Kohtuasi T‑301/04
Clearstream Banking AG ja
Clearstream International SA
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Finantsteenused – Otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 82 rikkumine – Piiriüleste kliiringu‑ ja arveldusteenuste osutamisest keeldumine – Diskrimineerivad hinnad – Asjaomane turg – Rikkumise süükspanemine
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kõnealune turg – Piiritlemine – Keeruline majanduslik hinnang – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(EÜ artikkel 82)
2. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kõnealune turg – Piiritlemine – Kriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
3. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kõnealune turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Kaupade või teenuste asendatavus nii pakkumise kui nõudluse poolest
(EÜ artikkel 82; komisjoni teatis 97/C 372/03)
4. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kõnealune turg – Piiritlemine – Komisjoni varasema otsustuspraktika mõju – Puudumine
(EÜ artikkel 82)
5. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kõnealune turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Konkurentsi täielik puudumine teiste osaliselt asendatavate teenuste puhul – Mittevajalik tingimus
(EÜ artikkel 82)
6. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Otsus, mille tegemisel on vaja anda keerukaid majanduslikke või tehnilisi hinnanguid – Kohtulik kontroll – Piirid
(EÜ artiklid 81 ja 82)
7. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Turgu valitsevas seisundis ettevõtja kohustused – Turgu valitseva seisundiga ettevõtja võimalus kaitsta oma ärihuve tingimusel, et ei tugevne tema turgu valitsev seisund ning et ta ei kuritarvita seda
(EÜ artikkel 82)
8. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Süü puudumine – Kuritarvituse eesmärgi olulisus
(EÜ artikkel 82)
9. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Tegevus, millega takistatakse või mille eesmärk on takistada konkurentsi säilimist või arengut
(EÜ artikkel 82)
10. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Saksa õigusaktide kohaselt emiteeritud väärtpabereid puudutavatele esmasturu kliiringu- ja arveldusteenustele juurdepääsu diskrimineeriv keelamine
(EÜ artikkel 82)
11. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Diskrimineerivate hindade kohaldamine
(EÜ artikkel 82)
12. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Sarnastele teenustele ebavõrdsete tingimuste kohaldamine – Vajadus tõendada konkurentsi tegelikku moonutamist – Puudumine
(EÜ artikli 3 lõike 1 punkt g ja artikli 82 teise lõigu punkt c)
13. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Tütarettevõtja toimepandud rikkumine – Emaettevõtja vastutus – Tingimused
14. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus – Karistatud rikkumiste tuvastamine
(EÜ artiklid 81 ja 82)
15. Menetlus – Menetlustoimingud – Tunnistaja ülekuulamine – Esimese Astme Kohtu kaalutlusõigus
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 68 lõige 1)
1. Kõnealuse kaubaturu määratlus ühenduse konkurentsiõiguse tähenduses, mis hõlmab komisjoni keerukaid majandushinnanguid, kuulub see ühenduste kohtu poolt kontrollimisele ainult piiratud ulatuses. Siiski ei takista see ühenduste kohut läbi vaatamast komisjoni hinnanguid majandusandmete kohta. Ühenduste kohtu ülesanne on kontrollida, kas komisjon rajas oma hinnangu tegelikkusele vastavatele, usaldusväärsetele ja sidusatele tõenditele, mis sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida tuleb keerulise olukorra hindamisel arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid suudavad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.
(vt punkt 47)
2. Ettevõtja seisundi – võimaliku turgu valitseva seisundi – kontrollimiseks konkreetsel sektori turul tuleb konkurentsi võimalikkust hinnata just selle turu seisukohast, arvates ühte kategooriasse tooted või teenused, mis oma iseloomulikelt tunnustelt on eriti sobivad pidevat nõudlust rahuldama ja mis on minimaalselt teiste toodete või teenustega asendatavad.
3. Arvestades ka seda, et kõnealuse turu määratlemine on vajalik selleks, et hinnata, kas asjassepuutuv ettevõtja saab takistada tõhusa konkurentsi säilimist ja käituda olulisel määral sõltumatult tema konkurentidest ja teenuse osutajatest, ei saa piirduda vaid asjakohast toodet või teenust iseloomustavate objektiivsete tunnuste hindamisega, vaid arvesse tuleb võtta ka konkurentsitingimusi ning nõudluse ja pakkumise vahekorda sellel turul.
Asjaomase turu määratlus sisaldab seda, et selle turu toodete või teenuste vahel võib valitseda tõhus konkurents, mis arvestades turu kõigi toodete või teenuste sama kasutusotstarvet eeldab nende piisavas ulatuses asendatavust.
