ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
27. juuli 2004(*)
Teenuste riigihange – Ühenduse hankemenetlus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Kiireloomulisus – Puudumine
Kohtuasjas T-148/04 R,
TQ3 Travel Solutions Belgium SA, asukoht Mechelen (Belgia), esindajad: advokaadid R. Ergec ja K. Möric,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: L. Parpala ja E. Manhaeve, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
kostja,
keda toetab
Wagon-Lits Travel SA, asukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid F. Herbert ja H. Van Peer ning solicitor D. Harrison, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
menetlusse astuja,
mille esemeks on esiteks nõue lükata edasi komisjoni otsuste, millega jäeti hagejaga sõlmimata selle turismibüroo teenuste osutamise lepingu osa nr 1 täitmine, mis oli teate 2003/S 143 129409 esemeks, ning anti sellest tulenevad õigused teisele ettevõttele ning teiseks nõue teha komisjonile ettekirjutus võtta vajalikke meetmeid sõlmimise otsuse või selle otsuse tulemusel sõlmitud lepingu toime peatamiseks,
EUROOPA ÜHENDUSTE
ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse aluseks olevad asjaolud ja menetlus
1 Komisjon andis 13. jaanuari 1999. aasta raamlepingu 98/16/IX.D.1/1 alusel äriühingule Belgium International Travel üle oma Brüsselis asuvatele teenistujatele turismibüroo teenuste osutamise. Nimetatud leping oli sõlmitud esialgu kaheks aastaks koos õigusega pikendada lepingut kolm korda ühe aasta kaupa, seega ajavahemikuks 1. aprillist 1999 kuni 31. märtsini 2004. Kõnealune leping loovutati 27. veebruari 2001. aasta lisalepinguga äriühingule TQ3 Travel Solutions Belgium (edaspidi „hageja”).
2 Euroopa Ühenduste Teataja S-seerias avaldatud hanketeatega ADMIN/D1/PR/2003/051 (EÜT 2003, S 103) kuulutas komisjon välja piiratud pakkumismenetluse turismibüroo teenuste osutamiseks teenistuslähetuste korraldamisel ametnikele ja teenistujatele ning kõigile teistele isikutele, kes reisivad institutsioonide ja ühenduse organisatsioonide arvel või nõudmisel.
3 Toimiku materjalidest nähtub, et komisjon tühistas pakkumiskutse teatavate ühenduse institutsioonide loobumise tagajärjel.
4 Komisjon avaldas 29. juulil 2003 vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1) Euroopa Liidu Teataja S-seerias uue piiratud pakkumismenetluse kohase hanketeate nr 2003/S 143-129409 (ELT 2003 S 143), mille objektiks oli turismibüroo teenuste osutamine teenistuslähetuste korraldamisel ametnikele ja teenistujatele ning kõigile teistele isikutele, kes reisivad institutsioonide ja ühenduse organisatsioonide arvel või nõudmisel (hanketeate osa II.1.6). Hange koosnes teatud hulgast osadest, millest igaüks vastas teenuse osutamise kohale, mille hulka kuuluvad Brüssel (osa nr 1), Luksemburg (osa nr 2), Grange (osa nr 3), Geel (osa nr 5), Petten (osa nr 6) ja Sevilla (osa nr 7).
5 Hageja esitas 28. novembri 2003. aasta tähitud kirjaga komisjonile pakkumise nimetatud hanke osade nr 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 teostamiseks.
6 24. veebruari 2004. aasta kirjaga teavitas komisjon hagejat, et tema pakkumine hanke osa nr 1 teostamiseks (edaspidi „vaidlusalune hange”) lükati tagasi, kuna tema pakkumise kvaliteedi ja hinna suhe oli madalam kui edukal pakkumisel.
7 Hageja palus 8. märtsi 2004. aasta kirjaga komisjonilt täpsemat teavet vaidlusaluses pakkumismenetluses välja valitud pakkumise edukaks tunnistamise kohta. Samuti nõudis ta, et komisjon peataks asjaomase pakkumismenetluse ning et komisjon ei sõlmiks väljavalitud ettevõtjaga lepingut.
