ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)
1. juuli 2009(*)
Ühenduse kaubamärk – Tühistamismenetlus – Ühenduse sõnamärk OKATECH – Osaline tühistamine – Kaebuse esitamise tähtaeg – Määruse (EÜ) nr 40/94 artiklid 57 ja 77a (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklid 58 ja 80) – Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtted – Õigus olla ära kuulatud
Kohtuasjas T‑419/07,
Okalux GmbH, asukoht Marktheidenfeld (Saksamaa), esindaja: advokaat M. Beckensträter,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: S. Schäffner,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus oli
Messe Düsseldorf GmbH, asukoht Düsseldorf (Saksamaa), esindaja: esialgu advokaat I. Friedhoff, hiljem advokaat S. von Petersdorff-Campen,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 3. septembri 2007. aasta otsuse (asi R 766/2007-2) peale, mis käsitleb Messe Düsseldorf GmbH ja Okalux GmbH vahelist tühistamismenetlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees V. Tiili, kohtunikud F. Dehousse (ettekandja) ja I. Wiszniewska-Białecka,
kohtusekretär: ametnik T. Weiler,
arvestades 19. novembril 2007 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 26. veebruaril 2008 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 30. jaanuaril 2008 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades menetlusse astuja ja hageja vastavalt 17. ja 25. märtsil 2008 saadetud kirju, milles nad teatasid, et ei osale kohtuistungil,
arvestades 11. aprilli 2008. aasta otsust mitte lubada vasturepliiki esitada,
arvestades hageja 16. detsembri 2008. aasta kirja, milles ta teatas, et ta osaleb kohtuistungil,
arvestades 13. jaanuaril 2009 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Okalux GmbH esitas 25. augustil 1998 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse. Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk OKATECH. Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 6, 19 ja 42. Kaubamärk registreeriti 15. detsembril 2000.
2 Menetlusse astuja Messe Düsseldorf GmbH esitas 16. detsembril 2005 määruse nr 40/94 artikli 50 lõike 1 punkti a (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt a) alusel sõnamärgi OKATECH osalise tühistamise taotluse, väites, et kaubamärki ei ole viie järjestikuse aasta jooksul tegelikult kasutatud. Kõnealune taotlus puudutas üksnes osutatud teenuseid, s.o Nizza kokkuleppe klassi 42 kuuluvaid teenuseid, mis vastavad kirjeldusele „arhitektuur, projekteerimine”.
3 Tühistamisosakonna 21. detsembri 2006. aasta otsusega, millest teavitati samal päeval, rahuldati menetlusse astuja osalise tühistamise taotlus ja jäeti menetluskulud iga poole enda kanda.
4 Menetlusse astuja taotlusel teavitas tühistamisosakond 6. veebruari 2007. aasta kirjaga pooli sellest, et ta kavatseb määruse nr 40/94 artikli 77a (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 80) alusel oma otsuse tühistada, märkides seejuures:
„Käesolevaga anname teile teada, et tühistamisosakond kavatseb eespool nimetatud menetluses [21.] detsembril 2006. aastal tehtud otsuse tühistada […]
Tühistamise põhjus on see, et otsus kätkeb endas ilmset [ühtlustamisametile] omistatavat menetlusviga. Apellatsioonikoda eksis, kui märkis nimetatud otsuses, et iga pool kannab oma kulud ise, sest [menetlusse astuja] võitis vaidluse kogu oma taotluse ulatuses, kuna selle tulemusel tühistati osaliselt ühenduse vaidlustatud kaubamärk eelnimetatud teenustega seoses.
Seetõttu tühistab tühistamisosakond vastavalt määruse [nr 40/94] artiklile 77a oma otsuse ja parandab seda, määrates kindlaks, et [menetlusse astuja] menetluskulud tuleb tasuda ühenduse kaubamärgi omanikul.
Teil on võimalik esitada selle kohta oma märkusi ühe kuu jooksul alates käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures tähtaega ei pikendata.
Teie võimalike märkuste kättesaamise järel tühistab [ühtlustamisamet] oma otsuse kulude kandmist puudutavas osas ja teeb uue otsuse.”
5 Hageja helistas 7. veebruaril 2007 ühtlustamisametile, et teada saada, milline on menetluse edasine kulg ning kaebuse esitamise tähtaeg.