(vt punktid 48 ja 49)
4. Nagu nähtub komisjoni teatisest asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses, et „[a]sjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid ja/või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad”. Lisaks võib pakkumise asendatavust samuti arvesse võtta kõnealuse turu määratlemisel olukorras, kus selle mõju on vahetu mõju ja tõhususe osas samaväärne nõudluse asendatavusega. See tähendab, et tarnijatel on vastukaaluks suhteliste hindade väikestele ja püsivatele muudatustele võimalik lühikese aja jooksul asuda tootma asjaomaseid tooteid ning neid turustada, ilma et see tooks kaasa olulisi täiendavaid kulutusi või riske.
Selles osas ei tee komisjon ilmset hindamisviga, kui ta tuvastab järelturu kliiringu‑ ja arveldusteenuste turust eraldiseisva spetsiifilise turu olemasolu, kus osutatakse Saksa õigusnormide alusel emiteeritud väärtpaberitega seoses esmasturu kliiringu- ja arveldusteenuseid, kuna tulenevalt asjaolust, et ettevõtjal on sellel turul tegelik monopol ja seetõttu on ta nende esmasturu teenuste osas vältimatu äripartner, ei ole kõnealuste teenuste nõudlus ega pakkumine asendatavad.
Alamturgu, millel on nõudluse ja pakkumise seisukohast spetsiifilised tunnused ning kus pakutakse tooteid või teenuseid, millel on oluline ja asendamatu tähendus üldisemal turul, mille osaks on alamturg, tuleb lugeda eraldiseisvate toodete või teenuste turuks. Selles kontekstis piisab, kui potentsiaalset või isegi hüpoteetilist turgu on võimalik määratleda, nagu juhul, kui tooted või teenused on vajalikud konkreetse tegevusega tegelemiseks ning kui neid tooteid või teenuseid vajavad tegelikult ettevõtjad, kes kavatsevad tegeleda selle tegevusega. Seega on otsustava tähtsusega kindlaks teha kaks eri tootmisetappi, mis on omavahel seotud seeläbi, et tootmisahela eelneva etapi toode on hädavajalik järgmise etapi toote tootmiseks.
(vt punktid 50, 51, 57, 62, 64–68 ja 73)
5. Oma otsustuspädevuse raames konkurentsi valdkonnas peab komisjon analüüsima iga juhtumi asjaolusid eraldi, olemata seotud varasemate otsustega. Sellest tuleneb, et pooltel, keda puudutab EÜ artikli 82 kohaldamisega seotud komisjoni otsus, ei ole õigust vaidlustada komisjoni järeldusi põhjendusel, et need erinevad teises asjas varem tehtud järeldustest, isegi kui kõnealused turud kahe juhtumi puhul on sarnased või identsed.
(vt punkt 55)
6. Kuigi kahe teenuse vahelise konkurentsisuhte olemasolu ei eelda teenuste teataval otstarbel täielikku asendatavust, ei ole teenuse puhul turgu valitseva seisundi tuvastamiseks vajalik, et täielikult puuduks konkurents teiste osaliselt asendatavate teenuste puhul, kuna kõnealune konkurents ei kahjusta ettevõtja võimet mõjutada märkimisväärselt tingimusi, milles see konkurents toimub, ning igal juhul käituda laias ulatuses nii, ilma et konkurentsi tuleks arvesse võtta ning ilma et see hoiak tooks talle kahju.
(vt punkt 64)
7. Ehkki üldiselt kontrollib ühenduste kohus igakülgselt, kas konkurentsieeskirjade kohaldamise tingimused on täidetud või mitte, piirdub ühenduste kohus komisjoni tehtud keerukate majanduslike hinnangute kontrollimisel siiski sellega, et kontrollib, kas asjakohaseid menetlusnorme ja põhjendamise reegleid on järgitud, kas faktid on esitatud täpselt ning kas on esinenud ilmseid kaalutlusvigu või võimu kuritarvitamist.
Samuti, kuivõrd komisjoni otsus tuleneb keerukatest tehnilistest hinnangutest, saab neid põhimõtteliselt vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollida, mis tähendab, et ühenduste kohus ei saa asendada komisjoni faktiliste asjaolude hinnangut enda omaga.
Kui ühenduste kohus tunnustab komisjoni kaalutlusruumi majanduslikes või tehnilistes küsimustes, ei tähenda see, et ühenduste kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandus- või tehnilisi andmeid on tõlgendanud. Ühenduste kohus peab kontrollima nii esitatud tõendite tegelikkusele vastavust, usaldatavust ja sidusust, kui ka seda, kas need tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.
