ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)
13. juuni 2007(*)
Ühenduse kaubamärk – Kujutismärgid – Registreerimisest keeldumise absoluutsed põhjused – Eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑441/05,
IVG Immobilien AG, asukoht Bonn (Saksamaa), esindajad: advokaadid A. Okonek ja U. Karpenstein,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: G. Schneider,
kostja,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 1. septembri 2005. aasta otsuse (asi R 559/2004‑4) peale, mis puudutab kujutismärgi I ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka ja E. Moavero Milanesi,
kohtusekretär: ametnik K. Andová,
arvestades 16. detsembril 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 8. märtsil 2006 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 11. jaanuaril 2007 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 5. novembril 2002 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on alljärgnev kuningsinine kujutismärk:
3 Teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 35, 36, 37, 39, 42 ja 43 ning vastavad neis klassides alljärgnevale kirjeldusele:
– klass 35: „Omahinnaanalüüside tegemine, äritegevuse korraldamise ja juhtimise konsultatsioonid, eriti äriühingute korraldamise ja juhtimise konsultatsioonid, äritegevuse hindamine”;
– klass 36: „Rahandusanalüüsid; pangandus; võla sissenõudmine; tagatislaenud; finantskonsultatsioonid; finantsareng, tagatised; üüri- ja rendikogumine; kortermajade haldamine; kinnisvara haldamine; kinnisvara hindamine; ruumide üürimine; kapitalimahutused; põllumajandusettevõtte rent; maakleriteenused; investeeringud, varahaldus”;
– klass 37: „Ehitiste lammutamine; asfalteerimine; ehitusteave; ehitustööde juhtimine; ehitamine; puurimine; niisutusseadmete paigaldus; tehaste ehitamine; sadamaehitustööd; sadamatammide ehitus”;
– klass 39: „Kaupade tarnimine; prahtimine; kaupade ladustamine; edasitoimetajad; garaažide üürimine; ladustuskonteinerite üürimine; transport”;
– klass 42: „Arhitekti teenused, ehituskonsultatsioonid”;
– klass 43: „Teisaldatavate ehitiste üürimine.”
4 14. juuni 2004. aasta otsusega keeldus kontrollija taotletava kaubamärgi registreerimisest põhjusel, et sellel puudub kõigi registreerimise taotluses nimetatud teenustega seoses eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes.
5 Sellega seoses märkis kontrollija nimelt, et kuna sellistel lihtsakoelistel ja tavalistel märkidel nagu eraldiseisvad tähed, põhiarvud ja geomeetrilised põhikujundid puuduvad igasugused eriomased ja silmapaistvad jooned, ei ole need eristatavad. Veel leidis ta, et taotletav kaubamärk ei kanna endas niisugust eripära, mille alusel oleks sellel tavalise tähe kujutamisest olulisem ülesanne.
6 Hageja vaidlustas nimetatud otsuse ühtlustamisametis määruse nr 40/94 artiklite 59–62 alusel 5. juulil 2004 esitatud kaebusega. Oma kaebuse toetuseks väitis ta, et taotletava kaubamärgi kuju erineb tüüptähest „i” suurtähena Times New Roman kirjastiilis selle värvi ning selle tipus ja allosas asetsevate horisontaalsete ristjoonte peensuse ja pikkuse tõttu.
7 Ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda jättis 1. septembri 2005. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”), mis tehti hagejale teatavaks 19. oktoobril 2005, selle kaebuse rahuldamata.
8 Kõnealune apellatsioonikoda sedastas eelkõige järgnevat:
„[…]
9 Eristusvõimet määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses omavad märgid, mis tarbijate sihtrühma silmis näivad olevat võimelised eristama konkreetselt taotletavate kaupade ja teenuste puhul ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja omadest (vt Esimese Astme Kohtu 19. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑337/99: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Ümmargune punavalge tablett), EKL 2001, lk II‑2597, punktid 42 ja 43). Kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata esiteks seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ja teiseks seoses sellega, kuidas sihtrühm kaubamärki tajub. Määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 1 ei tee selles suhtes vahet eri liiki märkide vahel. Muidugi võib ilmneda, et sihtrühm ei taju iga liiki kaubamärke tingimata samamoodi ja et seetõttu võib teatud liiki kaubamärkide eristusvõimet olla keerulisem tõendada kui teist liiki kaubamärkide oma. See tõdemus ei saa siiski õigustada eeldust, et sellistel kaubamärkidel puudub põhimõtteliselt eristusvõime, või et need saavad eristusvõime omandada üksnes kasutamise käigus (vt direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 1 punkti b kohta Euroopa Kohtu 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑404/02: Nichols, EKL 2004, lk I‑8499, punktid 23, 24, 27 jj).