6 Hageja esitas tühistamisosakonna 6. veebruari 2007. aasta kirja kohta märkused 5. märtsil 2007.
7 Tühistamisosakond tühistas 21. märtsi 2007. aasta otsusega määruse nr 40/94 artikli 77a ja komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189)) eeskirja 53a alusel oma 21. detsembri 2006. aasta otsuse üksnes osas, mis puudutab menetluskulude kindlaksmääramist. Tühistamisosakond jättis kulud, mis menetlusse astujal tekkisid menetluses, mis lõppes 21. detsembri 2006. aasta otsusega, hageja kanda. Apellatsioonikoda nentis, et tema 21. detsembri 2006. aasta otsus sisaldas talle omistatavat ilmset menetluslikku viga, kuna tema otsus, et iga pool kannab oma menetluskulud ise, oli olukorras, kus menetlusse astuja oli vaidluse võitnud, väär. Samuti märkis tühistamisosakond oma 21. märtsi 2007. aasta otsuses, et pooli teavitati tühistamisest 6. veebruari 2007. aasta kirjaga ja neil paluti esitada oma märkused, samas aga ei puudutanud hageja 5. märtsi 2007. aasta märkused menetluskulude küsimust ning menetlusse astuja ei esitanudki märkusi.
8 Hageja esitas 16. mail 2007 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel 21. märtsi 2007. aasta otsuse peale kaebuse, milles väitis, et ta on kaubamärgi OKATECH tegelikku kasutamist vaidlustatud teenuste osas tõendanud ning nõudis seetõttu tühistamisosakonna 21. detsembri 2006. aasta otsuse tühistamist.
9 Ühtlustamisamet teatas 30. mai 2007. aasta kirjaga, et ta on hageja kaebuse kätte saanud ja teavitas sama kuupäeva kirjaga menetlusse astujat kaebuse olemasolust. Viimane esitas oma märkused 26. juunil 2007.
10 Ühtlustamisamet teavitas hagejat 30. mai 2007. aasta teise kirjaga, mis edastati 31. mail 2007 faksiga, kaubamärgi OKATECH osalise tühistamise kohta kande tegemisest. Hageja esindaja saatis 11. juunil 2007 ühtlustamisametile kirja, milles ta esitas selle telefonikõne kokkuvõtte, mis peeti 7. veebruaril 2007 seoses kaebuse esitamise tähtaegadega (vt eespool punkt 5), ning rõhutas, et ta on 16. mail 2007 esitanud kaebuse, milles ta palus osalise tühistamise kohta tehtud kanne kehtetuks tunnistada, et taastuks olukord, mis eelnes 16. detsembril 2005 osalise tühistamise taotluse kohta tehtud otsuse jõustumisele.
11 Ühtlustamisamet teavitas 19. juuni 2007. aasta kirjas hagejat, et tema 16. mai 2007. aasta kaebus määrati teisele apellatsioonikojale, kes teeb otsuse selle vastuvõetavuse kohta. Hageja esitas ühtlustamisametile oma märkused 3. ja 10. juuli 2007. aasta kirjadega. 3. juuli 2007. aasta kirjas osutas ta eelkõige määruse nr 40/94 artikli 60a rikkumisele (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 62), asjaolule, et 30. mai 2007. aasta kiri saadeti otse talle endale, mitte tema esindajale, asjaolule, et osaline tühistamine on vastuolus määruse nr 40/94 artikliga 77a, ning et tühistamisest teavitanud 6. veebruari 2007. aasta kirjas märgiti, et võetakse vastu uus otsus. 10. juuli 2007. aasta kirjas rõhutab hageja 6. veebruari 2007. aasta kirjas kasutatud väljendit „ja teeb uue otsuse” ning väidab, et menetluskulude kohta tehtud otsuse peale ei saa eraldi kaebust esitada.
12 Ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 3. septembri 2007. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”), millest teavitati hagejat 18. septembril 2007, lükati kaebus vastuvõetamatuse tõttu tagasi. Apellatsioonikoda märkis kõigepealt, et see kaebus, milles sooviti osalise tühistamise kohta tehtud 21. detsembri 2006. aasta otsuse tühistamist, esitati pärast määruse nr 40/94 artiklis 59 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 60) ette nähtud kahekuulise tähtaja möödumist ning kaebuse põhjendused esitati pärast määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõikes 1 ette nähtud neljakuulise tähtaja möödumist. Apellatsioonikoda nentis seejärel, et tühistamisosakonna 21. märtsi 2007. aasta otsusega tühistati 21. detsembri 2006. aasta otsus üksnes menetluskulude osas ning et sisuliste küsimuste osas sai selle peale kaebust esitada kuni 21. veebruarini 2007.
Poolte nõuded
13 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– jätta ühenduse kaubamärgi OKATECH osalise tühistamise taotlus rahuldamata;
– teise võimalusena saata asi ühtlustamisameti tühistamisosakonnale 16. mai 2007. aasta kaebuse kohta otsuse tegemiseks tagasi;
– mõista kulud, sh põhimenetluse kulud välja ühtlustamisametilt või menetlusse astujalt.
