ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
13. september 2013(*)
Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Kartelli käsitleva komisjoni lõpliku otsuse teatavate konfidentsiaalsete lõikudega tutvumise taotlus – Juurdepääsu keelamine – Põhjendamiskohustus – Konkreetse ja individuaalse hinnangu andmise kohustus – Eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand – Kolmanda isiku ärihuve kaitsev erand – Uurimise eesmärki kaitsev erand – Ülekaalukas üldine huvi – Lojaalne koostöö
Kohtuasjas T‑380/08,
Madalmaade Kuningriik, esindajad: C. Wissels, M. de Mol ja M. de Ree,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouquet ja P. Costa de Oliveira,
kostja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 30. juuni 2008. aasta otsus, millega keelduti otsuse K (2006) 4090 (lõplik) (juhtum COMP/F/38.456 – Bituumen (Madalmaad)) teatavate konfidentsiaalsete lõikudega tutvumise võimaldamisest,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: koja esimees H. Kanninen, kohtunikud S. Soldevila Fragoso (ettekandja) ja G. Berardis,
kohtusekretär: ametnik N. Rosner,
arvestades kirjalikus menetluses ja 14. detsembri 2012. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Faktilised asjaolud
1 Euroopa Ühenduste Komisjon võttis 13. septembril 2006 vastu otsuse K (2006) 4090 (lõplik) (juhtum COMP/F/38.456 – Bituumen (Madalmaad)) (edaspidi „bituumeniotsus”), mis käsitleb [EÜ] artikli 81 alusel algatatud menetlust. Otsuse avalik versioon, millest olid eemaldatud mõned lõigud, mida komisjon pidas konfidentsiaalseks (edaspidi „bituumeniotsuse avalik versioon”), avaldati Euroopa Liidu Teatajas 28. juulil 2007 (ELT L 196, lk 40). Komisjon tuvastas bituumeniotsuses, et paljud ettevõtjad olid rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1, kuna nad osalesid tee-ehitusel kasutatava bituumeni Madalmaade turul tegutsevas kartellis, ning määras neile ettevõtjatele trahvid, mille kogusumma oli 266,717 miljonit eurot.
2 Madalmaade Kuningriik esitas 7. märtsil 2008 komisjonile taotluse bituumeniotsuse täieliku versiooniga (edaspidi „bituumeniotsuse konfidentsiaalne versioon”) tutvumiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel.
3 Komisjon jättis bituumeniotsuse konfidentsiaalse versiooniga tutvumise algse taotluse rahuldamata 27. märtsi 2008. aasta kirjaga.
4 Madalmaade Kuningriik esitas 17. aprillil 2008 määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõike 2 alusel kordustaotluse palvega, et komisjon vaataks oma seisukoha uuesti üle (edaspidi „kordustaotlus”). Ta märkis, et kuna bituumeniotsuses mainitud ettevõtjate tegevusega on talle tekitatud kahju, kavatseb ta nõuda neilt siseriiklike kohtute kaudu hüvitist. Madalmaade Kuningriik sedastas, et seoses sellega oleks tarvis tutvuda teabega, mis sisaldub küll bituumeniotsuse konfidentsiaalses versioonis, kuid on otsuse avalikust versioonist välja jäetud. Seda silmas pidades osutas Madalmaade Kuningriik bituumeniotsuse teatud konkreetsetele lõikudele, mis käsitlevad:
– rikkumise laadi ja raskusastet (bituumeniotsuse põhjendused 4–6);
– kartelli ülesehitust ja toimimist (bituumeniotsuse põhjendused 48–86 ja 350–354);
– teatud ettevõtjate rolli kartellile kihutaja või kartelli juhina (bituumeniotsuse põhjendused 342–347);
– kartellis sõlmitud hinnakokkuleppeid (bituumeniotsuse põhjendused 87–126);
– Madalmaade ja naaberriikide bituumeni hinnataseme erinevusi (bituumeniotsuse põhjendused 150, 174 ja 314);
– tee-ehitajate huvi bituumenihindade tõusu vastu (bituumeniotsuse põhjendused 149 ja 151);
– turuosi ja käivet, mis seondub kartellis osalejate bituumenimüügiga Madalmaades (bituumeniotsuse põhjendused 7–29 ja 321);
– viimaseks nende füüsiliste isikute nimesid, kes esindasid kartelli kohtumistel osalenuid (bituumeniotsuse põhjendused 187, 205, 236, 252, 265, 268, 273, 279, 286, 291, 293 ja 298).
5 Komisjon jättis kordustaotluse rahuldamata 30. juuni 2008. aasta kirjaga (edaspidi „vaidlustatud otsus”.
6 Teabe kohta, millele on viidatud eespool punkti 4 esimeses taandes, märkis komisjon, et selles osas on bituumeniotsuse avalik ja konfidentsiaalne versioon identsed.
7 Eespool punkti 4 teises kuni kaheksandas taandes viidatud teabe kohta märkis komisjon esiteks, et see on hõlmatud eranditega õigusest tutvuda dokumentidega, mis on ette nähtud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes ning puudutavad vastavalt füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide ning Euroopa Liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärkide kaitset. Teiseks osutas ta, et vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 lõpuosale ei kohaldata neid erandeid juhul, kui taotletava teabe avalikustamine on ülekaalukates üldistes huvides põhjendatud. Ta leidis siiski, et kordustaotlus ei sisalda argumente, mis võiksid sellist huvi tõendada, kuna huvi, millele Madalmaade Kuningriik tugineb ja mis tuleneb sellest, et bituumeniotsuse konfidentsiaalset versiooni on tarvis hagi ettevalmistamiseks otsuses nimetatud ettevõtjatelt võimaliku kahju hüvitamise nõudes, on erahuvi, mitte üldine huvi.
8 Eespool punkti 4 kaheksandas taandes viidatud teabe osas leidis komisjon, et lisaks määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimesele ja kolmandale taandele on see hõlmatud ka sama määruse artikli 4 lõike 1 punktis b ette nähtud erandiga, mis kaitseb eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.
9 Lõpuks leidis komisjon, et kuna eespool punkti 4 teises kuni kaheksandas taandes viidatud teave on eespool nimetatud eranditega täielikult hõlmatud, siis ei ole võimalik selle teabe osaline avalikustamine määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 alusel.
10 Komisjon avaldas 2009. aasta augustis bituumeniotsuse uue avaliku versiooni, milles avalikustamata jäetud lõikude hulk oli väiksem (edaspidi „bituumeniotsuse uus avalik versioon”).
Menetlus ja poolte nõuded
11 Madalmaade Kuningriik esitas käesolevas asjas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 9. septembril 2008.
12 Üldkohtu teise koja esimehe 2. juuni 2010. aasta määrusega peatati menetlus käesolevas kohtuasjas kuni Euroopa Kohtu lõpliku otsuse tegemiseni kohtuasjas C‑139/07 P: komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, milles otsus langetati 29. juunil 2010 (EKL 2010, lk I‑5885), ja kuni Üldkohtu lõpliku otsuse tegemiseni kohtuasjas T‑399/07: Basell Polyolefine vs. komisjon, mis lahendati 25. jaanuari 2011. aasta määrusega (kohtulahendite kogumikus ei avaldata). Menetlus jätkus 25. jaanuarist 2011.
13 Kuna Üldkohtu kodade koosseis muutus, kuulub ettekandja-kohtunik nüüd kuuenda koja koosseisu, mistõttu käesolev kohtuasi määrati sellele kojale.
