Language of document :

17. aprillil 2007 esitatud hagi - Siemens und VA TECH Transmission & Distribution versus. komisjon

(Kohtuasi T-122/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Siemens Aktiengesellschaft Österreich (Viin, Austria) und VA TECH Transmission & Distribution GmbH ja Co. KEG (Viin, Austria), (esindajad: Rechtsanwälte H. Wollmann ja F. Urlesberger)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

Tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 1 niivõrd, kuivõrd seal süüdistatakse hagejaid ajavahemikus 20. septembrist 1998 kuni 13. detsembrini 2000, 1. aprillist 2002 kuni 9. oktoobrini 2002 ja 21. jaanuarist 2004 kuni 11. maini 2004 EÜ artikli 81 ja/või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 rikkumises;

tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 2 hagejaid puudutavas osas;

teise võimalusena vähendada otsuse artikli 2 punktis 1) hagejatele määratud rahatrahvi suurust nii, et see ei ületaks 1 980 000 eurot;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad vaidlustavad komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta otsuse K (2006) 6762 (lõplik) asjas COMP/F/38.899 - gaasisolatsiooniga jaotlad. Vaidlustatud otsusega määrati hagejatele ja teistele ettevõtjatele rahatrahv EÜ artikli 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 rikkumise eest. Komisjoni arvates osalesid hagejad terves reas kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevuses "gaasisolatsiooniga jaotlate" valdkonnas.

Oma hagi põhjenduseks väidavad hagejad kõigepealt, et rikutud on EÜ artikli 81 lõiget 1, määruse (EÜ) nr 1/20031 artiklit 23. Siinkohal väidavad nad, et VA TECH Transmission & Distribution GmbH ja Co. KEG'le määratud rahatrahv on teistele ettevõtjatele määratud rahatrahvidega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Pealegi rikub see, kuidas komisjon on püüdnud rahatrahvi kogusummat üksikute äriühingute vahel ära jagada, ne bis in idem põhimõtet. Peale selle väidavad hagejad, et kostja hindas valesti rikkumise kestvust. Lisaks on komisjon ilma veenva tõendita tuvastanud, et väidetava rikkumise eesmärk või tagajärg oli 13. detsembrini 2000 ühendusesisese konkurentsi piiramine. Esimese väite lõpetuseks mainitakse, et rahatrahvi määramisel ei võetud ebaõigelt arvesse kergendavaid asjaolusid ega peatunnistaja regulatsiooni.

Teiseks väidavad hagejad, et kostja on rikkunud olulisi vorminõudeid. Siinkohal on hagejad seisukohal, et rikutud on õigust olla ära kuulatud.

____________

1 - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).