14 Ühtlustamisamet ning menetlusse astuja paluvad Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Teatavate nõuete vastuvõetavus
Poolte argumendid
15 Ühtlustamisamet väidab, et hageja teine väide, milles palutakse ühenduse kaubamärgi osalise tühistamise taotlus tagasi lükata, on vastuvõetamatu.
16 Ühtlustamisamet väidab ka seda, et hageja teise võimalusena esitatud nõuded rikuvad määruse nr 40/94 artikli 130 lõiget 1 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 135 lõige 1), mille kohaselt kuulub kaebuste arutamine apellatsioonikoja pädevusse.
17 Lõpuks osutab ühtlustamisamet sellele, et hageja taotlus ühtlustamisameti esimeses menetlusastmes tekkinud menetluskulude kohta on vastuvõetamatu.
18 Hageja ei ole selle kohta märkust esitanud.
Esimese Astme Kohtu hinnang
19 Hageja teist nõuet, milles soovitakse, et Esimese Astme Kohus jätaks ühenduse kaubamärgi osalise tühistamise taotluse rahuldamata, ja teise võimalusena esitatud hageja nõuet, et asi saadetaks tühistamisosakonnale kaebuse kohta otsuse tegemiseks tagasi, tuleb sisuliselt tõlgendada kui soovi, et ühtlustamisametit kohustataks jätma tühistamistaotlus rahuldamata. Määruse nr 40/94 artikli 63 lõike 6 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 65 lõige 6) kohaselt peab ühtlustamisamet võtma vajalikud meetmed ühenduste kohtu otsuse täitmiseks. Seega ei ole Esimese Astme Kohtu pädevuses teha ühtlustamisametile ettekirjutusi (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II‑433, punkt 33; 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑34/00: Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), EKL 2002, lk II‑683, punkt 12, ja 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑388/00: Institut für Lernsysteme vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Educational Services (ELS), EKL 2002, lk II‑4301, punkt 19).
20 Kui neid taotlusi tuleb tõlgendada kui soovi, et Esimese Astme Kohus muudaks vaidlustatud otsust, siis tuleb märkida, et kuigi määruse nr 40/94 artikli 63 lõige 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 65 lõige 3) annab Esimese Astme Kohtule õiguse apellatsioonikoja otsuseid muuta, piirdub see võimalus põhimõtteliselt olukordadega, kus asja menetlusstaadium võimaldab selle kohta otsuse teha. Käesoleval juhul ei ole apellatsioonikoda kaubamärgi OKATECH osalise tühistamise kohta esitatud asjaolusid ega tõendeid aga kontrollinud. Vaidlustatud otsuse muutmine tähendab seda, et nende nõuete põhjendusi, mille kohta on apellatsioonikoda jätnud otsuse tegemata, hindab Esimese Astme Kohus esimest korda. Sellise hinnangu andmine ei kuulu määruse nr 40/94 artikli 63 lõigetes 2 ja 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 65 lõiked 2 ja 3) määratletud Esimese Astme Kohtu pädevuse hulka (Esimese Astme Kohtu 10. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑85/07: Gabel Industria Tessile vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Creaciones Garel (GABEL), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 28).
21 Sellest tuleneb, et hageja teine nõue ja teise võimalusena esitatud taotlus on vastuvõetamatud.
22 Lõpuks palub hageja seda, et põhimenetluse kulud mõistetaks välja ühtlustamisametilt. Ühtlustamisamet esitas tema esimeses menetlusastmes tekkinud menetluskulusid puudutava taotluse vastuvõtmise kohta vastuväite.
23 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 136 lõige 2 sätestab: „poolte vältimatuid kulusid seoses apellatsioonikoja menetlusega […] käsitatakse hüvitatavate kuludena”. Järelikult ei saa tühistamisosakonna menetlusega seonduvaid kulusid käsitada hüvitatavate kuludena (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 21. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑164/03: Ampafrance vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Johnson & Johnson (monBeBé), EKL 2005, lk II‑1401, punkt 27).
24 Seetõttu tuleb asjaomane nõue jätta rahuldamata, kuna selles käsitletakse tühistamisosakonna menetlusega seonduvaid kulusid.
Sisulised küsimused
25 Hageja esitab oma hagi toetuseks sisuliselt viis väidet, millest esimeses osutatakse määruse nr 40/94 artiklite 57 ja 77a rikkumisele, teises õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumisele, kolmandas õiguse olla ära kuulatud rikkumisele, neljandas menetlusnormide rikkumisele ja viiendas osalise tühistamise põhjendamatusele.
