ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)
10. november 2010
Kohtuasi T‑260/09 P
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
versus
Manuel Simões Dos Santos
Apellatsioonkaebus – Vastuapellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2003. aasta edutamine – Teenetepunktide summa nullimine ja uuesti arvutamine – Üldkohtu otsuse täitmine – Kohtuotsuse seadusjõud – Õiguslik alus – Tagasiulatuva jõu puudumine – Õiguspärane ootus – Varaline kahju – Edutamisvõimaluse kaotus – Mittevaraline kahju
Ese: Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 5. mai 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑27/08: Simões Dos Santos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑113 ja II‑A‑1‑613), millega taotletakse nimetatud kohtuotsuse tühistamist. M. Simões Dos Santose esitatud vastuapellatsioonkaebus.
Otsus: Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 5. mai 2009. aasta otsuse kohtuasjas F‑27/08: Simões Dos Santos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑113 ja II‑A‑1‑613) resolutsiooni punktid 2−5. Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata. Saata kohtuasi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Edutamine – Uue edutamissüsteemi kehtestamine – Endise süsteemi kehtivusajal saadud teenetepunktide tühistamine – Tagasiulatuva jõu puudumise, õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine
(Personalieeskirjad, artikkel 45)
2. Ametnikud – Edutamine – Uue edutamissüsteemi kehtestamine – Endise süsteemi kehtivusajal saadud teenetepunktide tühistamine – Otsese, täpse ja ühemõttelise õigusliku aluse vajadus
(Personalieeskirjad, artiklid 45, 90 ja 91)
3. Ametnikud – Edutamine – Uue edutamissüsteemi kehtestamine – Endise süsteemi kehtivusajal saadud teenetepunktide tühistamine – Ametnik, kellel on pika teenistusstaaži tõttu suur arv teenetepunkte
(Personalieeskirjad, artikkel 45)
4. Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus
(EÜ artikli 233 esimene lõik)
5. Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Vastustajalt institutsioonilt hüvitise omal algatusel väljamõistmine tema ametialase eksimuse tõttu tekkinud kahju eest
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)
6. Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Ulatus – Piirid – Võistlevuse põhimõtte järgimine
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)
7. Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Võimaluse kaotuses seisneva varalise kahju hüvitamine – Hindamine – Kriteeriumid
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)
1. Tagasiulatuva jõu puudumise, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamisala ei saa laiendada selleni, et see hakkab üldiselt takistama uue normi kohaldamist varasema normi kehtivusajal tekkinud olukordade tulevaste tagajärgede suhtes. Seevastu materiaalõigusnorme tuleb tõlgendada nii, et need on enne nende jõustumist tekkinud olukordade suhtes kohaldatavad üksnes siis, kui selline võimalus nähtub selgelt nende sõnastusest, eesmärgist või ülesehitusest. Samamoodi on nende põhimõtetega vastuolus see, kui liidu õigusaktis on ette nähtud, et see hakkab kehtima enne selle avaldamist, välja arvatud erandjuhul, kui seda nõuab eesmärk, mida soovitakse saavutada, ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud. Eesmärk, mis võib õigustada üldkohaldatava õigusakti tagasiulatuvat jõudu, ei saa seisneda selle akti kui sellise tagasiulatuvas jõus endas, sest tagasiulatuv jõud saab olla ainult selle tagajärg, ega langeda kokku hilisema akti vastuvõtja pelga tahtega tagasiulatuvalt kõrvaldada esialgse akti puudusi, sest vastasel korral kaotaks täielikult oma kasuliku mõju õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad liidu kohtusse pöörduda tagasiulatuva jõu, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisega vaidlustatud aktis.
Kuigi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) poolt ametnike hindamise ja edutamise endise süsteemi kehtivusajal antud teenetepunktide täielikult ja samamoodi arvesse võtmata jätmine kujutab endast ühtlustamisameti õiguspärast valikut kaalutlusõiguse teostamisel, mis tal on ametnike hindamise ja edutamise süsteemi rakendamisel ja muutmisel, ei saa ühtlustamisamet tugineda selle süsteemi reformiga taotletud eesmärkidele – milleks on nimetatud süsteemi nende vigade parandamine, mis seisnevad ülemääraste teenetepunktide andmises väga pika teenistusstaaži alusel, mitte asjaomase ametniku tegelike teenete alusel −, kui ühtlustamisamet jätab esitamata põhjused, miks endise süsteemi kehtivusajal saadud teenetepunktide arv tagasiulatuvalt tühistati ja miks ei olnud neid punkte kohe võimalik muuta hindamise ja edutamise uue süsteemi kohasteks teenetepunktideks, ilma et ta kahjustataks nimetatud eesmärke. Sellisel juhul ei ole hindamise ja edutamise endise süsteemi vigade parandamise eesmärk iseenesest piisav, et õigustada omandatud teenetepunktide tühistamise otsuse tagasiulatuvalt kohaldamist.