10 Taotletav kaubamärk koosneb tähest „i” suurtähena või Rooma numbrist üks Times New Roman kirjastiilis, mille kasutamine on trükitud tekstide puhul tavaline. Hageja rõhutab küll, et esitatud märgi tipus ja allosas asetsevad ristjooned on kitsamad ja pikemad kui Times New Roman standardkirjastiilis. Need väiksed erinevused ei ole siiski mõistlikult tähelepaneliku tarbija jaoks tajutavad ega ole seega asjakohased selle hindamisel, kas taotletavat kaubamärki saab registreerida. Ka sinine värv ei muuda märki I selliseks, mida saab registreerida. Teksti trükitakse tõepoolest enamasti mustana valgele põhjale. Siiski ei saa siniseks värvimine iseenesest lisada tähele või Rooma numbrile otsustavat omadust nende eristusvõime hindamisel, sest ajal, mil värviprinterid on laialt levinud, trükitakse tähti ja tekste tihti ka muudes värvides kui must. Käesolevas asjas näib olevat märgitud just tumesinine, kuna tumedatel värvidel on see eelis, et need tekitavad parima kontrasti teksti taustaga, mis on üldjuhul hele, lihtsustades nii teksti lugemist. Pealegi täidab tähe esitamine ühes põhivärvis eelkõige kaunistamise eesmärki, ega tähista selle päritolu.
11 Seega näib taotletav kaubamärk olevat kõigi teenuste osas, mille jaoks seda taotletakse, lihtsakoeline ning ilma eriliste omadusteta. Kuna puuduvad muud viited sellele, et taotletava kaubamärgi ja kindlaksmääratud ettevõtja vahel on seos, ei taju sihtrühm värvilises tähes viidet klassidesse 35, 36, 37, 39, 42 ja 43 kuuluvate teenuste kaubanduslikule päritolule. Märk, millel puudub väljenduslik väärtus, ei saa tõhusalt endast kujutada tajutavat viidet taotletavate teenuste kaubanduslikule päritolule.
[…].”
Poolte nõuded
9 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus ning kohustada ühtlustamisametit kandma taotletav kaubamärk registrisse kõigi taotletavate kaupade ja teenuste suhtes.
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt:
10 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Hageja nõuete esimese punkti vastuvõetavus
11 Ühtlustamisamet palub tunnistada vastuvõetamatuks hageja nõuete esimene punkt, millega ta palub Esimese Astme Kohtul anda korraldus taotletava kaubamärgi registreerimiseks kõigi kaupade ja teenuste suhtes, mis on märgitud kaubamärgi registreerimise taotluses.
12 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab ühtlustamisamet ühenduse kohtule ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi korral vastavalt EÜ artiklile 233 ja määruse nr 40/94 artikli 63 lõikele 6 võtma vajalikud meetmed ühenduse kohtu võimaliku tühistamisotsuse täitmiseks.
13 Seega ei ole Esimese Astme Kohtu pädevuses ühtlustamisametile korraldusi anda. Seevastu on ühtlustamisameti kohustus vajadusel Esimese Astme Kohtu otsuse resolutiivosast ja põhjendustest järeldusi teha (31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II‑433, punkt 33).
14 Järelikult tuleb hageja nõuete esimene punkt, millega ta palub Esimese Astme Kohtul anda korraldus taotletava kaubamärgi registreerimiseks kõigi kaupade ja teenuste suhtes, mis on märgitud kaubamärgi registreerimise taotluses, jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele tuginev hagi ainus väide
Poolte argumendid
15 Hageja väidab, et leides, et taotletav märk on lihtsakoeline ja sellel puudub tähendus, ning et see ei võimalda professionaalidest sihtrühmal tuvastada taotletavate teenuste kaubanduslikku päritolu, karmistas apellatsioonikoda õigusvastaselt tähtede eristusvõime kriteeriume, rikkudes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b.