Esimene väide, milles osutatakse määruse nr 40/94 artiklite 57 ja 77a rikkumisele
– Poolte argumendid
26 Hageja väidab, et tühistamismenetluse lõpetas alles 21. märtsi 2007. aasta otsus ning et 21. detsembri 2006. aasta otsuse peale ei saa määruse nr 40/94 artikli 57 lõike 2 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 58 lõige 2) alusel eraldi kaevata. Lisaks ei näe määruse nr 40/94 artikkel 77a ette ühtse otsuse osalise tühistamise võimalust.
27 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
28 Määruse nr 40/94 artikli 57 lõige 1 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 58 lõige 1) näeb ette, et tühistamisosakonna otsuste peale võib esitada kaebuse ja see peatab otsuse täitmise.
29 Määruse nr 40/94 artikkel 59 näeb ette, et ühtlustamisameti otsuse peale tuleb kaebus esitada kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest.
30 Tühistamisosakond rahuldas 21. detsembril 2006 tühistamistaotluse, mille menetlusse astuja oli esitanud hageja kaubamärgi peale, ning määras, et menetluskulud jäävad iga poole enda kanda. Selle otsusega lõppes tühistamisosakonnas tühistamismenetlus. Seega on tegemist otsusega, mille peale võib nii, nagu otsuses sõnaselgelt märgitakse, eespool viidatud artiklites märgitud tingimustel kaebuse esitada.
31 6. veebruari 2007. aasta kiri, millega tühistamisosakond teavitas pooli oma kavatsusest asjaomane otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada, ei muuda tähtaja kulgema hakkamise algust, mis on sõnaselgelt kirjas 21. detsembri 2006. aasta otsuses.
32 Selles kirjas märgitakse (vt eespool punkt 4):
„[t]a eksis, kui märkis oma otsuses, et iga pool kannab oma kulud ise, sest [menetlusse astuja] võitis vaidluse kogu oma taotluse ulatuses, sest selle tulemusel tühistati osaliselt ühenduse vaidlustatud kaubamärk eelnimetatud teenustega seoses. Seetõttu tühistab tühistamisosakond määruse [nr 40/94] artikli 77a alusel oma otsuse ja parandab seda, määrates kindlaks, et [menetlusse astuja] menetluskulud tuleb tasuda ühenduse kaubamärgi omanikul. […] Teie võimalike märkuste kättesaamise järel tühistab ühtlustamisamet oma otsuse kulude kandmise osas ja teeb uue otsuse.”
33 Selle kirja sõnastusest tuleneb, et tühistamine puudutab üksnes menetluskulude jaotamist ja et kuulutatud tühistamine ei sea kahtluse alla otsust kaubamärk osaliselt tühistada ning seda hoolimata kirja lõpus kasutatud väljendist „uue otsuse”. Pealegi võib kaubamärgi osalise tühistamise sisulist küsimust kontrollida või sellekohast otsust muuta üksnes apellatsioonikoda ja seda mitte määruse nr 40/94 artikli 77a raames.
34 Seega on 21. detsembri 2006. aasta otsus hageja huve kahjustav akt. Kui ta soovis selle otsuse kaubamärgi osalise tühistamise osas vaidlustada, oleks ta pidanud esitama kaebuse määruse nr 40/94 artiklis 59 ette nähtud ja selles otsuses sõnaselgelt viidatud tähtaja jooksul. Teistsugune tõlgendus tähendaks määruses nr 40/94 ette nähtud kohustuslikest tähtaegadest kõrvalehiilimist.
35 Seetõttu tuleb pidada hilinenuks 16. mail 2007 apellatsioonikojale esitatud kaebust, milles vaidlustatakse 21. detsembri 2006. aasta osalise tühistamise otsus.
36 Hageja argument, mis puudutab 21. detsembri 2006. aasta otsuse osalise tühistamise võimatust, ei sea seda järeldust kahtluse alla.
37 Kõigepealt tuleb märkida, et kuigi määruse nr 40/94 artiklis 77a ei nähta osalise tühistamise võimalust sõnaselgelt ette, ei välista artikli sõnastus sellist tühistamist. Peale selle näeb määruse nr 2868/95 eeskiri 53a ette, et enne tühistamist teatab ühtlustamisamet „kavatsetud tühistamisest poolele, keda see mõjutab”. Mõjutatud pool võib esitada oma seisukoha „kavatsetud tühistamise suhtes” ja kui mõjutatud pool tühistamisega ei nõustu, teeb ühtlustamisamet „tühistamise kohta otsuse”. Seega võimaldab kohaldatav menetlus piirduda otsuse tühistamisel vajaduse korral selle ühe osaga, eeldusel et järgitud on võistlevuse põhimõtet. Käesoleval juhul on see olnud nii, kuna hagejat teavitati 6. veebruari 2007. aasta kirjaga kavatsetud tühistamisest, selle põhjustest ja eesmärgist, ning ta võis esitada oma seisukohti, mida ta tegi 5. märtsil 2007 ka tegi (vt eespool punkt 6). Selles osas ei oma tähtsust asjaolu, et nimetatud seisukohad ei puudutanud menetluskulude küsimust (vt eespool punkt 7).
