Kohtuasjad T-117/07 ja T-121/07

Areva jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmete projektide turg – Otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumine – Kaitseõigused – Põhjendamiskohustus – Rikkumise süüks panemine – Rikkumise kestus – Trahvid – Solidaarvastutus trahvi maksmise eest – Raskendavad asjaolud – Eestvedaja roll – Kergendavad asjaolud – Koostöö

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Ettevõtja – Mõiste – Majandusüksus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

2.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Rikkumise ajal ettevõtte käitamise eest vastutav juriidiline isik – Erandid

(EÜ artikli 81 lõige 1)

3.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Tütarettevõtja toimepandud rikkumine – Süüks panemine emaettevõtjale, arvestades neid ühendavaid majanduslikke ja õiguslikke sidemeid

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Väide, et põhjendus puudub või on puudulik – Väide, et põhjendus on ebatäpne – Eristamine

(EÜ artikkel 253)

5.      Ühenduse õigus – Õiguse üldpõhimõtted – Karistusõiguse sätete tagasiulatuva jõu puudumine – Kohaldamisvaldkond – Konkurents

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 4 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 5)

6.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Komisjoni kohustus tõendada rikkumise kestust

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3)

7.      Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine uurimismenetlustes – Tähtaja algus

(EÜ artikkel 81; EMP lepingu artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 25)

8.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 253)

9.      Konkurents – Trahvid – Solidaarvastutus maksmise eest – Tingimused

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP lepingu artikkel 53)

10.    Konkurents – Trahvid – Solidaarvastutus maksmise eest – Ulatus

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP lepingu artikkel 53)

11.    Konkurents – Trahvid – Solidaarvastutus maksmise eest – Iga võlausaldaja õigus esitada sellise otsuse peale tühistamishagi

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP lepingu artikkel 53)

12.    Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Karistuste individualiseerimise põhimõte – Ulatus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

13.    Ühenduse õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kehtestamine Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonis ja kinnitamine Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

14.    Konkurents – Põhimõtted – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõhus kohtulik kontroll komisjoni otsuste üle – Sõltumatu ja erapooletu kohus – Täielik pädevus

(EÜ artiklid 81, 229 ja 230; nõukogu määrus nr 17, artikkel 17 ja määrus nr 1/2003, artikkel 31)

15.    Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Õiguskord

(EÜ artikkel 81; EMP lepingu artikkel 53)

16.    Konkurents – Haldusmenetlus – Rikkumise tuvastamise ja trahvi määramise otsus – Kohustus järgida antud volituste põhimõtet

(EÜ artiklid 5 ja 81; EMP lepingu artikkel 53; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 7 lõige 1 ja artikli 23 lõige 2)

17.    Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Vastuväiteteatis – Esialgne laad – Loobumine teatud äriühingute suhtes põhjendamatuks osutunud vastuväidetest, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse adressaadiks jäänud äriühingu positsiooni halvenemise – Lubatavus, arvestades äriühingu poolt tema õiguse olla ärakuulatud teostamist

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 19 lõige 1 ja määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)

18.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Rikkumise eestvedaja või algataja roll – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punktid 2 ja 3)

19.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Rikkumise eestvedaja roll – Roll, mida täitsid järjest erinevad ettevõtted ja neid juhtivad äriühingud

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 2)

20.    Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus

(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 17, artikkel 17 ja määrus nr 1/2003, artikkel 31)

21.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise esimesel täisaastal tekkinud rikkumise esemeks olevate toodete ja teenuste ülemaailmse käibe arvesse võtmine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

1.      Konkurentsiõiguses tuleb mõistet „ettevõte” tõlgendada kui majandusüksust asjassepuutuva rikkumise eseme seisukohast. EÜ artikli 81 lõige 1, millega keelatakse ettevõtjatel eelkõige sõlmida kokkuleppeid või osaleda kooskõlastatud tegevuses, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ühisturu piires, on adresseeritud varast ning inimressursist koosnevatele majandusüksustele, millest igaühel on oma isikulistest, varalistest ja mittevaralistest osadest koosnev ühtne organisatsioon, kes kestvalt taotleb kindlaksmääratud majanduslikku eesmärki ja kes võib aidata kaasa selles sättes nimetatud rikkumise toimepanemisele.