(vt punktid 93–95)
8. Kui turgu valitseva seisundi tuvastamine ei tähenda iseenesest veel kriitikat asjaomase ettevõtja aadressil, on sellel ettevõtjal olenemata kõnealuse seisundi põhjustest eriline vastutus selle eest, et tema tegevus ei kahjustaks tõhusat ja moonutamata konkurentsi ühisturul. Kuigi valitsev seisund ei võta sellise seisundiga ettevõtjalt õigust kaitsta oma vastavaid ärihuve, kui need on ohus, ning kuigi sellel ettevõtjal on mõistlikkuse piires õigus teostada neid toiminguid, mida ta peab kohaseks oma huvide kaitsmisel, ei saa niisugust tegevust siiski lubada, kui selle eesmärk on tugevdada turgu valitsevat seisundit ja seda kuritarvitada.
EÜ artiklis 82 sätestatud kohustuste laadist tuleneb, et teatud konkreetsete tingimuste esinemisel võib turgu valitseva seisundiga ettevõtjatelt võtta õiguse tegutseda või teha selliseid toiminguid, mis ei ole iseenesest turgu kuritarvitavad ja mis ei oleks ka karistatavad, kui neid viiks läbi või teeks turgu valitseva seisundita ettevõtja.
Selles osas on kuritarvituseks see, kui Saksa õigusaktide kohaselt emiteeritud väärtpabereid puudutavate esmasturu kliiringu- ja arveldusteenuste turul valitseva seisundiga ettevõtja viivitab teise ettevõtja otsese juurdepääsu andmisega nende teenuste jaoks vajalikule arvutisüsteemile.
(vt punktid 132, 133 ja 136)
9. Kuritarvitamise mõiste on objektiivne mõiste, mis viitab turgu valitseva seisundiga ettevõtja sellisele tegevusele, mis võib mõjutada sellise turu struktuuri, kus just kõnealuse ettevõtja tegutsemise tulemusel on konkurents juba nõrgenenud, ning mis takistab veel turul olemas oleva konkurentsi säilimist või selle konkurentsi arengut selliste vahenditega, mis erinevad nendest vahenditest, mida kasutatakse kaupade või teenuste tavapärases konkurentsis, mis rajaneb ettevõtjate sooritustel. Seega võib turgu valitseva seisundiga ettevõtja tegevust pidada EÜ artikli 82 tähenduses kuritarvituseks, isegi kui puudub süü. Järelikult ei mõjuta asjaolu, et turgu valitseva seisundiga ettevõtja ei taotlenud mingit konkurentsivastast eesmärki, faktide õiguslikku kvalifikatsiooni. Selles kontekstis võib kõnealuse turgu valitseva seisundiga ettevõtja õigusvastase tegevuse eesmärgi tuvastamine tugevdada järeldust, et esineb turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, kuid see ei ole niisuguse järelduse eeltingimus.
(vt punktid 140–142)
10. EÜ artikli 82 rikkumise tuvastamiseks piisab sellest, kui tõendatakse, et turgu valitseva seisundiga ettevõtja kuritarvitus piirab konkurentsi või teisisõnu – et tegevusel on või võib olla selline mõju.
(vt punkt 144)
11. Selleks et järeldada, et teenusest keeldumise puhul on toimunud kuritarvitus EÜ artikli 82 tähenduses, on vaja, et nimetatud keeldumine oleks niisugune, et see võimaldab kõrvaldada teenuse taotleja poolse igasuguse konkurentsi turul, et seda keeldumist ei saaks objektiivselt põhjendada ja et teenus ise oleks teenuse taotleja tegevuse jaoks hädavajalik. Kaupa või teenust käsitatakse olulise või hädavajalikuna juhul, kui sellele ei ole ühtegi tegelikku ega potentsiaalset asendajat. Lisaks ei pea igasuguse konkurentsi kõrvaldamise kriteeriumi kohaselt komisjon tõendama, et turult on kõrvaldatud kogu konkurents, vaid üksnes ohtu kõrvaldada turult kogu tõhus konkurents.
Selles osas on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine EÜ artikli 82 tähenduses see, kui Saksa õigusaktide kohaselt emiteeritud väärtpabereid puudutavate esmasturu kliiringu- ja arveldusteenuste turul valitseva seisundiga ettevõtja, kes on sellel turul tegelik monopol ja seetõttu on ta nende teenuste osas vältimatu äripartner, diskrimineerivalt keeldub teisele ettevõtjale nendele teenustele juurdepääsu andmisest, samas kui see on hädavajalik väärtpaberite järelturu kliiringu‑ ja arveldusteenuste osutamiseks, kahjustades sel viisil ilma objektiivse põhjenduseta uuenduste elluviimist ja konkurentsi nimetatud piiriüleste teenuste osutamisel ning lõpuks ka tarbijaid ühtsel turul.
(vt punktid 145–150)
12. Turgu valitseva seisundiga ettevõtja poolt diskrimineerivate hindade kasutamine on keelatud EÜ artikli 82 teise lõigu punkti c alusel. Nii ei saa ettevõtja kohaldada kunstlikke hinnaerinevusi, mis võivad seada tema kliendid ebasoodsasse olukorda ja kahjustada konkurentsi.