38 Käesoleval juhul tundub, et menetluskulude jaotus, mis oma olemuselt on ülejäänud otsusest lahutatav küsimus, on tühistamisosakonna 21. detsembri 2006. aasta otsuses ilmselt väär ning seda ei ole hageja vaidlustanud. Kuna menetlusse astuja võitis kaubamärgi osalise tühistamise vaidluse kogu oma taotluse ulatuses, tuli määruse nr 40/94 artikli 81 lõike 1 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 85 lõige 1) alusel menetluskulud kanda hagejal, ilma et tühistamisosakonnal oleks selles osas otsustusruumi.
39 Seda, kas otsuste osalise tühistamise võimalust lubada, tuleb tõlgendada määruse nr 40/94 ja määruse nr 2868/95 mõtte järgi; nimetatud määruste põhjal on ühtlustamisametil võimalik enne seda, kui vaidlust hakkab käsitlema apellatsiooniüksus, oma otsuseid parandada ning nendeks võimalusteks on eelkõige määruse nr 40/94 artiklis 60a sätestatud otsuste läbivaatamine, määruse nr 2868/95 eeskirjas 53 sätestatud vigade parandamine ja määruse nr 2868/95 eeskirjas 53a sätestatud tühistamine.
40 Eeltoodu põhjal tuleb nentida, et 21. detsembri 2006. aasta otsuse tühistamine võis olla vaid osaline ning selle eeltingimus on asjaolu, et õiguse üldpõhimõtteid ja menetlusnorme on järgitud. Seetõttu ei saanud menetluskulude jaotamise kohta tehtud otsuse tühistamisega hakata 21. detsembri 2006. aasta otsuse edasikaebamise tähtaeg, mis lõppes 21. veebruaril 2007, uuesti kulgema.
41 Seega ei rikkunud apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikleid 57 ja 77a, kui ta jättis kaebuse hilinemise tõttu läbi vaatamata.
42 Isegi kui eeldada, et osaline tühistamine ei ole võimalik, nagu hageja väidab, ning et 21. märtsi 2007. aasta teine otsus on ebaseaduslik, ei ole 21. märtsi 2007. aasta esimese otsuse õiguspärasust kaebuse esitamise tähtaja jooksul ikkagi vaidlustatud.
43 Seetõttu tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, milles osutatakse õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumisele
– Poolte argumendid
44 Hageja väidab, et tema analüüsi kaebuse esitamise tähtaegade kohta kinnitas ühtlustamisameti töötaja, kes andis hagejale 7. veebruaril 2007 teada, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkab uue otsuse vastuvõtmisest alates uuesti kulgema. Seega viitab ta määruse nr 40/94 artiklis 79 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 83) sätestatud õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumisele.
45 Ühtlustamisamet vaidleb hageja väidetele vastu.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
46 Õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset, mis on ühenduse õiguse üldpõhimõte, laieneb kõigile isikutele, kes on olukorras, kus ühenduse ametiasutus on neile konkreetseid kinnitusi andes tekitanud põhjendatud lootusi. Selliseks kinnituseks on mis tahes vormis edastatud täpne teave, mis on tingimusteta ja kooskõlaline ning pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest. Seevastu ei saa ametiasutuse antud konkreetsete kinnituste puudumisel selle põhimõtte rikkumisele tugineda (Euroopa Kohtu 22. juuni 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑182/03 ja C‑217/03: Belgique ja Forum 187 vs. komisjon, EKL 2006, lk I‑5479, punkt 147; Esimese Astme Kohtu 5. aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑388/04: Kachakil Amar vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kolmnurgaga lõppev pikisuunaline joon), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 26, ja 8. mai 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑271/04: Citymo vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑1375, punktid 108 ja 138).
47 Käesoleval juhul väidab hageja, et ühtlustamisameti esindaja kinnitas talle telefoni teel, et menetluskulude kohta tehakse uus otsus ning et sellest hakkab kulgema uus kaebuse esitamise tähtaeg. Hageja esitab selle kohta ühelt poolt 7. veebruaril 2007 käsitsi kirjutatud märkmed, milles ta tegi kokkuvõtte samal päeval toimunud telefonivestlusest, ja teiselt poolt 11. juunil 2007 ühtlustamisametile saadetud kirja (vt eespool punkt 10), milles viidatakse 7. veebruari 2007. aasta telefonikõnele. Ühtlustamisamet ei vaidle vastu asjaolule, et 7. veebruaril 2007 leidis see telefonikõne aset ning märkis kohtuistungil, et selles kõnes reageeriti 6. veebruaril 2007. aastal saadetud kirjale, milles käsitleti üksnes kulude osas kavandatud uut otsust.