Lisaks rikub selline otsus asjaomase ametniku õiguspärast ootust, kui viimane võib õigusliku aluse puudumise tõttu punktide tühistamise otsuse tühistanud kohtuotsuse alusel õiguspäraselt loota, et endise süsteemi kehtivusajal talle antud teenetepunkte tagasiulatuvalt ei tühistata, ilma et see piiraks teenetepunktide arvu viivitamata muutmist tulevikuks.
(vt punktid 48, 52, 54, 60, 62 ja 63)
Viited:
Euroopa Kohus: 25. jaanuar 1979, kohtuasi 99/78: Weingut Decker (EKL 1979, lk 101, punkt 8); 11. juuli 1991, kohtuasi C‑368/89: Crispoltoni (EKL 1991, lk I‑3695, punkt 17); 11. detsember 2008, kohtuasi C‑334/07 P: komisjon vs. Freistaat Sachsen (EKL 2008, lk I‑9465, punktid 43 ja 44); 19. märts 2009, kohtuasi C‑256/07: Mitsui & Co. Deutschland (EKL 2009, lk I‑1951, punkt 2 ja seal viidatud kohtupraktika).
Üldkohus: 14. veebruar 2007, kohtuasi T‑435/04: Simões Dos Santos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑61 ja II‑A‑2‑427, punkt 100); 7. oktoober 2009, kohtuasi T‑380/06: Vischim vs. komisjon (EKL 2009, lk II‑3911, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).
2. Liidu institutsiooni või asutuse kehtestatud sise‑eeskirjad ametnike hindamise ja edutamise uue süsteemi rakendamiseks, mis näevad ette hindamise ja edutamise endise süsteemi kehtivusajal omandatud teenetepunktide tühistamise, peavad sisaldama erinormi, mille puhul on tegemist õigusliku alusega selle süsteemi reformi eesmärgi täitmiseks, st otsest ning piisavalt selge ja täpset normi, mis sätestab institutsiooni või asutuse ametniku poolt endise süsteemi kehtivusajal kogutud teenetepunktide tühistamise.
Sellise õigusliku aluse puudumisel rikutakse õigusnorme ning seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada tagasiulatuvat jõudu omava hilisema aktiga.
Taoline puudus ei ole pelk vormiviga, mida võib tõlgendava aktiga tagasiulatuvalt kõrvaldada, vaid tegemist on tõsise ja pöördumatu veaga, mis on vastuolus õiguspärasuse ning õiguskindluse põhimõttega. Lisaks tuleb märkida, et kui see oleks teisiti, ei oleks tagatud nende õiguskaitsevahendite kasulik mõju, mille kasutamisega taotletakse akti tühistamist või selle õigusvastasuse tuvastamist õigusliku aluse puudumise tõttu, kuna asjaomane institutsioon või asutus võiks tagasiulatuvalt välistada sellise tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise tagajärjed ning nii tekitada õigusliku olukorra minevikus, nagu seda tõsist ja pöördumatut viga ei oleks kunagi tehtud, mis omakorda annab talle võimaluse muuta tagasiulatuvalt selle vaidluse eset, mille tulemusel akt tühistati või selle õigusvastasus tuvastati. Eriti kehtib see siis, kui tühistatud akti aluseks olevat üldakti kui sellist ei ole selle akti peale esitatud hagi raames ja seega Üldkohtu otsuses kahtluse alla seatud.
Isegi kui eeldada, et õigusliku aluse puudumine on vormiviga, sisaldab sellisel veal põhinev tühistamisotsus õigusvastasuse tuvastamist alates tühistatud otsuse jõustumise kuupäevast, ilma et see piiraks võimalust jätkata menetlust sellise akti asendamiseks konkreetses etapis, mil õigusnormide rikkumine aset leidis, ning enne vastu võetud ettevalmistavate aktide võimalikku kehtivust. Nendest põhimõtetest ei tulene siiski, et hiljem võetud akt, mille eesmärk on vormivea tõttu tühistatud akti asendamine, võib selle vea tagasiulatuvalt kõrvaldada.
(vt punktid 56, 57, 59, 71 ja 72)
Viited:
Euroopa Kohus: 15. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad C‑238/99 P: C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P − C‑252/99 P ja C‑254/99 P: Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon (EKL 2002, lk I‑8375, punktid 72−75); 29. november 2007, kohtuasi C‑417/06 P: Itaalia vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 51–53).
Üldkohus: eespool viidatud kohtuotsus Simões Dos Santos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 139–146).