16 Kaubamärgi peamine ülesanne on tagada tarbijale või lõppkasutajale, et kaubamärgiga tähistatud tootel või teenusel on teatud päritolu (Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑39/97: Canon, EKL 1998, lk I‑5507, punkt 28).
17 Seetõttu tuleb hageja arvates a priori kontrollimise käigus ja märgi kasutamist arvestamata eraldi uurida, kas taotletav kaubamärk võimaldab asjaomasel avalikkusel eristada sellega tähistatud kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest, kui ta peab nende kaupade ostmisel või teenuste tellimisel oma valiku tegema (Esimese Astme Kohtu 5. aprilli 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑87/00: Bank für Arbeit und Wirtschaft vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EASYBANK), EKL 2001, lk II‑1259, punkt 40, ja 7. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑88/00: Mag Instrument vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (taskulampide kuju), EKL 2002, lk II‑467, punkt 34).
18 Hageja väitel ei tehta määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b vahet erinevat liiki tähiste vahel. Seetõttu ei saa ühtlustamisamet kohe, ilma käesoleva asja konkreetseid asjaolusid hindamata eraldiseisvaid tähti tagasi lükata, viidates oma kontrollimenetluse eeskirjadele.
19 Hageja arvates näib, et Esimese Astme Kohus nõustus sellega, et üksikud tähed võivad oma erilise graafilise kujunduse tõttu omada asjaomase avalikkuse jaoks silmapaistvat ja seega piisavat eristusvõimet. Esimese Astme Kohus tõi esile tähe „a” „domineeriva osa”, mis seisneb mustale põhjale kursiivis kirjutatud valges väiketähes. Nimetatud lihtsat märki pannakse kohe tähele ja see jääb meelde (Esimese Astme Kohtu 13. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑115/02: AVEX vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ahlers (a), EKL 2004, lk II‑2907, punkt 20).
20 Seega on äärmiselt ekslik ühtlustamisameti argument, mille kohaselt täidab tähe ühes tüüpilises põhivärvis kujutamine eelkõige kaunistuse eesmärki ja välistab igasuguse päritolu tähistamise.
21 Apellatsioonikoda ei saanud hageja sõnul oma otsust õiguspäraselt põhjendada, sedastades, et taotletav kaubamärk on lihtsakoeline ning sellel puudub tähendus või fantaasiavärving. Eristusvõime puudumine ei saa just olla tingitud ainuüksi tõdemusest, et taotletaval kaubamärgil puudub fantaasiavärving või et see ei ole ebatavaline ja ligitõmbav (eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus EASYBANK, punkt 39 jj).
22 Ühtlustamisamet on juba tõdenud, et märkidel a ja j, mis tähistavad mõlemad valmisriideid, on piisav eristusvõime. Hageja hinnangul ei ole mingit põhjust kohelda erinevalt käesolevas asjas taotletavat ja IVG Immobilien AG-d tähistavat märki.
23 Taotletava kujutismärgi eristusvõime tuleneb eriliselt tugeva kuningsinise värvi ja standardkirjastiilist Times New Roman erineva graafilise kujutise kasutamisest. See graafiline kujundus tähistab samuti stiliseeritud kujul ehitist ning on seega seotud hageja varasema Saksa kujutismärgiga „IVG”.
24 Taotletava kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata lähtuvalt kinnisvara kaubandusliku kasutamise ja majandamise sektorist. Oma olemusest tulenevalt kasutab nimetatud sektor vähem märgatavaid ning ligitõmbavaid märke ja sümboleid, kui näiteks jaemüügis kasutatavad. Järelikult tuleb hageja tegevuse sihtrühmale kohaldada erinevat tähelepanu kriteeriumi. Seetõttu ei ole taotletava kaubamärgi värv mingil juhul tähtsusetu, seda enam, et hageja varasemat märki juba iseloomustab kuningsinine värv.
