Language of document : ECLI:EU:T:2011:277

Kohtuasi T‑191/06

FMC Foret, SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellikokkulepped – Vesinikperoksiid ja naatriumperboraat – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Rikkumise kestus – Süütuse presumptsioon – Kaitseõigused – Trahvid – Kergendavad asjaolud

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Mõiste – Ühine tahe käituda turul teatud viisil – Kaasaarvamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

2.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Teabe edastamine konkurentsivastase kokkuleppe ettevalmistamise eesmärgil – Piisav tuvastamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

3.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Mitmeosaline rikkumine, millel esineb nii kokkuleppe kui ka kooskõlastatud tegevuse tunnuseid – Üksainus kvalifitseerimine „kokkuleppeks ja/või kooskõlastatud tegevuseks” – Lubatavus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Teiste rikkumises osalenud ettevõtjate poolt koostööteatise raames tehtud avalduste kasutamine tõenditena – Lubatavus – Tingimused

(EÜ artikkel 81; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

5.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Tõend – Üksainus tõend – Lubatavus – Tingimused

(EÜ artikli 81 lõige 1)

6.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Tõend – Komisjoni esitatud kaudsed tõendid – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga kohtumistel

(EÜ artikli 81 lõige 1)

7.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Tõend – Vande all tehtud avaldused ja ärakuulamistel antud ütlused

(EÜ artikkel 81)

8.      Konkurents – Haldusmenetlus – Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 kohaldamatus – Liidu õiguse üldpõhimõtete kohaldatavus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 19 lõige 1)

9.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

10.    Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Dokumendi edastamata jätmine – Tagajärjed

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)

11.    Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Vastuväiteteatisele esitatud vastuste edastamine – Tingimused – Piirid

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)

12.    Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Kaitse jaoks tarvilike dokumentide kindlaksmääramine ainult komisjoni poolt – Lubamatus – Õigustavate dokumentide menetlustoimikust väljajätmine – Komisjoni otsuse õigusvastasus – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)

13.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir – Arvutamine – Arvesse võetav käive

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõike 2 teine lõik)

14.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja passiivne või käsutäitja roll

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 3)

15.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja passiivne või käsutäitja roll

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 3 esimene taane)

16.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – Hindamine

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 3)

1.      Selleks et oleks tegemist kokkuleppega EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, piisab, kui asjaomased ettevõtjad on väljendanud ühist tahet tegutseda turul teatud kindlal viisil.

Kokkuleppe EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses võib lugeda sõlmituks alates hetkest, mil on olemas ühine tahe põhimõtteliselt konkurentsi piiramiseks, isegi kui kavandatava piirangu konkreetsete asjaolude üle toimuvad alles läbirääkimised.

(vt punktid 97 ja 98)

2.      Kooskõlastatud tegevuse mõistega peetakse silmas ettevõtjatevahelist koostööd, milles ei ole küll jõutud kokkuleppe sõlmimiseni selle kitsas tähenduses, kuid milles teadlikult valitakse konkurentsiriskide asemel ettevõtjatevaheline koostöö.

Selles suhtes on EÜ artikli 81 lõikega 1 vastuolus igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, millega võidakse mõjutada olemasoleva või potentsiaalse konkurendi tegevust turul või anda sellisele konkurendile teada, kuidas ettevõtja ise on otsustanud või kavatseb hakata turul tegutsema, kui sellise suhtlemise eesmärk või tagajärg on konkurentsi piiramine.

Andmete edastamisest konkurentidele eesmärgiga valmistada ette konkurentsivastast kokkulepet piisab selleks, et tõendada EÜ artikli 81 tähenduses kooskõlastatud tegevuse toimumist.

(vt punktid 99–101)

3.      Kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse mõisted hõlmavad EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses salajase koostöö vorme, mis on oma olemuselt sarnased ja mis erinevad vaid intensiivsuse ja avaldumisvormi poolest.

Mitmeosalise rikkumise korral, milles paljud tootjad osalesid paljude aastate vältel eesmärgiga üheskoos turgu reguleerida, ei saa komisjonilt nõuda, et ta kvalifitseeriks rikkumise täpselt kokkuleppeks või kooskõlastatud tegevuseks, kuna igal juhul hõlmab EÜ artikkel 81 nii ühte kui teist nendest rikkumise vormidest.