48 Seetõttu tuleb õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumisele osutav väide käesoleval juhul tagasi lükata.
49 Esiteks on 21. detsembri 2006. aasta otsuse puhul tegemist kahjustava aktiga, mille vaidlustatavus ei ole küsitav ning milles pealegi märgiti sõnaselgelt ära kaebuse esitamise võimalus ja üldisel huvil põhinev kohaldatav tähtaeg.
50 Teiseks anti 6. veebruari 2007. aasta kirjas, milles teavitati 21. detsembri 2006. aasta otsuse tühistamisest, täpset teavet pädevast ja usaldusväärsest allikast, ning sellest kirjast tuleneb, et asjaomane tühistamine toimub ainult piiratud ulatuses ning puudutab üksnes menetluskulude jaotust (vt eespool punkt 4). See, et teavitatud tühistamine toimub ainult piiratud ulatuses, tuleneb selgesti seega kõnealuse kirja sõnastusest, ning kogu kirja arvesse võttes ei sea kirja lõpus olev märkus, mille kohaselt tühistamisosakond „tühistab oma otsuse kulude kandmist puudutavas osas ja teeb uue otsuse”, seda järeldust kahtluse alla.
51 Neid asjaolusid arvesse võttes ei tundu, et 7. veebruari 2007. aasta telefonikõnes, nagu hageja seda ümber jutustas, anti täpset teavet, mis on eespool punktis 46 viidatud kohtupraktika tähenduses tingimusteta ja kooskõlaline ning mille põhjal võib õiguspärase ootuse tõttu kindel olla, et osalise tühistamise otsuse edasikaebamise suhtes hakkab kavatsetud osalise tühistamise otsuse teatavaks tegemisest alates kulgema uus tähtaeg.
52 Kolmandaks, mis puudutab võimalust tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele selleks, et pääseda kaebuse aegumistähtaja kohaldamisest, siis tuleneb kohtupraktikast, et hageja peab selgitama, milles seisnevad ühenduse ametiasutuse poolt talle konkreetseid kinnitusi andes tekitatud põhjendatud lootused või tõendama, et asjaomase institutsiooni käitumine on ajanud segadusse heauskse isiku, kes on piisavalt täitnud hoolsuskohustust, mida teadlikult isikult üldjuhul nõutakse (vt selle kohta Euroopa Kohtu 13. detsembri 2000. aasta määrus kohtuasjas C‑44/00 P: Sodima vs. komisjon, EKL 2000, lk I‑11231, punkt 50).
53 Võttes käesoleval juhul arvesse kaebuse esitamise tähtaja kohustuslikkust ning arvestades 6. veebruari 2007. aasta kirjas esitatud põhjendusi, ei saa tänu ühtlustamisametiga peetud telefonikõnele, isegi kui eeldada, et hagejat võidi sellega eksitada, pääseda 21. detsembri 2006. aasta otsuse vaidlustamise suhtes ette nähtud aegumistähtaja kohaldamisest. Hageja, kes ei palunud ühtlustamisametilt asjaomase telefonikõne sisu kohta kirjalikku kinnitust, näitas tegelikult üles teadlikult isikult üldjuhul nõutavat hoolsuskohustust, kui ta esitas kaebuse – olgugi et selle tagamise eesmärgil – 21. detsembri 2006. aasta otsuses nimetatud tähtajaks, mis põhineb üldisel huvil ega ole seepärast poolte soovi järgi kindlaksmääratav (vt selle kohta eespool punktis 52 viidatud määrus kohtuasjas Sodima vs. komisjon, punkt 51).
54 Seetõttu tuleb õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele osutav väide tagasi lükata.
55 Kuna õiguskindluse põhimõtte rikkumisele osutava väite osas ei ole ühtki konkreetset argumenti esitatud, siis tuleb teine väide tervikuna põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Kolmas väide, milles osutatakse õiguse olla ära kuulatud rikkumisele
– Poolte argumendid
56 Hageja heidab apellatsioonikojale ette, et viimane ei käsitlenud tema 11. juuni ning 3. ja 10. juuli 2007. aasta kirju, mis puudutavad seda, et käesoleval juhul ei olnud kaebuse esitamise tähtaja järgimine võimalik, ning seda, et apellatsioonikoda ei olnud teinud otsust hageja kaitstava õigusliku seisukoha kohta.