8 16. märtsi 2004. aasta kirjaga teavitas komisjon hagejat 24. veebruari 2004. aasta otsuse põhjustest, miks vaidlusaluses hankemenetluses hagejaga lepingut ei sõlmitud ning teise ettevõtjaga leping sõlmiti (edaspidi vastavalt „sõlmimata jätmise otsus” ja „sõlmimise otsus”). Komisjon täpsustas eelkõige, et hageja pakkumine sai kvaliteedi ja hinna hindamise käigus 51,55 punkti, samal ajal kui edukaks tunnistatud pakkumine, mille esitas äriühing Wagon-Lits Travel (edaspidi „WT”), sai 87,62 punkti, ja et järelikult oli WT pakkumine majanduslikult kõige soodsam, mis õigustas vaidlusaluse lepingu sõlmimist selle ettevõtjaga. Komisjon märkis samuti, et kuigi WT pakkumine oli hinnatasemelt hageja omast selgelt soodsam (WT-l indeks 100 ja hagejal indeks 165,56), „ei tundunud [WT pakkumine] olevat ebaharilikult madal ja et seega ei olnud vaja kohaldada määruse nr 2342/2002 [...] artiklit 139”.
9 17. märtsil 2004 saadetud faksiga tegi komisjon hagejale ettepaneku pikendada 31. märtsi 2004. aasta lõppemistähtajaga turismibüroo teenuseid käsitleva raamlepingu 98/16/IX.D.1/1 kehtivust kuni 27. juunini 2004 kaasa arvatud.
10 19. märtsi 2004. aasta kirjaga põhjendas komisjon oma raamlepingu kehtivuse pikendamise taotlust, täpsustades, et uue lepingupoole, st WT teavitamist ja uue lepingu jõustumist ei jõuta teostada nimetatud raamlepingu tähtpäevaks.
11 22. märtsil 2004 saadetud faksiga teatas hageja komisjonile, et ta ei soovi pikendada raamlepingut, mistõttu leping kehtib 1. aprillini 2004.
12 31. märtsil 2004 sõlmis komisjon WT-ga lepingu turismibüroo teenuste osutamiseks Brüsselis.
13 26. aprillil 2004 esitas hageja Esimese Astme Kohtule hagiavalduse, milles palub esiteks tühistada sõlmimata jätmise ja sõlmimise otsused ning teiseks hüvitada kahju, mis talle nende otsuste tõttu on tekkinud.
14 Samal päeval esitas hageja Esimese Astme Kohtule eraldiseisva dokumendina ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palus:
– esiteks peatada sõlmimata jätmise ja sõlmimise otsuste täitmine;
– teiseks anda komisjonile korraldus võtta vajalikke meetmeid sõlmimise otsuse või selle otsuse tulemusel sõlmitud lepingu toime peatamiseks.
15 4. mail 2004 esitas komisjon selle taotluse osas oma märkused, mille kohaselt ta leiab, et kuna ajutiste meetmete võtmise tingimused ei ole täidetud, tuleb see taotlus tagasi lükata.
16 5. mail 2004 edastas Esimese Astme Kohus hagejale komisjoni märkused ja 10. mail 2004 palus ta hagejal esitada nende osas oma märkused.
17 12. mail 2004 esitas hageja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 2 ja artikli 65 punkti b ning Euroopa Kohtu põhikirja artiklite 24 ja 26 alusel avalduse menetlustoimingute tegemiseks eesmärgiga kohustada komisjoni esitama teatud hulka dokumente, nagu näiteks komisjoni ja WT vahel 31. märtsil 2004 sõlmitud leping, hanketeate alusel WT esitatud pakkumine ja pakkumiste hindamise komisjoni aruanne (edaspidi „asjaomased dokumendid”), millele komisjon tugineb oma märkuste punktides 46–49, väites, et puudub fumus boni iuris. Samas taotleb hageja Esimese Astme Kohtu presidendilt luba nimetatud dokumentide alusel esitada oma märkused.
18 17. mail 2004 esitas hageja oma märkused komisjoni 4. mai 2004. aasta märkuste osas. Hageja kordas oma ajutiste meetmete taotlust ja lisaks taotles ta, et Esimese Astme Kohtu president jätaks tähelepanuta komisjoni 4. mai 2004. aasta märkuste punktid 46–49.