14 Ettekandja-kohtuniku ettekande alusel otsustas Üldkohus avada suulise menetluse. Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 14. detsembri 2012. aasta kohtuistungil.
15 Nimetatud kohtuistungi lõpus esitas Üldkohus pooltele küsimuse hagi eseme täpseks kindlaksmääramiseks bituumeniotsuse uut avalikku versiooni arvestades.
16 Üldkohtu kantseleisse vastavalt 24. jaanuaril ja 8. veebruaril 2013 saabunud kirjalike seisukohtadega vastasid Madalmaade Kuningriik ja komisjon Üldkohtu esitatud küsimusele.
17 Madalmaade Kuningriik märkis oma seisukohtades, et tema tutvumistaotluse esemeks on nüüd kõik lõigud, mis jäid bituumeniotsuse uues avalikus versioonis konfidentsiaalseks. Seoses sellega osutas ta otsuse teatavatele lõikudele, mis käsitlevad:
– rikkumise laadi ja raskusastet (bituumeniotsuse joonealused märkused nr 7–12);
– kartelli ülesehitust ja toimimist (bituumeniotsuse põhjendused 50, 53–57, 59, 62, 64–66, 69–74, 77, 78, 80, 82–86 ja joonealused märkused nr 130, 132–134, 137–140, 143–148, 150–157, 160–187, 189–192, 194–198, 200–204, 206–212, 215–229, 231–239, 519–521);
– teatud ettevõtjate rolli kartellile kihutaja või kartelli juhina (bituumeniotsuse põhjendused 342–345 ja joonealused märkused nr 505, 507–513, 515–518);
– kartellis sõlmitud hinnakokkuleppeid (bituumeniotsuse põhjendused 88–98, 102–118, 120–125 ja joonealused märkused nr 240–251, 253, 254, 256–268, 270, 272–322);
– Madalmaade ja naaberriikide bituumeni hinnataseme erinevusi (bituumeniotsuse joonealused märkused nr 372–376);
– tee-ehitajate huvi bituumenihindade tõusu vastu (bituumeniotsuse joonealused märkused nr 341–346);
– turuosi ja käivet, mis seondub kartellis osalejate bituumenimüügiga Madalmaades (bituumeniotsuse põhjendused 8–16, 18–23, 29 ja joonealused märkused nr 16, 18, 21, 29–32, 35–37, 41, 43–45, 47, 49, 52, 53, 56, 59, 60, 70, 73, 77–81);
– nende füüsiliste isikute nimesid, kes esindasid kartelli kohtumistel osalenuid (bituumeniotsuse põhjendused 187, 236, 252, 265, 268, 273, 279, 286, 291, 293, 298);
– viimaseks „muud taotletud teavet” (bituumeniotsuse põhjendused 30, 34, 35, 37, 42, 45, 154, 175–177, 179, 187, 236, 252, 265, 268, 273, 279, 286, 291, 293, 298, 302, 317, 319, 321, 342–347, 372, 378, 380, 382–386, 389–391, 394, 397 ja joonealused märkused nr 82, 84–87, 89–100, 102–119, 121, 122, 124, 126, 341, 350–352, 379–381, 385, 386, 390–393, 395, 419, 420, 422, 423, 430, 433, 435–437, 441, 447, 450, 453–458, 465–469, 472–474, 480–483, 522, 528, 541, 547, 549 ning lisa 1).
18 Madalmaade Kuningriik rõhutas, et „muu taotletud teave” on samuti tema tutvumistaotluse osa, kuigi seda ei ole kordustaotluses eraldi mainitud. Kordustaotlus puudutab nimelt bituumeniotsust tervikuna. Lõpuks täpsustas Madalmaade Kuningriik, et hagi eseme hulka ei kuulu konfidentsiaalne teave, mille komisjon sai tulenevalt teatisest, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155; edaspidi „leebema kohtlemise teatis”).
19 Komisjon omalt poolt toonitas oma seisukohtades, et Madalmaade Kuningriigi seisukohad on vastuolulised ja ebatäpsed selle teabe määratlemisel, mille avalikustamise taotlus on hagi esemeks. Ta väitis selles osas, et algsest taotlusest ja kordustaotlusest ei nähtu selgelt, et Madalmaade Kuningriik taotles juurdepääsu muule teabele peale selle, mis on neis taotlustes määratletud.
20 Seejärel kutsuti pooled osalema uuel kohtuistungil, mis määrati 29. aprillile 2013, kuid sellest nad siiski loobusid. Suuline menetlus lõpetati seega 17. aprillil 2013.
21 Madalmaade Kuningriik palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus selles osas, mis puudutab kõiki bituumeniotsuse lõike, mis on veel konfidentsiaalsed, välja arvatud need lõigud, mis sisaldavad leebema kohtlemise teatise alusel saadud teavet;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
22 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja Madalmaade Kuningriigilt.
Õiguslik käsitlus
Hagi ese
23 Pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja vasturepliigi esitamist avaldas komisjon bituumeniotsuse uue avaliku versiooni. Selles on avalikustamata jäetud vähem teavet kui avalikus versioonis, mille üle pooled alguses vaidlesid kõigepealt komisjonis ja seejärel Üldkohtus poolte seisukohtade raames. Kohtuistungil pidas Üldkohus vajalikuks paluda pooltel täpsustada hagi eset pärast bituumeniotsuse uue avaliku versiooni avaldamist. Madalmaade Kuningriik vastas sellele nõudele 24. jaanuari 2013. aasta seisukohtadega, milles ta määras kindlaks lõigud, mille avalikustamist ta nüüd nõuab, jättes oma taotlusest välja lõigud, mis sisalduvad nüüd bituumeniotsuse uues avalikus versioonis. Lisaks osutas Madalmaade Kuningriik, et leebema kohtlemise teatise alusel saadud teave on tema tutvumistaotlusest välja jäetud (vt eespool punkt 18).
24 Lähtugem sellest, et vaidlustatud otsuse tühistamise nõuet tuleb analüüsida täpsustuste põhjal, mis on sõnastatud Madalmaade Kuningriigi 24. jaanuari 2013. aasta seisukohtades.
Sisulised küsimused
25 Argumendid, millega Madalmaade Kuningriik oma hagi põhjendab, võib rühmitada seitsmeks väiteks. Esimese ja teise väite kohaselt on rikutud vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest ja kolmandat taanet ning põhjendamiskohustust, kuna komisjon leidis, et eespool punkti 17 teises kuni kaheksandas taandes viidatud teave (edaspidi „vaidlusalune teave”) on hõlmatud nimetatud sätetega ette nähtud eranditega õigusest tutvuda dokumentidega, ega selgitanud põhjust, miks bituumeniotsuse joonealuseid märkusi nr 7–12 (eespool punkti 17 esimene taane) ei edastatud. Kolmanda väite kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimast lõiku, kuna vaidlusaluse teabe avalikustamine on ülekaalukates üldistes huvides põhjendatud. Neljanda väite kohaselt on rikutud sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti b, kuna komisjon leidis, et eespool punkti 17 kaheksandas taandes viidatud teave on hõlmatud isikupuutumatust kaitsva erandiga. Viienda väite kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna komisjon ei võimaldanud vaidlusaluse teabega osaliselt tutvuda. Kuuenda väite kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 7, kuna määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandite kohaldamine ei olnud enam põhjendatud, kui arvestada ajavahemikku, mida vaidlusalune teave puudutab. Lõpuks on seitsmenda väite kohaselt – pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet – rikutud EÜ artiklit 10, kuna komisjon ei jaganud teavet Madalmaade Kuningriigiga.