(vt punkt 63)

2.      Kooskõlas isikliku vastutuse põhimõttega, mille kohaselt vastutab isik vaid enda tegude eest, vastutab konkurentsi valdkonnas ettevõtte tegevuse eest üldjuhul isik, kes juhib ettevõtet rikkumisest osavõtmise ajal, isegi kui rikkumist tuvastava otsuse vastuvõtmise kuupäeval vastutab selle ettevõtte eest või seda juhib teine isik.

Teatud erandlikel asjaoludel on kohtupraktikas mööndud, et isikliku vastutuse põhimõttest võib erandi teha, kui kohaldada „majandusliku järjepidevuse” kriteeriumi, mille kohaselt saab konkurentsiõiguse normide rikkumise süüks panna selle toime pannud juriidilise isiku „majanduslikule” õigusjärglasele, isegi kui see toimepanija ei ole rikkumist tuvastava otsuse vastuvõtmise ajal lõppenud, et nende normide tõhusust ei saaks kompromiteerida muudatustega eelkõige asjassepuutuvate äriühingute õiguslikus vormis.

Komisjonil on õigus „majandusliku järjepidevuse” kriteeriumiga mitte arvestada ja pidada ettevõtte rikkumisest osavõtu eest isiklikult vastutavaks emaettevõtjat, kes juhtis otseselt ettevõtet enne seda, kui ta selle täielikult või peaaegu täielikult talle kuulunud tütarettevõtjatele võõrandas, kuni kuupäevani, mil nimetatud tütarettevõtjad ja nimetatud ettevõte lõpuks teisele kontsernile võõrandati.

(vt punktid 65, 66, 72, 78)

3.      Konkurentsi valdkonnas lasub üldreeglina komisjonil kohustus faktiliste asjaolude kogumi alusel tõendada, et emaettevõtja tegelikult mõjutas otsustavalt oma tütarettevõtja tegevust turul, ja eriti tõendada asjaolu, et emaettevõtja teostas õigust tütarettevõtjat juhtida. Kuid komisjon võib mõistlikult eeldada, et emaettevõtja 100% osalusega tütarettevõtja rakendab enamjaolt emaettevõtja antud juhiseid, ning et see eeldus tähendab, et komisjon ei ole kohustatud kontrollima, kas emaettevõtja tegelikult oma õigusi teostas. Kui komisjon teatab vastuväiteteatises, viidates eeldusele, et tütarettevõtja kogu kapitali esindav emaettevõtja vastutab tütarettevõtja tegevuse eest, oma kavatsusest panna tütarettevõtja rikkumine süüks emaettevõtjale, on oma vastutust vaidlustav emaettevõtja kohustatud haldusmenetluses või hiljemalt liidu kohtutes piisavaid tõendeid esitades selle eelduse ümber lükkama, tõendades, et vaatamata sellele, et emaettevõtja esindab kogu tütarettevõtja kapitali, määrab viimane oma tegevuse turul tegelikult kindlaks sõltumatult.

Komisjon peab saama rikkumist tuvastavas otsuses arvestada ettevõtjate vastuseid vastuväiteteatisele. Ta peab saama mitte üksnes ettevõtjate argumentidega nõustuda või need tagasi lükata, vaid tal on õigus ka ise analüüsida nende esitatud faktilisi asjaolusid, et loobuda alusetuks osutunud vastuväidetest või kohandada või täiendada vastuväidete toetuseks esitatud argumente nii faktiliste kui ka õiguslike asjaoludega. See on nii, kui komisjoni otsus tugineb mitte ainult eeldusele, et tütarettevõtja kogu kapitali esindav emaettevõtja vastutab tütarettevõtja tegevuse eest, vaid ka haldusmenetluse käigus kogutud faktilistele asjaoludele, mis tõendavad, et:

