7. jaanuaril 2011 esitatud hagi - Export Development Bank of Iran versus nõukogu

(kohtuasi T-4/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Export Development Bank of Iran (esindaja: advokaat J. M. Thouvenin)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu määrus (EL) nr 961/2010 teda puudutavas osas;

tunnistada otsus 2010/413/ÜVJP hageja suhtes kohaldatamatuks;

tühistada nõukogu määruse (EL) nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 punktid a ja b hagejat puudutavas osas;

tühistada nõukogu otsus kanda hageja nõukogu määruse (EL) nr 961/2010 VIII lisas sisalduvasse loetelusse;

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi toetuseks seitse väidet.

Esimene väide, et nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrusel (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007¹, ja/või selle määruse artikli 16 lõike 2 punktidel a ja b puudub õiguslik alus.

Selle väite esimeses osas väidab hageja, et ELTL artikkel 215 ei saa olla määruse nr 961/2010 õiguslik alus, sest otsus 2010/413/ÜVJP ei näe seda ette;

Väite teises osas väidab hageja, et ELTL artikkel 215 ei saa olla määruse nr 961/2010 õiguslik alus, sest otsust 2010/413/ÜVJP ei võetud vastu ELL V jaotise 2. peatüki kohaselt. Seega ei saa seda seda otsust antud juhul kohaldada.

Teine väide, et määruse nr 961/2010 artikli 16 lõike 2 punktid a ja b rikuvad rahvusvahelist õigust seeläbi, et need sätted ei kujuta endast nõukogu julgeolekuotsuse rakendamist ja rikuvad rahvusvahelises õiguses kehtivat mittesekkumise põhimõtet.

Kolmas väide, et rikutud on ELTL artiklit 215, kuna VIII lisa loetelusse kandmise menetlus on vastuolus ELTL artiklis 215 sätestatuga.

Neljas väide, et rikutud on kaitseõigusi, õigust heale haldusele ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuna nõukogu ei järginud hageja õigust olla ärakuulatud, ei põhjendanud oma otsuseid piisavalt ja ei võimaldanud tal toimikuga tutvuda.

Viies väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.

Hageja väidab kõigepealt, et vaidlustatud otsused on sobimatud, kuna hageja hallatavate rahaliste vahendite ja muude ressursside külmutamisega külmutatakse vahendid ja ressursid, mis ei ole vabalt tema käsutuses ja mis kuuluvad tema klientidele.

Hageja väidab seejärel, et talle määratud sanktsioon on ebaproportsionaalne asjaolude suhtes, mida talle ette heidetakse ning see põhineb aegunud ja kinnitamata asjaoludel.

Kuues väide, et rikutud on omandi austamise õiguse põhimõtet, kuna tema omandiõiguse piiramine on ebaproportsionaalne, sest menetluse käigus rikuti tema kaitseõigusi.

Seitsmes väide, et rikutud on diskrimineerimiskeelu põhimõtet osas, milles hagejat karistati ilma, et oleks olnud tuvastatud, et ta osales teadlikult ja vabatahtlikult tegevustes, mille eesmärk või tagajärg oli piiravatest meetmetest kõrvale hiilida.

____________

¹ - ELT L 218, lk 1.