Sissejuhatavad märkused
26 Tuleb märkida, et liidu institutsioon võib selleks, et hinnata tema valduses olevate dokumentidega tutvumise taotlust, võtta arvesse määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud mitut keeldumise alust (vt selle kohta Euroopa Kohtu 28. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑404/10 P: komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punktid 113 ja 114).
27 Nagu on osutatud eespool punktis 7, leidis komisjon, et vaidlusalune teave on ühtaegu hõlmatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taandega ärihuvide kaitseks ette nähtud erandiga ja sama määruse artikli 4 lõike 2 kolmanda taandega liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärkide kaitseks ette nähtud erandiga. Niisiis selleks, et oleks tõendatud, et vaidlustatud otsuses on viga, mille tõttu selle tühistamine on põhjendatud, peab Madalmaade Kuningriik kas esimese ja teise väite raames tõendama, et komisjon rikkus õigusnorme, kui ta leidis, et ta võis nendega tutvumise võimaldamisest kummagi erandi alusel keelduda, või kolmanda ja viienda kuni seitsmenda väite raames tõendama, et ülekaaluka üldise huvi, aja möödumise või komisjoni kohustuse tõttu on igal juhul põhjendatud nende vähemalt osaline avalikustamine või nende jagamine Madalmaade Kuningriigiga.
28 Nagu on osutatud eespool punktis 8, leidis komisjon lõpuks, et eespool punkti 4 kaheksandas taandes ja punkti 17 kaheksandas taandes viidatud teave on hõlmatud ka määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b ette nähtud erandiga, mis kaitseb eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. Järelikult selleks, et oleks tõendatud, et vaidlustatud otsuses on viga, mille tõttu selle tühistamine asjaomase teabe osas on põhjendatud, peab Madalmaade Kuningriik kas tõendama, et esimene, teine ja neljas väide on kõik põhjendatud, või tõendama, et kolmanda ja viienda kuni seitsmenda väite hulgas on üks väide põhjendatud.
29 Kõigepealt tuleb analüüsida koos esimest ja teist väidet.
Esimene ja teine väide, et on rikutud vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest ja kolmandat taanet ning põhjendamiskohustust, kuna komisjon leidis, et vaidlusalune teave on hõlmatud nimetatud sätetega ette nähtud eranditega õigusest tutvuda dokumentidega, ega selgitanud põhjust, miks bituumeniotsuse joonealuseid märkusi nr 7–12 ei edastatud
30 Käesolev kohtuasi puudutab määruse nr 1049/2001 seoseid ühe teise määrusega, nimelt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2003 [EÜ] artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205), mis reguleerib liidu õiguse erivaldkonda. Neil kahel määrusel on erinevad eesmärgid. Esimene on suunatud avaliku võimu asutuste otsustamisprotsessi ja otsuste aluseks oleva teabe suurima võimaliku läbipaistvuse tagamisele. Selle määruse eesmärk on seega muuta institutsioonide dokumentidega tutvumise õiguse kasutamine võimalikult lihtsaks ja edendada head haldustava. Teise eesmärk on tagada ametisaladuse hoidmine liidu konkurentsiõiguse rikkumise eest karistamise menetluses (vt analoogia alusel eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 109).
31 Vastupidi Madalmaade Kuningriigi kinnitusele, mille kohaselt määruse nr 1049/2001 artikli 18 lõikest 3 tuleneb, et kui esineb vastuolu selle määruse ja mõne muu liidu õigusnormi vahel, on nimetatud määruse sätted ülimuslikud, tuleb toonitada, et määruses nr 1049/2001 ja määruses nr 1/2003 ei leidu sätet, mis näeks sõnaselgelt ette, et üks neist on teise suhtes ülimuslik. Seega tuleb tagada mõlema määruse selline kohaldamine, mis oleks kooskõlas teise määruse kohaldamisega ning võimaldaks seega sidusat kohaldamist. Pealegi nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et kuigi määruse nr 1049/2001 eesmärk on anda avalikkusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, on see õigus selle määruse artiklis 4 sätestatud erandeid arvestades siiski avalikest või erahuvidest lähtudes teatud määral piiratud (vt analoogia alusel eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punktid 110 ja 111).
32 Kindlasti erinevad õiguslikult üksteisest õigus tutvuda haldustoimikuga EÜ artikli 81 rakendamise menetluse raames ja õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega määruse nr 1049/2001 alusel, ent samas tekib nende teostamise seisukohalt ikkagi sarnane olukord. Nimelt võimaldab õigus tutvuda toimikuga, olenemata selle õiguslikust alusest, huvitatud isikutel saada komisjonile esitatud seisukohti ja dokumente (vt analoogia alusel eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 120).
33 Antud juhul tuleb lähtuda sellest, et vaidlusalune teave kuulub liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli juurde määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tähenduses. Nimelt on komisjon selle teabe koondanud EÜ artikli 81 rakendamist puudutava uurimise käigus, mille eesmärk on koguda piisavalt teavet ja tõendeid, et karistada selle sättega vastuolus olevate konkreetsete tegude eest.
34 Lisaks, arvestades EÜ artikli 81 rakendamise menetluse eesmärki, milleks on selle kontrollimine, kas üks või mitu ettevõtjat on end sidunud keelatud kokkulepetega, mis võivad oluliselt konkurentsi kahjustada, kogub komisjon sellise menetluse käigus äriliselt tundlikku teavet, mis puudutab kaasatud ettevõtjate äristrateegiat, müügisummasid, turuosa või ärisuhteid, nii et kontrollimenetluse dokumentidega tutvumine võib kahjustada ettevõtjate ärihuvide kaitset. Seega käesoleval juhul on ärihuve kaitsev erand ja liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsev erand tihedalt seotud (vt selle kohta analoogia alusel eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 115).
35 Selleks et õigustada keeldu dokumendiga tutvuda, ei piisa põhimõtteliselt kindlasti sellest, et dokument on hõlmatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 viidatud tegevuse või huviga, sest asjaomane institutsioon peab samuti selgitama, kuidas dokumendiga tutvumine võiks konkreetselt ja tegelikult kahjustada selles artiklis sätestatud erandiga kaitstud huve. Siiski võib institutsioon võtta selles osas aluseks teatud liiki dokumentidele kohaldatavad üldised eeldused, kuna ühesuguste dokumentide avalikustamise taotluste suhtes saab kohaldada sarnaseid üldist laadi kaalutlusi (vt eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 116 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Mis puudutab riigiabi järelevalvemenetlust ja kontrollimenetlust ettevõtjate koondumiste üle, siis on Euroopa Kohus leidnud, et sellised üldised eeldused võivad tuleneda vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrusest (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ] artikli [88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), ja nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrusest (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (parandatud versioon EÜT 1990, L 257, lk 13; ELT eriväljaanne 08/01, lk 31), mis reguleerivad konkreetselt riigiabi valdkonda ja ettevõtjate koondumist ning sisaldavad abi või ettevõtjate koondumise uurimis‑ ja järelevalvemenetluses saadud teabe ja dokumentidega tutvumist käsitlevaid sätteid (vt selle kohta eespool punktis 12 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, punktid 55–57, ja eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punktid 117 ja 118).