19 18. mail 2004 esitas komisjon oma märkused menetlustoimingute osas, milles leidis, et asjaomane taotlus tuleb tagasi lükata.
20 24. mail 2004 esitas komisjon vastuseks hageja 17. mai 2004. aasta märkusetele oma märkused. Komisjon kordas oma taotlust, et Esimese Astme Kohtu president lükkaks tagasi ajutiste meetmete kohaldamise taotluse ja jätaks komisjoni 4. mai 2004. aasta märkuste punktide 46–49 tähelepanuta jätmise taotluse ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
21 WT esitas 9. juunil 2004 Esimese Astme Kohtule avalduse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks. See avaldus toimetati pooltele kätte vastavalt kodukorra artikli 116 lõikele 1. Pooled ei esitanud märkusi nimetatud avalduse osas.
22 Esimese Astme Kohtu president andis 28. juuni 2004. aasta määrusega WT‑le komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astumise loa. WT sai koopia kõigist menetlusdokumentidest.
23 WT esitas 5. juulil 2004 oma seisukohad ajutiste meetmete kohaldamise taotluse suhtes. Menetlusse astuja ühines komisjoni märkustega. WT nõudis, et Esimese Astme Kohtu president lükkaks tagasi ajutiste meetmete kohaldamise taotluse ja jätaks menetlustoimingute taotluse ilmselge põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata.
24 Hageja esitas oma märkused WT märkuste osas 16. juulil 2004. Hageja kordas oma ajutiste meetmete kohaldamise taotlust ja vastuseks argumentidele WT-d puudutavate dokumentide esitamise kohta kordas ta samuti oma taotlust kohustada komisjoni esitama nimetatud dokumente, ja et Esimese Astme Kohtu president lubaks pooltel esitada nende kohta oma märkused või vastupidisel juhul jätaks komisjoni 4. mai 2004. aasta märkuste punktid 46–49 tähelepanuta. Komisjon teatas omalt poolt, et tal ei ole menetlusse astuja seisukohtade osas märkusi.
Õiguslik käsitlus
Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus
25 Esimese Astme Kohus võib ühelt poolt koosmõjus EÜ artiklitega 242 ja 243 ja teiselt poolt EÜ artikli 225 lõike 1 alusel, juhul kui tema arvates asjaolud seda nõuavad, määrata, et vaidlusaluse õigusakti kohaldamine tuleb peatada või ette kirjutada vajalikke ajutisi meetmeid.
26 Kodukorra artikli 104 lõike 2 kohaselt tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotluses nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad (fumus boni iuris) taotletava ajutise meetme kohaldamist. Need tingimused on kumulatiivsed, mistõttu ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb tagasi lükata juhul, kui mõni nendest puudub (Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C-268/96 P(R): SCK ja FNK v. komisjon, EKL 1996, lk I-4971, punkt 30).
27 Lisaks peavad taotletud meetmed olema selles mõttes ajutised, et nad ei mõjuta kohtuasjas esinevaid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ega neutraliseeri eelnevalt hiljem põhikohtuasjas tehtava otsuse tagajärgi (Euroopa Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C149/95 P(R): komisjon v. Atlantic Container Line jt, EKL 1995, lk I-2165, punkt 22).
28 Lisaks on sellise koosmõjus hindamise puhul ajutiste meetmete võtmise üle otsustaval kohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, millisel viisil ja järjekorras ta hindab nende erinevate eelduste esinemist, kuna mitte ükski ühenduse õigusnorm ei määra, millises korras kohtunik peab otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse (eespool viidatud määrus kohtuasjas komisjon v. Atlantic Container Line jt, punkt 23).
29 Arvestades toimikutes esitatud asjaolusid hindab ajutiste meetmete võtmise üle otsustav kohtunik, kas talle on esitatud kõik nõutavad asjaolud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse suhtes otsuse tegemiseks ilma, et oleks vajalik ära kuulata poolte suulised selgitused.
30 Antud kohtuasjas tuleb eelkõige hinnata kiireloomulisust puudutavat tingimust.
Poolte argumendid
31 Hageja teatab, et asja kiireloomulisuse tingimused on täidetud. Hageja rõhutab, et ta ei saa ära oodata põhikohtuasjas tehtavat otsust kandmata suurt ja korvamatut kahju, mis seisneb olulise turuosa kaotamises, erakordselt suures majanduslikus kahjus ja eriti tõsises maine kahjustumises.
