Kohtuasi T‑68/11

Erich Kastenholz

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Käekella numbrilauda kujutav ühenduse disainilahendus – Varasemad registreerimata disainilahendused – Kehtetuse alus – Uudsus – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklid 4 ja 5 ning artikli 25 lõike 1 punkt b – Eristatavus – Erinev üldmulje – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklid 4 ja 6 ning artikli 25 lõike 1 punkt b – Varasem autoriõigus – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt f

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 6. juuni 2013

1.      Kohtumenetlus – Menetlustoimingud – Ekspertiis – Üldkohtu kaalutlusõigus

(Üldkohtu kodukord, artikkel 65)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja menetluses olnud vaidluse eseme muutmine – Lubamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 135 lõige 4)

3.      Ühenduse disainilahendused – Õiguskaitse tingimused – Uudsuse ja eristatavuse tingimuse vastastikune kattumine

(Nõukogu määrus nr 6, artiklid 5 ja 6)

4.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, mis ei jäta asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Asjatundlik kasutaja – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artiklid 6 ja 25 ning artikli 1 punkt c)

1.      Kodukord annab Üldkohtule kaalutlusõiguse otsustada, kas määrata selline meede nagu ekspertiis või mitte. Nimelt võib Üldkohus kodukorra artikli 65 alusel omal algatusel või poole nõudel määrata ekspertiisi. Kui hagiavalduses esitatud ekspertiisi määramise nõudest selguvad täpselt sellist meedet õigustavad põhjused, siis peab Üldkohus hindama selle taotluse asjakohasust vaidluse eseme ja meetme määramise vajaduse seisukohalt.

(vt punkt 19)

2.      Kodukorra artikli 135 lõike 4 kohaselt ei või poolte avaldused muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja menetluses olnud vaidluse eset. Üldkohtu ülesanne on nimelt kontrollida apellatsioonikoja otsuste seaduslikkust. Järelikult ei saa Üldkohtu teostatav kontroll minna kaugemale apellatsioonikojas käsitletud faktilisest ja õiguslikust raamistikust. Samuti ei ole hagejal õigust muuta Üldkohtu menetluses vaidluse sisu, mis tuleneb tema ja menetlusse astuja nõuetest ja väidetest.

(vt punkt 25)

3.      Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 5 lõike 2 kohaselt loetakse disainilahendused identseks, kui nende tunnusjooned erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest, see tähendab selliste üksikasjade poolest, mida otsekohe ei märgata ja mis ei tingi seega isegi minimaalseid erinevusi nende disainilahenduste vahel. Seevastu tuleb disainilahenduse uudsuse hindamiseks anda hinnang sellele, kas vastandatud disainilahenduste vahel on erinevusi, mis ei ole ebaolulised, isegi kui need on minimaalsed.

Määruse nr 6/2002 artikli 6 sõnastuses on mindud kaugemale artiklis 5 sätestatust. Nõnda ei pruugi vastandatud disainilahenduste vahelised artikli 5 raames tuvastatud erinevused, eriti kui need on minimaalsed, olla piisavad, jätmaks asjatundlikule kasutajale erinevat üldmuljet määruse nr 6/2002 artikli 6 tähenduses. Sellisel juhul võidakse vaidlustatud disainilahendus lugeda uudseks määruse nr 6/2002 artikli 5 tähenduses, kuid seda ei loeta eristatavaks selle määruse artikli 6 tähenduses.

Seevastu, kuivõrd määruse nr 6/2002 artiklis 6 sätestatud tingimus läheb kaugemale kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud tingimusest, saab asjatundlikule kasutajale jääv erinev üldmulje selle määruse artikli 6 tähenduses põhineda üksnes vastandatud disainlahenduste objektiivsete erinevuste olemasolul. Seega peavad need erinevused olema piisavad selleks, et oleks täidetud määruse nr 6/2002 artiklis 5 sätestatud uudsuse tingimus. Seega kattuvad uudsuse ja eristatavuse tingimus vastastikku teataval määral.

(vt punktid 37–39)

4.      Asjatundlik kasutaja määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta tähenduses on eriti tähelepanelik isik, kes on teataval määral kursis asjaomase toote varasemate kunstiliste lahendustega, st tunneb asjaomaste toodetega seonduvaid varasemaid disainilahendusi, mis on vaidlustatud disainilahenduse registreerimise taotluse esitamise päeva seisuga avalikustatud. Määratlus „kasutaja” viitab sellele, et asjaomane isik kasutab toodet, milles sisaldub disainilahendus, vastavalt selle toote kasutuseesmärgile. Määratlus „asjatundlik” viitab muu hulgas sellele, et olemata disainer või tehnika asjatundja, tunneb kasutaja asjaomase sektori erinevaid disainilahendusi, tal on teataval määral teadmisi nende disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu pöörab ta neid tooteid kasutades asjaomastele disainilahendustele suhteliselt suurt tähelepanu.

(vt punktid 57–59)