19. juulil 2006 esitatud hagi - Total ja Elf Aquitaine versus komisjon

(Kohtuasi T-190/06)

(Kohtumenetluse keel: prantsuse)

Pooled

Hagejad: Total SA ja Elf Aquitaine (Courbevoie, Prantsusmaa) (esindajad: advokaat E. Morgan de Rivery ja advokaat A. Noël-Baron)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

esimese võimalusena tühistada komisjoni 3. mai 2006. aasta otsuse C(2006) 1766 (lõplik) artikli 1 punktid o ja p, artikli 2 punkt i, artikkel 3 ja artikkel 4;

teise võimalusena muuta komisjoni 3. mai 2006. aasta otsuse C(2006) 1766 (lõplik) artikli 2 punkti i osas, milles sellega mõistetakse Arkema SA-lt välja trahv summas 78,663 eurot, millest 42 miljonit eurot kohustub tasuma Total SA ühise ja solidaarse vastutuse alusel ja 65,1 miljonit eurot kohustub tasuma Elf Aquitaine SA ning vähendada kõnealust trahvisummat kohase tasemeni;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis paluvad hagejad osaliselt tühistada komisjoni 3. mai 2006. aasta otsus C(2006) 1766 (lõplik) (juhtum COMP/F/38.620 - Vesinikperoksiid ja perboraat), milles komisjon leidis, et ettevõtjad, kellele kõnealune otsus on adresseeritud, nende seas hagejad, on mitmete lepete sõlmimise ja kooskõlastatud tegevusega rikkunud EÜ artiklit 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 53, mis seisnes selles, et konkurendid eelkõige leppisid kokku hindades ja teostasid järelevalvet nende kokkulepete täitmise üle vesinikperoksiidi ja naatriumperboraadi sektoris. Teise võimalusena paluvad hagejad nende tütarettevõtjale määratud trahvisumma vähendamist, mille eest nad ühiselt ja solidaarselt vastutavad.

Hagi toetub põhiosas kümnele väitele.

Esiteks väidavad hagejad, et vaidlustatud otsus rikub nende kaitseõigust ning süütuse presumptsiooni.

Teiseks väidavad hagejad, et osas, milles vaidlustatud otsusega mõistetakse neid süüdi rikkumises, mille on toime pannud nende tütarettevõtja, on rikutud põhjendamiskohustust, esiteks kuna hagejate arvates ei ole osaliselt vastuolulised komisjoni põhjendused piisavalt põhjalikult lahti seletatud, võttes arvesse nende suhtes võetud seisukohtade uudsust, ja teiseks põhjusel, et komisjon eiras neile vastamata jätmisega hagejate poolt viidatud asjaolusid, mis õigustavad nende mittesekkumist tütarettevõtja juhtimises.

Lisaks sellele leiavad hagejad, et vaidlustatud otsusega rikuti ettevõtja mõiste ühtsust EÜ artikli 81 ja määruse 1/2003¹ artikli 23 lõike 2 tähenduses ning põhimõtteid, mis reguleerivad tütarettevõtja rikkumise emaettevõtjale süüks arvamist. Viimase väite osas märgivad hagejad, et komisjon ei ole arvestanud ühenduse kohtute pädevuse piiramist valdkonnas, mis puudutab tütarettevõtja rikkumiste emaettevõtjale süüks arvamist. Samuti tõlgendas komisjon vääralt süüks arvamise küsimust käsitlevat kohtupraktikat ja asus omaenda selle valdkonna otsustuspraktikaga vastuollu. Hagejate seisukoha kohaselt rikkus komisjon ka juriidilise isiku autonoomia põhimõtet.

Hagejad leiavad samuti, et komisjon tegi mitmeid ilmseid hindamisvigu, kohaldades rikkumise süüks arvamise presumptsiooni Total'i suhtes ning leides, et korduvate rikkumiste üle otsustamise ajal kuulus vaidlustatud otsuse alusel trahvitud tütarettevõtja endiselt Total'ile.

Lisaks märgivad hagejad, et komisjon eksib mitmete oluliste põhimõtete vastu, mida tunnustatakse kõigis liikmesriikides ja mis kuuluvad ühenduse õiguskorda, näiteks mittediskrimineerimise, karistuse seotus isikuga, tegude eest isiklikult vastutamise ja legaliteedi põhimõte.

Hagejad väidavad samuti, et vaidlustatud otsusega on rikutud hea halduse ja õiguskindluse põhimõtet.

Hagejad leiavad samuti, et komisjon rikkus trahvisummade määramist reguleerivaid põhimõtteid, näiteks võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ta ei kohaldanud hagejale määratud esialgse trahvisumma vähendamist 25% ulatuses, kuigi komisjon kohaldas seda ühele teisele kõnealuse otsuse adressaadile. Hageja väitel rikuti vaidlustatud otsusega komisjoni pädevuse piire selles, et ei võetud arvesse otsusega avaldatavat hoitavat mõju, millega rikuti süütuse presumptsiooni ning õiguskindluse põhimõtet.

Viimaseks väidavad hagejad, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist võimu kuritarvitamisega osas, milles hagejaid pannakse vastutama nende tütarettevõtja poolt toime pandud rikkumiste eest ning mõistetakse nad solidaarselt süüdi.

Teise võimalusena leiavad hagejad, et nende tütarettevõtjale, kelle eest nad ühiselt ja solidaarselt vastutavad, määratud trahvisumma, tuleb vähendada õiglase tasemeni. Nad paluvad esialgse trahvisumma vähendamist 25% ulatuses ning kergendavate asjaolude arvessevõtmist, kuna neilt mõisteti välja suuri trahvisummasid peaaegu üheaegselt kahes sarnases asjas.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).