– kontsernis oli tegevuse korraldus olulisem kui õiguslik struktuur ning rikkumise esemeks olevate projektidega seotud tegevust juhtis kõrgeimal tasemel emaettevõtja ja tema eelkäijad,

– tütarettevõtjate nõukogude kuus liiget olid üheaegselt või järjestikku kontserni „juhtivate äriühingute” nõukogude liikmed, enne kui need äriühingud hiljem teisele kontsernile võõrandati,

– emaettevõtja poolt nende tütarettevõtjate nõukogusse uue liikme nimetamine, kes tegutsevad asjassepuutuvas sektoris, toetab järeldust, et emaettevõtja teostas tütarettevõtja üle otsustavat mõju, ja

– mis puudutab kontsernisisest restruktureerimist, siis asjassepuutuvas sektoris tegutsevate tütarettevõtjate ärinime muutmine, mis viidi läbi kohe pärast kontsernidevahelist võõrandamist, annab tunnistust nende integreerimisest kontserni.

Samuti võib komisjon põhjendatult järeldada, et turustusülesannete üleandmine ei saa vabastada emaettevõtjat tema kohustustest, sest ta tunnistas ka ise, et rikkumise ajal pidi ta heakskiidu andma rikkumise esemeks olevate projektide kõigile hankepakkumistele, mis ületasid teatud piirsummat või sisaldasid teatud „olulisi riske” kontsernile.

(vt punktid 86, 87, 91, 97, 116, 144)

4.      Komisjoni põhjendamiskohustuse osas, eriti kui ta teeb otsuse, milles tuvastatakse konkurentsiõiguse rikkumine, tuleb teha vahet põhjenduste puudumist või ebapiisavust puudutava argumendi ja otsuse põhjenduste ebatäpsust (faktivea või vea tõttu õiguslikus hinnangus) puudutava argumendi vahel. Viimati nimetatud asjaolu kuulub vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasuse uurimise valdkonda, mitte oluliste vorminõuete rikkumise valdkonda, ja seega ei saa selle puhul tegemist olla EÜ artikli 253 rikkumisega.

(vt punkt 88)

5.      Karistusseaduse tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte on kõigi liikmesriikide õiguskordadele ühine põhimõte, mis on sätestatud ka Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artiklis 7, ning see on lahutamatu osa õiguse üldpõhimõtetest, mille järgimise tagavad liidu kohtud. Isegi kui määruse nr 17 artikli 15 lõikest 4 ja määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikest 5 tuleneb, et komisjoni otsused, millega määratakse konkurentsiõiguse rikkumise eest trahve, ei ole karistusõiguslikku laadi, on komisjonil siiski igasuguses haldusmenetluses, milles võidakse määrata karistus konkurentsiõiguse sätete alusel, kohustus järgida liidu õiguse üldpõhimõtteid ja eelkõige tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet.

See järgimine nõuab, et füüsilistele või juriidilistele isikutele konkurentsiõiguse rikkumiste süüks panemisel kohaldatakse neid sätteid, mis kehtisid rikkumise toimepanemise ajal. Kui konkurentsiõiguse tähenduses ühe ettevõtte rikkumises osalemise eest võib isiklikult vastutavaks pidada mitut isikut, vastutavad nad rikkumise eest solidaarselt. Lisaks võib ühe ettevõtte rikkumises osalemise eest isiklikult ja solidaarselt vastutavaks pidada isikut, kelle vastutusel või kelle juhtida ettevõte rikkumise toimepanemise ajal otseselt oli, ja isikut, kes seetõttu, et ta reaalselt teostas oma kontrolliõigust selle ettevõtte üle ja otsustas tema tegevuse üle turul, juhtis kaudselt seda ettevõtet rikkumise toimepanemise ajal.

