÜT 1962, 13, lk 204; ELT eriväljaanne 08/01, lk 3), artikli 3 alusel taotluse, mis puudutas viimati nimetatud sätete väidetavat rikkumist Caterpillari poolt (edaspidi „kaebus”).
7 25. jaanuaril 1994 esitas Caterpillar kaebuse kohta oma märkused.
8 23. mail 1994 esitas Haladjian oma kommentaarid kõnealuste märkuste kohta ning Caterpillari vastuse kohta vastuväiteteatisele.
9 Uurimise raames korraldas komisjon 6. ja 7. juulil 1995 kontrolli Caterpillari teatavate Euroopa turustajate juures. Samuti saatis komisjon 1995. aasta septembris ja seejärel 1996. aasta veebruaris Caterpillari Euroopa turustajatele erinevaid informatsiooninõudeid, millele saadi viimased vastused 1996. aasta aprillis.
10 Haladjian saatis komisjonile samuti mitu kirja uute dokumentide esitamiseks. Iseäranis tuleb märkida, et 11. augustil 2000 andis ta komisjonile üle kokkuvõtte, kuhu olid kokku kogutud kõik tema kaebuse kohta toimikusse lisamiseks esitatud tõendid.
11 19. juulil 2001 saatis komisjon hagejale vastavalt komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2842/98 poolte ärakuulamise kohta teatavates EÜ asutamislepingu artiklite [81] ja [82] alusel algatatud menetlustes (EÜT L 354, lk 18; ELT eriväljaanne 07/04, lk 204) artiklile 6 kirja, milles ta teatas hagejale kavatsusest jätta kaebus rahuldamata (edaspidi „artikli 6 kiri”).
12 22. oktoobril 2001 esitas hageja komisjonile oma märkused artikli 6 kirja kohta.
13 1. aprilli 2003. aasta otsusega jättis komisjon kaebuse ametlikult rahuldamata (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
14 8. mai 2003. aasta kirjas teatas komisjon Caterpillarile, et olles analüüsinud tema vastust vastuväiteteatisele ning sellele järgnevalt kogutud teavet, otsustas komisjon loobuda kõnealustest etteheidetest ning lõpetada menetlus.
Menetlus ja poolte nõuded
15 Hageja esitas kõnesoleva hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 10. juunil 2003.
16 2. oktoobri 2003. aasta kirjaga, mida täiendati 16. oktoobril 2003, palusid Caterpillar ja Caterpillar Group Services luba komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astuda.
17 Esimese Astme Kohtu viienda koja esimehe 5. detsembri 2003. aasta määrusega lubati Caterpillaril ja Caterpillar Group Services’il komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astuda ning rahuldati andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus.
18 Caterpillar ja Caterpillar Group Services (edaspidi „Caterpillar”) esitasid 2. veebruaril 2004 menetlusse astuja seisukohad. 22. ja 20. aprillil 2004 esitasid hageja ja komisjon oma märkused menetlusse astuja seisukohtade kohta.
19 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (esimene koda) alustada suulist menetlust ning menetlust korraldavate meetmete raames paluti komisjonil kirjeldada, kuidas lõppes Caterpillari suhtes vastuväiteteatise alusel algatatud menetlus. 8. märtsi 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti Esimese Astme Kohtu kantseleis 10. märtsil 2006, vastas komisjon sellele Esimese Astme Kohtu küsimusele.
20 28. märtsi 2006. aasta kohtuistungil kuulati ära poolte kohtukõned ja nende vastused Esimese Astme Kohtu küsimustele.
21 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt;
– jätta menetlusse astujate kanda nende endi kohtukulud ning menetlusse astumisega seotud kulud.
22 Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt;
23 Menetlusse astujad paluvad Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista nende kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
A – Sissejuhatavad märkused komisjoni kohustuste ulatuse kohta EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumist puudutava kaebuse uurimisel
24 Kõigepealt kirjeldavad kohtuasja pooled komisjoni kohustusi kaebuse uurimisel, analüüsivad, millisel tasemel tuleb kõnealuselt institutsioonilt selles kontekstis nõuda tõendeid ja põhjendusi, ning vaidlevad Esimese Astme Kohtu kontrolli ulatuse üle kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud hagi korral.
25 Esimese Astme Kohus märgib kõigepealt, et vaidlustatud otsuses on järeldatud pärast EÜ artikli 81 lõike 1 ja EÜ artikli 82 kohaldatavust puudutavat analüüsi, et Haladjiani poolt haldusmenetluses esitatud tõendid, eelkõige vastus artikli 6 kirjale „ei võimalda [kaebust] rahuldada”, ning sellest tulenevalt jätab ta kaebuse rahuldamata. Just selles kontekstis tulebki meenutada, millised on kaebuse esitaja õigused ja komisjoni kohustused juhul, kui jäetakse rahuldamata kaebus EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumise kohta.
26 Kaebuse esitajal on õigus olla teavitatud ning esitada oma tähelepanekud põhjuste kohta, mille tõttu komisjon kavatseb selle kaebuse rahuldamata jätta, enne kui kõnealune institutsioon vastava otsuse vastu võtab. Käesolevas asjas kohaldatavad määrused nr 17 ja 2842/98 annavad menetluslikud õigused isikutele, kes on määruse nr 17 artiklil 3 alusel pöördunud komisjoni poole kaebusega. Nende õiguste hulka kuuluvad õigused, mis on ette nähtud määruse nr 2842/98 artiklis 6, mille kohaselt juhul, kui komisjon otsustab, et tema käsutuses olevate tõendite põhjal ei ole tal piisavat alust kaebuse rahuldamiseks, põhjendab ta kaebuse esitajale kaebuse rahuldamata jätmist ja määrab kindlaks, mis kuupäevaks kaebuse esitaja võib esitada oma kirjalikud seisukohad.
27 Siiski ei ole ei määruses nr 17 ega määruses nr 2842/98 sõnaselgeid sätteid selle kohta, kuidas sisuliselt tuleb kaebust lahendada ning millised on komisjoni võimalikud uurimiskohustused selle kaebuse menetlemisel (Esimese Astme Kohtu 18. septembri 1992. aasta otsus kohtuasjas T‑24/90: Automec vs. komisjon, EKL 1992, lk II‑2223, punkt 72). Selles osas tuleb märkida, et komisjonil ei ole kohustust algatada ühenduse õiguse võimaliku rikkumise korral menetlust (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 14. veebruari 1989. aasta otsus kohtuasjas 247/87: Star Fruit vs. komisjon, EKL 1989, lk 291, 301) ning kaebuse esitajale antud õiguste hulka ei kuulu õigus saada lõplik otsus väidetud rikkumise olemasolu kohta (Euroopa Kohtu 18. oktoobri 1979. aasta otsus kohtuasjas 125/78: GEMA vs. komisjon, EKL 1979, lk 3173, punktid 17 ja 18).
28 Nende põhimõtete alusel on kohtupraktikas tunnistatud, et kui komisjonil ei ole kohustust teha otsust rikkumise olemasolu kohta, ei pea ta uurimist läbi viima, sest sellel uurimisel ei saa olla muud eesmärki kui otsida tõendeid selle rikkumise olemasolu või puudumise kohta, mida ta ei ole kohustatud tuvastama (eespool viidatud otsus Automec vs. komisjon, punkt 76). Pealegi, kui selline uurimine ikkagi läbi viidi, ei anna ükski teisese õiguse säte kaebuse esitajale õigust nõuda komisjonilt selle menetluse jätkamist kuni lõppotsuseni, mis tuvastaks väidetud rikkumise olemasolu või puudumise (Euroopa Kohtu 17. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑449/98 P: IECC vs. komisjon, EKL 2001, lk I‑3875, punkt 35). Komisjoni kaalutlusõigus kaebuste uurimisel ei sõltu sellest, kui kaugele asja uurimine on jõudnud (eespool viidatud kohtuotsus IECC vs. komisjon, punkt 37).
29 Selles kontekstis on Esimese Astme Kohus otsustanud, et kui komisjon otsustab viia läbi kaebuse uurimise, peab ta, välja arvatud kohaselt tõendatud põhjendusel, seda tegema nõuetekohase tähelepanelikkuse, tõsiseltvõetavuse ja hoolsusega, et tal oleks kõiki asjaolusid teades võimalik hinnata faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis kaebuse esitajad talle hindamiseks on andnud (Esimese Astme Kohtu 29. juuni 1993. aasta otsus kohtuasjas T‑7/92: Asia Motor France jt vs. komisjon, EKL 1993, lk II‑669, punkt 36, ja 21. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑206/99: Métropole Télévision vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑1057, punkt 59).
30 Just neid kaalutlusi arvestades tulebki Esimese Astme Kohtul kontrollida, kas vaidlustatud otsus, millega jäetakse kaebus rahuldamata, sisaldab komisjonile haldusmenetluse käigus hindamiseks esitatud faktiliste ja õiguslike asjaolude nõuetekohast uurimist. Selles osas tuleb meenutada, et keerulisi majanduslikke hinnanguid, nagu on tegemist väidete puhul EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumise kohta, hõlmavate komisjoni meetmete kohtulik kontroll piirdub selle kindlakstegemisega, kas menetlusnorme ja põhjendamisreegleid on järgitud ja asjaolud on täpselt kindlaks tehtud ning kas ei ole tehtud ühtki ilmset hindamisviga ega võimu kuritarvitatud (Euroopa Kohtu 17. novembri 1987. aasta otsus liidetud kohtuasjades 142/84 ja 156/84: BAT ja Reynolds vs. komisjon, EKL 1987, lk 4487, punkt 62, ja 15. juuni 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑225/91: Matra vs. komisjon, EKL 1993, lk I‑3203, punktid 23 ja 25; eespool viidatud otsus Asia Motor France jt vs. komisjon, punkt 33).
B – „CES süsteemi”, Haladjiani etteheidete ja vaidlustatud otsuse üldkirjeldus
31 Haladjiani kaebus puudutab muudatusi, mis Caterpillar tegi alates 1982. aastast oma varuosade turustamissüsteemis ja mille eesmärk on piirata paralleelset importi Ameerika Ühendriikidest Euroopasse.
1. CES süsteemi kirjeldus
32 Oma toodete turustamiseks jagas Caterpillar maailma erinevateks geograafilisteks piirkondadeks, mille hulka kuuluvad Ameerika Ühendriigid, EÜ/EFTA piirkond ja Aafrika, ning usaldas oma ehitusmasinate ja vastavate varuosade turustamise 181‑le sõltumatule turustajale, kes tegutsevad 160 riigis. Caterpillari turustajad EÜ/EFTA piirkonnas ei ole neile määratud territooriumil ainuõiguslikud müüjad. Nõnda on Caterpillaril kaks turustajat Itaalias (sealhulgas Maia), kaks turustajat Ühendkuningriigis (sealhulgas Leverton) ja üksainus turustaja Prantsusmaal (Bergerat).
33 Caterpillar ei kehtesta oma turustajatele kohustuslikku müügihinda. Igaühel neist on vabadus kehtestada oma hinnad, arvestades ostuhinda, vahetuskursi kõikumisi, müügikulusid ja kohalikke konkurentsitingimusi. Haldusmenetluse käigus kogutud teabe kohaselt on hinnad, mida kasutavad Ameerika turustajad, madalamad kui Euroopa turustajate hinnad, mis omakorda on madalamad kui Aafrika turustajate hinnad. Euroopa turustajate hinnad on samuti riigiti märkimisväärselt erinevad.
34 1982. aastani ei seadnud Caterpillar mitte mingisuguseid piiranguid varuosade tarnimisele ühest geograafilisest piirkonnast teise. Ka tarnimine sama geograafilise piirkonna (näiteks EÜ/EFTA piirkonna) sees oli nii varuosade edasimüüjatele kui nende varuosade kasutajatele täiesti vaba. 1982. aastal aga tuvastas Caterpillar, et mitu edasimüüjat kasutasid hindade erinevust geograafiliste piirkondade vahel ära selleks, et teostada ulatuslikku importi ühest piirkonnast teise. Caterpillari sõnul seadis selline tegevus ohtu tema turustajate tulususe, kes olid teinud olulisi investeeringuid, et olla vastavuses ehitusmasinate tõhusa ja konkureeriva turustamise nõuetega.
35 Alates 1982. aastast otsustas Caterpillar piirata varuosade müüki ühest geograafilisest piirkonnast teise (edaspidi „piirkondadevaheline müük”). Nõnda teatas Caterpillar 24. septembri 1982. aasta kirjaga oma Ameerika turustajatele, et tema varuosi ei tohi müüa edasimüüjale, kes neid ekspordib sellest riigist väljapoole. Samamoodi teatas Caterpillar 15. detsembri 1982. aasta kirjas oma Euroopa turustajatele, et kõnealuseid varuosi ei tohi edasi müüa edasimüüjale ekspordiks Ameerika Ühendriikidest või EÜ/EFTA piirkonna riikidest väljapoole.
36 Kuna neid juhiseid ei järgitud, teavitas Caterpillar 2. veebruari 1990. aasta kirjaga oma turustajaid kogu maailmas Caterpillar Export Services’i (CES) loomisest piirkondadevahelise müügi haldamiseks ja kontrollimiseks (edaspidi „CES süsteem”). Caterpillar saatis oma turustajatele ka korrapäraselt ajakohastatava nimekirja piirkondadevahelise müügiga tegelevatest edasimüüjatest, et muuta neid valvsaks ja innustada neid kontrollima tellitud varuosade sihtkohta (edaspidi „piirkondadevaheliste edasimüüjate nimekiri”). Vaidlustatud otsuse kohaselt on kõnealune varuosade sihtkoha kontrollimine siiski endiselt üksnes turustaja otsustada.
37 CES süsteemi kohaselt müüakse Caterpillari toodetud varuosi vastavalt järgmistele põhimõtetele.
38 Esiteks, lõppkasutaja võib vabalt osta Caterpillari varuosi kõikjal Euroopas või muudes geograafilistes piirkondades.
39 Teiseks, Euroopa edasimüüja võib varuosi osta edasimüümiseks EÜ/EFTA piirkonna riikides ükskõik milliselt nende riikide turustajalt. Nõnda peaks ta saama moodustada kaubaladusid. CES süsteemi ei rakendata Euroopa edasimüüja suhtes, kes ostab ühes EÜ/EFTA piirkonna riigis selleks, et edasi müüa teises selle piirkonna riigis.
40 Kolmandaks, Euroopa edasimüüja, kes ostab kaupa Ameerika Ühendriikides, et müüa seda EÜ/EFTA piirkonnas, võib endiselt osta varuosi Caterpillari Ameerika turustajatelt, kuid seda tingimusel, et ta järgib erikorda, mis koosneb kahest põhiosast. Esiteks, Euroopa edasimüüja peab kliendikoodi saamiseks teatama CES‑ile, millisele Euroopa kliendile ta varuosi ostab. Teiseks, Ameerika turustaja peab teatama Caterpillarile, et ta edastab varuosade tellimuse, mille esitas Euroopa edasimüüja EÜ/EFTA piirkonda eksportimiseks. Caterpillar küsib siis kõnealuselt turustajalt hinda, mis on ligikaudu 10% kõrgem hinnast, mida ta tavaliselt küsib Ameerika turule suunatud varuosade eest („edaspidi „Ameerika turustajatele kohaldatav hind”). Caterpillari väitel on selline hinna suurendamine õigustatud sooviga kanda üks osa selle tehinguga saadud kasumist üle Euroopas asuvale turustajale, kelle ülesandeks on asjassepuutuva ehitusmasina müügijärgsed teenused. Ameerika turustajal on siiski vabadus kohaldada Euroopa edasimüüjale sellist hinda, nagu ta ise soovib.
41 Sama kord kehtib juhtudel, kui Euroopa edasimüüja soovib osta kaupa Euroopas, et müüa seda edasi Aafrikasse.
2. Ülevaade Haladjiani etteheidetest
42 Kaebuses, mida on täiendatud muu hulgas 11. augustil 2000. aastal saadetud kokkuvõttega, väidab Haladjian, et etteheidetud tegevus kujutab endast EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumist. Täpsemalt, CES süsteem on kaebuse esitaja sõnul iseenesest ettevõtjatevaheline kokkulepe EÜ artikli 81 tähenduses ja selle rakenduseeskirjad piiravad, eelkõige Haladjiani jaoks, konkurentsi ühenduses. Haladjian väidab, et Caterpillar on keelanud oma turustajatel piirkondadevahelise müügi – näiteks varuosade ekspordi Ameerika Ühendriikidest EÜ/EFTA piirkonda – ning samuti müügi teistes EÜ/EFTA piirkonna riikides asuvatele varuosade edasimüüjatele (edaspidi „ühendusesisene müük”) – näiteks Itaaliast Prantsusmaale.
43 Piirkondadevahelise müügi osas leiab Haladjian, et varuosade ostmise piiramine Ameerika Ühendriikides üksnes nende varuosadega, mille kohta Euroopa klient on talle andnud tegeliku volituse, takistab tal Euroopa turgu rahuldavalt varustada, jättes ta ilma võimalusest omada piisavalt suurt varuosade ladu, ning kahjustab seega konkurentsi. Haladjian väidab samuti, et Ameerika turustajate suhtes kohaldatav 10‑protsendiline hinna suurendamine ekspordiks määratud müügi puhul on konkurentsipiirang, mis mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.
44 Ühendusesisese müügi osas väidab Haladjian, et Caterpillar ja tema Euroopa turustajad keelavad mis tahes paralleelse impordi ühenduse liikmesriikide vahel, ning see kahjustab konkurentsi ja mõjutab kaubavahetust.
3. Vaidlustatud otsus ja Haladjiani hagi
45 Pärast CES süsteemi kirjeldamist ja Haladjiani väidete põhjendatuse kontrollimiseks läbi viidud uurimise tulemuste esitamist, on vaidlustatud otsuses täpsustatud seda, millisel põhjusel komisjon leiab, et kogutud tõendite alusel ei saa kaebust rahuldada. Komisjoni õiguslikus hinnangus eristatakse CES süsteemi raames teostatud piirkondadevahelist müüki ühendusesisesest müügist.
46 Seoses „[EÜ artikli 81 lõike 1] kohaldatavuse kohta [piirkondadevahelist müüki] puudutavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes” läbi viidud uurimisega nähtub vaidlustatud otsusest, et CES süsteem ei eralda ühenduse turgu, sest see ei keela faktiliselt ega õiguslikult Euroopa hindadest madalamate hindadega imporditud varuosade konkurentsi. Otsusest nähtub esiteks, et EÜ/EFTA piirkonnas võivad Euroopa edasimüüjad osta tooteid vabalt ja ilma piiranguteta selles piirkonnas asuvatelt turustajatelt, ning teiseks, et need edasimüüjad võivad endiselt osta tooteid Ameerika Ühendriikidest CES süsteemi raames (vaidlustatud otsus, punkti 7.2 neljas lõik).
47 Tõsi küll, vaidlustatud otsuses on näidatud, et selle tarneallika puhul kehtib kohustus esitada andmed varuosade lõppkasutajate kohta, kuid see kohustus ei piira olulisel määral Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahelist kaubandust ega mõjuta ühendusesisest konkurentsi, nagu seda kinnitab asjaolu, et import Ameerika Ühendriikidest on endiselt võimalik ja tulus, seega ei ole Euroopa turg eraldatud ning Haladjian kasutab praktikas jätkuvalt seda alternatiivset tarneallikat (vaidlustatud otsus, punkti 7.2 neljas lõik ja punkti 7.2 järelduse esimene taane).