Rikkumise kvalifitseerimist kokkuleppeks „ja/või” kooskõlastatud tegevuseks tuleb mõista kui sellise mitmeosalise terviku tähistamist, mis hõlmab faktilisi asjaolusid, millest osa kvalifitseeriti kokkuleppeks ja osa kooskõlastatud tegevuseks EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, milles ei ole ette nähtud eraldi kvalifikatsiooni seda liiki mitmeosalise rikkumise jaoks.

(vt punktid 102–104)

4.      Süüdistatavate ettevõtjate poolt koostöötaotluste raames tehtud avaldusi tuleb hinnata ettevaatlikult ning üldiselt võib neid arvestada üksnes juhul, kui neid kinnitavad muud tõendid. Kartellis osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised süüdistatavad ettevõtjad, ei saa pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate toime pandud rikkumise kohta, kui seda ei toeta muud tõendid.

Selleks et analüüsida koostöötaotluse esitanud ettevõtjate avalduste tõenduslikku väärtust, võtab Üldkohus arvesse eelkõige ühelt poolt nende üksteist toetavate tõendite olulisust, mis kinnitavad nende avalduste asjakohasust, ning teiselt poolt tõendite puudumist selle kohta, et ettevõtjad on püüdnud muuta oma osatähtsuse rikkumises võimalikult väikeseks ja teiste ettevõtjate osatähtsuse võimalikult suureks.

(vt punktid 119–121)

5.      Liidu õiguse ühegi põhimõttega ei ole vastuolus see, kui konkurentsieeskirjade rikkumise toimepanemise järeldamisel tugineb komisjon ainult ühele dokumentaalsele tõendile, tingimusel et selle tõenduslik väärtus ei ole kaheldav ning et see tõend annab üksi kindlalt tunnistust kõnealuse rikkumise toimepanemisest.

See eeldus ei kehti üldjuhul süüdistatava ettevõtja lihtsate avalduste suhtes, mida peavad osas, milles teised asjaomased ettevõtjad on need vaidlustanud, kinnitama täiendavad ja sõltumatud tõendid.

Seda seisukohta võib siiski pehmendada juhul, kui koostööd tegeva ettevõtja avaldus on eriti usaldusväärne, kuna sellises olukorras on nõutav kinnitamise tase nii täpsuselt kui intensiivsuselt madalam.

Juhul kui üksteist toetavate tõendite kogum võimaldab kinnitada koostöö raames tehtud avalduses nimetatud salajase tegevuse toimumist ja teatud konkreetseid aspekte, võib see avaldus üksi olla piisav vaidlustatud otsuse muude aspektide tõendamiseks. Neil asjaoludel võib komisjon tugineda ainuüksi sellele avaldusele, tingimusel et avalduses väidetu tõelevastavus ei tekita kahtlusi ja et andmed ei ole ebaselged.

Lisaks, isegi kui ettevõtja avaldus ei ole konkreetsete asjaolude osas kinnitust leidnud, võib sellel olla teatav tõenduslik väärtus, kuivõrd see võib komisjoni aluseks võetud üksteist toetavate tõendite kogumis kinnitada rikkumise toimepanemise fakti. Kui dokument sisaldab spetsiifilist teavet, mis vastab muudes dokumentides sisalduvale, tuleb järeldada, et need asjaolud võivad üksteist vastastikku kinnitada.

(vt punktid 122–126)

6.      Konkurentsi valdkonnas peab komisjonil olema võimalik perioodidest, mille kohta tõendeid on suhteliselt palju, teha järeldusi muude perioodide kohta, kus tõendite vaheline ajaline vahe võib olla suurem. Seega on vaja tõeliselt vankumatut selgitust selleks, et veenda kohut, et rea koosolekute teatud faasis toimunu oli varasematel ja hilisematel koosolekutel toimunust täiesti erinev, kuigi kõigil koosolekutel oli sama osalejate ring, kõik need toimusid väliselt ühesugustel asjaoludel ning vaieldamatult samal eesmärgil.

Pealegi, kui ettevõtja osales koosolekul, kus arutati õigusvastast kooskõlastamist, siis isegi kui tal ei olnud aktiivset rolli, peetakse teda kooskõlastamises osalenuks, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et ta avaldas, et ei loe ennast sellega seotuks, või teavitas teisi osalejaid sellest, et ta kavatseb kõnealusel koosolekul osaleda muul eesmärgil kui nemad.

Kui komisjon tõendab ettevõtja osalemist sellistel õigusvastastel koosolekutel, peab see ettevõtja esitama tõendeid selle kohta, et ta osales neil koosolekutel ilma igasuguse konkurentsivastase tagamõtteta.