(vt punktid 169 ja 170)
13. EÜ artikli 82 teise lõigu punktis c sätestatud konkreetne diskrimineerimiskeeld kuulub süsteemi hulka, mis vastavalt EÜ artikli 3 lõike 1 punktile g tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Turgu valitseva seisundiga ettevõtja kaubandustegevus ei tohi kahjustada konkurentsi turustusahelas eelneval või järgneval turul, st selle ettevõtja tarnijate või klientide vahelist konkurentsi. Nimetatud ettevõtja lepingupartnereid ei tohi nende omavahelises konkurentsis eelistada ega ebasoodsamasse olukorda asetada. Järelikult tuleb selleks, et EÜ artikli 82 teise lõigu punkti c kohaldamise tingimused oleksid täidetud, tuvastada, et turgu valitseva seisundiga ettevõtja tegevus turul on mitte ainult diskrimineeriv, vaid et see võib ka kahjustada seda konkurentsisuhet, st takistada kõnealuse ettevõtja osade kaubanduspartnerite konkurentsiolukorda võrreldes teistega.
Selles suhtes ei takista miski seda, et nende kaubanduspartnerite diskrimineerimist, kes omavahel konkureerivad, võiks pidada kuritarvitamiseks alates hetkest, mil turgu valitseva seisundiga ettevõtja tegevus võib juhtumi asjaolusid tervikuna arvesse võttes viia nende kaubanduspartnerite vahelise konkurentsi moonutamiseni. Sellises olukorras ei saa nõuda, et lisaks esitataks tõendeid eraldi iga kaubanduspartneri konkurentsiolukorra tegeliku mõõdetava halvenemise kohta.
(vt punktid 192 ja 193)
14. Ettevõtja konkurentsivastast käitumist võib teisele ettevõtjale süüks panna, kui esimene ettevõtja ei otsustanud oma käitumise üle turul iseseisvalt, vaid järgis peamiselt teise ettevõtja juhiseid, arvestades eelkõige neid ühendavaid majanduslikke ja juriidilisi seoseid. Tütarettevõtja tegevuse võib emaettevõtjale süüks panna siis, kui tütarettevõtja ei otsusta oma käitumisvalikute üle turul iseseisvalt, vaid järgib peamiselt emaettevõtjalt saadud juhiseid.
Konkreetsel juhul, kui emaettevõtjale kuulub rikkumise toime pannud tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis 100% osalus, võib lihtsalt eeldada, et mainitud emaettevõtja mõjutab otsustavalt oma tütarettevõtja tegevust ning nad moodustavad ühe ettevõtja konkurentsiõiguse tähenduses. Seega peab emaettevõtja, vaidlustades ühenduste kohtus komisjoni otsuse, millega määrati talle tema tütarettevõtja tegevuse eest trahv, ümber lükkama selle eelduse, esitades tütarettevõtja iseseisvust kinnitavad tõendid.
(vt punktid 198 ja 199)
15. Oma otsuste resolutsioonis esitab komisjon konkurentsieeskirjade rikkumiste laadi ja ulatuse, mille eest ta karistab või mille ta tuvastab. Rikkumiste ulatuse ja laadi puhul on põhimõtteliselt oluline resolutsioon, mitte põhjendused. Vaid juhul, kui resolutsioonis kasutatud sõnastus ei ole selge, tuleb seda tõlgendada vaidlustatud otsuse põhjenduste abil. Selles osas ei ole kahetähenduslik sellise otsuse resolutsioon, mis täpsustab konkurentsieeskirjade rikkumiseks oleva tegevuse laadi, kestuse ja toimepanijad ning kohustab viimaseid hoiduda tulevikus sellisest tegevusest.
(vt punktid 210–212)
16. Vaid Esimese Astme Kohus saab otsustada, kas on vaja täiendada tema poolt lahendamisele tulevates kohtuasjades talle juba teada olevaid andmeid. Isegi siis, kui hagiavalduses esitatud tunnistaja ärakuulamise taotlus näitab täpselt, milliste asjaoludega seoses ja millistel põhjustel on vaja see tunnistaja või tunnistajad ära kuulata, peab Esimese Astme Kohus hindama selle taotluse asjakohasust seoses kohtuvaidluse eseme ja vajadusega kohtusse kutsutud tunnistajaid ära kuulata. Kui Esimese Astme Kohus on seisukohal, et ta saab teha otsuse nii kirjalikus kui suulises menetluses tehtud järelduste ning esitatud väidete ja argumentide alusel, võib ta tunnistaja ärakuulamise taotluse jätta rahuldamata.
(vt punktid 216–218)