48 Samuti nähtub vaidlustatud otsusest, et 10‑protsendiline erinevus Ameerika turustajatele kohaldatavate hindade ja piirkondadevahelise müügi korral kasutatavate hindade vahel on väheoluline, arvestades varuosade Ameerika ja Euroopa hindade vahet, ning see on neutraalne selles osas, mis puudutab edasimüüjatevahelist konkurentsi Euroopa turul. Järelikult on mõju, mis võib kõnealusel hinna suurendamisel olla Ameerika Ühendriikidest importivate edasimüüjate konkureerimisele ametlike turustajatega EÜ/EFTA riikides, minimaalne (vaidlustatud otsus, punkti 7.2 neljas lõik ja punkti 7.2 järelduse esimene taane).
49 Seoses „[EÜ artikli 81 lõike 1] kohaldatavuse kohta [ühendusesisese müügi] suhtes” läbi viidud uurimisega on vaidlustatud otsuses märgitud, et CES süsteemis ei sisaldu kaebuse eset arvestades ühtegi konkurentsipiirangut. Otsuse kohaselt puudutab CES süsteem üksnes piirkondadevahelist müüki ega sea kahtluse alla EÜ/EFTA piirkonna sisest ostu- ja müügivabadust. Euroopa lõppkasutajad ja edasimüüjad võivad varuosi vabalt osta ükskõik milliselt Caterpillari volitatud turustajalt, kes asub EÜ/EFTA piirkonnas, tingimusel, et edasimüüjate ostetud varuosad on suunatud selles piirkonnas asuvate riikide turgudele (vaidlustatud otsus, punkt 7.1).
50 Sisuliselt tugineb hageja oma hagis kolmele väitele. Esimene väide põhineb ilmsetel asjaolude hindamise vigadel ja õigusnormide rikkumisel osas, mis puudutab EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldatavust CES süsteemi suhtes. Teine väide põhineb õigusnormide rikkumisel, mis puudutab EÜ artikli 82 kohaldatavust CES süsteemi suhtes. Kolmas väide põhineb menetlusnormide ja kaebuse esitaja õiguste rikkumisel.
C – Esimene väide, mis põhineb ilmsetel asjaolude hindamise vigadel ja õigusnormide rikkumisel osas, mis puudutab EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldatavust
51 Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses on komisjonile haldusmenetluse käigus esitatud asjaolude hindamisel tehtud mitmeid ilmseid vigu, mille tulemusena rikuti õigusnorme seoses kõnealuste kokkulepete ja tegevuse hindamise ja kvalifitseerimisega EÜ artikli 81 seisukohast.
1. CES süsteemi puudutavad etteheited
52 Hageja väidab kõigepealt, et vaidlustatud otsuses on vääralt keeldutud tuvastamast, et CES süsteem iseenesest loob takistusi liikmesriikidevahelisele kaubandusele, kuna Ameerika turustajatele kohaldatavaid hindu suurendatakse piirkondadevahelise müümise korral ning Euroopa edasimüüjate tellimused Ameerika Ühendriikidest on piiratud üksnes varuosadega, mille jaoks Euroopa klient on neid tegelikult volitanud. Haladjian esitab seejärel kolm otsest etteheidet, mis puudutavad piirkondadevaheliste edasimüüjate nimekirja, piirkondadevaheliste ostude sihtkoha järelevalvet ja hilinemist CES süsteemi raames teostatud tehingute identifitseerimiseks ette nähtud koodide (edaspidi „CES koodid”) andmisel.
a) Piirkondadevahelise müügi piiramise mõju
Poolte argumendid
53 Hageja väidab, et CES süsteemi üldine iseloom ja piirangud, mida see põhjustab piirkondadevahelisele müügile, on lahutamatult seotud selle ühendusesisese küljega, mille mõjusid tuleb hinnata konkreetselt, mitte abstraktselt. Seega ei saa kinnitada, et CES süsteem ei mõjuta oluliselt ühendusesisest konkurentsi, kuna vaidlustatud otsuses puudub täielikult analüüs asjakohase turu kohta. Samuti ei ole kaalutlus, et import Ameerika Ühendriikidest Euroopasse on jätkuvalt võimalik ja tulus, mistõttu ei ole Euroopa turg eraldatud (vt vaidlustatud otsus, punkt 7.2, lk 25, esimene taane), hageja sõnul asjakohane, et järeldada, et puudub konkurentsipiirang EÜ artikli 81 tähenduses.
54 Selle kohta rõhutab hageja, et vaidlustatud otsuses ei ole tehtud ühtegi järeldust asjaolust, et erinevad geograafilised turud on tugevalt eraldatud, nagu seda näitab asjaolu, et erinevalt lõppkasutajatest ei saa edasimüüjad Ameerika Ühendriikidest iseseisvalt osta; asjaolu, et hageja ise – ainus ühendusse alles jäänud alternatiivne tarneallikas – ei saa moodustada Ühendriikidest pärit kauba ladusid, ning asjaolu, et tema turuosa Prantsusmaal on märkimisväärselt kahanenud. See turuosa kahanes 30 protsendilt 1982. aastal 20 protsendini 1993. aastal ning vähem kui 10 protsendini 2003. aastal ning see toimus Caterpillari Prantsusmaa turustaja Bergerat’ kasuks, ületades selgelt kohtupraktikas kindlaks määratud tundlikkusläve, millest alates kohaldatakse ühenduse õigust (Esimese Astme Kohtu 21. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑368/00: General Motors Nederland ja Opel Nederland vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑4491, punkt 153). Sellest kahanemisest piisab hageja sõnul selleks, et tõendada konkurentsipiirangu olemasolu EÜ artikli 81 tähenduses. Selle turuosa arengut arvestades ei ole tähtis, et aastatel 2001‑2003 kasvas selliste lõppkasutajate hulk, kelle jaoks Haladjian Ühendriikidest CES süsteemi raames kaupa ostab. Pealegi tuleks uurida turgu tervikuna, mitte üksnes hageja olukorda. Antud juhul ei ole Ameerika Ühendriikidest CES süsteemi raames ostmine tõhus alternatiivne tarneallikas Euroopa lõppkasutaja jaoks, kes otsib müüjat, kes suudaks talle varuosi kiiresti laost hankida.
55 Hageja väidab samuti, et Euroopasse eksportimise korral Ameerika turustajatele kohaldatava hinna suurendamise ainus mõju ei ole 10‑protsendiline kallinemine, kuna hinnaalanduste tõttu, mida Caterpillar tavapäraselt oma turustajatele teeb, võib tegelikult küsitav hind olla madalam Ameerika turustajale kohaldatavast hinnast. Mitmest dokumendist, mille Haladjian komisjonile esitas, nähtub aga, et Caterpillar ei tee hinnaalandusi ekspordiks müüvatele turustajatele (vt Caterpillari 2. veebruari 1990. aasta kiri Ameerika turustajatele ja Caterpillari 28. juunil 1993 jaemüüjatele (sub-dealers) saadetud kiri). Lisakulu Ameerika turustajale ja sellest tulenevalt Euroopa edasimüüjale ja tema kliendile võib seega olla vaidlustatud otsuses mainitust palju suurem.
56 Komisjon ja Caterpillar märgivad, et import Ameerika Ühendriikidest on endiselt võimalik ja tulus ning Haladjian on Euroopa kasutajatele jätkuvalt alternatiivseks tarneallikaks. Haladjiani esile toodud raskused ei saa seega endast kujutada konkurentsipiirangut EÜ artikli 81 lõikes 1 määratletud tähenduses, iseäranis arvestades Euroopa Kohtu 28. aprilli 1998. aasta otsuses kohtuasjas C‑306/96: Javico esitatud kriteeriume (EKL 1998, lk I‑1983, punktid 16 ja 25), mille kohaselt väidetavate konkurentsipiirangute mõju liikmesriikidevahelistele kaubavoogudele ei tohi olla vähetähtis, vaid peab olema oluline.
Esimese Astme Kohtu hinnang
57 Kõigepealt tuleb märkida, et CES süsteem keelab piirkondadevahelise müügi, välja arvatud juhul, kui see on vastavuses teatud kasutaja tegeliku tellimusega, kes volitab edasimüüjat kui vahendajat; sellisel juhul tuleb tellimus esitada CES süsteemi kaudu. Selles osas ei vaidlustata asjaolu, et Euroopa edasimüüja, nagu Haladjian, ei saa enam Ameerika Ühendriikidest enda nimel osta Caterpillari toodetud varuosi, eelkõige eesmärgiga moodustada ladusid, et rahuldada oma Euroopa klientide soove, nagu see sai toimuda enne CES süsteemi kehtestamist. Lisaks sellele suurendatakse piirkondadevahelise müügi korral Ameerika turustajatele kohaldatavat hinda ligikaudu 10% võrra, kuigi Ameerika Ühendriikides asuval turustajal on vabadus küsida Euroopa edasimüüjalt sellist hinda, nagu ta ise soovib.
58 Antud juhul uuris komisjon piirkondadevahelise müügi piiranguid Caterpillari suhtes algatatud haldusmenetluse käigus ja Haladjiani kaebuse tulemusena. Selle raames sai Caterpillar märkida, et ehitusmasina soetamise tegelik maksumus jaguneb pooleks esiteks masina ostuhinna ning teiseks varuosade ja hoolduse kulu vahel. Praktikas võimaldab just varuosade müük, rohkem kui ehitusmasinate müük, turustajatel toime tulla turustusvõrgu rajamisega seotud kuludega. Sellistes tingimustes soovis Caterpillar kehtestada süsteemi, mis võimaldaks võtta paremini arvesse turustajate huve, kes peavad täitma kohustusi, mida ei ole edasimüüjatel, kes tegutsevad varuosade paralleelsete importijatena, ilma et nad peaksid kandma ehitusmasinate turustamisega seotud kulusid. See süsteem vastab Caterpillari klientide huvidele, kelle huvides on see, et nad saaksid kasutada head turustusvõrku, et tagada oma masinate hooldus ja remont. Kohtuistungil täpsustas Caterpillar, et siinkohal on tegemist tema kaubanduspoliitika määrava tähtsusega osaga ning ta loodab teiste ehitusmasinate tootjatega konkureerimisel oma võrgu kvaliteedile.
59 Selles kontekstis tulebki hinnata Haladjiani ja teiste sõltumatute edasimüüjate olukorda. Haladjian ei saa piirduda nõudmisega, et tema suhtes enne 1982. aastat kehtinud soodne olukord, mille puhul ta sai Ameerika Ühendriikidest piiramatult varuosi osta, jääks püsima, kuna just see olukord võis kahjustada Caterpillari ülemaailmse turustusvõrgu ühtsust ja kvaliteeti ning see oli CES süsteemi kehtestamise põhjuseks. Selle kohta on oluline märkida, nagu seda on tehtud vaidlustatud otsuses, et Haladjianil on endiselt võimalus osta varuosi Ameerika Ühendriikidest, kuid seda tingimusel, et ta järgib CES süsteemi eeskirju. See allesjäänud ostuvõimalus on täiesti asjakohane, kuna see võimaldab Caterpillaril rahuldada osade oma klientide ootusi, kes soovivad kasutada teist varuosade tarneallikat kui see, mida neile pakub kohalik turustaja.
60 Selle kohta nähtub toimikust, et Haladjiani paralleelne import Ameerika Ühendriikidest EÜ/EFTA piirkonda areneb teataval määral endiselt, arvestades seda, et lõppkasutajate koguarv, kelle jaoks ta on piirkondadevaheliseks müügiks CES‑i registreeritud, kasvas 2001.‑2003. aastal enam kui 20% ning sellel ajavahemikul kasvasid tema poolt CES süsteemi abil Ameerika Ühendriikidest tehtud ostud peaaegu 40%. See näitab, et Haladjian on kohanenud CES süsteemiga kehtestatud uute eeskirjadega, ning kui eeldada, et väide, mille kohaselt Haladjian on ainus ühendusse alles jäänud alternatiivne tarneallikas, on leidnud tõendamist, võis see asjaolu anda talle võimaluse laiendada oma tegevust Prantsusmaalt muudesse liikmesriikidesse.
61 Mis puudutab argumenti turuosa vähenemise kohta Prantsusmaal, siis tuleb märkida, et see argument ei põhine piisavalt veenvatel andmetel, sest see tugineb võrdlusel Bergerat’ kogukäibe, kes müüb muid tooteid kui Caterpillari tooted ja pakub rohkem teenuseid kui Haladjian, ning Haladjiani käibe vahel ja Haladjiani algne turuosa 1982. aastal („ligikaudu kolmandik turust”) arvutati Bergerat’ poolt 1979. aastal tehtud mitteametliku hinnangu alusel, millest andis Haladjianile kaudselt teada üks Kanada turustaja 9. oktoobri 1981. aastal saadetud märkuses.
62 Mis puudutab hageja argumenti, et hinna sellise suurendamise ainus mõju, mida Caterpillar kasutab Ameerika turustaja suhtes Euroopasse eksportimise korral, ei ole Ameerika turustajatele kohaldatava hinna 10‑protsendiline kallinemine, sest Ameerika turustaja kliendilt tegelikult küsitav hind võib olla sellest hinnast madalam seetõttu, et Caterpillar teeb turustajale hinnaalandusi, siis tuleb märkida – nagu on märgitud vaidlustatud otsuses (punkti 5.1 kolmas lõik) –, et Caterpillar ei sekku oma Ameerika turustajate poolt piirkondadevahelises müügis kasutatavate lõplike müügihindade kindlaksmääramisse. Igal juhul ei ole hageja tõendanud oma väiteid, mille kohaselt ei tee Caterpillar hinnaalandusi oma turustajatele üksnes seetõttu, et müük toimub ekspordiks, ega tõendanud, et olulised hinnaerinevused Ameerika Ühendriikide ja EÜ/EFTA piirkonna vahel olid CES süsteemi tõttu neutraliseeritud sellisel määral, et kõnealune eksport muutus sisuliselt kaubanduslikult vähem tasuvaks, eriti kuna Ameerika turustajad võivad endiselt teha hinnaalandusi omaenda marginaalist. Täpsemalt, kaks kirja, millele hageja selles osas viitas, ei ole veenvad, sest esimeses, Caterpillari 2. veebruari 1990. aasta kirjas Ameerika turustajatele ei ole mainitud hinnaalanduste küsimust, ning teine, Caterpillari 28. juunil 1993. aastal jaemüüjatele saadetud kiri on suunatud jaemüüjatele, kelle ülesanne on varustada Caterpillari kliente kohalikul tasandil, mitte korraldada eksportmüüki.
63 Eelnevast tuleneb, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et tõendid, mis hageja esitas piirkondadevahelise müügi piirava iseloomu kinnitamiseks, ei olnud piisavalt veenvad.
64 Muud hageja esitatud üksikasjalikud argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla.
b) Piirkondadevaheliste edasimüüjate nimekirja puudutav etteheide
65 Hageja väidab, et kuigi on tõsi, et piirkondadevaheliste edasimüüjate nimekiri ei puuduta ametlikult edasimüüjaid, kes tegelevad ühendusesisese kaubandusega, on edasimüüjad, kes tegelevad või kavatsevad tegeleda ühendusesisese kaubandusega, tegelikkuses ikkagi kindlasti selles „mustas nimekirjas”. Eristus Euroopa edasimüüja (ühest liikmesriigist teise müügi korral) ja CES süsteemiga hõlmatud piirkondadevahelise edasimüüja vahel on seega puhtalt teoreetiline ja CES süsteem ise sisaldab konkurentsi piiravat tegurit ühendusesisese müügiga tegelevate Euroopa edasimüüjate suhtes, kuna see nimekiri võimaldab Caterpillari turustajatel neid tuvastada üksnes selle tõttu, et nad on määratletud piirkondadevaheliste edasimüüjatena.
66 Esimese Astme Kohus märgib, et väites, et kõik ühendusesisesed edasimüüjad on ühtlasi vastavasse nimekirja märgitud piirkondadevahelised edasimüüjad, ei selgita hageja, kuidas see märkus saab iseloomustada ühendusesisese müügi või piirkondadevahelise müügi piiramist. Nõnda jätab hageja selgitamata, miks see asjaolu, juhul, kui see osutub tõendatuks, võis tal takistada osta kaupa Ameerika Ühendriikidest CES süsteemi raames või miks see võis kahjustada tema tarnimisvõimalusi Euroopas. Selle kohta tuleb märkida, et vaidlustatud otsusest nähtub, et piirkondadevaheliste edasimüüjate nimekirja kasutatakse üksnes selleks, et teavitada Caterpillari turustajaid asjaolust, et end kohaliku sihtkoha jaoks määratud varuosade ostjana esitlev edasimüüja võib tegelikult olla edasimüüja, kes kavatseb neid varuosi CES süsteemi rikkudes kasutada piirkondadevahelises kaubanduses.
67 Eelnevast tuleneb, et hageja etteheide piirkondadevaheliste edasimüüjate nimekirja kohta tuleb tagasi lükata.
c) Piirkondadevahelise müügi sihtkoha järelevalvet puudutav etteheide
68 Hageja vaidleb vastu vaidlustatud otsuses esitatud väitele, et piirkondadevaheliste edasimüüjate nimekirja kantud Euroopa edasimüüjalt ei võeta võimalust varuosi osta, kuid turustaja ainuotsusega võib selle puhul rakendada CE/EFTA piirkonnas müümiseks ostetud toodete sihtkoha kontrollimise menetlust (vaidlustatud otsus, punkti 5.3 teise taande viies lõik). Tegelikult kujutab turustajatele väidetavalt antud otsustusõigus hageja sõnul endast Caterpillari poolt tema turustajale seatud kohustust. Kuna kõnealused turustajad peavad piirkondadevahelise müügi korral järgima CES süsteemi eeskirju, siis selline eeskirjade järgimine toimub tingimata piirkondadevaheliste edasimüüjate nimekirja kantud Euroopa edasimüüjatele müüdud varuosade sihtkoha tegeliku järelevalve teel. Järelikult on vähetähtis, et Haladjian ei ole väitnud, et mõni Euroopa turustaja on tema suhtes rakendanud EÜ/EFTA piirkonnas müümiseks ostetud toodete sihtkoha kontrollimise menetlust. Kui kõnealune turustaja teab, et toote sihtkoht on EÜ/EFTA piirkond, ei pea ta CES süsteemi kohaselt mingit kontrolli läbi viima. Lisaks sellele, kuivõrd Haladjiani asukoht on Prantsusmaal, kus hinnad on kõrged, kujutavad ostud, mis ta on teinud teistes liikmesriikides Prantsusmaal edasimüümiseks, endast kindlasti ühendusesisest müüki ning mõttetu on nõuda, et ta tõendaks, et ühenduses rakendati tema suhtes ostetud toodete sihtkoha kontrollimise menetlust. Peale selle meenutab hageja, et A. 11. septembri 1990. aasta kiri Schmidtile võimaldab tõendada, et Prantsuse turustaja Bergerat jälgis Haladjiani imporditegevust Le Havre’i ja Marseille’ sadamates.
69 Esimese Astme Kohus märgib, et hageja väitest, et piirkondadevahelise müügi sihtkoha kontroll on tegelikult Caterpillari poolt seatud kohustus, mitte jäetud asjassepuutuva turustaja otsustada, ei piisa selleks, et tõendada, et vaidlustatud otsus on selles osas vale. Caterpillari 13. detsembri 1990. aasta kirjast, milles on EÜ/EFTA piirkonna turustajatele tutvustatud CES süsteemi sisu, nähtub, et turustaja vastutusalas on teha kindlaks, kas nende varuosade sihtkoht, mis ta müüb EÜ/EFTA piirkonnas asuvale edasimüüjale, on see piirkond või muu geograafiline piirkond. See kontroll jääb seega turustaja otsustada, kes viib selle läbi siis, kui ta seda vajalikuks peab. Kahtluse korral tuleb turustajal küsida edasimüüjalt viimase ostetud varuosade sihtkohta. Kui edasimüümine toimub asjassepuutuvast piirkonnast väljapoole, rakendatakse selle suhtes CES süsteemi; vastasel juhul ei ole selleks tarvis muid formaalsusi. Juhul, kui EÜ/EFTA piirkonna turustaja müüb kaupa selle piirkonna edasimüüjale, võib kõnealune kontrollimine olla õigustatud, kui turustaja leiab, et varuosade sihtkoht võib olla Aafrika, millisel juhul oleks tegemist piirkondadevahelise müügiga. Mitte ükski toimikus olev dokument ei võimalda seega tõendada, et Caterpillar kohustab oma turustajaid süstemaatiliselt kontrollima müüdud toodete sihtkohta.