(vt punktid 131–134)

6.      Mis puudutab konkurentsiõiguse normide rikkumise kestust, siis nõuab õiguskindluse põhimõte, et kui puuduvad tõendid, mis otseselt seda kestust tõendaksid, esitab komisjon vähemalt tõendid, mis puudutavad ajaliselt piisavalt lähestikku aset leidnud asjaolusid, nii et mõistlikult võib tuletada, et see rikkumine vältas katkematult kahe täpse kuupäeva vahel. Mis puudutab tõendamisviise, siis on tavapärane, et konkurentsivastaseid toiminguid ja kokkuleppeid sisaldav tegevus toimub varjatult, et kohtumisi korraldatakse salaja ja enamasti kolmandas riigis ning et nendega seonduvat dokumentatsiooni on võimalikult vähe. Isegi kui komisjon avastab ettevõtjatevahelist õigusvastast kontakti otseselt tõendavad dokumendid, nagu kohtumise protokoll, on need tavaliselt üksnes katkendlikud ja korrapäratud, mistõttu on sageli vaja teatud üksikasjad tuletamise teel taastada. Enamikul juhtudest tuleb konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis koostoimes ning muu ühtse selgituse puudumisel võivad moodustada tõendi konkurentsieeskirjade rikkumise kohta. Mitmeid aastaid kestva rikkumise puhul ei oma kartellikokkuleppe olemasolu seisukohast tähtsust, et selle ilmingud on nähtavad erinevatel ajahetkedel, mis on üksteisest eraldatud pikemate või lühemate ajavahemikega, kui rikkumise moodustavatel erinevatel tegevustel on üksainus eesmärk ning need kuuluvad ühe vältava rikkumise koosseisu.

Sellest tuleneb, et kuna konkurentsieeskirjadega vastuolus olevate kokkulepete eesmärk nende kogumis oli avaldada mõju kuupäevast, mil üks nendest kokkulepetest jõustus, kuni kuupäevani, mil neist teise kehtivus lõppes, võis komisjon õigesti asuda seisukohale, et need kokkulepped on kaudsed tõendid rikkumise katkematu jätkamise kohta kogu asjassepuutuval perioodil. Seega tuleb tõendeid kartelli tegevuse korduva tegutsemise kohta ja komisjoni kogutud mitmeid kaudseid tõendeid selle kohta, et tegevus, milles asjassepuutuv ettevõte kartelli raames osales, jätkus kogu asjassepuutuva perioodi vältel, pidada piisavateks tõenditeks selle kohta, et kartell jätkas katkematult tegutsemist komisjoni otsuses kindlaks määratud kuupäevade vahelisel perioodil.

(vt punktid 164–166, 176 ja 177)

7.      Vastavalt määruse nr 1/2003 artiklile 25 aegub komisjoni õigus EÜ artikli 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 rikkumise eest karistus määrata viie aastaga. Aegumistähtaeg hakkab kulgema rikkumise toimepanemise päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema aga rikkumise lõppemise päevast.

(vt punkt 188)

8.      Komisjonile ei saa ette heita, et ta ei põhjendanud eraldi otsust määrata konkurentsiõiguse normide rikkumise eest kahele äriühingule solidaarselt tasumisele kuuluv trahv selle asjaolu seisukohast, et need äriühingud ei moodustanud enam sama majandusüksust selle otsuse vastuvõtmise päeval, sest tema arvates ei takistanud see asjaolu neile solidaarselt tasumisele kuuluva trahvi määramist. Komisjon ei ole nimelt kohustatud oma otsuses välja tooma täpset põhjendust nende aspektide kohta, mis tunduvad talle tema poolt antava hinnangu seisukohast ilmselgelt asjassepuutumatud, tähtsusetud või selgelt teisese tähtsusega.

(vt punkt 200)

9.      Solidaarkohustus maksta EÜ artikli 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EMP) artikli 53 rikkumise eest tasumisele kuuluv trahv on õiguslik tagajärg, mis tuleneb automaatselt nende artiklite materiaalõiguslikust sisust.