32 Hageja väidab, et vaidlustatud otsus sõlmida leping teise pakkujaga on jätnud hageja ilma märkimisväärsest tulust ja turuosast. Vaidlusaluse hanke aastane käive on 44 900 000 eurot, mis vastab ulatuselt 20% hageja aastasest käibest Belgias. Erinevate arvutuste tulemusel hindab hageja vaidlusaluse hanke ulatuseks 16,83–23,85% oma aastasest käibest.
33 Hageja arvates sellise turuosa ja „olemasoleva tuntuse, mis on seotud Brüsselis turismibüroo teenuste osutamisega komisjonile” kaotamine toob kaasa hüvitamatu muutuse tema turuosas, eelkõige arvestades keerulist majanduslikku olukorda. Selles suhtes toob hageja esile, et nimetatud turuosa on eriti määrav turismiteenuste alal, mida on tabanud mitu aastat kestnud eriti tõsised majandusraskused, olukord, mis veelgi halveneb alates 1. jaanuarist 2005, mil Belgias kaotatakse need komisjonitasud, mida lennufirmad seni turismibüroodele maksid. Selles olukorras langevad oluliselt turismibüroode sissetulekud.
34 Lõpuks leidis hageja, et taotletud ajutised meetmed on vajalikud, kuna põhikohtuasjas Esimese Astme Kohtus vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamisest ei piisa ühenduse õigusele ja hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna komisjoni ja WT vaheline leping on enne seda osaliselt või täielikult täidetud.
35 Komisjoni arvates ei ole hageja väidetud kahju Esimese Astme Kohtu praktika tähenduses ei suur ega korvamatu.
36 Väidetava varalise kahju osas leiab komisjon, et kuna hageja suudab mõõta oma otsese kahju suurust, siis on võimalik see hüvitada, makstes kahjutasu ja intresse.
37 Komisjon lisab, et hageja ei tõenda erakordseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada asjaomast suurt ja korvamatut varalist kahju. Komisjon rõhutab selles osas, et hageja ei ole tõendanud ei seda, et turu kaotus ohustab ta olemasolu ega ka seda, et tema seisund turul võiks pöördumatult halveneda. Hagejal ei ole takistust võitmaks tagasi oma turuosa ja tema tegevusest väljaspool asjassepuutuvat turgu piisab täiesti tema olemasolu ohustamise välistamiseks.
38 Mis puudutab hageja väidetud mittevaralisi kahjusid, nagu näiteks olemasoleva tuntuse kaotamine ja oluline maine kahjustamine, leiab komisjon, et olemasoleva tuntuse kaotamine ei mängi mitte mingit rolli hankelepingu sõlmimise etapis ning asjaomaste turgude kaotamine ei kahjusta mitte kuidagi mainet, nagu Esimese Astme Kohus on sedastanud oma kohtupraktikas.
39 Lõpuks leidis komisjon, et asjaolu, et leping, mille ta on sõlminud WT-ga, on täielikult täidetud enne kui Esimese Astme Kohus on teinud põhikohtuasjas otsuse, ei täida asja kiireloomulisuse tingimust. Juhul, kui otsused tühistatakse, võib komisjon taastada hageja õigused uue hankemenetluse korraldamisega ja kahjutasu maksmisega.
40 WT ühineb komisjoni argumentidega rõhutades, et hageja ei ole tõendanud, et väidetav kahju on suur ja korvamatu. WT täpsustab, et hageja ei ole näidanud, kuidas tema käibe 20% vähenemine võiks mõjutada tema toimetulekut. WT rõhutab, et hageja kuulub rahvusvahelisse TUI majandusühendusse, mis on Euroopas üks tähtsamaid turismiala ühendusi majanduskäibega 2003. aastal 19 215 miljonit eurot ja sama aasta puhastuluga 315 miljonit eurot. Selles osas, mis puudutab turuosa kaotamist, märgib WT, et hagejal on lihtne seda tagasi võita, kui komisjon kehtiva lepingu lõppedes või juhul, kui otsus tühistatakse, kuulutab välja uue hanke. Maine kahjustamise osas liitub WT komisjoni põhjendustega ja lisab, et majanduspraktikas ei too hankemenetluses kõrvale jäämine kaasa mainet kahjustavaid tagajärgi.