70 Peale selle, ei saa hageja viide A. 11. septembri 1990. aasta kirja kohta Schmidtile, mille kohaselt Haladjiani Ameerika Ühendriikidest tulevat imporditegevust jälgis Le Havre’i ja Marseille’ sadamates Prantsuse turustaja Bergerat, mitte kuidagi tõendada, et seda jälgimist nõudis Caterpillar ja CES süsteem. See dokument kuulub erilisse konteksti, kus Bergerat ja Caterpillar üritasid tuvastada Haladjiani tarneallikaid, kes hankis endiselt kaupa Ameerika Ühendriikidest CES süsteemi väliselt.
71 Igal juhul tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta otsuses esitatud hinnangut, mille kohaselt ta ei väitnud ega veel vähem tõendanud, et tema suhtes viidi läbi niisugune EÜ/EFTA piirkonnas asuvalt turustajalt ostetud varuosade sihtkoha kontroll. Ta ei saa seega sellel alusel väita, et CES süsteem takistab ühendusesisest müüki.
72 Eelnevast tuleneb, et hageja etteheide piirkondadevahelise müügi sihtkoha järelevalve kohta tuleb tagasi lükata.
d) CES koodide andmise hilinemisega seotud etteheide
73 Hageja väidab, et Caterpillar andis talle mõnikord CES koode hilinemisega ja seda isegi siis, kui need koodid olid vajalikud tema klientide tellimuste täitmiseks Ameerika Ühendriikides. Hageja sõnul tuleb CES süsteemi konkurentsivastase iseloomu hindamisel neid hilinemisi arvesse võtta. Selles osas väidab hageja, et vaidlustatud otsuse punktis 5.4 tema väidete tagasilükkamiseks esitatud arutluskäik ei võta arvesse haldusmenetluse raames esitatud tõendeid. Nõnda seab komisjon kahtluse alla teatavad andmed, mis Haladjian esitas tabelis, mille ta lisas oma märkustele artikli 6 kirja kohta, osutades näiteks nende andmete tõesust tuvastada võimaldavate näidete puudumisele ning asjaolule, et koodi andmise aja arvutamisel arvesse võetud lähtepunkt ei ole selle taotluse Belgias asuvale CES‑ile üleandmise kuupäev, vaid taotluse Ameerika Ühendriikides üleandmise kuupäev, samas kui teised dokumendid tõendavad, et Caterpillar ise möönab kõnealuste hilinemiste esinemist.
74 Esimese Astme Kohus märgib, et hageja ei esitanud haldusmenetluse raames ühtegi dokumenti, tõendit ega isegi mitte viidet võimalikule tõendile, et näidata, et pärast CES süsteemi kehtestamist mõnikord aset leidnud hilinemine CES koodide andmisel oli seotud Caterpillari tahtliku sooviga muuta CES süsteemi toimimine tema jaoks keerulisemaks.
75 Caterpillari ja Haladjiani vahelisest kirjavahetusest, st 21. ja 28. mai 1993. aasta kirjadest selgub, et Caterpillar teavitas Haladjiani asjaolust, et CES koodide andmise aluseks on hulk tellimuste täitmiseks vajalikku teavet, mis ei olnud Haladjiani saadetud tellimisdokumentides tol hetkel täielikult esitatud.
76 Samuti vastas Caterpillar Haladjiani 7. märtsil 2000 esitatud kaebusele, mille kohaselt leidsid 1999. aastal ja 2000. aasta algul aset teatavad hilinemised koodide andmisel, 31. märtsi 2000. aasta kirjaga, et koodide andmist ei olnud kunagi peatatud ning need hilinemised olid seotud raskustega, mis tekkisid CES‑il seoses nende isikutega ühenduse võtmisega, kes olid volitanud Haladjiani tellima Ameerika Ühendriikidest, ning nende raskuste lahendamiseks otsustas CES muuta oma süsteemi paindlikumaks, kontrollides volitusi pisteliselt, mitte enam kõiki volitusi, nagu seda tehti varem.
77 Eelnevast tuleneb, et hageja etteheide CES koodide andmise hilinemise kohta tuleb tagasi lükata.
78 Sellest tulenevalt tuleb tagasi lükata kõik hageja etteheited, mille kohaselt CES süsteem on oma olemuselt konkurentsivastane.
2. Etteheide, mis puudutab Caterpillari 15. detsembri 1982. aasta kirja tema Euroopa turustajatele
79 Hageja väidab, et Caterpillari toodete turustamise süsteemis alates 1982. aastast tehtud muudatuste tutvustamisel (punkt 5.2) ja EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldatavuse uurimisel EÜ/EFTA piirkonna siseste kokkulepete ja vaidlusaluste tegevuste suhtes (punkt 7.1) rajaneb vaidlustatud otsus valel versioonil 15. detsembri 1982. aasta kirjast, mille Caterpillar saatis oma Euroopa turustajatele. Vaidlustatud otsuses viidatud versiooni kohaselt palus Caterpillar oma Euroopa turustajatel mitte müüa varuosi edasimüüjale, kes soovib neid eksportida Ameerika Ühendriikidest või EÜ/EFTA piirkonna riikidest väljapoole. Hageja sõnul tuleb aga arvesse võtta üksnes seda kirja versiooni, mille Haladjianile edastas üks Ühendkuningriigis asuvatest turustajatest – Leverton –, ning millest nähtub, et antud territooriumist väljapoole müümise keeld puudutas vaid Ameerika Ühendriike, mitte aga EÜ/EFTA piirkonna riike, nagu see on ekslikult märgitud vaidlustatud otsuses.
80 Hageja väidab samuti, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel rikuti määruse nr 2842/98 artiklit 6, mille kohaselt kaebuse esitaja peab saama esitada oma seisukohad kaebuse kavandatava tagasilükkamise põhjenduste kohta, kuna 15. detsembri 1982. aasta kirja see versioon, millel otsus põhineb, ei ole seesama, mis on lisatud artikli 6 kirjale, ning komisjon ei teatanud hagejale, millise tõlgenduse ja ulatuse ta kavatseb sellele dokumendile lõppotsuses anda (Euroopa Kohtu 25. oktoobri 1983. aasta otsus kohtuasjas 107/82: AEG vs. komisjon, EKL 1983, lk 3151, punktid 26 ja 27).
81 Komisjon, keda toetab Caterpillar, vaidleb sellele analüüsile vastu.
82 Esimese Astme Kohus märgib kõigepealt, et ei ole olemas kahte 15. detsembri 1982. aasta kirja versiooni, nagu väidab hageja, vaid tegemist on kahe erineva kirjaga, mille kuupäev on sama ning mille Caterpillar saatis erinevatele adressaatidele. Selles osas tuleb märkida, et vaidlustatud otsuses viidatud kirja sisu vastab 15. detsembri 1982. aasta selle kirja sisule, mille Caterpillar saatis oma EÜ/EFTA piirkonna turustajatele. Seega ei ole vaidlustatud otsus selles punktis ekslik. Peale selle tuleb 15. detsembri 1982. aasta kirja kohta, millele hageja tugineb, märkida, et see kiri vastab tegelikult sama kuupäevaga kirjale, mille Caterpillar saatis turustajatele, kelle territoorium ei asu EÜ/EFTA piirkonda kuuluvates geograafilistes piirkondades. Komisjon ei pidanud seega seda kirja arvesse võtma, kui ta uuris EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldatavust EÜ/EFTA piirkonna siseste kokkulepete ja vaidlusaluste tegevuste suhtes.
83 Peale selle tuleb märkida, et CES süsteem kehtestati alles alates 1990. aastast eesmärgiga parandada olukorda, kus ei täidetud Caterpillari turustajatele 1982. aastal saadetud nõudeid. Seega sai Caterpillar alles alates 1990. aastast tegelikult hallata ja kontrollida varuosade eksporti ühest geograafilisest piirkonnast teise. Selle kohta nähtub toimikust, et 13. detsembri 1990. aasta kirjas, mis saadeti kõikidele turustajatele ühenduses pärast Saksamaa turustaja Zeppelin’i keeldumist müüa Belgia edasimüüjale, meenutas Caterpillar sõnaselgelt, et CES süsteemi ei kehtestata edasimüüjatele, kes müüvad EÜ/EFTA piirkonnas asuvatele kasutajatele. See dokument võimaldab seega komisjonil tuvastada, et käesolevas asjas ei ole olemas Caterpillari kirjalikke juhiseid tema Euroopa turustajatele, millega ta oleks nõudnud, et nad ei müüks edasimüüjatele, kes soovivad osta ühest EÜ/EFTA piirkonna riigist, et seejärel edasi müüja teises selle piirkonna riigis, nagu see on märgitud vaidlustatud otsuse punktides 6.1 ja 7.1.
84 Peale selle ei saa hageja tugineda määruse nr 2842/98 artikli 6 rikkumisele, sest mõlemad 15. detsembri 1982. aasta kirjad esitati talle haldusmenetluse käigus Caterpillari poolt kaebuse kohta esitatud märkuste lisadena 9. veebruaril 1994 ning hageja esitas nende kohta arvamuse oma märkustes artikli 6 kirja kohta, pöörates komisjoni tähelepanu kirjale, mida hageja pidas 15. detsembri 1982. aasta kirja selleks versiooniks, mida tuleb arvesse võtta EÜ/EFTA piirkonna siseste kokkulepete ja vaidlusaluste tegevuste hindamisel. Hageja ei saa seega heita komisjonile ette seda, et viimane tõi esile selle kirja sisu, mille Caterpillar tõesti saatis oma EÜ/EFTA piirkonna turustajatele, ning tegi sellest vastavad järeldused.
85 Eelnevast tulenevalt tuleb tagasi lükata hageja etteheited, mis puudutavad Caterpillari 15. detsembri 1982. aasta kirja tema Euroopa turustajatele.
3. Bergerat’d puudutavaid dokumente ja Bergerat’ poolt Haladjiani klientidele tehtud pakkumisi käsitlevad etteheited
a) Etteheide, mis puudutab Caterpillari 19. juuli 1990. aasta kirja Bergerat’le
Vaidlustatud otsus
86 Seoses Caterpillari ja tema Prantsuse turustaja Bergerat’ suhteid puudutava uurimise tulemuste kirjeldamisega on vaidlustatud otsuse punktis 6.2 esitatud kõnealuste ettevõtjate vahelise kirjavahetuse sisu. Tegemist on esiteks 10. juuli 1990. aasta kirjaga, mille Bergerat saatis Caterpillarile, et kaevata konkurentsisurve üle, mida tema territooriumil tekitab Ameerika Ühendriikidest pärit varuosade import, ning paluda, et teda teavitataks CES süsteemi kehtestamise tulemustest Ameerika Ühendriikides, ning teiseks 19. juuli 1990. aasta kirjaga, mille Caterpillar saatis vastuseks Bergerat’le, et talle teatada, et CES süsteem saavutab oma eesmärgi siis, kui Caterpillari kaubamärgiga varuosade edasimüüjate tarneallikad hakkavad otsa lõppema ning seejärel kaovad lõplikult. Kõnealuses 19. juuli 1990. aasta kirjas on samuti märgitud, et CES süsteemi eesmärk on lõpetada edasimüüjate tegevus, hoolitsedes samas selle eest, et optimeerida võimalikke lisamüüke ning mitte kaotada ühtegi olulist lepingut, mis puudutab Caterpillari toodetud originaalvaruosi (vaidlustatud otsus, punkt 6.2, lk 11).
87 Vaidlustatud otsuse kohaselt kinnitavad need dokumendid Caterpillari poliitikat, millega ta üritas CES süsteemi kaudu kontrollida piirkondadevahelist müüki ning takistada, et see müük toimuks kõnealusest süsteemist väljaspool. Selle seisukoha toetuseks on vaidlustatud otsuses märgitud, et kuigi Caterpillari 19. juuli 1990. aasta kiri näib toetavat sellist kaubanduspoliitikat, mille eesmärk on lõpetada edasimüüjate tegevus, siis tegelikult, kui seda kirja lugeda vastavas kontekstis, puudutab see üksnes edasimüüjate CES süsteemi väliseid importe Ameerika Ühendriikidest. Seda tõlgendust toetab asjaolu, et kõnealune kiri on vastus Bergerat’ 10. juuli 1990. aasta kirjale, milles viimati mainitud äriühing tõstatas probleemi CES süsteemi range kohaldamise kohta Ameerika Ühendriikidest eksportimise suhtes, ning asjaolu, et „ei ole ühtegi tõendit sellise poliitika kehtestamise kohta, mille eesmärk oleks peatada edasimüüjate poolt teostatav varuosade import Ameerika Ühendriikidest Euroopasse” (vaidlustatud otsus, punkt 6.2, lk 12).
Poolte argumendid
88 Hageja märgib, et Caterpillari 19. juuli 1990. aasta kirjast Bergerat’le nähtub selgelt, et CES süsteemi eesmärk on kaotada täielikult Caterpillari Ameerika Ühendriikides toodetud originaalvaruosade edasimüüjate tarneallikad. Vaidlustatud otsus on seega ekslik osas, milles teatatakse, et kõnealusest dokumendist ei nähtu püüe eraldada EÜ/EFTA piirkond teistest geograafilistest piirkondadest. Sellele järeldusele jõudmiseks on vaidlustatud otsuses väidetud, et 19. juuli 1990. aasta kiri puudutab üksnes edasimüüjate tegevust, mis toimub „väljaspool CES süsteemi”. Hageja väitel aga on selline tõlgendus vastuolus nii selle kirja tekstiga kui ka CES süsteemi ülesehitusega, mille põhimõte on, et edasimüüjatel ei ole õigust korraldada piirkondadevahelist kaubandust – see õigus on üksnes lõppkasutajatel. Hageja sõnul puudutab 19. juuli 1990. aasta kirjas mainitud ekspordi keelustamine kõiki edasimüüjaid, mitte üksnes edasimüüjaid, kes tegutsevad väljaspool CES süsteemi.
89 Komisjon, keda toetab Caterpillar, väidab, et see kriitika jätab tähelepanuta 19. juuli 1990. aasta kirja teksti, mille eesmärk on tagada, et kõik pooled, iseäranis edasimüüjad, järgiksid CES süsteemi, mille abil Haladjian saab Ameerika Ühendriikidest tellida varuosi oma klientide nimel.
Esimese Astme Kohtu hinnang
90 Esimese Astme Kohus märgib, et hageja esitatud etteheited, mis puudutavad Caterpillari 19. juuli 1990. aasta kirja sisu tõlgendust, mis on esitatud vaidlustatud otsuses, ei saa kuidagi seada seda tõlgendust kahtluse alla. Vaidlustatud otsuses on õigesti märgitud, et Caterpillar Overseas’i 19. juuli 1990. aasta kirjas kasutatud väljendit „stopping resellers’ activities” (peatada edasimüüjate tegevus), mis iseenesest võiks näidata Caterpillari tahet edasimüüjad kõrvaldada, tuleb kindlasti lugeda vastavas kontekstis, st pidades silmas Bergerat’ 10. juuli 1990. aasta kirja, milles viimane tõstatas probleemi CES süsteemi range kohaldamise kohta Ameerika Ühendriikidest eksportimise suhtes. Selles kontekstis võib „edasimüüjate tegevust”, mille peatamist Caterpillar soovib, tõlgendada selle tegevusena, mida Caterpillar kavatseb piirata, st Ameerika Ühendriikidest Euroopasse importimist, mida teostavad edasimüüjad, kes ei tegutse CES süsteemi kaudu. CES süsteem soovib kaotada just neid tarneallikaid, mitte aga – nagu ilma muude tõenditeta üritab väita hageja – neid allikaid, mis võimaldavad Euroopa edasimüüjal osta CES süsteemi raames kaupa Ameerika Ühendriikidest, kui ta tegutseb Euroopa kasutaja nimel.
91 Eelnevast tuleneb, et hageja etteheide, mis puudutab Caterpillari 19. juuli 1990. aasta kirja Bergerat’le, tuleb tagasi lükata.
b) Etteheited, mis puudutavad pakkumisi, mis Bergerat tegi Haladjiani klientidele
Vaidlustatud otsus
92 Seoses hinnanguga EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldatavuse kohta kokkulepete ja vaidlusaluste tegevuste suhtes EÜ/EFTA piirkonna riikides märgib vaidlustatud otsus, et haldusmenetluse käigus esitas Haladjian mitu dokumenti, mis puudutasid kaubanduslikke pakkumisi, mis Prantsuse turustaja Bergerat oli teinud 1993. aasta juunis osadele tema klientidele. Haladjiani väitel sisaldasid need pakkumised „konkurentsi piiravaid punkte, sest nendes pakuti erilisi hinnaalandusi müügihulga suurendamiseks”, st mahulisi hinnaalandusi, ja „muid ettepanekuid, näiteks hindade külmutamist kahe aasta vältel”. Vaidlustatud otsuses on seevastu märgitud, et „asjaolu, et Bergerat üritab CES süsteemi kaudu liikuva teabe abil teada saada Haladjiani klientide nimesid ning tegutseda aktiivselt nende endale võitmiseks, ei kujuta endast konkurentsipiirangut” (vaidlustatud otsus, punkti 7.1 alapunkt b, lk 21, esimene lõik).
Poolte argumendid
93 Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on ekslik, kuna selles on viidatud pakkumistele, mis Bergerat tegi tema klientidele, pidamata sealjuures häirivaks asjaolu, et Bergerat saab kasutada „CES süsteemi kaudu liikuvat teavet”. Nõnda näib komisjon möönvat, et CES süsteem võimaldab turustajatel olla kursis edasimüüjate tegevusega. Hageja aga rõhutab, et haldusmenetluse ajal esitatud dokumendid näitavad, et Bergerat’l on Haladjiani klientide nimed olemas alates 14. aprillist 1993, st juba järgmisest päevast pärast seda, kui Haladjian teatas Caterpillarile, et ta kavatseb tegeleda nende klientidega CES süsteemi raames. Lisaks sellele ei võta komisjon hageja sõnul arvesse asjaolu, et Bergerat’ esindaja külastas tema kliente koos Caterpillari esindajaga, mis annab tunnistust nende ettevõtete vahelisest kooskõlastatud tegevusest. Peale selle rõhutab hageja, et Caterpillari 21. septembri 1999. aasta kirjast Kreeka edasimüüjale nähtub, et CES süsteem tähendab iseenesest seda, et sihtkoha Caterpillari toodete turustaja on teadlik iga CES süsteemi kasutava uue ostja olemasolust ning teab ka tema klientide nimesid. Järelikult oleks komisjon pidanud leidma, et Haladjiani tegevust puudutava tundliku teabe edastamine Bergerat’le kujutab endast EÜ artikli 81 alusel keelatud kooskõlastatud tegevust, mille eesmärk on piirata Haladjiani kui konkurendi turul viibimist või isegi kõrvaldada ta sellelt turult.