Solidaarkohustus maksta ettevõtte EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise eest tasumisele kuuluv trahv tuleneb sellest, et iga asjassepuutuvat isikut võib selle ettevõtte rikkumises osalemise eest isiklikult vastutavaks pidada. Ettevõtte turul tegutsemise ühtsus õigustab konkurentsiõiguse sätete kohaldamisel seda, et äriühinguid või üldisemalt õigussubjekte, keda saab selle eest isiklikult vastutavaks pidada, käsitletakse solidaarvõlgnikena. Solidaarvastutus EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise eest määratud trahvi tasumisel on selle trahvi tegeliku äratasumise tagamise seisukohast osa hoiatavast eesmärgist, mida konkurentsiõiguse sätetega üldiselt saavutada tahetakse, järgides ne bis in idem-põhimõtet, mis on ka Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni protokolli nr 7 artiklis 4 kehtestatud Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte, mis keelab sama konkurentsiõiguse rikkumise eest karistada rohkem kui ühe korra ettevõtja sama tegevust turul, mida viiakse läbi õigussubjektide kaudu, kes võivad olla selle tegevuse eest isiklikult vastutavad.

Asjaolu, et sama ettevõtte ühes rikkumises osalenud mitme äriühingu isiklikud vastutused on erinevad, ei tähenda, et neile ei saa määrata solidaarselt tasumisele kuuluvat trahvi, sest solidaarvastutus trahvi tasumise eest puudutab vaid rikkumise seda perioodi, mille jooksul nad moodustasid ühe majandusüksuse ja seega ühe ettevõtte konkurentsiõiguse tähenduses.

(vt punktid 204–206)

10.    Kuivõrd õiguskindluse põhimõtte rikkumise väidet saab tõlgendada vastuvõetamatuse vastuväitena, mille kohaselt on rikutud konkurentsieeskirjade rikkumise eest makstavate trahvide solidaarse tasumise kohustust kehtestavaid reegleid, sest need loovad ebakindla olukorra trahvide tasumise, maksma kohustatud võlgniku kindlaksmääramise ja solidaarvõlgnike õigusliku olukorra seisukohast, siis palutakse selles väites, et otsustataks konkurentsiõiguses solidaarse trahvide tasumise korra õiguspärasuse üle ja kontrollitaks, kas karistatud äriühingutele oli piisavalt täpselt teada, millised on nende õigused ja kohustused, mis sellest korrast tulenevad.

Nii nagu mõiste „ettevõte” konkurentsiõiguse tähenduses, mis avaldub selle õiguse kohaldamisel automaatselt, on ka mõiste „solidaarvastutus trahvi maksmise eest” sõltumatu mõiste, mida tuleb tõlgendada nii, et arvestatakse selle eesmärki ja konkurentsiõiguse süsteemi, mille osa see on, ning vajaduse korral ka üldpõhimõtteid, mis tulenevad siseriiklikest õiguskordadest tervikuna. Kui otsuses, millega komisjon määrab ettevõtte rikkumise eest mitmele äriühingule solidaarselt tasumisele kuuluva trahvi, ei ole märgitud teisti, vastutavad need äriühingud rikkumise eest võrdsetes osades. Samuti peavad solidaarselt trahvi maksma kohustatud äriühingud tasuma ühe trahvi, mille summa arvutatakse asjassepuutuva ettevõtte käibe alusel.

Seega on iga äriühing kohustatud komisjonile tasuma kogu trahvisumma ja ühe äriühingu poolt trahvi komisjonile äratasumine vabastab nad kõik sellest kohustusest komisjoni ees. Äriühingud, kellele määratakse solidaarselt tasumisele kuuluv trahv ja kes vastutavad rikkumise toimepanemise eest võrdsetes osades, on üldjuhul – kui trahvi määravas otsuses ei ole märgitud teisiti – kohustatud selle rikkumise eest määratud trahvi tasuma võrdsetes osades. Seega võib äriühing, kes komisjoni nõudel tasub kogu trahvisumma, sama komisjoni otsuse alusel regressinõude esitada teiste solidaarvõlgnike vastu, igaühe vastu tema vastava osa ulatuses. Kui otsus, milles mitmele äriühingule määratakse solidaarselt tasumisele kuuluv trahv, ei võimalda a priori kindlaks teha, milline on äriühing, kellele komisjon trahvi tasumise nõude tegelikult esitab, ei saa see aga jätta mingit kahtlust trahvisumma osade suhtes, mis omistatakse kõigile äriühingutele, nii et igaüks neist võiks vajaduse korral tema osa ületava summa suhtes teistele solidaarvõlgnikele regressinõude esitada.

(vt punktid 213, 215)

11.    Trahvi solidaarse tasumise kohustus konkurentsiõiguses ei piira iga karistatud äriühingu õigust esitada tühistamishagi otsuse peale, millega komisjon neile solidaarselt tasumisele kuuluva trahvi määras.

(vt punkt 217)

12.    Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtte kohaselt, mis on kohaldatav kõigis haldusmenetlustes, mille lõpus võidakse konkurentsiõiguse sätete alusel määrata karistus, võib isikut karistada üksnes tegude eest, mida talle individuaalselt süüks pannakse. See on nii juhul, kui kahte äriühingut karistatakse ettevõtte osaluse eest rikkumises asjaolude alusel, mida komisjon neile isiklikult ette heitis nende vastutuse tõttu selle ettevõtte otsese või kaudse juhtimise eest.

(vt punktid 219 ja 220)

13.    Kohtuliku kontrolli nõue on liidu õiguse üldpõhimõte, mis tuleneb liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest ja mis on sätestatud ka Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artiklites 6 ja 13. Õigust tõhusale kohtulikule kaitsele kinnitab ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47.

(vt punkt 224)

14.    Tõhusa kohtuliku kontrolli nõuet kohaldatakse muu hulgas igale komisjoni otsusele, milles tuvastatakse konkurentsiõiguse rikkumine ja milles määratakse selle eest karistus. Määruse nr 17 artikli 17 ja määruse nr 1/2003 artikli 31 alusel on Üldkohtul EÜ artikli 229 tähenduses täielik pädevus läbi vaadata otsused, millega komisjon on määranud trahvid, ja ta võib määratud trahvi tühistada, seda vähendada või suurendada.

EÜ artikli 230 alusel esitatud hagiavalduste puhul tuleb kohtulikku kontrolli sellise komisjoni otsuse õiguspärasuse suhtes, milles füüsilistele või juriidilistele isikutele pannakse süüks konkurentsiõiguse rikkumine ja määratakse neile selle eest trahv, pidada tõhusa kohtuliku kontrolli teostamiseks selle otsuse üle. Liidu kohtu kontrolli intensiivsust ja seega kohtuliku kaitse tõhusust otsuste suhtes, milles komisjon on tuvastanud konkurentsiõiguse normide rikkumise ja määranud trahvi, tugevdab Üldkohtule selles valdkonnas antud täielik pädevus. Lisaks lihtsale õiguspärasuse kontrollile, mis võimaldab kas tühistamisnõude rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada, annab täielik pädevus liidu kohtule õiguse teha vaidlustatud otsust muutev otsus, isegi kui seda akti ei tühistata, võttes arvesse kõiki faktilisi asjaolusid, et näiteks muuta määratud trahvi summat.

(vt punktid 225–227)

15.    EÜ artikkel 81 ja analoogia alusel Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EMP) artikkel 53 on avaliku korra sätted, mis on Euroopa Komisjonile ja EMP‑le antud ülesannete täitmiseks hädavajalikud, mistõttu ei saa äriühingutele nende sätete rikkumise korral tekkivat vastutust ja neile selle eest määratud karistust jätta vabalt nende endi jagatavaks.

(vt punkt 229)

16.    EÜ artikli 5 kohaselt toimib Euroopa Ühendus asutamislepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires. Tal on seega ainult talle antud volitused.