Ajutiste meetmete võtmise üle otsustava kohtuniku hinnang
41 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hinnatakse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust selle alusel, kas on vaja teha eelnev otsus selleks, et vältida ajutisi meetmeid taotlevale poolele tekkida võivat suurt ja korvamatut kahju. Viimatinimetatu peab tõendama, et ta ei saa oodata põhikohtuasja lahendamist, ilma et talle tekiks selline kahju (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 20. juuli 2000. aasta määrus kohtuasjas T-169/00 R: Esedra v. komisjon, EKL 2000, lk II-2951, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
42 Käesolevas asjas leiab hageja, et kahju suurus ja korvamatus tuleneb sellest, et vaidlusaluse hanke kaotamine põhjustas talle ühelt poolt kaugeleulatuva sissetulekute ja olulise turu kaotuse (varaline kahju) ja teiselt poolt kaotas olemasoleva tuntuse ja kannatas olulise maine kahjustamise läbi (mittevaraline kahju).
43 Nagu komisjon leiab, võib väita selles osas, mis puudutab hageja väidetavat varalist kahju, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa seda pidada korvamatuks ega isegi raskesti korvatavaks, kuna selles osas on hiljem võimalik maksta rahalist hüvitust (vt eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Nii nagu komisjon põhjendatult rõhutab, tundub, et käesoleval juhul hageja suudab määrata viidatud varalise kahju ulatust, kuna ta ei ole mitte ainult põhistanud Esimese Astme Kohtule esitatud hagi EÜ artiklitega 230 ja 288, vaid on ka hinnanud oma kahju suuruseks 44 900 000 eurot.
45 Seetõttu ei saa hageja väidetud varalist kahju pidada korvamatuks. Selline kahju, mis tuleneb majanduslikust kaotusest, heastatakse aluslepingus ette nähtud õiguskaitsevahendite abil, nimelt EÜ artikli 288 alusel (eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 47, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 1. oktoobri 1997. aasta määrus kohtuasjas T-230/97 R: Comafrica ja Dole Fresh Fruit Europe v. komisjon, EKL 1997, lk II-1589, punkt 38).
46 Eelnevat arvestades oleksid taotletud ajutised meetmed käesoleval juhul õigustatud vaid juhul, kui ilma ajutisi meetmeid võtmata satuks hageja olukorda, mis võib ohustada tema olemasolu või halvendab pöördumatult tema turuseisundit (vt selles osas eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 45).
47 Hageja aga ei ole viidanud sellele, et taotletud ajutiste meetmete võtmata jätmise korral satuks ta olukorda, mis ohustab ta olemaolu või halvendab pöördumatult tema turuseisundit.
48 Seetõttu tuleb järeldada, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi oma majanduslikku olukorda puudutavat asjaolu, mille alusel võiks ajutiste meetmete võtmise üle otsustav kohtunik leida, et hageja olemasolu oleks ohustatud. Vastupidi, võib arvata, et kuna vaidlustatud hange hõlmab hageja aastasest käibest Belgias vaid 15–25%, tõendab see hageja võimalust tegutseda edasi seni, kuni Esimese Astme Kohus teeb põhikohtuasjas otsuse. See järeldus tugineb ühtlasi sellele, et hageja tegutseb ka väljaspool Belgiat ja et ta on asjaomases hankemenetluses tunnistatud sama hanke teiste osade osas eduka pakkumise esitanud pakkujaks ning ta kuulub rahvusvahelisse majandusühendusse, mille tegevus on laialdane ja tulus. Hageja argumendid, mis puudutavad turismibüroosid tabanud majandusraskusi, ei muuda mitte kuidagi esitatud järeldust. Selles osas tuleb tõdeda, et oletades, et majandussituatsioon on turismibüroode jaoks keeruline ja selline olukord püsib, ei suuda hageja põhjendada, kuidas ohustab vaidlusaluses hankes hageja pakkumise tagasilükkamine tema olemasolu. Igal juhul ei ole väidetav kahju tingitud otsusest lepingut mitte sõlmida, vaid see tuleneb asjaomasest otsusest sõltumatutest teguritest.