37 Tuleb järeldada, et sellised üldised eeldused on kohaldatavad ka EÜ artikli 81 rakendamise menetluse suhtes, kuna õigusnormid, mis reguleerivad seda menetlust, näevad samuti ette ranged reeglid menetluse käigus saadud või koostatud teabe töötlemiseks (vt analoogia alusel eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 118).
38 Määruse nr 1/2003 artikli 27 lõige 2 ja artikli 28 lõige 1 ning komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb [EÜ] artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81), artiklid 8 ja 15 reguleerivad nimelt kitsendavalt teabe kasutamist EÜ artiklitega 81 ja 82 ette nähtud konkurentsinormide rakendamise menetluse raames, piirdudes toimikuga tutvumise võimaldamisel osalistega, kellele komisjon on saatnud vastuväiteteatise, ja olenevalt asjaoludest kaebuse esitajatega, välja arvatud juhul, kui asjaomastel ettevõtjatel on õigustatud huvi, et nende ärisaladusi ei avalikustataks, ning nõudes, et teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks see on kogutud, ning et ei avalikustataks teavet, mis oma olemuselt on hõlmatud ametisaladusega.
39 Neil tingimustel võib üldine õigus tutvuda määruse nr 1049/2001 alusel nende dokumentidega, mida komisjon ja menetlusosalised või kolmandad isikud EÜ artikli 81 rakendamise menetluse käigus vahetavad, esiteks kahjustada tasakaalu, mida liidu seadusandja soovis määrusega nr 1/2003 tagada asjaomaste ettevõtjate kohustuse vahel edastada komisjonile võimalik et tundlikku äriteavet ja tugevdatud kaitse tagamise vahel sellele teabele, mida ameti- ja ärisaladusena nii komisjonile edastati (vt analoogia alusel eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 121).
40 Teiseks, kui teised isikud peale nende, kellele on antud õigus tutvuda toimikuga EÜ artikli 81 rakendamise menetlust käsitlevate õigusnormide alusel, saaksid sellise menetluse dokumentidega tutvuda määruse nr 1049/2001 alusel, siis seataks nende õigusnormidega kehtestatud kord kahtluse alla (vt analoogia alusel eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 122).
41 Peale selle tuleb teabe puhul, mille komisjon on EÜ artikli 81 rakendamise menetluse käigus leebema kohtlemise teatise alusel kogunud, nentida, et selle teabe avalikustamine võib leebema kohtlemise võimalikke taotlejaid heidutada teatise alusel avaldusi tegemast. Nad võiksid nimelt sattuda halvemasse olukorda kui ettevõtjad, kes osalesid kartellis ega teinud uurimise käigus koostööd või ei teinud nii tihedat koostööd.
42 Seega tuleb möönda, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandite tõlgendamiseks on olemas üldine eeldus, mille kohaselt komisjoni poolt EÜ artikli 81 rakendamise menetluse raames saadud dokumentide avalikustamine põhimõtteliselt kahjustab nii liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kui ka sellises menetluses osalevate ettevõtjate ärihuve (vt analoogia alusel eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 123).
43 Võttes arvesse EÜ artikli 81 rakendamise menetluse raames kaitstud huvide olemust, tuleb tõdeda, et eelmises punktis tehtud järeldus kehtib sõltumata sellest, kas dokumentidega tutvumise taotlus puudutab juba lõpetatud või alles käimasolevat menetlust. Menetluses osalevate ettevõtjate äritegevust puudutava tundliku teabe avalikustamine võib nimelt kahjustada nende ärihuve, sõltumata sellest, kas EÜ artikli 81 rakendamise menetlus on pooleli. Lisaks võib avaldamise väljavaade pärast menetluse lõppu kahjustada ettevõtjate koostöövalmidust siis, kui menetlus käib (vt analoogia alusel eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 124).
44 Ühtlasi tuleb rõhutada, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 sõnastuse kohaselt võivad ärihuve puudutavad või tundlike dokumentidega seotud erandid olla kohaldatavad 30 aasta jooksul või vajadusel isegi sellest ajavahemikust pikema aja jooksul (eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 125).
45 Lõpuks ei välista eespool käsitletud üldine eeldus võimalust tõendada, et antud dokument, mille avalikustamist taotletakse, ei kuulu selle eelduse alla või et dokumendi avalikustamine on põhjendatud ülekaalukates üldistes huvides määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel (eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, punkt 126).
46 Eeltoodust lähtudes tuleb läbi vaadata kaebused, mille Madalmaade Kuningriik on käsitletavate väidete raames sisuliselt esitanud.
47 Alustuseks väidab Madalmaade Kuningriik, et mõiste „ärihuvi” alla määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses kuuluvad ainult seaduses sätestatud ja õigustatud ärihuvid, mistõttu on välistatud kartellis osalejate ärihuvid ja ärihuvi, mille põhjal ei saa nõuda kahju hüvitamist liidu õiguse rikkumise tõttu. Madalmaade Kuningriik lisab, et neil asjaoludel ei kuulu esiteks kartelli ülesehitamise huvid niikuinii ärihuvide kaitse alla ja teiseks ei teki antud juhul vähimatki ärihuvide tegeliku kahjustamise ohtu, kuna kõik bituumenitarnijad osalesid kartellis ja sellel turul ei olnud kõnealuse rikkumise toimepanemise kestel tegelikku konkurentsi.
48 Selles küsimuses olgu kõigepealt märgitud, et nagu komisjon õigesti väidab, ei ole määruses nr 1049/2001 ega määruses nr 1/2003 sätestatud, et ettevõtja osalemine konkurentsieeskirjade rikkumises ei luba komisjonil tugineda selle ettevõtja ärihuvide kaitsele, et rikkumisega seotud teabe ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest keelduda.
49 Hoopis vastupidi, määruse nr 1/2003 artikli 28 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et artiklite 17–22 kohaselt kogutud teavet võib kasutada ainult sel eesmärgil, milleks see koguti, ning et komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused, nende ametnikud, teenistujad ja teised kõnealuste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad ei tohi avalikustada selle määruse alusel saadud või vahetatud teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, ning see asjaolu näitab, et kõnealuse rikkumisega seotud teavet põhimõtteliselt võib ja lausa tuleb pidada konfidentsiaalseks.
50 Seda järeldust kinnitab muu hulgas asjaolu, et vastuväiteteatise saanud ettevõtjate õigus tutvuda komisjoni toimikuga on määruse nr 1/2003 artikli 27 lõike 2 alusel piiratud tingimusega, et võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi, ja see õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele. See tähendab, et liidu seadusandja otsustas pakkuda teatud kaitset nii EÜ artikli 81 kui ka EÜ artikli 82 rakendamise menetluses osalevate ettevõtjate ärihuvidele isegi olukorras, kus see huvi võib olla osaliselt vastuolus ettevõtjate kaitseõigustega.
51 Järgmiseks on kindlasti vaja toonitada, nagu osutab Madalmaade Kuningriik, et Üldkohus on selgitanud, et konkurentsiõiguse rikkumise eest komisjoni poolt trahvitud ettevõtja huvi, et etteheidetud rikkumise üksikasju ei avalikustataks avalikkusele, ei vääri erilist kaitset, arvestades esiteks avalikkuse huvi saada võimalikult laiaulatuslikult teada komisjoni tegevuse põhjuseid, ettevõtjate huvi teada, millise tegevuse eest võidakse neile määrata karistusi, ning rikkumise tõttu kahju kannatanud isikute huvi saada teada üksikasju, et vajaduse korral esitada nõudeid karistatud ettevõtjate vastu, ning arvestades selle ettevõtja võimalust antud otsus kohtulikult vaidlustada (Üldkohtu 12. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑474/04: Pergan Hilfsstoffe für industrielle Prozesse vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑4225, punkt 72).
