16. märtsil 2011 esitatud hagi - Reddig versus Siseturu Ühtlustamise Amet - Morleys (Shape of knife handles)

(Kohtuasi T-164/11)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Reddig GmbH (Drebber, Saksamaa) (esindaja: advokaat C. Thomas)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Morleys Ltd (Preston, Ühendkunigriik)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 15. detsembri 2010. aasta otsus asjas R 1072/2009-2;

mõista kostjalt välja Üldkohtu menetluses kantud kohtukulud ning mõista (potentsiaalselt) menetlusse astujalt välja apellatsioonikoja haldusmenetluses kantud kulud; ja

määrata kohtuistungi kuupäev juhul, kui Üldkohtul ei ole võimalik asjaolusid tuvastada ilma suulise ärakuulamiseta.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: ruumiline kaubamärk "dolphin" kaupadele klassides 6, 8 ja 20 - Ühenduse kaubamärgiregistreering nr 2630101

Ühenduse kaubamärgi omanik: hageja

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: apellatsioonikoja menetluses osalenud teine pool

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: Kehtetuks tunnistamist taotlev pool rajas oma nõuded absoluutsetele kehtetuks tunnistamise põhjustele vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktile a selle sätte koostoimes nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punktidega b, c, d ja sama lõike punkti e alapunktiga ii, ning asjaolule, et omanik tegutses taotluse esitamisel pahauskselt vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktile b

Tühistamisosakonna otsus: Rahuldas kehtetuks tunnistamise taotluse ja tunnistas ühenduse kaubamärgiregistreeringu tervikuna kehtetuks

Apellatsioonikoja otsus: Jättis kaebuse rahuldamata

Väited: Nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumine; apellatsioonikoda tõlgendas seda artiklit ebaõigesti, ning samuti tõlgendas ta ebaõigesti Euroopa Liidu Kohtu otsusest Lego (14. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-48/09 P: Lego Juris vs. Ühtlustamisamet) tulenevaid ettekirjutusi.

____________