57 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
58 Määruse nr 40/94 artikli 73 teise lause (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 75 teine lause) kohaselt võivad ühtlustamisameti otsuste aluseks olla üksnes põhjused, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
59 Kohtupraktikast tuleneb, et kuigi määruse nr 40/94 artikliga 73 kehtestatud õigus olla ära kuulatud hõlmab kõiki faktilisi või õiguslikke asjaolusid ja kõiki tõendusmaterjale, mis moodustavad otsuse aluse, ei kohaldu see lõplikule seisukohale, millele haldusorgan kavatseb asuda (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑303/03: Lidl Stiftung vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – REWE-Zentral (Salvita), EKL 2005, lk II‑1917, punkt 62).
60 Käesoleval juhul tuleb märkida seoses hageja argumentidega, mis puudutavad kaebuse esitamise tähtaja järgimise ja osalise tühistamise võimatust, mida sisuliselt käsitleti ühtlustamisametile 11. juunil 2007 (vt eespool punkt 10) ning 3. ja 10. juulil 2007 (vt eespool punkt 11) saadetud kirjades, et vaidlustatud otsuses esitatud asjaolude kokkuvõttes nimetatakse mitte üksnes hageja 16. mai 2007. aasta avaldust, mis käsitleb talle kuuluva kaubamärgi osalise tühistamise küsimust, vaid ka hiljem esitatud märkusi (vaidlustatud otsuse punkt 6).
61 Nii viitab apellatsioonikoda 11. juuni ning 3. ja 10. juuli 2007. aasta märkustele, mis on ainsad hageja 16. mai 2007. aasta avaldusest hilisemad hageja esitatud märkused, ning apellatsioonikoda on neid seega arvesse võtnud.
62 Lisaks täpsustatakse vaidlustatud otsuses, et tühistamisosakonna 21. märtsi 2007. aasta otsus puudutab üksnes „seda otsuse osa, milles käsitletakse kulusid”. Seega kinnitatakse otsuses kaudselt, kuid siiski selgelt, et 21. detsembri 2006. aasta otsust on võimalik osaliselt tühistada, nagu tühistamisosakond ka tegi, ja sellega vastatakse hageja asjaomasele argumendile.
63 Sellest tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, et kaebuse esitamise tähtaegade ja osalise tühistamise võimalikkuse küsimuses on tema õigust olla ära kuulatud rikutud.
64 Seetõttu tuleb kolmas väide tagasi lükata.
Neljas väide, milles viidatakse menetlusnormide rikkumisele
– Poolte argumendid
65 Hageja viitab määruse nr 40/94 artikli 60a lõike 4 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 62 lõige 4) rikkumisele ning väidab sisuliselt seda, et ühtlustamisameti sisemine töökorraldus ei ole läbipaistev. Hageja märgib ka seda, et ühtlustamisamet tegi kaubamärgi OKATECH osalise tühistamise kande, võtmata määruse nr 40/94 artiklit 77a rikkudes arvesse menetluses olevat kaebust, ning seda, et ühtlustamisamet teavitas osalisest tühistamisest otse talle, mitte tema esindajale. Hageja sõnul oleks apellatsioonikoda siis, kui ta leidis, et hageja 16. mai 2007. aasta kaebus tuleb tähtaja ületamise tõttu jätta vastu võtmata, pidanud vastavalt määruse nr 2868/95 eeskirjadele 49 ja 51 ka hilinenult esitatud kaebuse esitamise lõivu tagastama.
66 Ühtlustamisamet vaidleb hageja argumentidele vastu.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
67 Esiteks, mis puutub hageja väidetesse, milles osutatakse erinevate menetlusnormide rikkumisele, mis olevat pandud toime ühtlustamisameti menetluse käigus, siis tuleb meenutada, et määruse nr 40/94 artikli 63 lõike 1 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 65 lõige 1) kohaselt võib esitada ühenduste kohtule kaebusi ainult apellatsioonikodade otsuste peale. Seetõttu tuleb nentida, et sellise hagi menetlemise raames on vastuvõetavad üksnes väited, mis on suunatud apellatsioonikoja enda otsuse vastu (eespool punktis 59 viidatud kohtuotsus Salvita, punkt 59).
68 Isegi kui eeldada, et viidatud menetlusnormide rikkumised, s.o otsustuskorra ja kaubamärgi osalise tühistamise kohta kande tegemise läbipaistvuse puudumine, on tõendatud, ei ole hageja väited suunatud apellatsioonikoja vaidlustatud otsuse vastu.