(vt punktid 127, 159, 160, 204 ja 236)

7.      Kohtus või ka uurimise käigus prokurörile vande all antud ütlusel võib olla suur tõenduslik väärtus, arvestades uurimise käigus valeütlusi andnud isikule tekkida võivaid negatiivseid kriminaalõiguslikke tagajärgi, mille tõttu on niisugune ütlus usaldusväärsem kui pelk avaldus. Need kaalutlused ei kehti siiski kirjalike avalduste suhtes, mis ettevõtja töötajad on komisjonile esitanud konkurentsialases haldusmenetluses, ega ütluste suhtes, mis nad andsid komisjonis ärakuulamisel. Seega ei saa väita, et kui niisugused avaldused tehti vande all, on neil suur tõenduslik väärtus, ning et seetõttu on komisjon kohustatud tõendama, et tunnistajad andsid valevande.

(vt punktid 132 ja 133)

8.      Konkurentsialases haldusmenetluses ei ole komisjonil võimalust määrata isikute tunnistajatena vande all ülekuulamist.

Lisaks on komisjon kohustatud piisavat huvi tõendavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid ära kuulama üksnes juhul, kui need isikud tõepoolest taotlevad enda ärakuulamist. Seega on komisjonil mõistlik hindamisruum otsustamisel huvi üle, mida võib pakkuda selliste isikute ärakuulamine, kelle ütlused võivad olla juhtumi uurimise seisukohast olulised. Kaitseõiguste tagamine ei nõua nimelt, et komisjon kuulaks huvitatud isikute nimetatud tunnistajad ära, kui ta leiab, et juhtumi uurimine on olnud piisav.

Kuigi komisjon ei ole kohus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 tähenduses ja kuigi komisjoni määratud trahvid ei ole kriminaalõiguslikud, on komisjon siiski kohustatud haldusmenetluses järgima liidu õiguse üldpõhimõtteid.

Asjaolu, et liidu konkurentsiõiguse sätetes ei ole ette nähtud komisjoni kohustust kutsuda ärakuulamisele õigustavaid ütlusi andvaid tunnistajaid, kelle ärakuulamist taotletakse, ei ole siiski kõnealuste põhimõtetega vastuolus. Kuigi komisjon võib füüsilisi ja juriidilisi isikuid ära kuulata, kui ta peab seda vajalikuks, ei ole tal ka õigust kutsuda ärakuulamisele süüstavaid ütlusi andvaid tunnistajaid, ilma et ta oleks neilt nõusoleku saanud. Kuna komisjoni menetlus on üksnes halduslik, ei ole komisjon kohustatud andma asjaomasele ettevõtjale võimalust küsitleda konkreetset tunnistajat ja analüüsida tema avaldusi uurimise staadiumis. Piisab sellest, kui komisjoni kasutatud avaldused on esitatud hagejale edastatud toimikus ning viimane saab neile liidu kohtus vastu vaielda.

(vt punktid 135 ja 137–139)

9.      Kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse tagajärgi ei ole vaja uurida, kui on tuvastatud nende konkurentsivastane eesmärk. Konkreetse ettevõtja vastutus rikkumise eest on nõuetekohaselt kindlaks määratud, kui ta osales koosolekutel nende konkurentsivastast eesmärki teades, isegi kui ta hiljem ei viinud üht või teist neil koosolekutel kokku lepitud meedet ellu.

(vt punktid 252 ja 253)

10.    Kaitseõiguste tagamise põhimõttega kaasnev õigus tutvuda toimikuga tähendab konkurentsieeskirjade kohaldamist puudutavas haldusmenetluses, et komisjon peab võimaldama asjaomasel ettevõtjal uurida kõiki uurimistoimikus olevaid dokumente, mis võivad olla tema kaitse seisukohast olulised.

Nende dokumentide hulka kuuluvad nii süüstavad kui õigustavad dokumendid, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladused, komisjoni sisedokumendid ja muud konfidentsiaalseid andmed.

Süüstavate dokumentide kohta tuleb märkida, et dokumendi edastamata jätmine kujutab endast kaitseõiguste rikkumist üksnes siis, kui asjaomane ettevõtja tõendab esiteks, et komisjon tugines rikkumise toimumist puudutava vastuväite põhjendamiseks sellele dokumendile, ja teiseks, et seda vastuväidet saab tõendada üksnes viitega nimetatud dokumendile. Seega on asjaomane ettevõtja kohustatud tõendama, et tulemus, milleni komisjon oma otsuses jõudis, oleks olnud teistsugune, kui seda edastamata dokumenti ei oleks tõendina arvesse võetud.