49 Juhul, kui taotletud ajutiste meetmete võtmata jätmise korral hageja turuseisund pöördumatult halveneb, tuleb tõdeda, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema olukord võib sel viisil muutuda.
50 Hageja ei ole tõendanud seda, et struktuurilised ja juriidilised takistused takistavad tal kaotatud turuosa tagasi võitmast (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu presidendi 16. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas T-369/03 R: Arizona Chemical jt v. komisjon, EKL 2004, lk II‑205, punkt 84).
51 Täpsemalt, hageja ei ole ka tõendanud, et tal oleks takistatud võita teisi riigihankeid, kaasa arvatud vaidlusalust hanget uue pakkumismenetluse korraldamisel. Hageja argumendid, mis seostuvad turismibüroode üldise majandussituatsiooniga, ei põhjenda seda, et hageja turuseisund võiks halveneda pöördumatult. Väidetav majandussituatsioon toob kaasa samad tagajärjed kõigile turismibüroo teenuste pakkujatele. Mitte miski ei takista hagejat turuosa tagasi haarata, kuna talle on antud kõik võimalused võita riigihange uues pakkumismenetluses. Selles osas tuleb tõdeda, et fakt, et hageja on kaotanud „olemasoleva tuntuse”, ei takista teda osalemast ja võitmast uusi pakkumismenetlusi. Tuleb märkida, et hageja tuntus on ainult üks tegur paljude hulgas, mida arvestatakse pakkujate kvalifitseerimisel (vt määruse nr 2342/2002 artikkel 137 ja selles suhtes ka eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 49).
52 Siit järeldub, et hageja ei ole esitanud piisavalt tõendeid, mis võimaldaksid ajutiste meetmete võtmise üle otsustaval kohtunikul hinnata seda, kas väidetav majanduslik kahju on suur ja korvamatu.
53 Mis puudutab hageja väidetud mittevaralist kahju, siis tuleb hageja argumendi kohta, et ajutised meetmed on tema mainele ja usaldatavusele tekkinud korvamatu kahju tõttu kiireloomuliselt vajalikud, märkida, et selline kahju ei ole tingimata tekkinud otsuse tõttu lepingut mitte sõlmida. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt sisaldab osalemine riigihankekonkurssidel, mis on oma iseloomult on eriti võistluslikud, vältimatult riski kõigi osalejate jaoks ja ühe pakkuja kõrvaldamine pakkumismenetluse reeglite kohaselt ei tekita iseenesest mingit kahju (Euroopa Kohtu presidendi 5. augusti 1983. aasta määrus kohtuasjas 118/83 R: CMC v. komisjon, EKL 1983, lk 2583, punkt 5, ja eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 48).
54 Nii nagu komisjon ja WT on põhjendatult leidnud, tuleneb asjaolu, et ettevõttel ei ole tähtajalist lepingut võimalik uue hankemenetluse käigus uuendada, tuleneb riigihankemenetluste perioodilisest iseloomust ja see ei riiva asjaomase ettevõtte usaldatavust ega mainet
55 Samuti ei saa toetada hageja argumente, millega ta püüab näidata, et asja kiireloomulisus on tingitud sellest, et WT-ga sõlmitud leping täidetakse juba enne kohtuotsuse tegemist osaliselt või täielikult. Asjaomane olukord ei too endaga kaasa kiireloomulisust õigustavaid asjaolusid, kuna kui oletada, et Esimese Astme Kohus rahuldab hagi põhikohtuasjas, siis on komisjon kohustatud võtma vajalikud meetmed, et tagada hageja huvide vajalik kaitse (vt selle kohta eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 51, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 2. mai 1994. aasta määrus kohtuasjas T108/94 R: Candiotte v. nõukogu, EKL 1994, lk II-249, punkt 27). Nagu komisjon rõhutab, võib asjaomane institutsioon sel juhul välja kuulutada uue hanke, kus pakkuja võib osaleda, ja see ei too kaasa erilisi keerukusi. Sellist meedet võib kasutada koos kahjutasu maksmisega. Hageja ei ole aga välja toonud mitte ühtegi asjaolu, mis võiks olla takistuseks tema huvide tagamisele sellisel viisil (vt selle kohta eespool viidatud määrus Esedra v. komisjon, punkt 51).