25 Seega tuleb hageja arvates kinnitada, et kõnealusel märgil on vajalik minimaalne, kuid piisav eristusvõime tase (vt selle kohta eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus Taskulampide kuju, punkt 34).
26 Ühtlustamisamet väidab, et eristusvõimet määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes tuleb hinnata ühest küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ning teisest küljest seoses sellise asjaomase avalikkuse tajuga, kes koosneb nende kaupade ja teenuste piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikust ja arukast tarbijast (Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑456/01 P ja C‑457/01 P: Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑5089, punkt 35).
27 Üksikute tähtede eristusvõime hindamiskriteeriumid ei erine teistele sõnamärkidele või kujutismärkidele kohaldatavatest, kuna määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 ei tehta vahet kaubamärkide erinevate tüüpide vahel. Asjaolu, et sihtrühma taju ei ole kõigi kaubamärgitüüpide puhul sama, ei õigusta teatavate märkide registreerimise a priori välistamist.
28 Seega tuleb prognoosida, kuidas tarbija märki tajuma hakkab. Selle analüüsi tulemusel jõudis apellatsioonikoda järeldusele, et sihtrühm ei hakka taotletavat kaubamärki tajuma kui taotletavate teenuste päritolutähist.
29 Oluline on hinnata taotletavat kaubamärki iseennast ja eraldi teistest omadustest. Kui tarbija puutub kokku taotletava kaubamärgiga eraldi võetuna, tajub ta sõltuvalt kasutatavatest tugielementidest vaid ühte joont, tähte või Rooma numbrit, mis on mõeldud dokumendi struktureerimiseks või kaunistuseks. Nagu apellatsioonikoda märkis, põhjustab sellise taju asjaolu, et taotletava kaubamärgi graafiline kujundus ei köida sihtrühma tähelepanu. Ristjooned, mis eristavad taotletavat kaubamärki tavalisest kirjastiilist, on tajutavad vaid pärast tähelepanelikku vaatlemist ning sinise värvi kasutamine ei ole eriline.
30 Viide eespool punktis 19 viidatud kohtuotsusele (a) ei ole asjakohane. Nimetatud pretsedent, mis tehti ühes inter partes kohtuasjas, käsitleb küsimust, kas märgi osa, millel ei ole eraldiseisvalt eristusvõimet, võib domineerida selle märgi tervikmuljes ja kas seega võib sellele tugineda seoses väitega, et esineb segiajamise oht. See toetab pigem vaidlustatud otsuse õiguspärasust, kuna Esimese Astme Kohus sedastas sõnaselgelt, et täht „a” ei ole oma olemuselt selline märk, mida saaks registreerida ja et kujutismärgi eristusvõime tingis üksnes selle graafiline kujundus (eespool punktis 19 viidatud kohtuotsus (a), punkt 21).
31 Apellatsioonikoja otsus on kooskõlas ühtlustamisameti registreerimisalase praktikaga. Hageja viidatud kohtuasjad erinevad käesolevast asjast, kuna neis käsitletud märkidel oli silmapaistvam graafiline kujundus.
32 Apellatsioonikoda märkis, et kujutismärki j ei olnud esitatud standardkirjastiilis ning et joone lisamisest piisas selleks, et anda taotletavale tähele minimaalne eristusvõime (10. juuli 2001. aasta otsus, R 480/199 2). Kujutismärgi a minimaalne eristusvõime tuleneb samuti selle graafilisest kujundusest (28. mai 1999. aasta otsus, R 091/1998 2).
33 Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise otsused, mida apellatsioonikojad peavad tegema määruse nr 40/94 kohaselt, kuuluvad nende piiratud pädevusse, mitte aga diskretsioonipädevusse. Seepärast tuleb nende otsuste õiguspärasust hinnata üksnes selle määruse alusel, nii nagu seda on tõlgendanud ühenduse kohus, ja mitte apellatsioonikodade varasema praktika alusel.
Esimese Astme Kohtu hinnang
34 Määruse nr 40/94 artiklis 4 pealkirjaga „Tähised, millest ühenduse kaubamärk võib koosneda” on sätestatud:
„Ühenduse kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.”