3. Liidu institutsiooni või asutuse poolt ametnike hindamise ja edutamise uue süsteemi rakendamiseks võetud sisenormide raames ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt põhjendatud tagasiulatuva jõuga otsus, millega nähakse ette endise süsteemi kehtivusajal omandatud teenetepunktide tühistamine ning mis on tehtud ametniku suhtes, kellel ainsana oli tema pika teenistusstaaži tõttu eriti suur arv teenetepunkte ning kes ainsana korduvalt esitas hagisid selle punktide arvu säilitamiseks.
Neil asjaoludel ei saa Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) väita, et selline ametnik on teiste ühtlustamisameti ametnikega sarnases või täpselt samas olukorras, mis võib kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise viimati nimetatud ametnike kahjuks.
(vt punkt 61)
4. Akti vastu võtnud institutsioon peab akti tühistava kohtuotsuse täitmiseks ja selle täielikuks elluviimiseks järgima mitte ainult kohtuotsuse resolutsiooni, vaid ka põhjendusi, millest lähtudes kohtuotsus tehti, kuna need on hädavajalikud resolutsiooni täpseks mõistmiseks. Põhjendused näitavad ühelt poolt ära selle, milline konkreetne säte tunnistati õigusvastaseks, ja teiselt poolt resolutsioonis tuvastatud õigusnormi rikkumise täpsed põhjused, ning et asjaomane institutsioon peab neid arvestama tühistatud akti asendamisel.
Pealegi kohustab EÜ artikkel 233 asjaomast institutsiooni vältima seda, et tühistatud akti asendavad aktid sisaldaksid samasuguseid rikkumisi kui tühistamisotsuses tuvastatud rikkumised. Need põhimõtted kehtivad seda enam siis, kui tühistamisotsus on jõustunud.
Tühistamishagi eesmärk ning EÜ artikli 233 esimese lõigu kasulik mõju oleks tõsiselt häiritud või neid isegi kuritarvitataks, kui tühistatud akti vastu võtnud institutsioonil oleks õigus tagasiulatuvalt muuta selle akti õiguslikku alust, et saavutada tulemus, milleni liidu kohus on jõudnud, selle asemel, et võtta Üldkohtu otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid ja parandada tehtud viga.
(vt punktid 70 ja 72)
Viited:
Euroopa Kohus: 26. aprill 1988, liidetud kohtuasjad 97/86, 99/86, 193/86 ja 215/86: Asteris jt vs. komisjon (EKL 1988, lk 2181, punkt 27); 14. september 1999, kohtuasi C‑310/97 P: komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt (EKL 1999, lk I‑5363, punktid 54 ja 56); 13. juuli 2000, kohtuasi C‑8/99 P: Gómez de Enterría y Sanchez vs. parlament (EKL 2000, lk I‑6031, punkt 20); eespool viidatud kohtuotsus Itaalia vs. komisjon (punkt 50).
5. Vastavalt personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 teisele lausele on liidu kohtul rahaliste vaidluste puhul täielik pädevus, mille raames ta võib, kui selleks on alust, mõista omal algatusel vastustajalt institutsioonilt või asutuselt välja hüvitise tema eksimuse tõttu tekkinud kahju eest ning sellisel juhul hinnata tekkinud kahju ex aequo et bono kohtuasja kõiki asjaolusid arvestades. Liidu kohtule antud täielik pädevus paneb talle ülesande lahendada tema menetluses olevad vaidlused lõplikult ning lubab tal isegi sobivate järelduste puudumisel mitte ainult tühistada, vaid ka vajaduse korral kohustada kostjat hüvitama viimase süül ametialase eksimusega tekitatud mittevaraline kahju.
Neid põhimõtteid arvestades ei saa väita, et ametniku poolt Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) otsuse peale esitatud hagi raames tegi Avaliku Teenistuse Kohus otsuse ultra petita, kui ta määras asjaomasele isikule ühtlustamisameti ametialase eksimusega tekitatud mittevaraline kahju eest hüvitise, kuigi asjaomane isik ei olnud sellekohaseid sõnaselgeid nõudeid esitanud.
(vt punktid 83–85)
Viited:
Euroopa Kohus: 17. detsember 2009, kohtuasi C‑197/09 RX‑II: M vs. EMEA (uuesti läbivaatamine) (EKL 2009, lk I‑12033, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika); 20. mai 2010, kohtuasi C‑583/08 P: Gogos vs. komisjon (EKL 2010, lk I‑4469, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
Üldkohus, 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (EKL 2009, lk II‑2841, punkt 232 ja seal viidatud kohtupraktika).
6. Liidu kohtule institutsioonide ja nende teenistujate vahelistes rahalistes vaidlustes antud täielikku pädevust ei saa käsitada nii, et see annab liidu kohtule õiguse mitte järgida niisuguses vaidluses võistlevuse põhimõttega seotud menetlusnorme. Võistlevuse põhimõte, mille järgimise tagab liidu kohus, kes peab seda ka ise järgima, kuulub kaitseõiguste hulka ning seda kohaldatakse igas menetluses, mille tulemusel võib institutsioon või asutus teha otsuse, mis mõjutab tuntaval määral isiku huve.