Seevastu õigustava dokumendi edastamata jätmise korral peab asjaomane ettevõtja üksnes tõendama, et selle edastamata jätmine võis mõjutada menetluse käiku ning komisjoni otsuse sisu tema kahjuks. Piisab sellest, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks võinud nimetatud õigustavaid dokumente kasutada enda kaitsmisel, tõendades eelkõige, et ta oleks saanud tuua välja asjaolud, mis ei olnud kooskõlas vastuväiteteatise staadiumis komisjoni tehtud järeldustega, ning oleks seega saanud mingil viisil mõjutada otsuses antud hinnanguid.

(vt punktid 262–265)

11.    Konkurentsialases haldusmenetluses ei kuulu ettevõtjate vastused vastuväiteteatisele uurimistoimikusse kui sellisesse. Seega, mis puudutab dokumente, mis ei kuulu vastuväiteteatise teatavakstegemise hetkeks moodustunud toimikusse, siis on komisjon kohustatud need vastused teistele asjaomastele ettevõtjatele avaldama üksnes juhul, kui ilmneb, et need sisaldavad uusi süüstavaid või õigustavaid asjaolusid.

Mis puudutab täpsemalt õigustavaid dokumente, siis ei ole komisjon kohustatud omal algatusel kättesaadavaks tegema dokumente, mis ei sisaldu tema uurimistoimikus ning mida ta ei kavatse lõppotsuses kasutada asjaomaseid pooli süüstavate dokumentidena. Kuna komisjon ei ole üldjuhul kohustatud omal algatusel selliseid dokumente avaldama, siis ei saa ettevõtja üldjuhul tulemuslikult viidata vastuväiteteatisele esitatud vastustes väidetavalt sisalduvate õigustavate asjaolude avaldamata jätmisele, kui ta haldusmenetluses ei taotlenud nende vastustega tutvumist.

Kui hagejaks olev ettevõtja soovib oma argumentidega tõendada, et komisjon oleks pidanud tuvastama õigustavate asjaolude esinemise kõnealustes vastustes ning seega need omal algatusel hagejale teatavaks tegema, on see ettevõtja kohustatud niisuguste argumentide raames tõendama asjaomaste vastuste tarvilikkust tema kaitse jaoks. Ta peab muu hulgas märkima kõnealused võimalikud õigustavad asjaolud või esitama andmed nende olemasolu kohta ning tõendama seega nende tarvilikkust kohtumenetluses.

Pealegi, olles küll kohustatud asjaomastele ettevõtjatele avaldama vastuväiteteatisele esitatud vastuse osad, mis sisaldavad mis tahes asjassepuutuvat teavet süüstava tõendi kohta, ei ole komisjon kohustatud laiendama seda avaldamist kõnealuse vastuse muudele osadele, millel puudub seos viidatud tõendiga.

(vt punktid 266, 267, 290, 292, 296 ja 297)

12.    Kaitseõiguste tagamiseks peab konkurentsialases haldusmenetluses komisjoni koostatud toimik sisaldama kõiki uurimise käigus kogutud asjakohaseid dokumente. Täpsemalt, kuigi on küll lubatud haldusmenetlusest välja jätta materjalid, millel ei ole mingit seost vastuväiteteatises sisalduvate fakti- ja õigusväidetega ning mis on järelikult uurimise seisukohast täiesti asjakohatud, ei saa ainult komisjonil olla õigus kindlaks määrata, millised dokumendid on asjaomase ettevõtja kaitse jaoks tarvilikud.

Komisjon ei täida neid nõudeid, kui ta jätab toimikust välja dokumendi, mis sisaldab transkriptsiooni ühe ettevõtja suulisest avaldusest rikkumise ühe episoodi kohta, samas kui sama ettevõtja kirjalikku avaldust sama episoodi kohta käsitatakse uurimise seisukohast asjakohase tõendina.

Niisugune normide eiramine võib komisjoni otsuse õiguspärasuse välistada siiski üksnes juhul, kui see võis mõjutada menetluse käiku ning kõnealuse otsuse sisu asjaomase ettevõtja kahjuks, kes on kohustatud tõendama, et ta oleks võinud avaldamata õigustavat dokumenti kasutada enda kaitsmisel ja et ta oleks saanud tuua välja asjaolud, mis ei olnud kooskõlas vastuväiteteatise staadiumis komisjoni tehtud järeldustega, ning oleks seega saanud mingil viisil mõjutada komisjoni otsuses antud hinnanguid.