Kui komisjon algatab menetluse, milles võidakse võtta vastu otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 rikkumine, on vastavalt määruse nr 17 artikli 15 lõikele 2 ja määruse nr 1/2003 artikli 7 lõikele 1 ja artikli 23 lõikele 2 ainult tema pädev seda rikkumist tuvastama ja määrama trahve ettevõtjatele, kes on selles osalenud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu. Komisjonil ei ole õigust kolmandale isikule üle anda pädevust, mis on talle antud eespool viidatud sätetega, sest nii rikuks ta ainult talle antud volituste põhimõtet.

Ei saa väita, et komisjon delegeeris teatud asjas siseriiklikule kohtule või vahekohtule osa talle antud pädevusest tuvastada ja karistada niisuguseid rikkumisi, kui komisjon määras samas asjas vastu võetud otsuses kindlaks kahe eraldiseisva äriühingu osad vastutuses asjassepuutuva ettevõtte osalemise eest tuvastatud rikkumises ja seega nende vastavad osad trahvis, mille tasumise osas on nad komisjoni ees solidaarselt vastutavad.

(vt punktid 233, 234, 236)

17.    Vastuväiteteatis on ettevalmistav dokument, mille faktilised ja õiguslikud hinnangud on üksnes esialgsed. Seetõttu võib ja isegi peab komisjon arvestama haldusmenetlusest tulenevate asjaoludega, et muu hulgas loobuda põhjendamata vastuväidetest. Kui äriühing, keda karistati konkurentsiõiguse rikkumise eest, sai enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist tõhusalt esitada oma seisukoha seoses sellega, et komisjon loobus vaidlustatud otsuses vastuväitest, mille ta oli varem teistele ettevõtjatele esitanud, et neid pidada esimesena nimetatud äriühinguga solidaarselt vastutavaks ühe ja sama ettevõtte osalemise eest rikkumises, ei ole selle esimese äriühingu kaitseõigusi rikutud selle tõttu, et vastuväiteteatis ja vaidlustatud otsus ei olnud omavahel kooskõlas.

(vt punktid 248, 249, 262)

18.    Ühe või mitme ettevõtte tegutsemist keelatud kokkuleppe liidrina tuleb trahvisumma arvutamisel arvesse võtta, kuna sellise rolliga ettevõtted peavad võrreldes teiste ettevõtetega kandma erilist vastutust. Selleks et ettevõtet oleks võimalik kvalifitseerida eestvedajaks, peab tal olema olnud oluline kartelli käigushoidja roll või isiklik ja konkreetne vastutus selle toimimise eest. Seda saab teha juhul, kui ettevõttel on rikkumise eestvedaja roll, võttes enda peale kartelli „Euroopa sekretäri” ülesannete täitmise, mis andis sellele kohale liidri positsiooni kartelli koordineerimisel ja igal juhul ka kartelli konkreetse toimimisega tegelemisel, eriti seetõttu, et nimetatud „Euroopa sekretär” oli kartelli liikmete vaheline kontaktisik ja tal oli määrava tähtsusega roll kartelli konkreetse toimimise tagamisel, sest ta hõlbustas teabevahetust kartellis, kogus, pani kokku ja vahetas teiste kartelli liikmetega olulist teavet kartelli toimimise kohta ja muu hulgas teavet eriti oluliste projektide kohta, sest ta organiseeris töökoosolekuid ja tagas nende protokollimise ning vahetevahel muutis koode, et varjata kartelli koosolekuid või kontakte.

