21. juulil 2006 esitatud hagi - Tineke Duyster versus komisjon

(Kohtuasi F-80/06)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Tineke Duyster (Oetrange, Luksemburg) (esindaja: advokaat W.H.A.M. van den Muijsenbergh)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

tunnistada hagi vastuvõetavaks või teise võimalusena osaliselt vastuvõetavaks;

tühistada ametisse nimetava asutuse 22. detsembri 2005. aasta ja 11. mai 2006. aasta otsused või teise võimalusena tühistada need osaliselt;

tunnistada, et ühegi õigusnormiga ei ole vastuolus see, kui hageja esitab personalieeskirjade artikli 42a rakendamise üldsätete artikli 2 - mis käsitleb vanemapuhkust - alusel taotluse vanemapuhkuse tühistamiseks;

nentida, et kostja ei ole esitanud ühtki sisulist argumenti ega ühtki paikapidavat õiguslikku väidet, millele toetudes saaks väita, et hagejal ei ole hetkel aktiivset teenistussuhet;

nentida, et kostja ei ole esitanud ühtki argumenti, et jätta hageja ilma aktiivses teenistussuhtes olevale ametnikule tagatud õigustest;

teise võimalusena tunnistada, et ühegi õigusnormiga ei ole vastuolus see, kui kostja tasakaalustaks erinevad huvid, kohaldaks üldsätete artikli 2 lõiget 4 ning teeks sellele toetudes otsuse vanemapuhkuse tühistamise kohta;

järgmise võimalusena rahuldada üks või mitu eespool viidatud nõuet osaliselt;

mõista kohtukulud, kaasa arvatud hageja 6. detsembri 2005. aasta taotluse alusel tehtud otsusega seonduvad õigusabikulud, välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Kohtuasjades F-51/05¹ ja F-18/06² vaidlustas hageja juba asjaolu, et komisjon lubas ta vanemapuhkusele 1. novembrist 2004 kuni 30. aprillini 2005, ning hiljem fikseeris 17. novembri 2005. aasta kirjaga vanemapuhkuse alguskuupäevaks 8. novembri 2004.

Hageja esitas 6. detsembril 2005 taotluse, mis tugines personalieeskirjade artikli 90 lõikele 1 ning vanemapuhkust käsitlevatele rakendamise üldsätetele. Hageja palus ametisse nimetava asutuse kirjas osutatud vanemapuhkuse tühistada. Ametisse nimetav asutus tunnistas 22. detsembril 2005 selle taotluse vastuvõetamatuks. Seejärel esitas hageja 14. veebruaril 2006 22. detsembri 2005. aasta otsuse peale personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse. 16. mail 2006 tunnistas ametisse nimetav asutus oma paarirealise otsusega kaebuse vastuvõetamatuks.

Hageja väidab vastuvõetamatuse osas tehtud otsuste peale esitatud hagi toetuseks järgmist: i) otsused põhinevad ebaõigetel asjaoludel; ii) rikutud on personalieeskirjade artikli 90 lõigete 1 ja 2 sisu ja eesmärki; iii) esineb vasturääkivusi; iv) otsused on ebaselged; v) rikutud on personalieeskirjade artikli 42a sisu ja eesmärki; vi) rikutud on rakendamise üldsätete artikli 2 sisu ja eesmärki; vii) rikutud on kohtupraktikat; viii) rikutud on personalieeskirjade artikli 25 sisu ja eesmärki; ix) rikutud on proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid, samuti huvide tasakaalustamise põhimõtet, tööandja teavitamiskohustust ja hea halduse põhimõtet; x) puuduvad tõendid ametisse nimetava asutuse väidete kohta, mille kohaselt on hageja nõue sisuliselt juba arutlusel kohtuasjas F-51/05.

Samuti esitab hageja argumente, miks ta leiab, et tema taotluse alusel tuleks teha otsus tema kasuks. Nimelt väidab hageja, et tegemist on uue olukorraga, mis õigustab uue nõude esitamist (ka tagasiulatuva jõuga), ning viitab personalieeskirjade artikli 42a sisule ja eesmärgile, rakendamise üldsätete, eelkõige nende artikli 2 lõike 4 sisule, personalieeskirjade artiklitele 35, 36, 59 ja 62 ning eespool punktis x viidatud õiguslikele põhimõtetele.

____________

¹ - ELT C 217, 3.9.2005 (algselt numbri T-249/05 all Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus registreeritud kohtuasi, mis saadeti 15.12.2005. aasta määrusega Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtusse).

² - ELT C 154, 1.7.2006.