52 Üldkohus on siiski rõhutanud ka vajadust austada asjaomaste ettevõtjate mainet ja väärikust, kuni neile ei ole määratud lõplikku karistust, ja on seega leidnud, et teatud olukorras tuleb komisjoni järeldusi pidada avalikkuse jaoks konfidentsiaalseks ja seega oma laadilt ametisaladusega hõlmatuks (eespool punktis 51 viidatud kohtuotsus Pergan Hilfsstoffe für industrielle Prozesse vs. komisjon, punkt 78). Ent tuleb märkida, et kui vaidlusaluse teabega tutvumise taotlus esitati, oli Üldkohtus pooleli mitu hagimenetlust bituumeniotsuse tühistamise nõudes (kohtuasi T‑358: Wegenbouwmaatschappij J. Heijmans vs. komisjon, milles on tehtud Üldkohtu 4. juuli 2008. aasta määrus, mida kohtulahendite kogumikus ei avaldata; mitu kohtuasja, mis on lahendatud Üldkohtu 27. septembri 2012. aasta otsustega: kohtuasi T‑343/06: Shell Petroleum jt vs. komisjon; kohtuasi T‑344/06 Total vs. komisjon; kohtuasi T‑347/06: Nynäs Petroleum ja Nynas Belgium vs. komisjon; kohtuasi T‑348/06 Total Nederland vs. komisjon; kohtuasi T‑351/06. Dura Vermeer Groep vs. komisjon; kohtuasi T‑352/06 Dura Vermeer Infra vs. komisjon; kohtuasi T‑353/06: Vermeer Infrastructuur vs. komisjon; kohtuasi T‑354/06: BAM NBM Wegenbouw ja HBG Civiel vs. komisjon; kohtuasi T‑355/06 Koninklijke BAM Groep vs. komisjon; kohtuasi T‑356/06: Koninklijke Volker Wessels Stevin vs. komisjon; kohtuasi T‑357/06: Koninklijke Wegenbouw Stevin vs. komisjon; kohtuasi T‑359/06: Heijmans Infrastructuur vs. komisjon; kohtuasi T‑360/06: Heijmans vs. komisjon; kohtuasi T‑361/06: Ballast Nedam vs. komisjon; kohtuasi T‑362/06: Ballast Nedam Infra vs. komisjon ning kohtuasi T‑370/06: Kuwait Petroleum jt vs. komisjon), nii et selles otsuses nimetatud ettevõtjatele ei olnud veel määratud lõplikku karistust.
53 Peale selle ei saa eespool punktis 51 viidatud kohtupraktikat arvestades järeldada, et kogu teave, mis puudutab rikkumise üksikasju, ei ole avalikkuse jaoks konfidentsiaalne. Kohtupraktikat tuleb tõlgendada, lähtudes komisjoni õiguspärasest eesmärgist kooskõlas määruse nr 1/2003 artikli 27 lõikega 2 avalikustada ja kasutada teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks, samuti üldisest huvist mõista põhjusi, miks komisjon oma otsuse vastu võttis. Nende huvide hulka kuuluvad majandustegevuses osalejate ja väljaselgitamisel oleva rikkumise tõttu võimalike kannatanute huvid, mis puudutavad vastavalt tegevust, mida komisjon pidas keelatuks, ja üksikasju, mis on vajalikud siseriikliku kohtu kaudu hüvitise nõudmiseks vastutavatelt ettevõtjatelt.
54 Ent käesolevas asjas Madalmaade Kuningriik ei väida, et bituumeniotsuse avalik versioon ei võimalda mõista põhjusi, miks komisjon selle otsuse vastu võttis. Madalmaade Kuningriik ei väida ka seda, et majandustegevuses osalejad ei saa selle versiooni lugemise põhjal kindlaks teha, millise tegevusega bituumeniotsuses nimetatud ettevõtjad panid toime liidu konkurentsieeskirjade rikkumise ja mille eest neile karistused määrati.
55 Mis puutub bituumeniotsuses käsitletava rikkumise tõttu võimalike kannatanute huvidesse, siis võimaldab otsuse avalik versioon kindlaks teha vastutavad ettevõtjad, rikkumise laadi ja kestuse ning hulgaliselt üksikasju, mis võimaldavad sisuliselt mõista, kuidas see toimus. Seega saavad isikud, kes leiavad, et kartell on kahjustanud nende huve, selle versiooni lugemise põhjal pöörduda pädeva siseriikliku kohtu poole.
56 Selles osas tuleb märkida, et nõue, mille kohaselt kõik konkurentsimenetlusega seotud dokumendid peab taotlejale edastama ainuüksi põhjusel, et ta kavatseb esitada kahju hüvitamise hagi, ei ole selle taotleja hüvitise saamise õiguse tegeliku kaitse tagamiseks vajalik, kuna on ebatõenäoline, et kahju hüvitamise hagi peab põhinema kõigil selle menetluse toimiku materjalidel. Pealegi võiks selline nõue viia muude õiguste rikkumiseni, mis on liidu õigusega antud eeskätt asjaomastele ettevõtjatele – nagu õigus ametisaladuse või ärisaladuse kaitsele – või asjaomastele isikutele – nagu õigus isikuandmete kaitsele. Lõpuks võib selline laialdane juurdepääs kahjustada ka üldisi huve nagu konkurentsiõigusrikkumiste eest karistamise poliitika tõhusus, kuna see võib pärssida EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumisega seotud isikute tahet teha konkurentsiametiga koostööd (vt selle kohta Euroopa Kohtu 14. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑360/09: Pfleiderer, EKL 2011, lk I‑5161, punkt 27).
57 Lõpetuseks tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud bituumeniotsus lõplik, samas kui Madalmaade Kuningriigi kaebus põhineb sisuliselt kinnitust leidnud rikkumise esinemisel, millega oleks põhjendatud see, et asjaomastel ettevõtjatel ei ole rikkumisega seonduvalt enam ühtki kaitset väärivat ärihuvi.
58 Eeltoodust tuleneb, et käesolev väide tuleb tagasi lükata.
59 Teiseks väidab Madalmaade Kuningriik, et bituumeniotsuse konfidentsiaalse versiooniga tutvumise taotlus ei puuduta dokumente, millel otsus põhineb, vaid ainult konfidentsiaalseid lõike, mille komisjon ise nende dokumentide alusel on sõnastanud. Madalmaade Kuningriigi sõnul ei tohiks lõikudele, mida ei saa pidada konkreetse menetlusosalise esitatud teabeks, või ka kartelli toimimist käsitlevale teabele kohaldada uurimist kaitsvat erandit.
60 Selles osas tuleb kõigepealt toonitada, nagu komisjon sisuliselt väidab, et kuigi Madalmaade Kuningriigi dokumentidega tutvumise taotlus ei puuduta dokumente, mille komisjon on uurimise käigus kogunud, vaid käsitleb bituumeniotsuse teatavaid lõike, mis on nende dokumentide alusel sõnastatud, ei välista see asjaolu määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taandega uurimise eesmärkide kaitseks ette nähtud erandi kohaldamist nende lõikude suhtes. See säte kaotaks nimelt täielikult oma kasuliku mõju, kui sätte kohaldamine oleks piiratud liidu institutsiooni poolt läbi viidud uurimise käigus kogutud dokumentidega ja kui seda ei saaks rakendada, et keelata juurdepääs dokumendiosadele, mille institutsioon on hiljem sõnastanud ja mis sisaldavad kaitstud dokumentidest pärinevat teavet.