(vt punktid 280, 283, 287)

19.    Konkurentsi valdkonnas nõuavad võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõte, et olukorras, kus pikka aega kestnud rikkumises osalevad erinevad ettevõtted, mida juhtisid erinevad äriühingud, kes on täitnud üksteise järel ja tõendatud kindlate ajavahemike jooksul rikkumise eestvedaja rolli, et nende äriühingute trahvi põhisumma suurendamise määr, kes juhtisid üht või mitut ettevõtet, millel oli nende juhtimisel rikkumise eestvedaja roll, oleks erinev, kui periood, mille jooksul see ettevõte või need ettevõtted nende juhtimisel seda rolli täitis või täitsid, on väga erinev. Eestvedaja roll on seotud kartelli toimimisega ja erinevalt rikkumise algataja rollist eeldab see selle rolli täitmist teatud aja jooksul. Seega tuleb arvesse võtta seda, et äriühingule, kes juhtis üht kartellis osalenud ettevõtet, võidakse süüks panna viimase kartelli tegevuse käigushoidja rolli maksimaalselt natuke üle veerandi aja jooksul rikkumise kogukestusest, samas kui teisele äriühingule, kes juhtis üht teist rikkumises osalenud ettevõtet, võidakse süüks panna viimase kartelli tegevuse käigushoidja rolli peaaegu kolme neljandiku aja eest sellest kestusest.

Sellest tuleneb, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet, suurendades sama määra võrra trahvi põhisummat äriühingutel, kellel oli ettevõtete kaudu, mida nad juhtisid, kartelli eestvedaja roll, kuigi ajavahemikud, mil asjassepuutuv ettevõte või ettevõtted täitsid nende juhtimisel kartelli eestvedaja rolli, olid oluliselt erinevad.

Kuid isegi kui eeldada, et komisjon on õigusvastaselt kohaldanud rikkumise eestvedajaks kvalifitseerimise kriteeriume ja jätnud seetõttu ettevõtte eestvedajaks kvalifitseerimata hoolimata tema olulisest rollist kartellis, ei õigusta see kolmanda isiku kasuks toime pandud õigusvastasus võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete rikkumist puudutavate argumentidega nõustumist.

(vt punktid 307, 308, 311 ja 312)

20.    Määruse nr 17 artikliga 17 ja määruse nr 1/2003 artikliga 31 liidu kohtutele antud täielik pädevus annab talle lisaks karistuse õiguspärasuse kontrollimise õigusele õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult õiguse määratud trahv tühistada, seda vähendada või suurendada, kui ta peab andma hinnangu selle trahvi summale. Selle hinnangu andmisel tuleb tagada, et trahvi suurendamise määr, mida kohaldatakse seoses asjassepuutuva ettevõtte rikkumise eestvedaja rolliga, oleks selline, et see tagaks trahvi hoiatava mõju.

(vt punktid 318 ja 319)

21.    Kui ettevõtete osalemise eest konkurentsiõiguse rikkumises määratakse trahv mitmele neid juhtinud äriühingule ja kui määratakse kindlaks nende trahvide vastavad summad, ei kaldu komisjon kõrvale suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta kehtestatud arvutusmeetodist, ei ületa määruse nr 17 artiklis 15 ja määruse nr 1/2003 artiklis 23 sätestatud karistuste õiguslikku raamistikku ega riku proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta otsustab põhimõtteliselt tugineda iga ettevõtte asjassepuutuvate projektide ülemaailmsele käibele rikkumise viimasel täisaastal, et hinnata nende suurust ja suhtelist majanduslikku suutlikkust rikkumise toimepanemise ajal. See on nii täpsemalt siis, kui komisjon leiab, et arvestades, et kartell oli ülemaailmne, tuleb võrdlusbaasiks, mille alusel hinnata iga ettevõtte suhtelist olulisust, võtta osa kartelli esemeks olevate projektide ülemaailmsest käibest, mis on igal ettevõttel tuvastatud rikkumises ettevõtte osalemise viimasel täisaastal, kuna see võrdlusbaas kajastab õigesti iga ettevõtte suutlikkust tekitada teistele Euroopa majanduspiirkonna territooriumi turuosalejatele märkimisväärset kahju ja annab märku tema panusest kartelli tõhususse tervikuna või vastupidi – kartelli ebastabiilsusest, mis oleks tekkinud, kui ettevõte ei oleks kartellis osalenud.

(vt punktid 360, 362)