94 Lisaks sellele väidab hageja, et vaidlustatud otsus on ekslik osas, milles on Bergerat’ poolt tema klientidele pakutud hinnaalandusi määratletud „mahuliste hinnaalandustena”, mis ei kujuta endast konkurentsipiirangut. Kõnealused hinnaalandused ei ole aga proportsionaalsed ostetud kauba hulgaga, vaid sõltuvad ostmise kasvust, ning seega ei ole tegemist mahuliste hinnaalandustega (Euroopa Kohtu 9. novembri 1983. aasta otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. komisjon, EKL 1983, lk 3461). Samuti ei võta vaidlustatud otsus arvesse seda, et Bergerat pakkus ka hindade külmutamist kahe aasta jooksul. Arvestades konteksti, millesse asetuvad need hinnaalandused, mis on sihipäraselt suunatud Haladjiani klientidele, kes väljendasid hiljuti soovi säilitada alternatiivne tarneallikas Ameerika Ühendriikides, volitades Haladjiani tegutsema vahendajana, samal ajal kui Haladjiani – Bergerat’ ainsa konkurendi Prantsuse turul – tegutsemissuutlikkust rangelt piirati, on hageja sõnul seega ilmselge, et nende hinnapakkumiste eesmärk oli piirata Haladjiani kõrvaldamise teel konkurentsi kõnealusel turul.
95 Komisjon väidab, et mitte miski ei luba kinnitada, et Bergerat’ pakkumised ei olnud seaduspärased või et need tehti CES süsteemi raames saadud teabe tulemusena, sest Haladjiani kliendid võisid olla ka Bergerat’ kliendid. Samuti ei ole Haladjian esitanud tõendeid selle kohta, et CES süsteem toob tingimata kaasa edasimüüjat volitanud kliente puudutavate andmete edastamise.
96 Caterpillar märgib omalt poolt, et CES-i poliitika on mitte anda turustajatele teada nende territooriumile importivate lõpptarbijate nimesid.
Esimese Astme Kohtu hinnang
97 Haladjiani väide, et tema konkurent, Prantsuse turustaja Bergerat, kasutas teavet, mida Haladjian edastas Caterpillarile, st klientide nimesid, kes teda volitasid ostma varuosi Ameerika turustajatelt CES süsteemi kaudu, selleks et tema kliente üle võtta ja innustada neid ostma Bergerat’lt, mitte hagejalt, võiks viidata sellele, et tegemist on EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumisega, kui seda väidet toetaksid tõendid, millest piisaks selles sättes esitatud õiguslike tingimuste rahuldamiseks. Selles kontekstis, st arvestades toimikus olevaid tõendeid, tulebki analüüsida otsuses – tõsi küll, lühidalt – esitatud kinnitust, mille kohaselt „asjaolu, et Bergerat üritab CES süsteemi kaudu liikuva teabe abil teada saada Haladjiani klientide nimesid ja tegutseda aktiivselt nende endale võitmiseks, ei kujuta endast konkurentsipiirangut”.
98 Seevastu, käsitledes Bergerat’d puudutavaid dokumente, millele hageja tugineb, siis nende uurimine võimaldab vaid kindlaks teha, et üks selle ettevõtja esindaja läks Haladjiani CES süsteemi raames volitanud kliendi juurde koos Caterpillari esindajaga (Bergerat’ 14. aprilli 1993. aasta faks [B.‑le], hagiavalduse 32. lisa, lk 766), ning selle külastuse tulemusena sai klient Bergerat’lt kaubandusliku pakkumise, mis sisaldas „10‑protsendilist lisahinnaalandust varuosade ostu kasvult ajavahemikus 1. juuli‑31. detsember 1993, välja arvatud ekspordi puhul” ja varuosade hindade külmutamist 1993. ja 1994. aastaks (Bergerat’ 30. juuni 1993. aasta kiri [B.‑le], hagiavalduse 32. lisa, lk 768). Need dokumendid näitavad samuti, et Bergerat võttis endale samad kohustused ühe teise Haladjiani kliendi suhtes pärast selle ettevõtja külastamist (Bergerat’ 30. juuni 1993. aasta kiri [B.‑le], hagiavalduse 32. lisa, lk 772).
99 Nendest dokumentidest ei piisa seevastu tõendamiseks, et Bergerat’le edastati Haladjiani klientide nimed CES süsteemi kaudu. Selle kohta tuleb märkida, et kohtuistungil selle punkti kohta esitatud küsimuse vastuseks teatas hageja Esimese Astme Kohtule, et CES‑i 25. mai 1993. aasta kuupäevaga dokument (hagiavalduse 32. lisa, lk 767), milles on kirjas teatud klientide nimed, kelle jaoks ta Ameerika Ühendriikides CES süsteemi raames tegutseb – ja iseäranis kahe eespool nimetatud kliendi nimed, kellele Bergerat tegi kaubandusliku pakkumise –, oli dokument, mille talle saatis Caterpillar ja mille kohta ta ei saanud tõendada, et see dokument saadeti ka Bergerat’le või et Bergerat tutvus sellega Caterpillari vahendusel. Lisaks sellele tuleb võtta arvesse asjaolu, et iga Caterpillari toodetud varuosi ostev Haladjiani klient on tingimata ka Caterpillari klient, kuna ta on ostnud ehitusmasina, mille jaoks need varuosad sobivad. Seega on seletatav, et Caterpillari esindaja läheb ehitusmasinate kasutajate juurde, et saada teada nende vajadustest varuosade valdkonnas. Sellest tulenevalt võib Bergerat’ tegutsemist Haladjiani klientide juures, mille juures viibis vahel ka Caterpillari esindaja, pidada Bergerat’ kaubanduslikuks tegutsemiseks, mis on määratud tema kõikide klientide jaoks, kes ostavad Caterpillari kaubamärgiga seadmeid; sealjuures võivad nad olla ka Haladjiani kliendid, ilma et see tähendaks, et EÜ artiklit 81 arvestades on tegemist konkurentsipiiranguga.
100 Samuti, mis puudutab Caterpillari 21.septembri 1999. aasta kirja Kreeka edasimüüjale, siis selle sisu räägib hageja väitele vastu. Selles kirjas, milles on esitatud CES süsteemi põhimõtted, on selgelt märgitud, et selle süsteemi raames võib Euroopa edasimüüja osta ükskõik milliselt Caterpillari volitatud turustajalt, ning täpsustatud, et kui edasimüüja otsustab osta Belgia CES‑ilt, siis CES taotleb toote sihtkoha turustajalt luba tema nimel tegutseda. See taotlus ei tähenda siiski, et CES edastab sellele turustajale kliendi nime, kelle jaoks edasimüüja tegutseb.
101 Seega ei kinnita ükski dokument hageja väidet, et Bergerat’l – või mis tahes muul EÜ/EFTA piirkonna turustajal – võib CES süsteemi kaudu olla juurdepääs klientide nimedele, kes volitasid Haladjiani piirkondadevaheliseks müügiks.
102 Peale selle, mis puudutab hageja etteheiteid selle kohta, et vaidlustatud otsus on ekslik seetõttu, et selles ei uuritud Bergerat’ poolt kahele hageja kliendile pakutud hinnaalandusi ja hindade külmutamise pakkumisi, samas kui nende kaubanduslike pakkumiste eesmärk oli kõrvaldada Haladjian kõnealuselt turult, siis tuleb märkida, et komisjon ei pidanud neid väiteid, mis puudutavad EÜ artikli 82, mitte artikli 81 rikkumist, uurima seoses Haladjiani kaebusega, mis puudutas Caterpillarit, mitte Bergerat’d. Selles osas ei ole hageja tõendanud vähimatki Caterpillari ja Bergerat’ vahel toimunud kooskõlastatud tegevust, mis puudutaks neid kaubanduslikke pakkumisi.
103 Eelnevast tuleneb, et hageja etteheited, mis puudutavad pakkumisi, mis Bergerat tegi Haladjiani klientidele, tuleb tagasi lükata.
4. Levertoni puudutavaid dokumente käsitlevad etteheited
a) Vaidlustatud otsus
104 Seoses üht Ühendkuningriigis asuvat Caterpillari turustajat – Levertoni – puudutavate dokumentidega, mis Haladjian esitas, et näidata, et see turustaja pakkus talle takistavaid hindu, on vaidlustatud otsuse punktis 6.4 märgitud, et hind, mida Leverton oma 21. aprilli 1993. aasta kirjas Haladjianile pakkus, vastas Ühendkuningriigi kasutajatele pakutavale hinnale. Seega on vaidlustatud otsuses järeldatud, et kui see hind on takistav Haladjianile, on see takistav ka Ühendkuningriigi kasutajatele.
b) Poolte argumendid
105 Hageja väidab, et vaidlustatud otsus jätab selles punktis meenutamata, et Leverton teatas 1983. aastal, et ta peab lõpetama Haladjianile tarnimise, ning märkimata, et riiklikule hinnale vastav pakkumine, mille Leverton tegi 21. aprillil 1993, on identne pakkumisega, mille Maia tegi samal ajal Haladjianile, ning see toimus Caterpillari käsul. Peale selle on väide, et „kui see hind on takistava iseloomuga Haladjianile, on see takistav ka Ühendkuningriigi kasutajatele”, hageja sõnul ekslik, kuna edasimüüjate poolt ühendusesisese kaubandustegevuse eesmärgil esitatud tellimuste suurus võimaldas saavutada hindu, mida enne CES süsteemi kehtestamist arvutati „Consumer price’i” alusel (tarbijahind, mida Maia nimetab samuti „rahvusvaheliseks hinnaks”), ning need hinnad olid madalamad riiklikest hindadest, mida Euroopa turustajad kasutasid oma territooriumidel.
106 Komisjon, keda toetab Caterpillar, vaidleb sellele analüüsile vastu.
c) Esimese Astme Kohtu hinnang
107 Esimese Astme Kohus märgib, et ükski hageja esitatud argument ei võimalda järeldada, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea.
108 Mis puudutab seda, et jäeti kõrvale asjaolu, et Leverton keeldus 1983. aasta märtsis Haladjianile müümisest, siis kõnealuse dokumendi uurimine (hagiavalduse 5. lisa, lk 380) võimaldab üksnes tuvastada, et Leverton peatas Haladjiani tellimused, oodates arutelu äsja kehtestatud Caterpillari toodete turustamise süsteemi rakendamise kohta. Igal juhul eelneb see dokument CES süsteemi kehtestamisele.
109 Mis puudutab seda, et vaidlustatud otsuses on kõrvale jäetud Maia poolt samal ajal Haladjianile tehtud pakkumine, siis tuleb märkida, et seda pakkumist on otsuses uuritud Maiat puudutavate dokumentide uurimise käigus. Seda uurimist ei tulnud seega uuesti ette võtta Levertoni puudutavate dokumentide uurimise käigus. Peale selle on Maia pakkumise aluseks Itaalia hind, mitte Ühendkuningriigis kehtiv hind, ning see sisaldab 10‑protsendilist hinnaalandust. Seega ei ole selle tingimused identsed Levertoni pakkumise tingimustega. Peale selle ei näita hageja seda, kuidas võivad sellised pakkumised tõendada Caterpillari ning tema Inglise ja Prantsuse turustajate vahelist kooskõlastatud tegevust tema suhtes.
110 Mis puudutab hageja kriitikat vaidlustatud otsuses esitatud kinnituse kohta, mille kohaselt „kui [see] Ühendkuningriigis kehtiv hind on takistava iseloomuga Haladjianile, on see takistav ka [Ühendkuningriigi] kasutajatele” – kriitikat, mis põhineb väitel, et edasimüüjate poolt ühendusesisese müügi käigus esitatud tellimuste suurus võimaldas enne CES süsteemi kehtestamist saada riiklikest hindadest madalamaid hindu –, siis piisab sellest, kui märkida, et see kriitika ei mõjuta vaidlustatud otsust. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et turustajal on endiselt vabadus valida edasimüüjale pakutavat hinda, seega võib ta pakkuda riiklikku hinda või mis tahes muud hinda, mida ta kohaseks peab. Selles osas ei näita hageja, miks hind, mida Leverton käesolevas asjas pakkus, oli hageja suhtes diskrimineeriv.
111 Eelnevast tuleneb, et hageja etteheited Levertoni puudutavate dokumentide kohta tuleb tagasi lükata.
5. Maiat puudutavaid dokumente käsitlevad etteheited
112 Hageja väidab, et vaidlustatud otsus moonutab haldusmenetluse käigus esitatud Maiat puudutavate dokumentide sisu. Selle asemel, et analüüsida neid dokumente kui näidet selle kohta, mida peab tegema edasimüüja selleks, et tegutseda paralleelse imporditegevuse de facto keelamise vastu ühenduses, on otsuses neid kasutatud Caterpillari tegevuse seletamiseks ja õigustamiseks.
a) Maia/ICBO/Schmidti võrgustikku puudutavad dokumendid
Vaidlustatud otsus (punkt 6.3 ja punkti 7.1 alapunkt c)
113 Vaidlustatud otsuse kohaselt võimaldavad Maiat puudutavad dokumendid, mis Haladjian haldusmenetluse ajal esitas, teha kindlaks, et kõnealune turustaja oli kehtestanud paralleelse turustusvõrgu, mis tarnis Haladjianile kaupa väljaspool CES süsteemi. Asjakohaseid dokumente selle teema kohta on käsitletud vaidlustatud otsuse punktis 6.3. Tegemist on anonüümkirjaga, mille Caterpillar sai 1990. aasta veebruaris ning mis teatas talle asjaolust, et Itaalia äriühing ICBO, mille aktsionärid on üks Maia juhtidest – A. – ja Ameerika äriühing Schmidt, ostis Maialt varuosi Schmidti nimel, kes saatis need Haladjianile, 13. veebruari 1990. aasta faksiga, mille A. saatis Schmidtile ning milles teatatakse viimasele, et Caterpillar soovib saada selgitusi Maia müükide kohta ICBO‑le, ja 21. septembri 1990. aasta kirjaga, mille A. saatis Schmidtile, et anda talle ülevaade Caterpillari külastusest ja Maia vastusest kauba müümise kohta ICBO‑le.
114 Selle 21. septembri 1990. aasta kirja sisu, mida tsiteeriti vaidlustatud otsuses, on järgmine:
„[…]Meid külastasid [Caterpillari Prantsuse ja Itaalia esindajad]. Nad rääkisid meile järgmist: Prantsusmaal on väga tugev konkurent (Haladjian, nagu on kirjas edasimüüjate nimekirjas!), kes on minevikus saanud palju Ameerika Ühendriikidest pärit konteinereid… Konteinereid ta enam ei saa, aga Haladjian jätkab tulusat äri. Kes/kus on uus allikas? [Bergerat] kuulis Marseille’s mõningaid kuulujutte, mis puudutavad Itaaliast saabuvate CAT originaalvaruosadega kaubitsemist, mida korraldab Itaalia maffia… Vastasime samamoodi kui eelmisel korral. Tunneme ICBO-d: nad müüvad kasutatud seadmeid Aafrika riikidesse… Väga viisakalt ütlesid Caterpillari esindajad, et nad usuvad meid, kuid et me peame olema väga ettevaatlikud, sest lõpuks võivad nad reageerida (lepingu lõpetamisega)… Minu ettevõte on nüüd väga mures. Arvan, et peame seda küsimust silmast-silma arutama, sest olukord muutub üha ohtlikumaks […]” (vaidlustatud otsus, punkti 6.3 neljas lõik).
115 Vaidlustatud otsuse kohaselt saab nende dokumentide abil kindlaks teha konteksti, millesse asetub Haladjiani 1993. aastal Maiale esitatud tellimus (vaidlustatud otsus, punkt 6.3, lk 15, teine lõik). Esile tõusevad iseäranis järgmised asjaolud. Esiteks: Caterpillari ametlik turustaja Maia kasutas ICBO‑d oma ametliku võrgustikuga paralleelse võrgustikuna, et kaubelda varuosadega väljaspool Euroopat asuvates riikides, hoides kõrvale CES süsteemist ning rikkudes oma turustuslepingut. Teiseks: ICBO ja Schmidt said Maialt varuosi Itaalia hinnast erinevate hindadega, teeseldes, et need varuosad saadetakse Ameerika Ühendriikidesse. Tegelikult olid need varuosad mõeldud Haladjianile tema kaubandustegevuseks Aafrikas ja võib-olla – vähemalt Haladjiani väidete järgi – Prantsusmaal. Kolmandaks: Caterpillarile kirjeldati Maia poolt ICBO ja Schmidti vahendusel läbi viidud müügitegevust kui kasutatud toodete müüki Aafrikasse. Neljandaks: 1993. aastal, kui Caterpillarit teavitati Maia ebaseaduslikust paralleelsest tegevusest, otsustas viimane lõpetada osalemise võrgustikus, kuhu kuulusid ICBO, Schmidt ja Haladjian. Kui A. kirjutas Schmidtile, et ta sai oma peadirektorilt käsu vältida kontakti Haladjianiga, siis tundub, et see näitab üksnes nende salajast kaubandustegevust.
116 Vaidlustatud otsuses on märgitud, et Haladjian ei sea seda konteksti kahtluse alla. Nimelt ei tõenda Haladjian, millistesse riikidesse olid suunatud varuosad, mida Maia talle ICBO ja Schmidti vahendusel tarnis. Samuti on vaidlustatud otsuses märgitud, et Haladjian ei tõenda ei seda, et ta üritas enne Maiale 24. veebruaril 1993 esitatud tellimust (edaspidi „24. veebruari 1993. aasta tellimus”) osta varuosi otse Maialt, et saata need Prantsuse turule või mõnele muule EÜ/EFTA piirkonna turule, ega seda, et Maia keeldus talle neid varuosi tarnimast, ega ka – kui sellisel juhul toimus vaidlus hindade üle – Caterpillari sekkumist hindadesse (vaidlustatud otsus, punkt 6.3, lk 16 ja 17).
Poolte argumendid
117 Hageja väidab, et kolm Maiat puudutavat dokumenti 1990. aasta kohta näitavad selgelt, et vastupidi sellele, mida on soovitatud CES süsteemis ning märgitud vaidlustatud otsuses, kehtestasid Caterpillar ja osad tema turustajad piiranguid ostudele, mis Haladjian tegi Itaalias Prantsusmaa jaoks.
118 Caterpillarile 1990. aasta veebruaris saadetud anonüümkirja kohta märgib hageja, et see dokument näitab selgelt, et kaup, mida ICEO Itaalias Schmidti vahendusel ostis, tarniti Marseille’sse ning seejärel viis Haladjian selle ära ja täitis tolliformaalsused. See täpsustus, mis hageja sõnul puudub vaidlustatud otsuses, näitab, et ostud, mis Haladjian tegi ICBO ja Schmidti vahendusel, olid mõeldud Prantsusmaa, mitte Aafrika jaoks.
119 Faksi kohta, mille A. saatis Schmidtile 13. veebruaril 1990, märgib hageja, et selles ei ole piirdutud teatega, et Maia kohtub peatselt Caterpillariga, et selgitada ICBO‑ga tehtud müügitehinguid. Selles faksis küsis A. samuti adressaadi arvamust antud olukorra jaoks loodud stsenaariumi kohta, mis puudutas ühekordset müüki Aafrikasse 1986. aastal. Kui seda faksi lugeda anonüümkirjaga seotuna, võimaldab see tuvastada, et Maia moonutas Caterpillarile esitatud asjaolusid, väites, et müümine oli suunatud Aafrikasse (mis seega rikub CES süsteemi, millega on turustajal keelatud müüa edasimüüjale, kes ekspordib piirkonnast välja), selle asemel, et tunnistada, et müümine toimus Itaaliast Prantsusmaale, nagu nähtus anonüümkirjast. Kuna aga Itaaliast Prantsusmaale müümine on nii Caterpillari kui ka komisjoni sõnul täielikult lubatud, on hageja väitel raske mõista, miks müügitegevust Itaaliast Prantsusmaale, sealhulgas vahendaja, nagu näiteks ICBO kaudu toimuvat müügitegevust, tuleks anonüümselt üles anda ning seejärel Caterpillarile „selgitada”.