56 Neil asjaoludel võib järeldada, et juriidiliselt ei piisa hageja esitatud tõenditest selle tõendamiseks, et taotletud ajutiste meetmete võtmata jätmine tekitab talle suure ja korvamatu kahju.
57 Järelikult tuleb taotlus tagasi lükata hindamata teisi ajutiste meetmete kohaldamise eeldusi.
Avaldus menetlustoimingute tegemiseks ja taotlus jätta komisjoni 4. mai 2004. aasta märkuste punktid 46–49 tähelepanuta
Poolte argumendid
58 Hageja rõhutab oma 12. mail 2004 esitatud avalduses ja 17. mail ja 16. juulil 2004 esitatud märkustes, et asjaomastel dokumentidel on otsustav tähtsus komisjoni märkustes, mis puudutavad fumus boni iuris’t. Hageja leiab, et tal on raske oma hagi põhistada, kui tal ei ole võimalik tutvuda kõigi asjaomaste dokumentidega. Asjaomaste dokumentide esitamine on tingimata vajalik ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 kohaselt, millega tagatakse tsiviilõiguste ja kohustuste või kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele asja arutamisele. Teise võimalusena nõuab hageja, et komisjoni 4. mai 2004. aasta märkuste punktid 46–49 jäetaks põhikohtuasja arutamisel tähelepanuta.
59 Komisjon, keda toetab WT, leiab, et menetlustoimingute avaldus tuleb tagasi lükata põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluste dokumentide esitamise vajadust, kuna erakordsete asjaolude puudumisel komisjoni sisedokumentidele juurdepääsu ei anta ja asjaomaste dokumentide esitamine rikuks pakkujate seaduslikke ärihuve. WT lisab, et asjaomased dokumendid on oma iseloomult konfidentsiaalsed, kuna need sisaldavad ärisaladusi ja nende esitamine konkurentidele on vastuolus konkurentsieeskirjadega.
Ajutiste meetmete võtmise üle otsustava kohtuniku hinnang
60 Esmalt tuleb sedastada, et hageja avaldus asjaomaste dokumentide esitamise ja taotlus komisjoni 4. mai 2004. aasta märkuste punktide 46–49 tähelepanuta jätmise osas ei kujuta endast vaidlusaluste otsustega seotud ajutiste meetmete kohaldamise taotlusi ja neid võib pidada vaid menetlustoimingute või menetlust korraldavate meetmetega seotud taotlusteks.
61 Seetõttu tuleb märkida, et kodukorra artikli 105 lõike 2 esimese lõigu kohaselt kaalub Esimese Astme Kohtu president, kas menetlustoimingu määramine on vajalik. Kodukorra artikkel 65 täpsustab, et menetlustoimingute hulka kuulub ka nõue dokumentide esitamiseks. Kodukorra artikli 64 kohaselt võib Esimese Astme Kohus otsustada menetlust korraldavate meetmete võtmise, sh kohtuasjaga seotud dokumentide või teiste kirjalike materjalide küsimise.
62 Lisaks tuleb sedastada, et asjaomased dokumendid ja ka komisjoni 4. mai 2004. aasta märkuste punktid 46–49 puudutavad ainult fumus boni iuris’e tingimusi nagu hageja ka ise oma ajutiste meetmete kohaldamise taotluses ja 16. juuli 2004. aasta märkustes on väitnud.
63 Kuna ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb kiireloomulisuse puudumise tõttu tagasi lükata, ilma et oleks vaja hinnata, kas on täidetud muud ajutiste meetmete võtmiseks vajalikud tingimused, eelkõige fumus boni iuris’e olemasolu, leiab ajutiste meetmete võtmise üle otsustav kohtunik, et asjaomased dokumendid ei oma käsitletava ajutiste meetmete kohaldamise taotluse hindamise seisukohalt tähtsust ja seetõttu ei ole alust rahuldada hageja taotlust võtta meetmeid nende dokumentide osas.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT
määrab:
1. Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.
2. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
27. juulil 2004 Luxembourgis.