61 Seejärel tuleb tagasi lükata Madalmaade Kuningriigi väide, et kartelli toimimist käsitlevale teabele ei tohiks kohaldada uurimist kaitsvat erandit, arvestades esiteks asjaolu, et see väide on täiesti tõendamata, ja teiseks eespool punktides 48–56 esitatud mõttekäiku.
62 Seetõttu tuleb käesolev väide tagasi lükata.
63 Kolmandaks väidab Madalmaade Kuningriik, et uurimist kaitsev erand on kohaldatav ainult sel ajavahemikul, mil uurimine on pooleli, samas kui dokumentidega tutvumise taotlus on esitatud pärast bituumeniotsuse vastuvõtmist.
64 Arvestades eespool punktis 43 esitatud seisukohti, ei saa selle väitega nõustuda. Nagu komisjon õigesti märgib, ei saanud uurimist, mis lõppes bituumeniotsuse vastuvõtmisega, vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal pidada täielikult lõpetatuks, kuna mitu kohtumenetlust – nagu on osutatud eespool punktis 52 – oli Üldkohtus pooleli ajal, mil esitati vaidlusaluse teabega tutvumise taotlus. Seega sõltuvalt kohtumenetluse tulemustest oleks komisjon võib-olla pidanud asja veel menetlema, et võtta vastu uus otsus EÜ artikli 81 rikkumiste kohta, mida käsitleb bituumeniotsus.
65 Seega tuleb käesolev väide samuti tagasi lükata.
66 Neljandaks väidab Madalmaade Kuningriik sisuliselt, et kui komisjon kohaldas kogu vaidlusaluse teabe suhtes niihästi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taandega ärihuvide kaitseks ette nähtud erandit kui ka määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taandega liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitseks ette nähtud erandit, ei ole ta kummalgi juhul vastava teabe konfidentsiaalsust täpsemalt põhistanud, kuigi see teave oli erinev. Madalmaade Kuningriigi sõnul oleks komisjon kooskõlas kohtupraktikaga pidanud individuaalse hindamise põhjal täpselt osutama, millist laadi teabe avalikustamisest keelduti, ja esitama keeldumise põhjused.
67 Selles osas tuleb esile tõsta, et vaidlusalune teave on kogutud uurimise käigus, mis lõppes bituumeniotsuse vastuvõtmisega ja mida – nagu on selgitatud eespool punktis 64 – ei saanud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise alal pidada täielikult lõpetatuks. Teave sisaldab bituumeniotsuses käsitletava kartelli ülesehituse ja toimimise üksikasju, EÜ artikli 81 rikkumises osalenud ettevõtjate konkreetset panust ja nende töötajate isiklikku panust ning viimaseks asjaomaseid turutingimusi. Bituumeniotsuse avaliku versiooni lugemisel ilmneb, et komisjoni otsus käsitada seda teavet konfidentsiaalsena tuleneb teabe individuaalsest hindamisest. Nimelt on selles versioonis konfidentsiaalsena käsitatav teave otsuse tekstist üksikute osade kaupa kustutatud. Ent bituumeniotsuse avaliku versiooni põhjal on võimalik piisava täpsusega mõista põhjusi, miks komisjon keeldus kustutatud teabe avalikustamisest.
68 Arvestades eespool punktides 30–45 esitatut, võis komisjon selles kontekstis leida, et vaidlusalune teave on hõlmatud üldise eeldusega, mille kohaselt komisjoni poolt EÜ artikli 81 rakendamise menetluse raames kogutud dokumentide avalikustamine põhimõtteliselt kahjustab nii uurimise eesmärkide kui ka sellises menetluses osalevate ettevõtjate ärihuvide kaitset.
69 Järelikult tuleb vaidlustatud otsuse põhistust, mis sisuliselt rajaneb sellel eeldusel, pidada piisavaks.
70 Käesolev väide tuleb seega tagasi lükata.
71 Viiendaks väidab Madalmaade Kuningriik lõpetuseks, et komisjon ei ole põhistanud, miks ei võimaldata tutvuda joonealuste märkusega nr 7–12, mis on seotud bituumeniotsuse põhjendustega 4–6, st eespool punkti 17 esimeses taandes viidatud teabega.
72 Selles osas tuleb sedastada, et komisjon ei ole vaidlustatud otsuses esitanud põhjusi, miks neid joonealuseid märkusi ei ole avalikustatud. Ent nagu komisjon õigesti väidab, et kuigi kordustaotlus viitab bituumeniotsuse konfidentsiaalse versiooni põhjendustele 4–6, millega need joonealused märkused seonduvad, ei ole selles neid joonealuseid märkusi siiski mainitud. Kui aga Madalmaade Kuningriik kordustaotluses leidis, et bituumeniotsuse mõne lõiguga seonduvad joonealused märkused tuleks avalikustada, siis nimetas ta neid sõnaselgelt. Nii taotles ta konkreetselt tutvumist bituumeniotsuse joonealuste märkustega nr 340, 341, 343, 344, 345–349, 371–376, 489 ja 519–521. Seega tuleb järeldada, et komisjon võis kordustaotlust lugedes mõista, et see ei käsitle bituumeniotsuse joonelauseid märkusi nr 7–12, mistõttu vaidlustatud otsus ei pidanud tingimata sisaldama põhistust, miks otsustati jätta need joonelaused märkused avalikustamata.
73 Seega tuleb käesolev väide samuti tagasi lükata.
74 Kõigist eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et esimene ja teine väide tuleb tagasi lükata.
Kolmas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimast lõiku, kuna vaidlusaluse teabe avalikustamine on ülekaalukates üldistes huvides põhjendatud
75 Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimasest lõigust nähtub, et liidu institutsioonid ei keeldu dokumenti väljastamast, kui selle avalikustamine on põhjendatud ülekaalukates üldistes huvides, isegi kui see võiks – nagu antud juhul – kahjustada konkreetsete füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide või liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärkide kaitset.
76 Nagu kirjeldab eespool punkt 7, leidis komisjon vaidlustatud otsuses, et kordustaotlus ei sisalda argumente, mis võiksid ülekaalukat üldist huvi tõendada, kuna huvi, millele Madalmaade Kuningriik selles osas tugineb ja mis tuleneb sellest, et bituumeniotsuse konfidentsiaalset versiooni on tarvis hagi ettevalmistamiseks otsuses nimetatud ettevõtjatelt kahju hüvitamise nõudes, on erahuvi.
77 Madalmaade Kuningriik väidab, et see järeldus on ekslik. Ta leiab, et tsiviilhagidel on tähtis osa EÜ artiklite 81 ja 82 rakendamisel, ning tuletab meelde, et tema ei ole eraisik, vaid tegemist on liikmesriigiga, kes vastutab Madalmaade riigikassa juhtimise ja riigi finantshuvide teenimise eest, mistõttu ta nõuab hüvitist tekitatud kahju eest. Lõpuks on eraõiguslik kahju hüvitamise hagi ainus võimalus, mis Madalmaade Kuningriigil on, et kohustada järgima liidu õigust siseriiklikus õiguskorras, täites talle EÜ artikliga 10 pandud koostöökohustust.