35 Määruse nr 40/94 artikli 7, milles on loetletud absoluutsed keeldumispõhjused, mida võidakse esitada tähiste ühenduse kaubamärgina registreerimise vastu, lõikes 1 on täpsustatud:
„1. Ei registreerita:
[…]
b) kaubamärke, millel puudub eristusvõime.”
36 Käesolevas asjas esitas hageja ühenduse kaubamärgina registreerimiseks kujutismärgi, mis koosneb tumedas kuningsinises värvis graafiliselt esitatud tähest „i” suurtähena või Rooma numbrist üks ning mille tipus ja allosas on kaks horisontaalset ristjoont, mis on kitsamad ja pikemad kui standardkirjastiili Times New Roman vastavatel tähtedel.
37 Määruse nr 40/94 artikkel 4 sisaldab näidiste loetelu sellise graafilise esitusega tähistest, mis võivad kaubamärgi moodustada, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest, see tähendab kui need tähised võivad täita kaubamärgi ülesannet tähistada päritolu (vt nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 2 kohta, mille normatiivne sisu on põhiosas identne määruse nr 40/94 artikliga 4, Euroopa Kohtu 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑404/02: Nichols, EKL I‑8499, punkt 22).
38 Kuigi määruse nr 40/94 artiklis 4 on sõnaselgelt nimetatud tähti ja numbreid, ei tulene siiski ühe tähise liigi üldisest võimest moodustada selle sätte mõttes kaubamärk seda, et nendel tähistel on teatud kauba või teenusega seoses tingimata eristusvõime artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes (Esimese Astme Kohtu 9. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑173/00: KWS Saat vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (oranž varjund), EKL 2002, lk II‑3843, punkt 26).
39 Nimelt puudub eristusvõime tähistel, mis ei viita konkreetselt taotletud toote või teenuse päritolule ega võimalda seda toodet ostval või teenust kasutaval tarbijal teha hilisema ostu või kasutamise puhul sama valikut, kui kogemus on meeldiv, või valida mõni teine, kui kogemus osutub ebameeldivaks (eespool punktis 38 viidatud kohtuotsus Oranž varjund, punkt 27).
40 Pealegi ei saa teatavate kaubamärkide eristusvõime konkreetsel hindamisel üleskerkivad võimalikud suuremad raskused õigustada eeldust, et sellistel kaubamärkidel põhimõtteliselt puudub eristusvõime või et need saavad eristusvõime omandada üksnes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 alusel kasutamise käigus (vt direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 3 kohta, mille normatiivne sisu on põhiosas identne määruse nr 40/94 artikli 7 lõikega 3, eespool punktis 37 viidatud kohtuotsus Nichols, punkt 29).
41 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b nõutavat kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata esiteks seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ja teiseks seoses sellega, kuidas sihtrühm, mis koosneb nende kaupade või teenuste tarbijatest, kaubamärki tajub (vt direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 1 punkti b kohta, mille normatiivne sisu on põhiosas identne määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktiga b, Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑218/01: Henkel, EKL 2004, lk I‑1725, punkt 50).
42 Seega tuli käesolevas asjas registreerimiseks esitatud tähise potentsiaalsete omaduste konkreetse analüüsi käigus kontrollida, kas tundub olevat välistatud, et see tähis võib sihtrühma silmis eristada vaadeldavaid kaupu või teenuseid muu päritoluga kaupadest või teenustest (eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus EASYBANK, punkt 40), võttes arvesse asjaolu, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamise takistamiseks piisab minimaalsest eristusvõimest (eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus Taskulampide kuju, punkt 34).
43 Kirjeldatud kontrolli jaoks peab Siseturu Ühtlustamise Amet või edasikaebamise korral Esimese Astme Kohus arvesse võtma kõiki asjaomaseid asjaolusid ja tingimusi (Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑136/02 P: Mag Instrument vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑9165, punkt 48).