(vt punktid 306–308)

13.    Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 teises lõigus ette nähtud ülemmäär, mis on 10% käibest, tuleb arvutada kõikide nende äriühingute kogukäibe põhjal, kes moodustavad selle rikkumise eest vastutava majandusüksuse, mille eest on karistus määratud. Seevastu juhul, kui kõnealune majandusüksus on vahepeal lõhutud, on otsuse igal adressaadil õigus sellele, et tema suhtes kohaldatakse kõnealust ülemmäära eraldi.

(vt punkt 324)

14.    Kui ettevõtja väidab, et komisjon oleks pidanud tema suhtes arvesse võtma kergendavat asjaolu, milleks on tema passiivne roll konkurentsieeskirjade rikkumises, ei mõjuta asjaolu, et see ettevõtja ei viidanud haldusmenetluses sõnaselgelt oma passiivsele rollile, tema etteheite vastuvõetavust.

Esiteks ei ole vastuväiteteatise adressaatideks olevad ettevõtjad kohustatud konkreetselt taotlema kergendavate asjaolude arvessevõtmist. Teiseks juhul, kui rikkumise on toime pannud mitu ettevõtjat, on komisjon kohustatud analüüsima iga ettevõtja rikkumises osalemise suhtelist raskusastet, selleks et kindlaks teha, kas nende suhtes esineb raskendavaid või kergendavaid asjaolusid, eriti kui tegemist on kergendava asjaoluga, mida on suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 3 sisalduvas mitteammendavas loetelus otsesõnu nimetatud.

(vt punktid 329 ja 330)

15.    Ettevõtja puhtalt passiivne või käsutäitja roll konkurentsieeskirjade rikkumise toimepanemises võib juhul, kui see on tõendatud, vastavalt suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 esimesele taandele olla kergendav asjaolu, kusjuures passiivne roll eeldab, et asjaomane ettevõtja hoidis madalat profiili, mida iseloomustab konkurentsivastase kokkuleppe või kokkulepete väljatöötamises aktiivse osalemise puudumine.

Ettevõtja passiivset rolli kartellis väljendavate asjaolude hulka võib arvata ettevõtja kohtumistel osalemise tunduvalt juhuslikuma laadi, võrreldes tavaliste kartelliosalistega, samuti ettevõtja hilinenud tuleku rikkumise esemeks olnud turule, sõltumata ettevõtja kartellis osalemise kestusest, või ka sellekohased otsesed avaldused, mis pärinevad rikkumises osalenud kolmandate ettevõtjate esindajatelt. Igal juhul tuleb arvesse võtta juhtumi kõiki asjakohaseid asjaolusid.

Komisjonil on kergendavate asjaolude kohaldamisel kaalutlusruum.

Kui komisjon on õiguslikult piisavalt tõendanud, et ettevõtja oli esindatud või teda teavitati enamiku komisjoni otsuses nimetatud salajaste koosolekute puhul, siis asjaolu, et see ettevõtja ei osalenud teatud koosolekutel füüsiliselt, kuid teda teavitati neist telefoni teel, sobitub koosolekute salajase toimumisega ega anna kuidagi tunnistust ettevõtja puhtalt passiivsest või käsutäitja rollist.

(vt punktid 331–333 ja 337)

16.    Suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 3 teise taande kohaselt võib kergendav asjaolu olla ka endast rikkumist kujutavate kokkulepete täitmata või tegude tegemata jätmine, kui asjaomane ettevõtja tõendab, et perioodil, mil ta oli endast rikkumist kujutavate kokkulepetega seotud, hoidus ta tegelikult nende täitmisest, tegutsedes turul konkureerivalt, või vähemalt tõendab, et ta on selgelt ja märkimisväärselt rikkunud asjaomase kartelli rakendamiseks kehtestatud kohustusi, nii et ta on isegi häirinud kartelli toimimist.

Ainuüksi asjaolu, et ettevõtja, kelle osalemine konkurentidega kooskõlastatud tegevuses on tuvastatud, ei tegutsenud turul konkurentidega kokku lepitud viisil, järgides turul suuremal või vähemal määral sõltumatut poliitikat, ei ole tingimata selline asjaolu, mida tuleks kergendava asjaoluna arvesse võtta. Ei saa välistada, et see ettevõtja püüdis lihtsalt kartelli enda huvides ära kasutada.

(vt punktid 345 ja 346)