Kohtuasi T‑380/06

Vischim Srl

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Taimekaitsevahendid – Toimeaine klorotaloniil – Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise muutmine – Direktiiv 2006/76/EÜ – Tagasiulatuv jõud – Üleminekuaja puudumine – Õiguskindlus – Õiguspärane ootus – Võrdse kohtlemise põhimõte

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Direktiiv 91/414

(Komisjoni määrus nr 3600/92, artikli 8 lõike 3 punkt a; nõukogu direktiiv 91/414, artikli 8 lõige 2)

2.      Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Direktiiv 91/414

(Nõukogu direktiiv 91/414)

1.      Jättes pärast toimeaine direktiivi 91/414 taimekaitsevahendite turuleviimise kohta I lisasse kandmise muutmist kehtestamata ette üleminekuperioodi kehtivate siseriiklike lubade läbivaatamiseks, ei rikkunud komisjon ei direktiivi 91/414 artikli 8 lõiget 2 ega määruse nr 3600/92, millega nähakse ette direktiivi 91/414 artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 8 lõike 3 punkti a, ega kaldunud kõrvale oma varasemast praktikast.

(vt punkt 80)

2.      Direktiivi 91/414 taimekaitsevahendite turuleviimise kohta I lisasse kandmise muutmise käigus kehtestatud uue, laiema määratluse tagasiulatuva kohaldamisega ei rikutud õiguskindluse ega õiguspäraste ootuste kaitse põhimõtteid.

Õiguskindluse põhimõttega on üldjuhul vastuolus see, kui ühenduse õigusaktis on ette nähtud, et see hakkab kehtima enne selle avaldamist, välja arvatud erandjuhul, kui seda nõuab eesmärk, mida soovitakse saavutada, ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud.

Mis puudutab esimest tingimust, siis direktiiviga 2006/76/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414, kehtestatud toimeaine klorotaloniil muudetud määratluse tagasiulatuvat mõju ette nähes soovis komisjon vältida seda, et liikmesriigid oleksid kohustatud kohaldama, kuigi väga lühiajaliselt, direktiiviga 2005/53 ette nähtud rangemat määratlust. Seega tuleb märkida, et taotletava eesmärgi saavutamiseks peab komisjon kehtestama uue, laiema määratluse tagasiulatuva kohaldamise.

Mis puudutab teist tingimust, siis kuna vaidlustatud direktiiviga ettenähtud muudetud määratluse ainus tagajärg seisnes selles, et see kergendas toimeaine taimekaitsevahendites kasutamiseks lubatud toimeainete loetellu kandmise tingimusi, siis ei saanud selle tagasiulatuv mõju iseenesest kahjustada asjaomaste ettevõtjate õiguspäraseid ootusi. Kuna hageja ise algatas kõnealuse muudatuse, mis muudab tema toote kasutusloa suhtes kohaldatavad nõuded leebemaks, siis ei ole õiguskindluse ja õiguspäraste ootuste kaitse põhimõtetega vastuolus see, kui ei kehtestata üleminekuperioodi, mis võimaldab hagejal valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(vt punktid 82, 86–88, 91, 99)