120 21. septembri 1990. aasta kirja kohta, mille A. saatis Schmidtile ja mis puudutab Caterpillari Prantsuse ja Itaalia esindajate külastust Maiasse, rõhutab hageja, et selles kirjas on Haladjiani olukorra käsitlemisel märgitud, et kõnealune edasimüüja sai minevikus Ameerika Ühendriikidest konteinereid Le Havre’i ja Marseille’ sadamate kaudu, „kus [Bergerat’l] on informaatorid”. Nii selles kui ka muudes kirja osades tehtud viited Bergerat’le võimaldavad hageja sõnul kindlaks teha, et Caterpillari tegevus oli tihedalt kooskõlastatud tema Prantsuse turustajaga, ning näitavad Bergerat’ osa Haladjiani jälgimises ning Caterpillari tegevuses, mille eesmärk oli panna Maia loobuma Haladjianile kauba tarnimisest. Seda kirja tuleks samuti seostada Bergerat’ 10. juuli 1990. aasta kirjaga Caterpillarile, mis meenutab kõikidele osalistele, et eeskirju tuleb järgida.
121 Peale selle kritiseerib hageja vaidlustatud otsust seetõttu, et seal on väidetud, et ICBO vahendusel teostatud müügitehinguid kasutati CES süsteemist kõrvalehoidmiseks, et võimaldada Aafrikasse suunatud ostutehinguid. See väide põhineb ühelainsal 13. veebruari 1990. aasta faksil, milles A. teatas Schmidtile, mida ta kavatses Caterpillarile rääkida, et segada jälgi Haladjianile Marseille’s tehtud tarnete kohta. Hageja sõnul on tegemist puhtalt lavastusega, mis ei vasta käesolevas asjas kõne all olevatele asjaoludele. Vaidlustatud otsus võtab seda arvesse, kuivõrd selles on märgitud, et ükskõik, kuidas seda kirja tõlgendada, jääb alles tõsiasi, et Haladjian ei tõendanud kunagi, et Maia poolt ICBO vahendusel teostatud müügitehingud olid määratud täielikult või osaliselt Prantsusmaa jaoks (vt vaidlustatud otsus, punkt 6.3, lk 17). Seega, kuna komisjon ei suuda oma väidet tõendada, leiab ta, et Haladjian peab tõendama vastupidist. Kuid peale selle, et see etteheide on ilmselgelt ekslik, arvestades eespool viidatud dokumente, mis tõendavad selgelt, et kõnealused müügitehingud olid suunatud Prantsusmaale, mitte Aafrikasse, rikub see etteheide ka kaebuse esitaja õigusi, kellele heideti esimest korda vaidlustatud otsuses ette seda, et ta ei esitanud kõnealuse punkti kohta tõendeid, samas kui seda ei palutud temalt kümne menetlusaasta jooksul. Lisaks sellele ei saa komisjon väljendada kahtlust Maialt ICBO ja Schmidti vahendusel tellitud varuosade lõppsihtkoha kohta, kuna suurem osa Haladjiani müügitehingutest toimub Prantsusmaal.
122 Komisjon vaidleb vastu hageja argumentidele, mille kohaselt need dokumendid tõendavad, et Maia üritas Caterpillari eest varjata mitte CES süsteemi rikkumist, mis seisnes deklareerimata ekspordis Aafrikasse, vaid kirjutamata reegli rikkumist, mis ei luba Maial müüa Euroopa edasimüüjale, kes ostab EÜ/EFTA piirkonda suunatud varuosi. Hageja võttis lähtepunktiks piirangute olemasolu, mida tuleb varjata ilma selle kohta tõendeid esitamata, ning seda isegi siis, kui tal oli võimalus tõendada Maialt ICBO vahendusel ostetud varuosade tegelikku sihtkohta.
Esimese Astme Kohtu hinnang
123 Sisuliselt vaidlustab hageja vaidlustatud otsuses sisalduva hinnangu, mille kohaselt dokumendid, mis käsitlevad Maiat 24. veebruari 1993. aasta tellimusele eelneval ajavahemikul, ei võimalda tõendada ühendusesisese kaubanduse piirangute olemasolu, mis puudutab Euroopa edasimüüjaid. Selles osas ei vaidle hageja vastu, et ta kasutas Maia/ICBO/Schmidti võrgustikku, et osta kaupa Itaaliast, kuid ta väidab, et need ostud olid määratud üksnes ühendusesisese – Itaaliast Prantsusmaale toimuva – müügi jaoks, ja seda selleks, et kasutada teist teed olukorras, kus tema väitel on Caterpillari ja tema turustajate, iseäranis Bergerat’, käitumise tõttu praktikas võimatu selliseid müügitehinguid teha.
124 Vaidlustatud otsus lükkab aga selle väite tagasi põhjendusel, et mitte ükski dokument ei võimalda tõendada sellise ühendusesisese müügitegevuse keelu olemasolu. Täpsemalt on vaidlustatud otsuses märgitud, et Haladjian ei tõenda, et Itaaliast ICBO vahendusel saadud varuosade lõppsihtkoht oli tõesti Prantsusmaa. Hageja väite lähtekoht ei ole seega tõendatud. Samuti on vaidlustatud otsuses märgitud, et isegi kui oletada, et nende varuosade lõppsihtkoht oli tõepoolest Prantsusmaa, ei tõendaks see, et Caterpillar keelas oma Euroopa edasimüüjatel Haladjianile varuosi müüa (vt vaidlustatud otsus, punkt 6.3, lk 16, kolmas lõik).
125 Seega tuleb uurida asjakohaseid toimiku materjale, et teha kindlaks, kas komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta otsustas tõendite puudumise tõttu tagasi lükata hageja väited, et Maialt ICBO ja Schmidti vahendusel ostetud varuosade sihtkoht oli Prantsusmaa ning et tegelikult ei olnud tal võimalik Caterpillari ja tema Euroopa turustajate vahelise väidetava kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse tõttu osta kaupa otse Maialt.
126 Esiteks tuleb rõhutada, et dokumentidel, millele hageja tugineb, on väga piiratud tõenduslik jõud nende olemuse ja neid ümbritsevate asjaolude tõttu. Esimene dokument, mis puudutab Maia/ICBO/Schmidti võrgustiku tegevust 1990. aastal, on Caterpillarile 1990. aasta veebruaris saadetud anonüümkiri. Ülejäänud kaks dokumenti, millele hageja viitab, st 13. veebruari 1990. aasta faks, mille A. saatis Schmidtile, ja 21.septembri 1990. aasta kiri, mille A. saatis Schmidtile, kuuluvad konteksti, milles Caterpillar arutles anonüümkirja tulemusena, kas tema Itaalia turustaja käitumine oli lojaalne ja vastas turustuslepingu tingimustele.
127 Nende kolme dokumendi uurimine annab järgmisi andmeid. Esiteks, Caterpillarile 1990. aasta veebruaris saadetud anonüümkiri näitab, et Schmidtile ICBO kaudu müüdud varuosad tarniti Marseille’s asuvasse lattu, kust „Haladjian need ära viis ja kus ta täitis tolliformaalsused”. Teiseks, 13. veebruari 1990. aasta faksis, mille A. saatis Schmidtile, on mainitud Maia poolt 1986. aastal teostatud 120 miljoni Itaalia liiri suurust müügitehingut ICBO‑le, mille eesmärk oli saata varuosi kasutamiseks Itaalia ettevõtjatele Kamerunis ja Gabonis. Kolmandaks näitab 21. septembri 1990. aasta kiri, mille A. saatis Schmidtile, kõigepealt seda, et Caterpillari esindajate külastuse ajal Maiasse märkis Caterpillar Maiale, et ta teadis, et Haladjian on Le Havre’i ja Marseille’ sadama kaudu saanud palju Ameerika Ühendriikidest pärit varuosade konteinereid, et neid konteinereid enam ei saabunud, mis aga ei vähendanud Haladjiani müügitegevust, ning et sellest tulenevalt küsis Caterpillar, milline võis olla Haladjiani uus tarneallikas. Kirjas on seejärel esitatud Maia vastus, mille ta oli Caterpillarile juba andnud ning millest nähtub, et Maia teadis – vaid teatud ulatuses –, et ICBO müüs kasutatud varuosi mitme Aafrika riigi jaoks.
128 Seega, lugedes kolme kõnealust dokumenti, ei ole ilmselgelt ekslik vaidlustatud otsuses esitatud hinnang, mille kohaselt ei võimalda Haladjiani esitatud dokumendid tõendada nende varuosade sihtkohta, mis Haladjian Itaaliast ostis. Anonüümkirjast tulenevat teavet, et varuosad, mis Haladjian Maialt ICBO ja Schmidti vahendusel ostis, tarniti Marseille’s ning seal täideti tolliformaalsused, mille alusel võib arvata, et varuosad, mis eksporditi Ameerika Ühendriikidesse, kus asus Schmidt, eksporditi seejärel tagasi Prantsusmaale, kus täideti tolliformaalsused, tuleb võrrelda Maia poolt Caterpillarile antud teabega, milles viidatakse müügitehingutele Aafrikas. Seega annavad teatud dokumendid alust arvata, et teatud varuosade lõppsihtkoht võis tõepoolest olla Aafrika. Seega, kuna Haladjian ei esitanud tõendeid Maialt ICBO ja Schmidti vahendusel ostetud varuosade tegeliku sihtkoha kohta, ei saa komisjonile ette heita seda, et ta leidis vaidlustatud otsuses, et mitte miski ei tõendanud, et nende varuosade lõppsihtkoht oli tõesti Prantsusmaa.
129 Pealegi, olenemata kõnealuste varuosade lõppsihtkohast, ei tõenda vaidlustatud otsuses viidatud ning hageja poolt kritiseeritud dokumendid, et ühendusesisene müük ei olnud Caterpillari tõttu võimalik. Selle kohta tuleb tõdeda, et hageja ei suuda tõendada ühtegi kokkulepet või kooskõlastatud tegevust Caterpillari ja tema Euroopa turustajate vahel, mille tõttu ei oleks hagejal võimalik osta kaupa Itaaliast Prantsusmaale müümiseks; kusjuures see väide on tema seisukoha keskmeks käesolevas hagis.
130 Lisaks sellele ei saa hageja väita, et tema õigusi kaebuse esitajana rikuti selle tõttu, et tal ei olnud haldusmenetluse käigus võimalust esitada tõendeid Maialt ICBO ja Schmidti vahendusel ostetud varuosade lõppsihtkoha kohta, kuna hageja ise väitis oma märkustes artikli 6 kirja kohta, et nende varuosade sihtkoht oli Prantsusmaa, kuid sealjuures ei esitanud ta tõendeid. Hageja ei saa seega heita komisjonile ette selle väite tagasilükkamist tõendite puudumise tõttu.
131 Eelnevast tuleneb, et hageja etteheited, mis käsitlevad dokumente Maia/ICBO/Schmidti võrgustiku kohta, mida Haladjian kasutas kauba ostmiseks enne 24. veebruari 1993. aasta tellimust, tuleb tagasi lükata.
b) 24. veebruari 1993. aasta tellimust puudutavad dokumendid
Vaidlustatud otsus
132 Vaidlustatud otsuses on uuritud ka teist dokumentide hulka, mis puudutab 24. veebruari 1993. aasta tellimust ning seda, kuidas Maia ja ühtlasi ka Caterpillar sellega tegelesid. Asjassepuutuvad dokumendid on järgmised.
133 24. veebruari 1993. aasta kirjas teatas Haladjian Maiale, et mitu Prantsuse kasutajat, kelle kirjad olid lisatud tema kirjale, olid talle andud volituse osta Caterpillari toodetud varuosi; ta oli nende kirjade sisu arutanud Caterpillariga, kes teatas, et Haladjian võis esitada tellimuse turustajale; ning sellest tulenevalt oli Haladjian huvitatud varuosade ostmisest tarbijahinnaga (Consumer price) Ameerika Ühendriikide dollarites (edaspidi „dollarid”) (vaidlustatud otsus, punkti 6.3 viies lõik).
134 Haladjiani 30. märtsi 1993. aasta meeldetuletuse peale saatis Maia 31. märtsil 1993 faksi Caterpillarile, et uurida, kuidas ta peab käituma, ning võttis Caterpillariga ühendust ka telefoni teel. Maia 20. aprilli 1993. aasta sisememorandumi kohaselt vastas Caterpillar, et Maia peab Haladjianile vastama ning, kui Maia sellega nõus on, võib ta pakkuda Itaalia hinnale vastavat hinda (vaidlustatud otsus, punkti 6.3 seitsmes lõik).
135 Vaidlustatud otsuse kohaselt on 24. veebruari 1993. aasta tellimus ebatavaline. Esiteks teatas Haladjian, et Prantsuse kliendid andsid talle volituse osta Caterpillari toodetud varuosi, kuid sellist volitust ei ole vaja, kui edasimüüja ostab varuosi EÜ/EFTA piirkonna riigis, et saata need teise selle piirkonna riiki. Teiseks, Haladjian märgib, et ta arutas neid volikirju ühe Caterpillari juhiga, kuigi ühendusesisese kaubandusega tegelev edasimüüja ei pea tellimuse esitamiseks mitte kellegagi aru pidama. Kolmandaks, 24. veebruari 1993. aasta tellimuses küsitakse hindu mitte kohalikus vääringus, vaid dollarites tarbijahinna alusel. Iga turustaja aga kasutab müügihinda, mis on tema enda riigi vääringutes, mitte dollarites (vaidlustatud otsus, punkt 6.3).
136 Selle kohta tuletab vaidlustatud otsus esiteks meelde, et Haladjian ei tõendanud, et Maia või mõni teine Prantsusmaale või mõnele muule EÜ/EFTA piirkonna riigile suunatud toodete Euroopa turustaja on talle varem kohaldanud dollarites esitatud hindu; teiseks, et Haladjian ei ole kunagi esitanud tõendeid selle kohta, et Maia kasutas seda väidetavat rahvusvahelist, dollarites esitatud hinda teiste ühenduse klientide puhul ning et järelikult asjaolu, et Haladjiani puhul keelduti seda hinda kasutamast, kujutab endast diskrimineerimist; kolmandaks, et Haladjian ei tõendanud, et tema suhtes oleks ilma Caterpillari sekkumiseta kohaldatud madalamat hinda kui see, mida Maia pakkus oma 8. aprilli 1993. aasta kirjas. Sisult on 24. veebruari 1993. aasta tellimus seega reaktsioon asjaolule, et Maia otsustas peatada Haladjiani varustamise CES süsteemist kõrvale hoides, ja Haladjiani eesmärk oli koguda sellega kaebust toetavaid tõendeid (vaidlustatud otsus, punkt 6.3 ja punkti 7.1 alapunkt c).
137 Vaidlustatud otsuses (punkti 6.3 kuues lõik) on viidatud 30. märtsi 1993. aasta kirjale, mille A. saatis Schmidtile pärast 24. veebruari 1993. aasta tellimust. Selles kirjas on märgitud järgmist:
„Esimesed uudised Caterpillarilt ei ole head. Esmaspäeva pärastlõunal helistas mulle minu peadirektor ning ütles, et talle helistati Genfist ja soovitati vältida H. F. Avignon’i varustamist; ametlikult ei saa seda teha, sellest tulenevalt me vastame ja pakume Itaalia hinnakirja (see tähendab dollarites tarbijahind [Consumer price], mis on keskmiselt korrutatud kahega!!!), peatselt saame Caterpillari lõpliku vastuse […]”.
138 8. aprilli 1993. aasta kirjas pakkus Maia Haladjianile Itaalia hinnale vastavat hinda, hinnaalandusega 10%. 22. aprilli 1993. aasta kirjaga lükkas Haladjian selle pakkumise tagasi ja palus, et tema suhtes kohaldataks dollarites tarbijahinda, nii nagu seda pakuti teistele Maia klientidele ühenduses, koos hinnaalandusega. Haladjian teatas Maiale, et vastasel juhul kavatseb ta pöörduda komisjoni poole kaebusega, mis puudutab diskrimineerivat hinnapoliitikat. Maia eespool nimetatud 20. aprilli 1993. aasta sisememorandumi kohaselt teavitas Maia Haladjiani reaktsioonist Caterpillarit ja Bergerat’d (vaidlustatud otsus, punkti 6.3 kaheksas ja üheksas lõik).
139 Maia 30. aprilli 1993. aasta sisememorandumi kohaselt pöördus Haladjian Maia poole, sest tal oli võimalik kasutada Maia suhtes väljapressimist, kuna esiteks oli Maia minevikus ühenduse klientidele kohaldanud rahvusvahelist hinda (vaidlustatud otsuses leitakse, et selles teates on aluseks võetud eelmises punktis tsiteeritud Haladjiani 22. aprilli 1993. aasta kiri Maiale, milles viidatakse dollarites tarbijahinnale), teiseks ei järginud Maia ühendusevälist müüki puudutavaid CES süsteemi eeskirju, kolmandaks suudab Haladjian tõendada Maia poolt ICBO vahendusel tehtud müügitehingute toimumist, ning neljandaks on teatud Caterpillari juhid teadlikud Maia paralleelsest tegevusest, mida nad siiani on varjanud (vaidlustatud otsus, punkti 6.3 kümnes lõik ja joonealune märkus nr 10).
140 Kuna 24. veebruari 1993. aasta tellimust arutati Caterpillariga ning arvestades Maia kartust, et tema turustusleping lõpetatakse CES süsteemist kõrvalehoidmise tõttu, on vaidlustatud otsuses märgitud, et „ei ole kummaline”, et Maia küsis Caterpillarilt selgitusi, kuidas selle tellimusega tegeleda. Selle kohta on vaidlustatud otsuses märgitud, et Caterpillar vastas sellele palvele, öeldes, et Maia peab Haladjianile vastama ning kui Maia sellega nõus on, võib ta pakkuda Itaalia hinnale vastavat hinda. Vaidlustatud otsuse kohaselt on siinkohal tegemist üksnes „soovitusega”. Maia järgis seda soovitust – vaidlustatud otsuse kohaselt täiesti iseseisvalt – 8. aprillil 1993, kuna ta tegi Haladjianile hinnapakkumise, mis põhines Itaalia hinnal, hinnaalandusega 10% – samasuguse pakkumise sai ka üks Maia suurimatest klientidest. Sellest on vaidlustatud otsuses järeldatud, et Maia ja Caterpillari vaheline nõupidamine ei kujuta endast kooskõlastatud tegevust, mille eesmärk oleks takistada või muuta keerulisemaks liikmesriikidevahelist paralleelset kaubandust EÜ artikli 81 tähenduses. Peale selle on vaidlustatud otsuses märgitud, et kuna eespool nimetatud dokumendid ei näita konkurentsipiirangu olemasolu EÜ artikli 81 tähenduses, ei kujuta endast konkurentsipiirangut ka surve, mida Bergerat väidetavalt Caterpillarile avaldas, et viimane jälgiks importi Prantsusmaale (vaidlustatud otsus, punkt 6.3, lk 17, ja punkti 7.1 alapunkt c).
Poolte argumendid
141 Hageja vaidlustab esiteks viisi, kuidas vaidlustatud otsuses on hinnatud teatud dokumentide sisu, mis puudutavad Maiat 1993. aastal.
