ELT teatis

 

Syndicat National de l'Industrie des Viandes (SNIV) 3. augusti 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-327/04)

(Kohtuasja menetluse keel: prantsuse)

Syndicat National de l'Industrie des Viandes (SNIV), asukoht Pariis, esitas 3. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on avocat Nicole Coutrelis ja avocat Séverine Henneresse, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

Tühistada komisjoni 30. märtsi 2004 otsus riigiabi kohta "N515/2003-Prantsusmaa - Riigiabi loomsete jäätmete tööstuses- Tapmismaks".

Jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Kuna loomsete jäätmete teenust peetakse avalikuks teenuseks, rahastatakse seda Prantsusmaal fondist, kuhu laekuvad riigitoetused ja tapamajadelt kogutavad tapmismaksud. Sellest korrast tuleb teavitada komisjoni. Hageja, kes esindab tapamaju, on juhtinud komisjoni tähelepanu vajadusele algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel ettenähtud riigiabi ametlik uurimismenetlus. Komisjon on siiski vaidlustatud otsuses järeldanud, et käesolev kord ei ole ühenduse õigusega vastuolus juhul, kui küsimus on "talumajapidamises surnud loomades", ega ole riigiabi "tapamajade jäätmete" puhul.

Kuna komisjon on Prantsuse valitsuse poolt sisse seatud süsteemi kehtivaks tunnistanud, siis nõuab hageja vaidlustatud otsuse tühistamist EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 ning määruse nr 659/1999¹ artikli 4 lõike 4 rikkumise tõttu. Hageja leiab, et arvestades hageja nimetatud tõsiseid raskusi asjaomase riigiabi kokkusobivuse hindamisel, ei oleks komisjon pidanud tunnistama asjaomast riigiabi ühisturuga kokkusobivaks ilma ametlikku uurimismenetlust algatamata.

Hageja viitab vaidlustatud otsuses sisalduvatele mitmetele fakti- ja hindamisvigadele. Ta väidab, et tapmismaks on ilmselgelt vastuolus ühenduse õiguse mitmete sätetega, nimelt:

-    käibemaksu puudutavate sätetega;

-    liikmesriikidevaheliste koguseliste piirangute keeluga (EÜ asutamislepingu artikkel 28), kuna tapmismaks puudutab samuti "sega" päritoluga loomi vastavalt määrusele nr 1760/2000², ehk loomi, kes pärinevad teisest liikmesriigist, aga on tapetud Prantsusmaal;

-    määrusega nr 1774/2002³;

-    teenuste osutamise vabadusega (EÜ asutamislepingu artikkel 50), kuna departemang lubab üksnes ühel ettevõtjal osutada tapamajadele ja loomakasvatajatele loomsete jäätmete teenust;

-    ühise põllumajanduspoliitikaga. Hageja väidab, et kehtestatud maksuga segab Prantsusmaa liha ühisturu korraldust ja tekitab kahju sellega seotud sätetega, suurendades kunstlikult liha hinda.

____________

¹ - Nõukogu 22. märtsi 1999 määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, EÜT L 083, 27.3.1999, lk 1-9.

² - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000 määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta, EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1-10.

³ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002 määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1-95.