44 Kuid tuleb tõdeda, et käesolevas asjas apellatsioonikoda sellist kontrolli läbi ei viinud.
45 Esimese Astme Kohus tõdeb esiteks, et apellatsioonikoda piirdus vaidlustatud otsuse punktis 10 selle nentimisega, et taotletav kaubamärk ei ole võimeline viitama vaadeldavate teenuste kaubanduslikule päritolule, kuna registreerimisele esitatud sümboli kaks ristjoont ja selle kuningsinine värv, millele omistati eelkõige kaunistusfunktsioon, ei ole piisavad tavapäraselt hoolsa vaatleja tähelepanu köitmiseks.
46 Sellisele järeldusele jõudmisel tugines apellatsioonikoda asjaolule, et taotletaval kaubamärgil puuduvad märkimisväärsed graafilised erisused võrreldes standardkirjastiiliga Times New Roman. Toodud järeldust kinnitab apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 11 selle tõdemisega, et vaatlusalune tähis on lihtsakoeline.
47 Suunates nii taotletava kaubamärgi kirjeldava iseloomu hindamise algusest peale selle värvile ja sellele, kui suured on graafilised erinevused, mille olemasolu peeti vajalikuks, võrreldes standardkirjastiili Times New Roman vastavate tähtedega, leidis apellatsioonikoda vaikimisi, kuid paratamatult – rikkudes sellega määruse nr 40/94 artiklit 4 –, et standardkirjastiili trükisümbolil ei ole iseenesest artikli 7 lõike 1 punktis b nõutavat minimaalset eristusvõime taset selleks, et seda saaks ühenduse kaubamärgina registreerida.
48 Sellega võttis apellatsioonikoda igasuguse kaalu põhimõttelt, mida on ometi meenutatud vaidlustatud otsuse punktis 9, mille kohaselt ei tee määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b eristusvõimega seoses vahet eri liiki märkide vahel.
49 Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes eristusvõime puudumine ei saa olla tingitud ainult sellest, et asjaomasel tähisel puudub fantaasiavärving või et see ei ole ebatavaline ja ligitõmbav (eespool punktis 17 viidatud kohtuotsus EASYBANK, punkt 39).
50 Nimelt ei eelda tähise registreerimine ühenduse kaubamärgina kaubamärgi omaniku teatud loovuse või keelelise või kunstilise ettekujutusvõime taset (16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑329/02 P: SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑8317, punkt 41), vaid kaubamärgi võimet tuua kaubamärgi taotleja kaubad või teenused esile, võrreldes tema konkurentide poolt pakutavatega (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑79/00: Rewe-Zentral vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (LITE), EKL 2002, lk II‑705, punkt 30).
51 Tähis, millel puuduvad stiliseeritud graafilised osad, võib isegi lihtsamini ja kohe meelde jääda asjaomasele avalikkusele, kellel see võimaldab korrata meeldiva kogemuse andnud tehingut, kui see ei ole juba sellisena tavapärases kasutuses kõnealuste kaupade ja teenuste tähistamiseks (Esimese Astme Kohtu 9. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑360/00: Dart Industries vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (UltraPlus), EKL 2002, lk II‑3867, punkt 48).
52 Seega, tuletades taotletava kaubamärgi eristusvõime puudumise asjaolust, et sellel puuduvad märkimisväärsed graafilised erisused võrreldes standardkirjastiiliga, kohaldas apellatsioonikoda ebatäpselt määruse nr 40/94 artiklit 4 ja artikli 7 lõike 1 punkti b.
53 Teiseks täheldab Esimese Astme Kohus, et apellatsioonikoda piirdus vaidlustatud otsuse punktis 11 eeltoodule selle lisamisega, et kõnealusel tähisel puudub igasugune väljenduslik sisu, mis võiks sellele eristusvõime anda.
54 Sellega seoses täpsustas apellatsioonikoda, et kuna puuduvad muud viited sellele, et taotletava kaubamärgi ja kindlaksmääratud ettevõtja vahel on seos, ei taju sihtrühm kõnealuses tähises viidet ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses märgitud teenuste kaubanduslikule päritolule.