78 Komisjon vaidleb nendele argumentidele vastu.
79 Olgu märgitud, et igal isikul on õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mis talle on tekitatud konkurentsi piirata või kahjustada võiva tegevuse tagajärjel (Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑453/99: Courage ja Crehan, EKL 2001, lk I‑6297, punktid 24 ja 26; 13. juuli 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑295/04–C‑298/04: Manfredi jt, EKL 2006, lk I‑6619, punktid 59 ja 61, ning eespool punktis 56 viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punkt 28). Selline õigus tugevdab nimelt liidu konkurentsieeskirjade tõhusust ja aitab vältida kokkuleppeid või tegevusi – sageli salajasi –, mis võivad konkurentsi piirata või kahjustada. Seda eesmärki teenides aitab kahju hüvitamise hagide lahendamine siseriiklikes kohtutes märkimisväärselt kaasa tõhusa konkurentsi säilitamisele liidus (vt eespool viidatud kohtuotsus Courage ja Crehan, punkt 27, ja eespool punktis 56 viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punkt 29).
80 Kohtupraktikast nähtub siiski esiteks, et küsimus, kas dokument on isikule tühistamishagi ettevalmistamiseks vajalik, on hagi läbivaatamisel käsitletav küsimus, ja teiseks, et isegi kui eeldada, et see vajadus ilmneb, ei võeta seda arvesse määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 sätestatud huvide tasakaalu hindamisel seoses dokumendiga tutvumise taotlusega (vt selle kohta analoogia alusel Üldkohtu 26. aprilli 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑110/03, T‑150/03 ja T‑405/03: Sison vs. nõukogu, EKL 2005, lk II‑1429, punkt 55).
81 Tuleb tõdeda, et eelmises punktis viidatud kohtupraktika on kohaldatav ka dokumentide ja teabega tutvumise taotluste suhtes, mis on esitatud määruse nr 1049/2001 alusel, kui dokumendid ja teave võivad osutuda tarvilikeks kahju hüvitamise hagi seisukohast.
82 Esiteks on nimelt kahju hüvitamise hagi menetleva pädeva siseriikliku kohtu ülesanne otsustada, milline on vaidluse lahendamiseks tõendite ja asjassepuutuvate dokumentide esitamise kord vastavalt kehtivale õigusele.
83 Selles kontekstis võib siseriiklik kohus paluda komisjonilt koostööd, mis tema hinnangul on tarvilik, kaasa arvatud teabe ja dokumentide esitamise asjus. Nii võivad liikmesriikide kohtud määruse nr 1/2003 artikli 15 lõike 1 sõnastuse kohaselt asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rakendamise menetluste puhul paluda komisjonil edastada neile tema valduses olev teave või esitada oma arvamus liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisega seotud küsimuste kohta.
84 Teiseks huvi, mis tuleneb võimalusest saada hüvitist liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest, tuleb pidada erahuviks – nagu komisjon on vaidlustatud otsuses märkinud – vaatamata sellele, millist tähtsust võivad kahju hüvitamise hagid omada tõhusa konkurentsi säilitamiseks liidus. Selles osas tuleb täheldada, et üldist huvi selle vastu, et tee-ehitusel kasutatava bituumeni Madalmaade turul tegutseva kartelli suhtes kohaldataks konkurentsiõigust, on komisjon juba järginud, kui ta sel eesmärgil bituumeniotsuse vastu võttis.
85 Seda järeldust ei saa kummutada asjaoluga, et Madalmaade Kuningriik on liikmesriik.
86 Nimelt tegi Madalmaade Kuningriik ise otsuse taotleda vaidlusaluse teabega tutvumist määruse nr 1049/2001 alusel. Ent see määrus, vastavalt artikli 2 lõike 1 sõnastusele, annab institutsioonide dokumentidega tutvumise õiguse kõigile liidu kodanikele ning kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, kehtestamata erinevaid eeskirju olenevalt sellest, millise taotlejaga on tegemist.
87 Käesolev väide tuleb seega tagasi lükata.
88 Kuna esiteks leidis komisjon vaidlustatud otsuses, et eespool punkti 17 kaheksandas taandes viidatud teave on hõlmatud eranditega õigusest tutvuda dokumentidega, mis on ette nähtud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes ning puudutavad vastavalt ettevõtjate ärihuvide ja uurimise eesmärkide kaitset, ning teiseks kolm eelmist väidet, mille raames hageja sisuliselt väidab, et erandite kohaldamine antud juhul oli ekslik, on tagasi lükatud, siis ei ole vaja läbi vaadata neljandat väidet, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b selles osas, milles komisjon leiab, et eespool punkti 17 kaheksandas taandes viidatud teave on hõlmatud isikupuutumatust kaitsva erandiga.
Viies väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna komisjon ei võimaldanud vaidlusaluse teabega osaliselt tutvuda
89 Madalmaade Kuningriik väidab, et kui eeldada, et bituumeniotsuse teatud osad kuuluvad tõepoolest erandite alla õigusest tutvuda dokumentidega, tuleb otsuse muud osad ikkagi avalikustada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 alusel. Ühtlasi oleks komisjon proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt pidanud kontrollima, kas leidus vähem koormavaid meetmeid kui dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata jätmine. Müügiväärtuste ja turuosade esitamine vahemikke kasutades oleks näiteks võimaldanud avalikustada osa taotletavast teabest.
90 Komisjon vaidleb Madalmaade Kuningriigi argumentidele vastu.
91 Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 kohaselt tuleb juhul, kui üks või mitu selles artiklis viidatud eranditest hõlmab ainult osa taotletavast dokumendist, avalikustada dokumendi ülejäänud osad. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb liidu institutsioonide dokumentidega osalise tutvumise võimaldamist hinnata proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes (vt selle kohta Euroopa Kohtu 6. detsembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑353/99 P: nõukogu vs. Hautala, EKL 2001, lk I‑9565, punktid 27 ja 28).
92 Eelmises punktis osundatud sätte sõnastusest endast tuleneb, et institutsioon on kohustatud kontrollima, kas taotluses viidatud dokumentidega saab võimaldada tutvuda osaliselt, piirates võimaliku keeldumise ulatust vaid andmetega, mis kuuluvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 6 sätestatud erandite kohaldamisalasse. Institutsioon peab võimaldama tutvuda osaga dokumendist, kui eesmärk, mida ta dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumisega taotleb, on saavutatav juhul, kui institutsioon piirduks nende lõikude kustutamisega, mis võivad kahjustada kaitstavat üldist huvi (Üldkohtu 25. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑264/04: WWF European Policy Programme vs. nõukogu, EKL 2007, lk I‑911, punkt 50, vt selle kohta ka eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus nõukogu vs. Hautala, punkt 29).
93 Niisiis tuleb esiteks toonitada, et käesoleval juhul bituumeniotsuse avalikku versiooni avaldades võimaldas komisjon konkreetselt otsusega osaliselt tutvuda, keeldudes hiljem Madalmaade Kuningriigi taotlusel vaid nende bituumeniotsuse osadega tutvumise võimaldamisest, mida ta – nagu nähtub kõigist eespool esitatud kaalutlustest – võis põhjendatult pidada hõlmatuks eranditega, mis on sätestatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes ning puudutavad vastavalt füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide ning liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärkide kaitset.