69 Seetõttu tuleb need väited vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.
70 Teiseks, mis puutub väitesse, et rikutud on määruse nr 40/94 artikli 60a lõiget 4, mis käsitleb otsuste läbivaatamist inter partes juhtudel, siis tuleb meenutada, et määruse nr 40/94 artikli 63 lõike 2 alusel on Esimese Astme Kohtule esitatud kaebuse eesmärk kontrollida apellatsioonikodade otsuste õiguspärasust. Seda kontrolli peab teostama lähtuvalt apellatsioonikojas toimunud vaidluse faktilisest ja õiguslikust raamistikust (vt Esimese Astme Kohtu 11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑10/06: Portela & Companhia vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Torrens Cuadrado ja Sanz (Bial), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks ei või poolte avaldused Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 135 lõike 4 alusel muuta apellatsioonikoja menetluses olnud vaidluse eset (eespool viidatud kohtuotsus Bial, punkt 62).
71 Käesoleval juhul tuleb lisaks selle asjaolu nentimisele, et määruse nr 40/94 artiklis 60a ette nähtud läbivaatamine ei ole siinkohal asjakohane, ka märkida, et apellatsioonikojale ei ole sellist argumenti esitatud.
72 Seetõttu on ka määruse nr 40/94 artikli 60a lõike 4 rikkumisele osutav väide vastuvõetamatu.
73 Kolmandaks tuleb seoses määruse nr 2868/95 eeskirjade 49 ja 51 rikkumisele osutava väitega ja asjaoluga, et vaidlustatud otsuses oleks tulnud sedastada, et ka hilinenult esitatud kaebuse esitamise lõiv tuleb tagastada, meenutada, et määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõige 3 näeb ette, et „[k]ui kaebuse eest nõutav lõiv tasutakse pärast määruse [nr 40/94] artikli 59 kohaselt kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja möödumist, ei loeta kaebust esitatuks ja kaebuse esitajale tagastatakse kaebuse esitamise lõiv”.
74 Käesoleval juhul käsitleti hageja 16. mai 2007. aasta kaebuses formaalselt 21. märtsi 2007. aasta osalise tühistamise otsust (vt eespool punkt 8) ning see esitati asjaomase otsuse teatavaks tegemisest alates kahe kuu jooksul. Seega ei tasunud hageja kaebuse esitamise lõivu pärast määruse nr 40/94 artikli 59 põhjal kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja möödumist.
75 Lisaks näeb määruse nr 2868/95 eeskirja 51 punkt b ette, et kaebuse esitamise lõiv makstakse tagasi ainult siis, kui apellatsioonikoda rahuldab kaebuse ning peab lõivu tagasimaksmist olulise menetlusvea tõttu õiglaseks. Käesoleval juhul aga ei ole olukord selline, sest apellatsioonikoda jättis hageja kaebuse vastupidi rahuldamata.
76 Seetõttu tuleb määruse nr 2868/95 eeskirjade 49 ja 51 rikkumisele osutav väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
77 Seega tuleb neljas väide tervikuna osaliselt vastuvõetamatuse ja osaliselt põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Viies väide, milles osutatakse osalise tühistamise põhjendamatusele
– Poolte argumendid
78 Hageja sõnul on ta esitanud tõendi selle kohta, et kaubamärki OKATECH on asjaomaste teenuste jaoks kasutatud, ning ta leiab, et apellatsioonikoda oleks pidanud tema kaebuse rahuldama ning tühistamisosakonna 21. detsembri 2006. aasta ja 21. märtsi 2007. aasta otsused tühistama.
79 Ühtlustamisamet esitab selle väite vastuvõetamatuse vastuväite, sest vastuvõetavad on vaid need väited, mis on suunatud apellatsioonikoja otsuse vastu.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
80 Tuleb meenutada, et apellatsioonikoda tunnistas vaidlustatud otsuses hageja kaebuse vastuvõetamatuks, ning seega ei teinud ta otsust hageja kaubamärgi osalise tühistamise küsimuses.
81 Esimese Astme Kohus ei saa asuda selles osas ühtlustamisameti asemele ning teha niimoodi otsust hageja sellekohaste argumentide kohta (Esimese Astme Kohtu 4. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑481/04: Advance Magazine Publishers vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Capela & Irmãos (VOGUE), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 22).
82 Sellest tuleneb, et viies väide, milles palutakse, et Esimese Astme Kohus toetaks vastuvõetamatut nõuet (vt eespool punktid 19–21), tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
83 Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et asjaomane hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohtukulud
84 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõuetele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Okalux GmbH-lt.
Tiili | Dehousse | Wiszniewska-Białecka |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 1. juulil 2009 Luxembourgis.
Allkirjad