55 Ometi peab taotletav kaubamärk, selleks et evida minimaalset eristusvõimet määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes, põhimõtteliselt üksnes näima selline, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel tuvastada ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses märgitud kaupade või teenuste kaubandusliku päritolu ning neid eristada teiste ettevõtjate omadest, ilma et see peaks tingimata olema eriline, nii et ka täiesti meelevaldne tähis võib omada eristusvõimet.
56 Käesolevas asjas ei täpsustanud apellatsioonikoda, kuidas takistab tähise väljendusliku sisu puudumine hageja pakutavate ehitusteenuste ning kinnisvara majandamis- ja haldamisteenuste tuvastamist.
57 Sellega seoses tuleb märkida, et koosnedes tähest „i”, on taotletav kaubamärk identne mitmes ühenduse ametlikus keeles tegevusvaldkonda, kuhu kõnealused teenused kuuluvad, tähistava sõna immobilier esitähega.
58 Neil asjaoludel oleks apellatsioonikoda pidanud vähemalt analüüsima küsimust, kas vaadeldav tähis ei viita taotletavate teenuste olemusele, ilma neid seejuures määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes kirjeldamata.
59 Jõudes nii taotletava kaubamärgi väljendusliku sisu puudumise põhjal järeldusele, et selle abil ei ole võimalik tuvastada kõnealuste teenuste kaubanduslikku päritolu, kohaldas apellatsioonikoda vääralt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b.
60 Seega tegi apellatsioonikoda vea, kui ta tugines taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumisel asjaolule, et sellel puudub märkimisväärne graafiline erisus ning väljenduslik sisu, ilma et ta oleks eelnevalt kõiki käesoleva asja olulisi asjaolusid ja tingimusi arvesse võttes kontrollinud, kas nimetatud tähise abil on sihtrühma silmis konkreetselt võimalik eristada kaubamärgi taotleja pakutavaid teenuseid tema konkurentide osutatuist.
61 Sellega seoses tuleb kolmandaks rõhutada, et hageja on ehitusele ning kinnisvara majandamisele ja -haldusele spetsialiseerunud ettevõtja, ning et ta osutab professionaalsetele või eraisikutest kasutajatele teenuseid, mis on märgitud tema esitatud ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses.
62 Arvestades nende teenustega tavaliselt kaasnevate tehingute spetsiifilisust ja kõrget hinda, on need igal juhul suunatud hästi informeeritud avalikkusele, kelle tähelepanu tase on kõrgem kui keskmise, tavapäraselt informeeritud, piisavalt tähelepaneliku ja aruka tarbija tähelepanu tase hetkel, mil ta sooritab oste või kasutab teenuseid tavapärase tarbimise raames, nagu seda arvestas apellatsioonikoda.
63 Nimelt võib asjaomase avalikkuse tähelepanu tase olla erinevate pakutavate kaupade või teenuste puhul erinev ja tarbijad võivad olla väga tähelepanelikud, kuivõrd nende võetud kohustused võivad olla suhteliselt olulised ning teenused võivad osutuda suhteliselt tehnilisteks nagu käesoleval juhul (Esimese Astme Kohtu 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑320/03: Citicorp vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (LIVE RICHLY), EKL 2005, lk II‑3411, punktid 70 ja 73).
64 Järelikult tegi apellatsioonikoda vea, kui ta võttis asjaomase avalikkuse aluseks keskmise, tavapäraselt informeeritud, piisavalt tähelepaneliku ja aruka tarbija, arvestamata asjaolu, et tarbija tähelepanu tase, kaasa arvatud keskmise tarbija tähelepanu tase võib erinevate pakutavate kaupade või teenuste puhul olla erinev (Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 26).
65 Kogu eeltoodud arutluskäigust tuleneb, et apellatsioonikoda tõlgendas ja kohaldas vääralt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b.
66 Järelikult tuleb kõnealuse väitega nõustuda ja vaidlustatud otsus tühistada.
Kohtukulud
67 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
68 Kuna kohtuotsus on tehtud ühtlustamisameti kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja mõista ühtlustamisametilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 1. septembri 2005. aasta otsus (asi R 559/2004‑4).
2. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja IVG Immobilien AG kohtukulud.
Legal | Wiszniewska-Białecka | Moavero Milanesi |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. juunil 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |