Kohtuasjad T‑537/10 ja T‑538/10

Ursula Adamowski

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse sõnamärk Fagumit ja ühenduse kujutismärk FAGUMIT – Varasem siseriiklik kujutismärk FAGUMIT – Suhteline kehtetuks tunnistamise põhjus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 3 ja artikli 165 lõike 4 punkt b

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 29. november 2012

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse laienemisega seotud sätted – Enne 1. maid 2004 taotletud või registreeritud ühenduse kaubamärk – Uues liikmesriigis enne selle liitumist taotletud või registreeritud varasema kaubamärgi õiguste alusel kehtetuks tunnistamise võimatus – Eesmärk

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 165 lõike 4 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Kaubamärgi, mille registreerimist taotles agent või esindaja oma nimel, omaniku nõusoleku puudumine – Mõiste – Kaubamärk, mis on registreeritud riigis, agent või esindaja – Hõlmamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 3)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Kaubamärgi, mille registreerimist taotles agent või esindaja oma nimel, omaniku nõusoleku puudumine – Eesmärk

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 3)

1.      Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 165 lõike 4 punkt b eesmärk on välistada võimalus, et enne 1. maid 2004 registreeritud, taotletud või omandatud ühenduse kaubamärk vaidlustatakse üksnes seetõttu, et teatud liikmesriigid ühinevad liiduga, kui seda võimalust ei olnud enne kõnealust ühinemist. Kõnealuse sätte eesmärk ei ole seega takistada kaubamärgi omanikku esitamast pärast 1. maid 2004 sellist kehtetuks tunnistamise taotlust, mida tal oli õigus esitada juba enne seda kuupäeva, nagu nimetatud määruse artikli 53 lõike 1 punkti b kohane taotlus.

(vt punkt 18)

2.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjusele saab tugineda selle määruse artikli 8 lõikes 3 nimetatud kaubamärgi omanik isegi siis, kui see kaubamärk on registreeritud riigis, mis ei ole liidu liikmesriik. Nimelt ei viita vastupidi määruse nr 207/2009 artikli 8 lõigetele 1, 2, 4 ja 5 selle artikli lõige 3 liikmesriikides registreeritud kaubamärkidele ega kaubamärkidele, mille registreeringud kehtivad sellistes liikmesriikides. Lisaks tuleb märkida, et kui kaubamärgi registreerimine ühes liikmesriigis oleks määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 3 kohaldamise tingimus, siis kattuks see säte sama artikli lõigetega 1 ja 5.

(vt punkt 19)

3.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 3 kohaldamiseks peab kaubamärgitaotleja olema või olema olnud kaubamärgiomaniku agent või esindaja; kaubamärgitaotlus olema esitatud agendi või esindaja nimel ilma omaniku nõusolekuta ning ilma, et agendi või esindaja tegevust saaks õiguspäraselt põhjendada; ning taotlus peab puudutama peamiselt identseid või sarnaseid tähiseid ja kaupu. Selle sätte eesmärk on takistada kaubamärgiomaniku agenti kaubamärki kuritarvitamast, kuna agent võib kasutada neid teadmisi ja kogemusi, mis ta on omandanud ärisuhetes kaubamärgiomanikuga, ja lõigata õigustamatult kasu kaubamärgiomaniku tehtud pingutustelt ja investeeringutelt. Mis puudutab kaubamärgiomaniku nõusolekut, millega lubatakse hagejal esitada asjaomase kaubamärgi registreerimise taotlus, siis peab see olema selge, täpne ja tingimusteta.

(vt punktid 22 ja 23)