94 Teiseks tuleb asuda seisukohale, et erinevalt sellest, mida Madalmaade Kuningriik sisuliselt väidab, ei nõua määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 6, et dokumentidega tutvumise taotluse saanud liidu institutsioonid asendaksid dokumendi need osad, mille avalikustamine on määruses ette nähtud erandite alusel õiguspäraselt keelatud, vahemikega, kui tegu on arvandmetega.
95 Käesolev väide tuleb seega tagasi lükata.
Kuues väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 7, kuna määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandite kohaldamine ei olnud enam põhjendatud, kui arvestada ajavahemikku, mida vaidlusalune teave puudutab
96 Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 7 sätestab:
„Lõigetes 1–3 sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad erandid ja mis käsitlevad eraelu puutumatust või ärihuve, ning tundliku sisuga dokumentide puhul võib vajaduse korral jätkata erandi kohaldamist ka pärast selle tähtaja lõppu.”
97 Madalmaade Kuningriik väidab, et komisjon ei ole kontrollinud, kas määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandite kohaldamine oli ikka veel põhjendatud, arvestades seda, et vaidlusalune teave oli 6–14 aastat vana ja käsitles keelatud tegevust ega olnud tänapäeval a priori enam aktuaalne.
98 Komisjon vaidleb Madalmaade Kuningriigi argumendile vastu.
99 Selles osas tuleb toonitada, et nagu tuleneb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 sõnastusest endast ja nagu on rõhutatud kohtupraktikas (vt eespool punkt 44), võib selles sättes nimetatud erandeid kohaldada 30 aasta jooksul, vajaduse korral ka pärast selle tähtaja lõppu, kui tegemist on nimelt ärihuve kaitsva erandiga.
100 Käesoleval juhul on osa vaidlusalusest teabest saadud dokumentidest, mis võivad pärineda 1990‑ndate aastate algusest. Igal juhul on kogu teave alla 30 aasta vana ja moodustab osa komisjoni otsusest, mis on vastu võetud vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist käesolevas asjas. Pealegi, nagu on märgitud eespool punktis 64, ei saanud uurimist, mis lõppes bituumeniotsuse vastuvõtmisega, vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal pidada täielikult lõpetatuks. Lõpuks ei vaidlusta Madalmaade Kuningriik põhistatult komisjoni kinnitust, et bituumeniotsuses käsitletavad turud Madalmaades olid väga stabiilsed. Seega võis isegi suhteliselt vana teave säilitada oma kaubandusliku tähtsuse.
101 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb käesolev väide tagasi lükata.
Seitsmes väide, et – pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet – on rikutud EÜ artiklit 10
102 Madalmaade Kuningriigi sõnul ei tohi määruse nr 1049/2001 kohaldamine minna vastuollu esmase õiguse ega liidu õiguse üldpõhimõtetega. EÜ artikli 10 kohaselt on liikmesriikidel ja institutsioonidel vastastikune kohustus teha lojaalset koostööd. Proportsionaalsuse põhimõte on sel juhul asjassepuutuv, kuna EÜ artikkel 10 jätab teabevahetuse võimaluse ja kuigi see menetlus ei lähe nii kaugele kui avalikustamine, võib see siiski puudutada teavet, mida ei ole üldsusele teatavaks tehtud.
103 Komisjoni sõnul võttis Madalmaade Kuningriik bituumeniotsusega tutvumise taotluse aluseks sõnaselgelt ja eranditult vaid määruse nr 1049/2001 ega ole esitanud teabetaotlust EÜ artikli 10 alusel. Vaidlustatud otsuse põhjendatuse küsimuses tuleb kindlaks teha üksnes see, kas komisjon rakendas õigesti määruse nr 1049/2001 sätteid. Seega on kõnealune väide vastuvõetamatu.
104 Kui eeldada, et väide on vastuvõetav, ei ole komisjoni sõnul antud juhul tegemist teabega, mida Madalmaade Kuningriik vajab liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, vaid teabega, mida see riik soovib saada, et valmistada ette tsiviilkohtule esitatav eraõiguslik kahju hüvitamise hagi. EÜ artikkel 10 ei saa järelikult anda selle teabega tutvumise õigust. Juhul kui leitakse, et siseriiklikul tasandil esitatud kahju hüvitamise nõue aitab kaasa EÜ artiklite 81 ja 82 rakendamisele, siis on komisjon seisukohal, et taotletava teabe konfidentsiaalsust ei oleks võimalik tagada ja seega võiks jätta taotluse rahuldamata.
105 EÜ artikkel 10 sätestab:
„Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või [liidu] institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa [liidu] eesmärkide saavutamisele.
Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.”
106 See artikkel sätestab lojaalse koostöö kohustuse, mis kehtib nii liikmesriikide kui ka liidu institutsioonide suhtes. Nad peavad püüdma luua konstruktiivset dialoogi, mis hõlbustab liidu õiguse rakendamist aluslepingutega ette nähtud pädevuse jaotuse raames.
107 Sellegipoolest, ilma et oleks vaja otsustada, kas käesolev väide on vastuvõetav, tuleb rõhutada, et nagu on märgitud eespool punktis 86, otsustas Madalmaade Kuningriik esitada bituumeniotsuse konfidentsiaalsete lõikudega tutvumise taotluse määruse nr 1049/2001 alusel. Menetluse valik on siduv nii Madalmaade Kuningriigile kui komisjonile, mõlemad pooled on kohustatud täitma selle määrusega seatud nõudeid. Komisjon ei saanud seega ei määrusega ette nähtud menetlusest ega dokumentidega tutvumise õiguse eranditest kõrvale kalduda ainuüksi asjaolu tõttu, et taotluse esitajaks oli liikmesriik. Määrus nr 1049/2001 ei anna dokumentidega tutvumist taotlevale liikmesriigile tõesti mingit eristaatust, mistõttu ta peab alluma samadele määrusega ette nähtud piirangutele nagu teisedki taotlejad. Lojaalse koostöö kohustuse automaatne kohaldamine selles kontekstis tähendaks liikmesriikidele eristaatuse andmist, mida liidu seadusandja ei ole erinevate asjassepuutuvate seadusandlike aktide sõnastamisel kavatsenud teha.
108 Seega tuleb tagasi lükata väide, et on rikutud EÜ artiklit 10, ning sellest tulenevalt jätta hagi tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
109 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Madalmaade Kuningriik on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele välja Madalmaade Kuningriigilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Madalmaade Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
Kanninen | Soldevila Fragoso | Berardis |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. septembril 2013 Luxembourgis.
Allkirjad
Sisukord
Faktilised asjaolud
Menetlus ja poolte nõuded
Õiguslik käsitlus
Hagi ese
Sisulised küsimused
Sissejuhatavad märkused
Esimene ja teine väide, et on rikutud vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest ja kolmandat taanet ning põhjendamiskohustust, kuna komisjon leidis, et vaidlusalune teave on hõlmatud nimetatud sätetega ette nähtud eranditega õigusest tutvuda dokumentidega, ega selgitanud põhjust, miks bituumeniotsuse joonealuseid märkusi nr 7–12 ei edastatud
Kolmas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimast lõiku, kuna vaidlusaluse teabe avalikustamine on ülekaalukates üldistes huvides põhjendatud
Viies väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna komisjon ei võimaldanud vaidlusaluse teabega osaliselt tutvuda
Kuues väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 7, kuna määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandite kohaldamine ei olnud enam põhjendatud, kui arvestada ajavahemikku, mida vaidlusalune teave puudutab
Seitsmes väide, et – pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet – on rikutud EÜ artiklit 10
Kohtukulud