142 Ta kritiseerib kõigepealt vaidlustatud otsuses sisalduvat hinnangut, mille kohaselt oli 24. veebruari 1993. aasta tellimus ebatavaline. Hageja märgib esiteks, et vaidlustatud otsuses ei ole mainitud, et kõnealune tellimus on seotud samal ajal Haladjiani ja Caterpillari vahel toimunud nõupidamisega, mis puudutas CES süsteemi kohaldamist Haladjiani suhtes, ning viitab tema ja Caterpillari kirjavahetusele 30. märtsil ja 13. aprillil 1993. Teiseks väidab hageja, et otsus lähtub põhimõttest, et ühendusesisene kaubandus ei ole piiratud ning et järelikult ei ole normaalne esitada Maiale taotlust Prantsuse turu jaoks, viidates sealjuures Caterpillari eelnevale nõusolekule. Kuigi selline märkus võib olla teoreetiliselt õigustatud, väidab hageja siiski, et Maiat puudutavad dokumendid näitavad tegelikult, et ühendusesisene kaubandus on piiratud. Maia reaktsioon, kui ta kiirustab Caterpillariga Haladjiani tellimuse teemal nõu pidama, kajastab seda, et on võimatu ühendusesisese kaubandusega vabalt ja avalikult tegeleda. Selles osas märgib hageja, et kui 24. veebruari 1993. aasta tellimuses esitatud viide Haladjiani kontaktide kohta Caterpillariga võis äärmisel juhul seletada, miks Maia pöördus selgituste küsimiseks Caterpillari poole, siis see viide ei õigusta seda, et Maia temalt juhiseid küsib. Kolmandaks rõhutab hageja, et vaidlustatud otsuses ei ole mõistetud ühendusesisese kaubanduse hindade struktuuri, kui selles leitakse, et Haladjiani taotlus saada dollarites tarbijahinna alusel arvutatud hindu on „ebatavaline”. Tavapäraselt, enne kui Caterpillar sellele vastu hakkas olema, toimusid edasimüüjate ostutehingud just selle hinna (mida Maia 30. aprilli 1993. aasta sisememorandumis nimetati ka „rahvusvaheliseks hinnaks”), mitte liialdatult kõrgete riiklike hindade alusel.
143 Seejärel rõhutab hageja, et Maia 20. aprilli 1993. aasta sisememorandumi osas, mis edastati Caterpillarile 23. aprillil, ei saa piirduda vaidlustatud otsuses mainitud kahe asjaoluga, st sellega, et Caterpillar innustas Maiat Haladjianile vastama, soovitades tal võtta aluseks Itaalia hind, ning sellega, et Maia teavitas Bergerat’d Haladjiani reaktsioonist sellele hinnapakkumisele. Sisememorandum näitab samuti, et Caterpillar soovitas Maial kõigepealt viivitada Haladjianile vastamisega; et Maia soovis teada, kas teine Itaalia edasimüüja oli saanud sama taotluse, et anda võimalusel sama vastus; et Caterpillari „nõuanded” ei piirdunud Maiale antud soovitusega pakkuda Haladjianile Itaalia hinda, kuna Caterpillar kirjeldas üksikasjalikult müügitingimusi ning soovitas küsida Prantsuse klientide masinate mudeleid ja numbreid; et Maia üritas uuesti aega võita, kui Haladjian palus 16. aprillil 1993, et ta teataks talle Itaalia hinna; et Maia teatas Bergerat’le mitte ainult „Haladjiani reaktsioonist”, nagu on ekslikult mainitud vaidlustatud otsuses, vaid ka sellest, kuidas Maia Haladjiani suhtes oli käitunud.
144 Lõpetuseks rõhutab hageja, et vaidlustatud otsus oleks pidanud võtma arvesse A. 30. märtsi 1993. aasta kirjas Schmidtile antud selgitust, millest nähtub, et Caterpillar „soovitas” Maial vältida „HF Avignoni” (st Haladjiani) varustamist, sest seda „ei saa teha ametlikult”, et sellest tulenevalt pakub Maia Haladjianile Itaalia hinda ning et Maia ootab selle kohta Caterpillari lõplikku vastust.
145 Teiseks kritiseerib hageja vaidlustatud otsuses esitatud põhjendusi, mille alusel selles väidetakse, et Maia pakkus hindu täiesti iseseisvalt ja Maia nõupidamised Caterpillariga ei kujuta endast kooskõlastatud tegevust EÜ artikli 81 tähenduses, st hinnangut, et Haladjiani poolt Maiale esitatud nõudmiste ainus eesmärk oli toime panna Maia suhtes väljapressimine ja et Maia ja Caterpillari vahelise suhtluse sisu on seletatav asjaoluga, et ICBO ja Schmidti vahendusel teostatud ostud olid määratud Aafrika jaoks.
146 Väidetava väljapressimise osas on see selgitus hageja sõnul vastuolus sündmuste ajalise järjestusega, sest 24. veebruari 1993. aasta tellimus eelneb teatele Maia vahendusel toimuvate kaubandussuhete peatamise kohta, mis esitati A. 30. märtsi 1993. aasta kirjas Schmidtile. Samuti tehti see tellimus kaks kuud enne Haladjiani ähvardust pöörduda ühenduse ametiasutuste poole, millest ta teatas oma 22. aprilli 1993. aasta kirjas pärast Maia keeldumist kohaldada talle samasuguseid hindu kui need, mida pakutakse teistele sarnases olukorras olevatele ühenduse ostjatele.
147 Peale selle on kooskõlas 1990. aasta dokumentide kohta tehtud veaga vaidlustatud otsuses uuesti kinnitatud, et ICBO vahendusel teostatud tehingud olid CES süsteemist kõrvale hoides suunatud Aafrikasse ja et Haladjian ei ole tõendanud vastupidist. Küsimus Maia müügitegevuse kohta Haladjianile, mis toimus ICBO vahendusel, on aga täiesti eraldiseisev küsimusest, mis puudutab 24. veebruari 1993. aasta tellimust, mille eesmärk oli osta Maialt otse ja avalikult, Caterpillari kehtestatud süsteemi raames. Seega põhjustab 24. veebruari 1993. aasta tellimuse tõlgendamine Maia ja Haladjiani vahelisi ärisuheteid arvestades kindlasti olukorra täieliku vääritimõistmise. Olenemata hinnangust, mida võib anda suhetele ICBO‑ga, olenemata sellest, kas mööndakse või mitte, et need annavad tunnistust ühendusesisese kaubanduse piirangutest, ei mõjuta need suhted hinnangut, mis tuleb anda otsestele tõenditele Maia ja Caterpillari vahel toimunud kooskõlastatud tegevuse kohta, mis puudutas Haladjiani tellimusele antud vastust.
148 Kolmandaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus on ekslik osas, milles on väidetud, et Haladjian ei tõendanud hindadealast diskrimineerimist, mida ta Maiale oma 22. aprilli 1993. aasta kirjas ette heitis. Hageja sõnul piisab vaid sellest, kui võtta aluseks A. 30. märtsi 1993. aasta kiri Schmidtile, et tuvastada kõnealuste hindade avalikult ja teadlikult diskrimineeriv eesmärk. Samuti ei saanud vaidlustatud otsus ilma vasturääkivusteta seada kahtluse alla seda, et Maia kasutas rahvusvahelist hinda teiste ühenduse klientide puhul, kuna seda asjaolu on mainitud sellessamas otsuses kahel korral, kui selles käsitletakse Maia 30. aprilli 1993. aasta käsikirjalist sisememorandumi (punkt 6.3, lk 14, eelviimane lõik, lk 15, viimane taane), kuigi vaidlustatud otsuse joonealuses märkuses nr 10 on märgitud, et rahvusvahelise hinna mainimine kõnealuses Maia sisememorandumis ei ole Maia „ülestunnistus”, vaid kõigest Haladjiani 22. aprilli 1993. aasta kirja sisu taasesitamine.
149 Selline tõlgendus on hageja sõnul ekslik, sest isegi kui oletada, et 30. aprilli 1993. aasta sisememorandumi autor ei tee muud, kui vaid tsiteerib Haladjiani 22. aprilli 1993. aasta kirja, tähendab see siiski seda, et kõnealune memorandum näitab, et see fakt peab paika, et Haladjian saab seda tõendada ning et dokumendi autorit paneb muretsema asjaolu, et Caterpillar võib sellest teada saada. See memorandum tõendab seega mitte ainult seda, et Haladjiani diskrimineerimine on tegelik, vaid ka seda, et Maia kartis, et Caterpillar saab teada, et ta müüs konkurentsivõimeliste hindadega kaupu, mis olid suunatud teistesse liikmesriikidesse („avrà certamente ‘material’ che puo ‘inchiodarci e avvalorare la sua affermazione dell’ultima lettera’ (noi vendiamo usando il listino Internazionale a clienti EEC)”).
150 Peale selle märgib hageja, et 1994. aasta mais sai ta teada pakkumistest, mis Maia tegi ühele Inglise kasutajale (edaspidi „C.”) ning mille hinnad olid palju soodsamad hindadest, mida Maia hagejale pakkus – erinevused ulatusid olenevalt varuosast 90 protsendist 160 protsendini. Sel ajal sai Haladjian samuti pakkumise Itaalia edasimüüjalt (edaspidi „M.”), kes ostis Maialt ja sai Haladjianile pakkuda madalamaid hindu nendest hindadest, mida Haladjian võis saada otse Maialt.
151 Neljandaks väidab hageja, et eelnevast tuleneb, et komisjon rikkus õigusnorme, kui ta ei tunnistanud Caterpillari ja Maia vahelise kooskõlastatud tegevuse olemasolu. Komisjoni arutluskäik põhineb 24. veebruari 1993. aasta tellimuse ebatavalisel olemusel ning asjaolul, et Haladjian ei tõendanud, et enne seda tellimust oli esitatud teisi samasuguseid tellimusi. Kuid selleks, et teha kindlaks konkurentsipiirangute olemasolu ühendusesisese tellimuse puhul, on mõttetu võtta aluseks tehingu subjektiivsed põhjused või see, kas sarnaseid tehinguid on eelnevalt tehtud või mitte.
152 Komisjon vaidleb hageja seisukohale vastu, meenutades, et vaidlustatud otsusest tuleneb, et 24. veebruari 1993. aasta tellimuse järel toimunud Caterpillari ja Maia vaheline suhtlus ei tõenda väidetava kirjutamata reegli olemasolu, mis keelab edasimüüjatel eksportida EÜ/EFTA piirkonna sees, vaid see suhtlus on seletatav tellimust ümbritseva erilise kontekstiga. Peale selle ei tõenda miski, et Maia ei kohaldanud selle tehingu puhul vabalt müügihinda, sealhulgas Haladjianile antud 10%‑protsendilist hinnaalandust. Komisjon kritiseerib ka seda, et Maia poolt C.‑le tehtud pakkumist ja M.‑i poolt Haladjianile tehtud pakkumist puudutavad dokumendid ei ole piisavalt tõendavad.
153 Caterpillar rõhutab muu hulgas, et Maia otsustas Caterpillari ja Bergerat’ga ühendust võtta ühepoolselt ning vastuses soovitas Caterpillar lihtsalt kohelda Haladjiani samamoodi kui teisi varuosade ostjaid, st kasutades jaemüügi hinnakirja.
Esimese Astme Kohtu hinnang
154 Mitte ükski hageja esitatud argumentidest ei võimalda järeldada, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea. Käesolevas kohtuasjas piirdub hageja erinevate komisjoni poolt viidatud ja analüüsitud 24. veebruari 1993. aasta tellimust puudutavate dokumentide sisu kritiseerimisega, esitamata tõendeid, mis võiksid seada kahtluse alla vaidlustatud otsuse järeldused selle punkti kohta, st esiteks hinnangu, mille kohaselt Maia ja Caterpillari vaheline kooskõlastatud tegevus selle tellimusega tegelemise teemal ei kujuta endast konkurentsipiirangut EÜ artikli 81 tähenduses, ja teiseks hinnangu, mille kohaselt Maia tegi Haladjianile hinnapakkumise – Itaalia riiklik hind 10‑protsendilise hinnaalandusega – täiesti iseseisvalt, vaatamata Caterpillari soovitusele kasutada Itaalia riiklikku hinda.
155 Vaidlustatud otsuse kohaselt võib Maia ja Caterpillari vahelist kooskõlastatud tegevust Haladjiani tellimusele vastamise osas, mis nähtub eelkõige Maia 20. aprilli 1993. aasta sisememorandumist, mis saadeti Caterpillarile 23. aprillil 1993, selgitada selle tellimuse kontekstiga ning asjaoluga, et kõnealuses tellimuses on täpsustatud, et Haladjiani ja Caterpillari vahel toimus nõupidamine, mis oli seotud teatud tellimuse dokumentidega, st Haladjiani klientide volikirjadega.
156 Kuid tuleb meenutada, et enne toimus Maia müügitegevus Haladjianile võrgustiku kaudu, milles osalesid ICBO Itaalias ja Schmidt Ameerika Ühendriikides. Lisaks otsustas Maia pärast Caterpillari poolt läbi viidud uurimist likvideerida selle tarneahela, et vältida turustuslepingu lõpetamist, millega Caterpillar teda ähvardas (vt A. 30. märtsi 1993. aasta kiri Schmidtile, hagiavalduse 29. lisa). Sellistes tingimustes ei ole vaidlustatud otsus ilmselgelt ekslik, kui selles on asjaolu, et Maia küsib Caterpillarilt, kuidas vastata 24. veebruari 1993. aasta tellimusele, seostatud Maia sooviga mitte kaotada oma turustuslepingut. Selline käitumine on seletatav ka kõnealuse tellimuse sisuga, milles anti teada suhtlusest Caterpillariga ja Prantsuse kasutajate poolt alla kirjutatud ostuvolitustest, samas kui ühendusesisese müügi puhul Itaaliast Prantsusmaale sellist suhtlemist ja volitusi ei nõuta. Maia võis seega õigustatult tunnetada vajadust võtta ühendust Caterpillariga, et saada antud küsimuse kohta rohkem teavet.
157 Sellest tulenevalt ei ole vaidlustatud otsuses ilmset hindamisviga järelduse osas, et Maia ja Caterpillari vaheline kooskõlastatud tegevus oli õigustatud majanduse tsüklilisusega, mis ei võimaldanud õiguslikult piisavalt tõendada ühendusesisese müügi takistuse olemasolu edasimüüjatele.
158 Mis puutub Maia pakkumise – st tavaline Itaalia hind hinnaalandusega 10% – iseseisvusesse, siis tuleb rõhutada, et vaidlustatud otsus ei ole ilmselgelt ekslik selle tõttu, et selles märgitakse, et kuigi seda pakkumist soovitas vähemalt osaliselt Caterpillar, tehes Maiale ettepaneku vastata Haladjianile Itaalia hinda aluseks võttes, tegi Maia selle täiesti iseseisvalt, mis nähtub märkusest „juhul kui me nõus oleme”, mis on kirjas Maia 20. aprilli 1993. aasta sisememorandumis, milles on esitatud suunised, mis Caterpillari esindaja Maiale telefoni teel Haladjiani tellimuse kohta andis. Peale selle pakkus Maia 10‑protsendilist hinnaalandust omal algatusel. See hinnaalandus kajastab seega vaidlustatud otsuses mainitud üldist põhimõtet, et turustajal on vabadus kohaldada edasimüüjatele sellist hinda, nagu ta ise soovib. CES süsteemi kohaselt tuleb kõnealusel turustajal lihtsalt kindlustada piirkondadevahelise müügi puhul kehtivate eeskirjade järgimine, millega aga ei ole ilmselt tegemist käesolevas asjas, arvestades asjaolu, et 24. veebruari 1993. aasta tellimuses on esile toodud Prantsuse kasutajate saadetud volikirjad.
159 Järelikult ei ole vaidlustatud otsuses ilmset hindamisviga järelduse osas, et Maia tegi oma pakkumise Haladjianile täiesti iseseisvalt ja selle tulemuseks ei olnud ühendusesisese müügi piiramine edasimüüjatele.
160 Lisaks sellele, vaatamata hageja sellekohastele väidetele, ei tõenda ta, et Maia pakkumine oli tema suhtes diskrimineeriv või, üldisemalt, konkurentsi piirav. Iseäranis tuleb märkida, et komisjon ei saanud sellist hinnangut anda, kui arvestada talle esitatud asjaolusid, st A. 30. märtsi 1993. aasta kirjas Schmidtile ja Maia 30. aprilli 1993. aasta sisememorandumis tehtud viidet rahvusvahelisele hinnale („dollarites tarbijahind”), kuna kõnealune tehing ei kuulunud CES süsteemi ja see tehti igal juhul ilma, et Caterpillar oleks mingil viisil sekkunud.
161 Seoses pakkumistega, mis Maia tegi 26. jaanuaril ja 21. veebruaril 1994 Inglise kasutajale C.‑le väidetavalt palju soodsamalt võrreldes hinnaga, mida Maia pakkus Haladjianile 8. aprillil 1993, tuleb märkida, et need pakkumised tehti Itaalia liirides, mitte dollarites ning nende pakkumiste ja Maia poolt Haladjianile tehtud pakkumise vahel oli kümme ja üksteist kuud, ja seda hetkel, kui Itaalia liiri kurss kõikus oluliselt. Kuna puudusid tõendid, et Haladjiani poolt sel hetkel esitatud tellimust oleks koheldud Inglise kasutaja tellimusest erinevalt, ei teinud komisjon seega ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et Haladjian ei ole tõendanud, et Maia kasutas tema suhtes hinnadiskrimineerimist ja et igal juhul tuleb selles diskrimineerimises süüdistada Caterpillarit.
162 Ka seoses pakkumisega, mille tegi Haladjianile Itaalia edasimüüja M., kes ostis kaupa Maialt ja kes sai pakkuda Haladjianile madalamaid hindu, kui viimane oleks saanud otse Maialt, tuleb märkida, et see pakkumine iseenesest ei tõenda piisavalt hageja väidetud hinnadiskrimineerimise toimumist. Mitte miski selles pakkumises, mis esitati dollarites, ei näita, et Itaalia edasimüüja ostis varuosi Maialt, nagu seda väidab hageja. Seega, kuna nõuetekohane võrdlus Maia poolt Haladjianile tehtud pakkumisega ei olnud võimalik, ei teinud komisjon ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et Haladjian ei tõendanud, et Maia kasutas tema suhtes hinnadiskrimineerimist ja et igal juhul tuleb selles diskrimineerimises süüdistada Caterpillarit.
163 Pealegi ei ole Maia suhtes toime pandud väidetava väljapressimise vastu suunatud hagejapoolne kriitika asjakohane, kuna ähvardus pöörduda hinnadiskrimineerimise tõttu komisjoni poole nähtub selgelt Haladjiani 22. aprilli 1993. aasta kirjast, millega ta lükkas tagasi Maia pakkumise ja palus, et tema suhtes kohaldataks dollarites tarbijahinda. Selles osas on sündmuste ajaline järjestus, millele hageja tugineb, et lükata ümber väljapressimise toimumine, tema väidetega vastuolus, kuna hageja ise ähvardas oma 22. aprilli 1993. aasta kirjas pöörduda ühenduse ametiasutuste poole, et näidata oma rahulolematust Maia poolt 8. aprillil 1993. aastal pakutud hinnatingimustega. Samuti ei ole asjakohane hageja argument, mis puudutab Aafrikasse müümist, kuna see ei mõjuta vaidlustatud otsuses esitatud arutluskäiku Haladjiani tellimuse ja Maia vastuse kohta.
164 Eelnevast tuleneb, et hageja etteheited 24. veebruari 1993. aasta tellimust puudutavate dokumentide kohta tuleb tagasi lükata.
6. Järeldus
165 Eelnevast nähtub, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võiksid seada kahtluse alla vaidlustatud otsuses esitatud EÜ artikli 81 kohaldatavust puudutavad hinnangud.
166 Täpsemalt, seoses hinnanguga CES süsteemi mõju kohta EÜ/EFTA piirkonna sees tehtud müügitehingutele tuleb märkida, et mitte ükski hageja esitatud tõend ei sea kahtluse alla järeldust, milleni komisjon jõudis kaebuse uurimise tulemusena ja mille kohaselt „tõendatud ei ole mitte ühtegi konkurentsipiirangut, mille eesmärk oleks takistada või muuta keerulisemaks varuosadega kauplemist selle piirkonna sees” (vaidlustatud otsus, punkt 7.1, lk 22, kolmas lõik).
167 Mis puudutab CES süsteemi mõju Ameerika Ühendriikide ja EÜ/EFTA piirkonna vahelisele müügile, siis ka selles osas ei ole ükski hageja esitatud tõend oma olemuselt selline, mis võiks seada kahtluse alla haldusmenetluse lõpus tehtud komisjoni järelduse, et CES süsteem ei eralda ühenduse turgu, keelates sellel turul Euroopa hindadest madalama hinnaga Ameerika Ühendriikidest imporditud varuosade konkurentsi, ega mõjuta ka ühendusesisest kauplemist nende varuosadega (vaidlustatud otsus, punkt 7.2, lk 25, esimene ja teine taane). Selles osas tuleb meenutada, et selleks, et õigustada konkurentsieeskirjade kohaldamist kokkuleppele, mis puudutab Ameerika Ühendriikidest ostetud ja ühenduses müümiseks mõeldud varuosi, peab sellest kokkuleppest kõigi faktiliste ja õiguslike asjaolude põhjal olema piisavalt suure tõenäosusega võimalik järeldada, et see võib mõjutada ühendusesisest konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust sellisel määral, mis ei ole tühine (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Javico, punktid 16 ja 18). Pelk asjaolu, et teatud käitumine mõjutab teatud määral, ükskõik millisel viisil, ühenduse majandust, ei ole iseenesest piisavalt tihe seos, millega saaks ühenduse pädevust põhjendada. Selleks, et seda mõju arvesse võtta, peab see olema oluline, st tuntav, mitte tühine mõju.
168 Järelikult tuleb esimene väide tagasi lükata.
D – Teine väide, mis käsitleb vaidlustatud otsuses kasutatud arutluskäiku, mis puudutab EÜ artikli 82 kohaldatavust
1. Kaebuse sisu
169 Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on ekslik osas, milles selle punktis 8 on kinnitatud, et kaebuses ei ole väidetud, et rikuti EÜ artiklit 82.
170 Esimese Astme Kohus märgib, et EÜ artikli 82 rikkumise kohta oli kaebuse lõpuosas üksnes märgitud, et Caterpillari käitumist „võib käsitleda turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena, mis on EÜ artikli [82] kohaselt keelatud” ja et Haladjian oli valmis aitama komisjonil määratleda asjassepuutuvat turgu, Caterpillari turgu valitsevat seisundit ja selle seisundi kuritarvitamist, juhul kui komisjon peab vajalikuks seda küsimust uurida. Lisaks sellele tuleb rõhutada, et artikli 6 kirja kohta esitatud märkustes tunnistas hageja selles osas, et kuigi on tõsi, et ta ei esitanud kaebuses põhjalikumalt väiteid, mis puudutavad EÜ artikli 82 rikkumist, siis selle põhjuseks oli asjaolu, et ta oli – ja on jätkuvalt – veendunud, et Caterpillarile ette heidetud käitumine on keelatud EÜ artikli 81 alusel. Seega, kuna kaebuses ei olnud ühtegi viidet, mille abil oleks olnud võimalik mõista, miks Caterpillari käitumine võis kujutada endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, ei ole õigustatud hageja etteheide, et vaidlustatud otsuse kohaselt ei olnud kaebuses väidetud, et rikuti EÜ artiklit 82.
2. 11. augusti 2000. aasta kokkuvõttes esitatud väited
171 Vaidlustatud otsuse punktis 8 on märgitud, et Haladjian esitas alles 11. augusti 2000. aasta kokkuvõttes sõnaselgelt, kuid üldiselt ja tõendeid esitamata, EÜ artikli 82 rikkumist puudutavad väited, mis piirduvad teatavate kõnealuses sättes nimetatud keelatud tegevuste loetlemisega. Ometigi, isegi kui pidada tõendatuks, et Caterpillaril on tema varuosade turgu valitsev seisund, on kõnealused etteheited vaidlustatud otsuses tagasi lükatud.
a) Ebaõiglaste tehinguhindade väidetav kohaldamine
172 EÜ artikli 82 rikkumisega seotud esimese väite kohta, mis käsitleb ebaõiglaste tehinguhindade kohaldamist, on vaidlustatud otsuses märgitud, et selle väitega ei saa nõustuda, kuna Caterpillar ei kehtesta ühtegi hinda ning tema turustajatel on vabadus pakkuda edasimüüjatele ja kasutajatele selliseid hindu, mida nad soovivad kasutada (vaidlustatud otsus, punkti 8 teine lõik).
173 Hageja kinnitab, et see hinnang on ekslik, arvestades survet, mida Caterpillar avaldas Maiale 1993. aastal. Pealegi on hageja sõnul siinkohal põhiküsimus see, kas asjaolu, et Caterpillar tõstis Ameerika turustajate puhul Euroopasse eksportimiseks määratud varuosade müügihinda 10 punkti võrra ning et ta ei luba Euroopa edasimüüjal, kes ostab Ameerika Ühendriikidest, saada mahulisi hinnaalandusi, teeb hinna ebaõiglaseks. Selle kohta kinnitab hageja, et isegi kui oletada, et lisakulu võib kasutada selleks, et „hüvitada” kulusid Euroopa turustajale, kelle territooriumile tooteid eksporditakse, läheks Euroopasse eksportiva Ameerika turustaja ebasoodsamasse olukorda seadmine sellest eesmärgist palju kaugemale. Peale selle ei ole vaidlustatud otsuses arvesse võetud hageja poolt haldusmenetluse ajal esitatud teavet, mis puudutab Euroopa kasutaja diskrimineerimist, kes ostab Ameerika Ühendriikidest otse või edasimüüja vahendusel, makstes dollarites turuhinna, võrreldes Euroopa turustajatega, kes ostavad Belgiast Euroopa valuutas, hinnaga, mille puhul on dollari kurss kindlasti tegelikust kursist madalam. See abi, mida Caterpillar annab oma Euroopa turustajatele, moonutab turutingimusi, võimaldades neil panna vastu impordile Ameerika Ühendriikidest.
174 Esimese Astme Kohus märgib kõigepealt üldiselt, et väited EÜ artikli 82 rikkumise kohta, mida hageja esmakordselt esitas 11. augusti 2000. aasta kokkuvõttes, piirduvad kinnitusega, et Caterpillar kehtestas Haladjiani ja teiste Euroopa edasimüüjate suhtes ebasoodsad ja diskrimineerivad müügitingimused, ning et sellest tulenevalt „kujutas [Caterpillari] käitumine endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist EÜ artikli 82 tähenduses, mis väljendub iseäranis ebaõiglaste tehinguhindade kohaldamises, turgude piiramises tarbijate kahjuks ja äripartnerite suhtes ebavõrdsete tingimuste kohaldamises samaväärsete teenuste puhul – kõik need rikkumised on sõnaselgelt ette nähtud EÜ artiklis 82”. Seda tehes piirdub hageja sellega, et tugineb EÜ artikli 82 rikkumise formaalsele toimumisele, kinnitamata seda väidet käesolevale juhtumitele omaste argumentidega ning esitamata selle väite toetuseks ühtegi tõendit.
175 Seoses Haladjiani esimese väitega tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta seda, et Caterpillar jätab oma turustajatele, iseäranis Ameerika turustajatele, täieliku vabaduse määrata kindlaks varuosade edasimüügi hind nende klientidele, näiteks Haladjianile. Hageja kordab siinkohal vaid argumente, millele on juba vastatud, või väiteid, millega koos ei ole esitatud piisavaid tõendeid.
176 Seega, mis puudutab väidetavat survet, mida Caterpillar avaldas Maiale 1993. aastal, siis võimaldab nende kahe ettevõtja vahel seoses 24. veebruari 1993. aasta tellimusega toimunud suhtluse uurimine kindlaks teha, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta märkis, et seda suhtlust saab seletada erilise kontekstiga, milles see tellimus esitati (vt eespool punktid 155 ja 156). Samadel põhjustel ei saa selle suhtluse abil piisavalt tõendada ebaõiglasi tehinguhindu, mille kohaldamist Haladjian väidab. Sama kehtib ka Euroopa edasimüüja võimaluse kohta saada mahulisi hinnaalandusi Caterpillari Ameerika turustajatelt, kuna seda küsimust uuriti esimese väite raames ning selle abil ei olnud võimalik käesolevas asjas tuvastada võimaliku konkurentsipiirangu olemasolu (vt eespool punkt 62).
177 Peale selle ei ole hageja väide, et 10‑protsendiline hinna suurendamine, mida Caterpillar kasutas oma Ameerika turustajate suhtes EÜ/EFTA piirkonda eksportimiseks määratud varuosade tellimuste puhul, läheb kaugemale CES süsteemile iseloomulikest vajadustest, kinnitatud ühegi tõendiga, mis puudutaks selle meetme ebaproportsionaalsust ja õigustamatust. Selline väide ei ole seega piisav selleks, et seada kahtluse alla Caterpillari poolt tema turustajate suhtes ekspordimüügi puhul kasutatud hinnaerinevuste praktilised põhjused, mida on mainitud vaidlustatud otsuses ning milleks on sisuliselt vajadus säilitada tema Euroopa turustusvõrgu kvaliteet ja ühtsus.
178 Samuti ei piisa selleks, et seada kahtluse alla vaidlustatud otsuse hinnang, mis puudutab väidetavat ebaõiglaste tehinguhindade kohaldamist, 11. augusti 2000. aasta kokkuvõttes esitatud Bergerat’ poolt Prantsusmaal kasutatavaid hindu ja Haladjianile Ameerika Ühendriikides ajavahemikus 1992–2000 kohaldatud hindu puudutavatest andmetest, mis hageja esitas tõendina asjaolu kohta, et teda diskrimineeriti võrreldes Caterpillari Euroopa turustajatega, kuna hageja pidi maksma oma Ameerika Ühendriikides tehtud ostude eest dollarites, samas kui Euroopa turustajad võivad osta Euroopas Caterpillar Overseas’i käest, makstes Euroopa vääringutes, mis on indekseeritud neile soodsa dollari kursi alusel. Haladjiani tuvastatud hinnaerinevusi võib väga hästi seletada esiteks dollari kallinemisega Euroopa vääringute suhtes ajavahemikus 1992–2000 ja teiseks Caterpillari turustusvõrgule iseloomulike vajadustega, kuivõrd Caterpillar võib oma kaubanduspoliitika alusel otsustada vältida seda, et tema Euroopa turustajaid tabaksid täie jõuga rahaturgude kõikumisega seotud mõjud. Lisaks sellele ja eelkõige ei saa Euroopa edasimüüjate olukorda võrdsustada Caterpillari Euroopa turustajate olukorraga, kuna edasimüüjatel ei ole turustajatel lasuvaid lepingulisi kohustusi.
179 Seega ei suuda hageja tõendada, et komisjon tegi ilmse hindamisvea seoses hageja selle väite uurimisega, mis käsitles EÜ artikli 82 rikkumist Caterpillari kohaldatud ebaõiglaste tehinguhindade tõttu.
b) Väidetav turgude piiramine tarbijate kahjuks
180 EÜ artikli 82 rikkumisega seotud teise väite kohta, mis puudutab turgude piiramist tarbijate kahjuks, on vaidlustatud otsuses leitud, et see väide on alusetu, kuna kasutajad võivad piiranguteta osta kõikjalt maailmast ning edasimüüjad võivad osta teistest geograafilistest piirkondadest, märkides tellitud varuosade sihtkohaks oleva geograafilise piirkonna kasutajate nime (vaidlustatud otsus, punkti 8 teine lõik).
181 Hageja kritiseerib seda hinnangut, rõhutades, et selles ei ole arvestatud CES süsteemi keerukust ja paindumatust, mille raames nõutakse rohkem teavet, kui vaja. Samuti piirab Euroopa kasutajate ostuvõimalusi asjaolu, et Euroopa edasimüüja ei saa teha kaubaladusid Ameerika Ühendriikides, kus varuosad on kõige odavamad, isegi kui ta teeb seda deklareeritud kasutaja nimel. Hageja tugineb selles osas kahe kliendi 1993. aasta jaanuaris ja veebruaris antud kinnitustele, kes sooviksid, et hageja saaks hallata suurt varuosade ladu.
182 Esimese Astme Kohus märgib, et seoses esimese väitega esitatud argumentide uurimisest nähtub, et mitte ühestki kõnealusest argumendist ei saa järeldada, et tellimusi, mille esitasid Euroopa kasutajad, kes volitavad Haladjiani CES süsteemi raames, ei täidetud (vt eespool punktid 74–77). Seega ei ole vastupidi hageja väitele turud piiratud tarbijate kahjuks.
183 Lisaks sellele tuleb samuti arvesse võtta asjaolu, et Euroopa kasutajate täiesti õigustatud soovi kasutada varuosi, mis on ostetud Ameerika Ühendriikidest, kus need on odavamad, tuleb hinnata Caterpillari turunduspoliitika alusel, millele komisjon on andnud oma nõusoleku ja millega soovitakse niisugust piirkondadevahelist müüki piirata, et anda eelis Euroopa turustajatele, kes selleks, et olla kohapeal ning osutada kõiki Caterpillari soovitud teenuseid, nagu näiteks ehitusmasinate müük, peavad kandma kulusid, mida ei kanna Euroopa edasimüüjad, kes ostavad Ameerika Ühendriikidest Euroopa kasutajate arvel. Seega, vaatamata soovile, mida avaldasid Haladjiani kaks klienti, kes sooviksid suurendada oma ostuvõimalusi, arvestamata sealjuures Caterpillari ja tema turustusvõrgu huvidega, ei saa hageja esitatud argumendid seada kahtluse alla seda olukorda, kus on kaalul erinevate asjassepuutuvate poolte huvid.
184 Seega ei ole hageja suutnud tõendada, et komisjon tegi ilmse hindamisvea seoses hageja selle väite uurimisega, mis käsitles EÜ artikli 82 rikkumist selle tõttu, et Caterpillar piiras turgusid tarbijate kahjuks.
c) Ebavõrdsete tingimuste kohaldamine äripartnerite suhtes samaväärsete teenuste osutamise puhul
185 EÜ artikli 82 rikkumisega seotud kolmanda väite kohta, mis puudutab ebavõrdsete tingimuste kohaldamist äripartnerite suhtes samaväärsete teenuste osutamise puhul, on vaidlustatud otsuses märgitud, et kaebuse esitaja ei esita ühtegi tõendit, mis näitaks, et teda diskrimineeriti võrreldes teiste edasimüüjatega. Vastupidi, CES süsteemiga koheldakse kõiki Euroopa edasimüüjaid ühtemoodi (vaidlustatud otsus, punkti 8 teine lõik).
186 Hageja väidab, et asjakohane küsimus ei ole siinkohal tema diskrimineerimine võrreldes teiste Euroopa edasimüüjatega, vaid tema diskrimineerimine võrreldes teiste Euroopa ostjatega – turustajate, edasimüüjate ja kasutajatega – võrreldavate koguste puhul. Seega, asjaolu tõttu, et Euroopa edasimüüjad, nagu näiteks Haladjian, saavad osaleda CES süsteemis vaid tingimusel, et nad tegutsevad lõppkasutajate volitusel, kehtestatakse edasimüüjatele tingimused, mis ei ole objektiivselt õigustatud ning mille ainus eesmärk on vähendada alternatiivse pakkumise võimalusi.
187 Esimese Astme Kohus märgib, et hageja ei saa nõuda samasugust kaubanduslikku kohtlemist kui see, kuidas Caterpillar kohtleb oma Euroopa turustajaid, kuna nendel turustajatel lasuvad lepingulised kohustused, mida ei ole Haladjianil. See ostjate rühm eristub seega edasimüüjatest ja kasutajatest, kellel ei ole niisuguseid kohustusi.
188 Seega ei ole hageja suutnud tõendada, et komisjon tegi ilmse hindamisvea seoses hageja selle väite uurimisega, mis puudutas EÜ artikli 82 rikkumist ebavõrdsete tingimuste kohaldamise tõttu äripartnerite suhtes samaväärsete teenuste osutamise puhul.
3. Hageja muud etteheited
189 Hageja kritiseerib vaidlustatud otsust seetõttu, et selles on täielikult tähelepanuta jäetud Caterpillari muud tegevused, mis näitavad hageja suhtes kasutatavat süstemaatilist tõrjumispoliitikat, kuna Haladjian on Euroopa turustajate ainus Euroopasse allesjäänud konkurent. Need tegevused, mida Caterpillar viis enamasti läbi koos Bergerat’ga, kujutavad endast hageja tarnete jälgimist, CES süsteemi „lekkeid”, mis võimaldavad Bergerat’l tema kliente üle võtta, profit credit hinnaalanduse tegemist Bergerat’le, mis võimaldab sellel ettevõtjal teada, kui palju ostutehinguid tegi Haladjian Ameerika Ühendriikides oma Prantsuse klientide arvel, toiminguid, mille eesmärk oli alavääristada hageja tegevust ja edasimüüjate tegevust üldiselt, andes mõista, et viimaste müüdud varuosade kvaliteet ja ehtsus ei ole tagatud.
190 Esimese Astme Kohus märgib, et haldusmenetluse ajal ei maininud hageja neid etteheiteid, iseäranis etteheiteid, mis puudutavad Bergerat’le omistatavat tegevust, EÜ artikli 82 rikkumist puudutavate väidetena. Seega ei saa vaidlustatud otsusele ette heita, et selles ei uuritud neid etteheiteid selle nurga alt.
4. Järeldus
191 Eelnevast tuleneb, et hageja esitatud argumendid, mis puudutavad vaidlustatud otsuses kasutatud arutluskäiku EÜ artikli 82 kohaldatavuse kohta, ei saa seada kahtluse alla komisjoni poolt sellega seoses antud faktiliste ja õiguslike asjaolude hinnanguid. Järelikult tuleb teine väide tagasi lükata.
E – Kolmas väide menetlusnormide rikkumise kohta
1. Etteheide menetluse ebamõistliku kestuse kohta
192 Hageja märgib, et haldusmenetlus kestis alates kaebuse esitamisest kuni rahuldamata jätmise otsuseni peaaegu kümme aastat, ning väidab, et selline kestus ei ole mõistlik. Uurimine oli liiga pikk, kuna kulus seitse aastat kaebuse esitamisest 1993. aasta oktoobris kuni 2000. aasta septembrini, mil komisjoni talitused teatasid talle suuliselt kavatsusest lõpetada kaebuse menetlemine. Samuti pidi hageja astuma alates 2000. aasta oktoobrist mitmeid samme, sealhulgas esitama tegevusetushagi, et saada artikli 6 kiri ja lõppotsus. Lisaks sellele mõjutas haldusmenetluse ebamõistlik kestus toimiku sisu, kuna hageja kaotas võimaluse koguda lisatõendeid hindade kohta sel ajal, kui CES süsteemi rakendati.
193 Esimese Astme Kohus meenutab kõigepealt, et juhul, kui vaidlustatud otsus on kaebuse rahuldamata jätmise otsus, ei saa ülemäära pikk aeg, mis selle menetlemiseks võis kuluda, põhimõtteliselt mõjutada komisjoni tehtud lõppotsuse sisu. Välja arvatud erakordse olukorra puhul, ei saa see aeg muuta sisulisi asjaolusid, mis olenevalt juhtumist tõendavad konkurentsireeglite rikkumise olemasolu või puudumist või õigustavad seda, et komisjon ei vii läbi uurimist (Euroopa Kohtu 13. detsembri 2000. aasta määrus kohtuasjas C‑39/00 P: SGA vs. komisjon, EKL 2000, lk I‑11201, punkt 44). Seega ei kahjusta kaebuse uurimise kestus põhimõtteliselt kaebuse esitaja huve, kui see kaebus jäetakse rahuldamata.
194 Peale selle ei tõenda hageja käesolevas asjas asjakohaselt, millises osas võis haldusmenetluse kestus mõjutada või muuta vaidlustatud otsuses arvesse võetud sisulisi tõendeid.
195 Lisaks sellele tuleb märkida, et see, et komisjon teeb konkurentsipoliitikat puudutava haldusmenetluse lõppedes otsuse mõistliku aja jooksul, kujutab endast hea halduse põhimõtte kohaldamist (vt kaebuste rahuldamata jätmise kohta Euroopa Kohtu 18. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑282/95 P: Guérin automobiles vs. komisjon, EKL 1997, lk I‑1503, punktid 37 ja 38). Sellise menetluse kestuse mõistlikkust tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades eelkõige juhtumi konteksti, menetluse erinevaid etappe, mida komisjon peab järgima, juhtumi keerukust ning selle tagajärgi huvitatud poolte jaoks (Esimese Astme Kohtu 22. oktoobri 1997. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑213/95 ja T‑18/96: SCK ja FNK vs. komisjon, EKL 1997, lk II‑1739, punkt 57).
196 Käesolevas asjas saab menetluse kestust seletada asjaolude keerukusega, millega seatakse kahtluse alla olulise ettevõtja turustuspoliitika maailmas ja Euroopas, ja vajadusega uurida suurt hulka hageja esitatud väiteid ja lisades olevaid dokumente. 18. oktoobri 1993. aasta kaebuse täienduseks, mis esitati seoses komisjoni poolt eelnevalt Caterpillari suhtes algatatud menetlusega pärast seda, kui komisjon saatis 12. mail 1993 Caterpillarile vastuväiteteatise, saatis hageja komisjonile 1994. aasta aprillis ja mais, 1995. aasta augustis, 1997. aasta mais ja augustis, 1997. aasta novembris ja detsembris ning 2000. aasta augustis mitu kirja, et esitada talle uusi tõendeid ning avaldada arvamust menetluse seisu kohta. Ka hagejale 19. juulil 2001. aastal saadetud artikli 6 kirja järel saatis hageja 22. oktoobril 2001. aastal mahukad märkused, mida komisjon pidi uurima enne vaidlustatud otsuse tegemist 1. aprillil 2003.
197 Järelikult tuleb etteheide haldusmenetluse ebamõistliku kestuse kohta tagasi lükata.
2. Etteheited kaebuse hooletu ja erapooliku uurimise ning vaidlustatud otsuse põhjenduste puudulikkuse kohta
198 Hageja väidab, et komisjon oli hooletu ja erapoolik, kui ta jättis tema kaebuse rahuldamata, uurimata isegi asjassepuutuva turu olukorda, samas kui komisjonil oli olemas sellekohane teave, st kaebusele lisatud tabel, mis näitas Haladjiani müügi vähenemist aastatel 1989–1992 ja mida ajakohastati 1999. aastal, ning Haladjiani või turustajate saadetud andmed, mis puudutasid erinevate turustajate müüdud tooteid ja nende hindu Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Peale selle väidab hageja, et komisjon pidi oma otsuses selgitama, miks ta otsustas kaebuse rahuldamata jätta, kuigi ta seitsme aasta jooksul oli viidanud vastupidisele. Selle kohta märgib hageja, et komisjon oli talle 13. aprilli 1995. aasta kirjas märkinud, et teatavad toimiku osad on „eriliselt olulised” või et Van Miert’i, kes oli tol ajal konkurentsi eest vastutav komisjoni liige, 15. juuni 1999. aasta kiri andis alust arvata, et Caterpillarile esitatakse vastuväiteteatis.
199 Esimese Astme Kohus märgib, et komisjon ei pea nende otsuste põhjendamisel, mida ta peab tegema konkurentsieeskirjade rakendamise tagamiseks, võtma seisukohta kõikide argumentide osas, mille huvitatud isikud oma nõude toetuseks on esitanud. Piisab, kui ta esitab otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad asjaolud ja õiguslikud kaalutlused (Esimese Astme Kohtu 17. juuli 1998. aasta otsus T‑111/96: ITT Promedia vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑2937, punkt 131).
200 Mis puudutab väidet, et komisjon ei uurinud asjassepuutuva turu olukorda, siis selle kohta tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse punktis 4 on määratletud kõnealune turg nii asjassepuutuvate toodete, st ehitusmasinate ja nende varuosade osas, kui ka selle turu geograafilise mõõtme osas. Lisaks sellele on vaidlustatud otsuses selgelt esitatud asjaolud ja õiguslikud kaalutlused, mis õigustavad kaebuse rahuldamata jätmist selles osas, mis puudutab väiteid EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumise kohta. Seega ei saa komisjonile ette heita seda, et ta ei viidanud haldusmenetluse käigus või vaidlustatud otsuses dokumentidele, mille tähtsust hageja ei tõendanud.
201 Peale selle tuleb rõhutada, et komisjoni 13. aprilli 1995. aasta kirjas küsis ta hagejalt vaid seda, millised olid toimiku erilise tähtsusega dokumentide seas need dokumendid, mis võisid olla Caterpillari suhtes konfidentsiaalsed ja mida ei saanud antud ettevõtjale sellisel kujul esitada. Samuti piirdus komisjoni liige Van Miert 15. juuni 1999. aastal hagejale saadetud kirjas märkusega, et „pärast hiljutist kohtuotsust kohtuasjas Javico on [tema] teenistused lõpetamas uue vastuväiteteatise saatmisele eelnevat konsultatsioonimenetlust” ning et kaebuse esitaja pidi siiski leppima sellega, et „antud hetkel on [tal] võimatu piirata selle konsulteerimise tulemust”. Seega ei saa nende dokumentidega tõendada, et seitsme aasta jooksul andis komisjon hagejale mõista, et ta oli otsustanud karistada Caterpillarit EÜ artiklite 81 ja 82 alusel, mitte aga jätta kaebus rahuldamata, ning neid dokumente ei olnud seoses lõppotsusega vaja uurida.
202 Järelikult tuleb etteheited hooletu ja erapooliku kaebuse uurimise ning vaidlustatud otsuse põhjenduste puudulikkuse kohta tagasi lükata.
3. Etteheide määruse nr 2842/98 artikli 6 rikkumise kohta
203 Hageja väidab, et komisjon rikkus määruse nr 2842/98 artiklit 6, milles on sätestatud, et kui komisjon otsustab, et tema käsutuses oleva info põhjal ei ole tal piisavat alust kaebuse lahendamiseks, põhjendab komisjon kaebuse esitajale oma otsust ja määrab kindlaks, mis kuupäevaks kaebuse esitaja võib oma seisukohad kirjalikult avaldada. Käesolevas asjas ei andnud komisjon talle võimalust esitada oma seisukohti kaebuse rahuldamata jätmise kavandatavate põhjenduste kohta. Vaidlustatud otsuses on hagejale ette heidetud, et ta ei esitanud teatud hulka tõendeid, iseäranis Maialt dollarites tarbijahinnaga ostmise kohta enne 14. veebruari 1993 või asjaolu kohta, et Maiale esitatud tellimused olid määratud Prantsusmaa, mitte Aafrika jaoks, kuid hagejale ei antud võimalust esitada nende küsimuste kohta oma argumente märkustes artikli 6 kirja kohta.
204 Esimese Astme Kohus märgib aga, et artikli 6 kiri näitas, et pärast erinevate haldusmenetluse käigus saadud dokumentide analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et „antud seisus ei saa[nud] tema käsutuses oleva info alusel nõuet rahuldada”. Täpsemalt Maiat puudutavate dokumentide kohta on artikli 6 kirjas märgitud iseäranis järgmist:
„ICBO ja Schmidt saavad Maialt varuosi teiste hindadega (dollarites tarbijahind ehk „rahvusvaheline hind”), mis on ilmselt selgelt madalamad kui Itaalia hind, teeseldes, et need varuosad on suunatud Ameerika Ühendriikidesse, kuhu eksportimine Euroopa jooksvate hindadega ei ole tavaliselt tasuv, kuna sealsed hinnad on Euroopa hindadest palju madalamad. Tegelikult on need varuosad määratud Haladjianile […] kaubandustegevuseks Aafrikas ja Prantsusmaal.”
205 Vastuseks sellele arutluskäigule, mida komisjon kavatses järgida, väidab Haladjian ilma tõendeid esitamata, et ICBO ja Schmidti vahendusel ostetud varuosade sihtkoht oli Prantsusmaa ning et Maia ei julgenud Haladjiani avalikult varustada, kuna Caterpillar ähvardas teda lepingu lõpetamisega. Seega ei saa hageja imestada selle üle, et vaidlustatud otsuses on kõnealustele märkustele vastatud, et Haladjian ei ole kunagi tõendanud, et Maia kohaldas tema suhtes rahvusvahelist hinda, ega ka seda, et ICBO ja Schmidti vahendusel tehtud müügitehingute lõppsihtkohaks oli Prantsusmaa, mitte Aafrika.
206 Järelikult tuleb etteheide määruse nr 2842/98 artikli 6 rikkumise kohta tagasi lükata.
4. Etteheited, mis käsitlevad toimikule juurdepääsu õiguse rikkumist
207 Hageja tuletab meelde, et 23. oktoobri 2001. aasta kirjaga küsis ta ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult artikli 6 kirjas viidatud kahe dokumendi, st hindu puudutava teabe, mida olid esitanud osad Caterpillari Euroopa turustajad (vt artikli 6 kiri, punkt 5.1) ja komisjoni käsutuses olevate Levertonilt saadud dokumentide (vt artikli 6 kiri, punkt 7.1, alapunkt d) ärakirju. 10. detsembri 2001. aasta kirjaga vastas ärakuulamise eest vastutav ametnik esiteks, et andmed, mis puudutasid Caterpillari poolt tema erinevatele turustajatele kohaldatud hindu, on konfidentsiaalsed andmed, märkides samas, et kuna kavandatav kaebuse rahuldamata jätmine ei rajanenud konkreetsetele hinnatasemetele, ei olnud nende dokumentidega tutvumine kaebuse esitajale vältimatult vajalik. Ärakuulamise eest vastutav ametnik täpsustas teiseks, et kaebuse esitajale edastamata jäetud Levertoni dokument keelas viimasel kasutada tema Ameerika tütarettevõtjat CES süsteemi välisteks tarneteks. Ärakuulamise eest vastutav ametnik järeldas sellest, et see dokument ei olnud kaebuse rahuldamata jätmisega seoses asjakohane.
208 Hageja aga väidab, et vastupidi sellele, mida kinnitas ärakuulamise eest vastutav ametnik, on dokument, mis puudutab viisi, kuidas Caterpillar kohaldab CES süsteemi Euroopa turustaja Ameerika tütarettevõtjale, asja käsitlemisel täiesti asjakohane, kuna see võimaldab analüüsida CES süsteemi mõjusid ühendusesisesele konkurentsile. Peale selle märgib hageja, et artikli 6 kirjas olid esitatud teatud andmed hindade kohta, mida Caterpillar kohaldas oma turustajatele, samas kui vaidlustatud otsuses ei ole selle kohta esitatud ühtegi kaalutlust. Selline teave on aga asjakohane, et teha kindlaks, milline on Caterpillari hinnapoliitika tema turustajate suhtes. Nõnda oleks hageja arvates kasulik kontrollida, kas on olemas seos sihipäraste hinnaalanduste, mida Bergerat pakkus Haladjiani teatud klientidele 1993. aastal, ja hindade vahel, mida Caterpillar kohaldas sellele turustajale kõnealusel ajavahemikul, või, üldisemalt, kas hinnad, mida Caterpillar kohaldas oma turustajatele, on oluliselt erinevad Ameerika turustajatele kohaldatud hindadest, ning kui see on nii, siis millistel põhjustel.
209 Peale selle märgib hageja, et vaidlustatud otsuses ei ole arvesse võetud asjaolu, et üks Maia töötajatest tunnistas haldusmenetluse käigus, et Caterpillar lõpetab talle hinnaalanduste andmise juhul, kui ta müüb kaupa Haladjianile.
210 Kõikidel nendel põhjustel palub hageja Esimese Astme Kohtul võtta kõik kasulikud meetmed selleks, et kontrollida, kas komisjoni toimikus ei ole tõendeid, mida viimane ei ole arvesse võtnud või mida viimane on valesti analüüsinud, et kontrollida, kas otsus tugineb tõesti õigetele asjaoludele ning kas selles ei ole ilmseid hindamisvigu, mis lisanduksid nendele vigadele, mida hageja esile tõstis. Seda taotlust esitades on hageja teadlik sellest, et kaebuse esitajana ei ole tal nii laialdast toimikule juurdepääsu õigust kui ettevõtjatel, kelle suhtes menetlus toimub. Ta ei taha ka teada saada ärisaladusi. Just sellel põhjusel soovitab ta, et Esimese Astme Kohus saadaks talle otse toimiku või vähemalt kõik dokumendid, mida kohus vajalikuks peab, võttes arvesse vajadust kõrvaldada vaidluse lahendamiseks kõik ebamäärasused.
211 Esimese Astme Kohus märgib, et argumendid, mis hageja esitas toimikule juurdepääsu õiguse rikkumist käsitleva etteheite raames, ei sea kuidagi kahtluse alla ärakuulamise eest vastutava ametniku hinnangut, mille kohaselt on kõnealuste dokumentide sisu ärisaladusega seotud põhjustel hageja suhtes konfidentsiaalne. Seega ei saa olla tegemist toimikule juurdepääsu õiguse rikkumisega.
212 Peale selle, kritiseerimaks ärakuulamise eest vastutava ametniku hinnangut, mille kohaselt ei olnud kõnealuste dokumentide tundmine tingimata vajalik selleks, et mõista Haladjiani kaebuse rahuldamata jätmise põhjuseid, piirdub hageja sellega, et märgib täiesti hüpoteetiliselt ning ette ennustades, miks võiks olla komisjoni huvides uurida hinnapoliitikat, mida Caterpillar kasutab oma turustajate suhtes. Selle kohta tuleb meenutada, et EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumise kohta esitatud kaebuse tulemusena ei ole komisjon kohustatud algatama menetlust, mille eesmärgiks oleks nende rikkumiste tõendamine, vaid üksnes uurima tähelepanelikult faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mida kaebuse esitaja talle esitas, et hinnata, kas nendest asjaoludest nähtub, et tegemist on käitumisega, mis kahjustab konkurentsi ühisturu piires ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust (vt eespool punktid 26–28). Seega ei saa komisjonile ette heita, et ta ei esitanud vaidlustatud otsuses üksikasju hinnapoliitika kohta, mida Caterpillar kasutab oma turustajate suhtes, kuna selles otsuses on õiguslikult piisavalt esitatud põhjused, miks tuleb tagasi lükata Haladjiani väited EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumiste kohta.
213 Seega ei pea Esimese Astme Kohus vajalikuks viia läbi menetlustoimingud, et nõuda vastuseks hageja vastavale taotlusele, et komisjon esitaks kõik vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid.
214 Viimasena tuleb märkida, et hageja ei saa vaidlustatud otsuse tühistamise nõudmiseks tugineda esimest korda kohtumenetluse staadiumis asjaolule, et tema väitel märkis üks esinejatest komisjoni liikme Van Mierti kabineti koosolekul 29. juunil 1998, et „ühe kontrolli ajal tunnistas üks Maia juhtidest [kirjalikult], et kui Caterpillar saab teada, et Maia müüb kaupa Haladjianile, lõpetatakse talle hinnaalanduste andmine”. Isegi kui oletada, et see asjaolu osutub tõendatuks – mida aga toimikust ei nähtu –,ei piisa ainult sellest vaidlustatud otsuse kahtluse alla seadmiseks, kuna otsuses on viidatud sellele, et Caterpillar ähvardas Maiat enne 1993. aasta veebruari, et ta lõpetab temaga turustuslepingu, kui ilmneb, et ta hoidis kõrvale CES süsteemi eeskirjadest, teostades piirkondadevahelist müüki, pidamata kinni seda puudutavatest eeskirjadest. Maia juhi kommentaar, millele on eespool viidatud, võib seega väga hästi olla seotud sellega, et Caterpillar ähvardas lõpetada Maia lepingu, kui viimane jätkab müümist ICBO/Schmidti võrgustikule, millest teatati 1990. aasta veebruari anonüümkirjas.
215 Järelikult tuleb tagasi lükata etteheited määruse nr 2842/98 artikli 6 rikkumise kohta.
216 Eelnevast tuleneb, et kolmas väide tuleb tervikuna tagasi lükata.
217 Seega tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
218 Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõikele 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud ja komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ning temalt välja mõista komisjoni ja menetlusse astujate kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista komisjoni ja menetlusse astujate kohtukulud välja hagejalt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
García-Valdecasas | Cooke | Trstenjak |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. septembril 2006 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |
E. Coulon | | R. García‑Valdecasas |
Sisukord
Hagi aluseks olevad asjaolud
A – Asjassepuutuvad äriühingud
B – Haldusmenetlused
1. Komisjoni poolt Caterpillari suhtes algatatud menetlus
2. Haladjiani kaebuse tagajärjel alustatud menetlus
Menetlus ja poolte nõuded
Õiguslik käsitlus
A – Sissejuhatavad märkused komisjoni kohustuste ulatuse kohta EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumist puudutava kaebuse uurimisel
B – „CES süsteemi”, Haladjiani etteheidete ja vaidlustatud otsuse üldkirjeldus
1. CES süsteemi kirjeldus
2. Ülevaade Haladjiani etteheidetest
3. Vaidlustatud otsus ja Haladjiani hagi
C – Esimene väide, mis põhineb ilmsetel asjaolude hindamise vigadel ja õigusnormide rikkumisel osas, mis puudutab EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldatavust
1. CES süsteemi puudutavad etteheited
a) Piirkondadevahelise müügi piiramise mõju
Poolte argumendid
Esimese Astme Kohtu hinnang
b) Piirkondadevaheliste edasimüüjate nimekirja puudutav etteheide
c) Piirkondadevahelise müügi sihtkoha järelevalvet puudutav etteheide
d) CES koodide andmise hilinemisega seotud etteheide
2. Etteheide, mis puudutab Caterpillari 15. detsembri 1982. aasta kirja tema Euroopa turustajatele
3. Bergerat’d puudutavaid dokumente ja Bergerat’ poolt Haladjiani klientidele tehtud pakkumisi käsitlevad etteheited
a) Etteheide, mis puudutab Caterpillari 19. juuli 1990. aasta kirja Bergerat’le
Vaidlustatud otsus
Poolte argumendid
Esimese Astme Kohtu hinnang
b) Etteheited, mis puudutavad pakkumisi, mis Bergerat tegi Haladjiani klientidele
Vaidlustatud otsus
Poolte argumendid
Esimese Astme Kohtu hinnang
4. Levertoni puudutavaid dokumente käsitlevad etteheited
a) Vaidlustatud otsus
b) Poolte argumendid
c) Esimese Astme Kohtu hinnang
5. Maiat puudutavaid dokumente käsitlevad etteheited
a) Maia/ICBO/Schmidti võrgustikku puudutavad dokumendid
Vaidlustatud otsus (punkt 6.3 ja punkti 7.1 alapunkt c)
Poolte argumendid
Esimese Astme Kohtu hinnang
b) 24. veebruari 1993. aasta tellimust puudutavad dokumendid
Vaidlustatud otsus
Poolte argumendid
Esimese Astme Kohtu hinnang
6. Järeldus
D – Teine väide, mis käsitleb vaidlustatud otsuses kasutatud arutluskäiku, mis puudutab EÜ artikli 82 kohaldatavust
1. Kaebuse sisu
2. 11. augusti 2000. aasta kokkuvõttes esitatud väited
a) Ebaõiglaste tehinguhindade väidetav kohaldamine
b) Väidetav turgude piiramine tarbijate kahjuks
c) Ebavõrdsete tingimuste kohaldamine äripartnerite suhtes samaväärsete teenuste osutamise puhul
3. Hageja muud etteheited
4. Järeldus
E – Kolmas väide menetlusnormide rikkumise kohta
1. Etteheide menetluse ebamõistliku kestuse kohta
2. Etteheited kaebuse hooletu ja erapooliku uurimise ning vaidlustatud otsuse põhjenduste puudulikkuse kohta
3. Etteheide määruse nr 2842/98 artikli 6 rikkumise kohta
4. Etteheited, mis käsitlevad toimikule juurdepääsu õiguse rikkumist
Kohtukulud