See sisaldab endas üldiselt menetluspoolte õigust võtta seisukoht kõigi asjaolude ja dokumentide suhtes, millel kohtuotsus põhineb, vaielda kohtus esitatud tõendite ja märkuste ning kohtu omal algatusel tõstatatud õiguslike väidete üle, millele kohus kavatseb oma otsuses tugineda. Selleks et täita nõudeid, mis on seotud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, on nimelt oluline, et pooled saaksid võistlevalt vaielda nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude üle, mis on menetluse tulemuse suhtes määravad. Seetõttu ei saa liidu kohus kohtuotsuses tugineda omal algatusel tõstatatud õiguslikule väitele – isegi kui see on avalikul huvil põhinev väide –, ilma et ta oleks enne kutsunud pooli esitama selle väite kohta oma märkusi.
Sellega seoses tuleb märkida, et kui Avaliku Teenistuse Kohus hindab Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ametnikule tekitatud mittevaralise kahju olemasolu ja ulatust ning selle kahju hüvitamist, ilma et ta oleks ühtlustamisametile andnud võimaluse esitada selle kohta tulemuslikult oma arvamus, rikub ta võistlevuse põhimõtet ning rikub ühtlustamisameti kaitseõigusi.
(vt punktid 86, 87, 91 ja 92)
Viited:
Euroopa Kohus: 2. detsember 2009, kohtuasi C‑89/08 P: komisjon vs. Iirimaa jt (EKL 2009, lk I‑11245, punktid 50–57); eespool viidatud kohtuotsus M vs. EMEA (uuesti läbivaatamine) (punktid 40–42 ja vastavalt seal viidatud kohtupraktika, ning punkt 58).
Üldkohus: 12. mai 2010, kohtuasi T‑491/08 P: Bui Van vs. komisjon (punkt 88).
7. Edutatavate ametnike valimisel on ametisse nimetaval asutusel lai kaalutlusõigus. Sellest tuleneb, et isegi kui on kindlaks tehtud, et see asutus on edutamismenetluse käigus pannud toime rikkumisi, kahjustades ametniku huve, siis sellest üksi ei piisa järelduseks, et kui neid rikkumisi ei oleks olnud, oleks ametnikku edutatud ja väidetav varaline kahju oleks seetõttu kindel ja olemasolev, sest vastasel juhul eitataks selle asutuse laia kaalutlusõigust edutamisel. Personalieeskirjad ei anna mingit õigust edutamisele isegi neile ametnikele, kes täidavad kõik edutamise tingimused. Sellest tuleneb, et asjaomase ametniku edasijõudmise võimalusi ei saa liidu kohus piisavalt täpselt kindlaks määrata, ilma et ta asendaks oma hinnangutega ametisse nimetava asutuse hinnangud, võimaldades tal järeldada, et asjaomane ametnik on kandnud rahalist kahju. Seega, kuna puudub subjektiivne õigus edutamisele, siis hageja poolt välja toodud varaline kahju ei saa seisneda sellise täiendava töötasu kaotuses, mida ta oleks edutamise korral saanud.
Nagu kohtupraktikas on siiski tunnistatud, võib tegelik ja kindel varaline kahju, mis on seega hüvitatav, samuti tuleneda sellise võimaluse kaotusest nagu edutamise võimaluse kaotus. Kui aga on olemas piisavalt täpsed ja tõenäolised asjaolud, mida toetavad üksikasjalikud arvutused, selleks et vaatamata ametisse nimetava asutuse laiale kaalutlusõigusele tõendada, et hagejaks oleval ametnikul oli konkreetne ja tõsine võimalus edutamiseks, kui tema hindamise ja edutamise endise süsteemi kohaldamise ajal saadud teenetepunktid oleksid muudetud uue süsteemi kohasteks teenetepunktideks, ei saa Avaliku Teenistuse Kohus õiguspäraselt tõdeda, et isegi tõsine võimalus edutamiseks ei saa olla varalise kahju aluseks, mis seisneb tulu kaotuses. Vastupidi, selline võimalik kaotus on asjakohane tegur, et hinnata võimaluse kaotusega seotud kahju eest määratud hüvitise ulatust.
(vt punktid 102–106)
Viited:
Euroopa Kohus: 21. veebruar 2008, kohtuasi C‑348/06 P: komisjon vs. Girardot (EKL 2008, lk I‑833, punkt 54 ja järgnevad punktid ning punkt 67).
Üldkohus: 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑253 ja II‑1169, punkt 97 ja seal viidatud kohtupraktika); 31. jaanuar 2007, kohtuasi T‑166/04: C vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑9 ja II‑A‑2‑49, punktid 65 ja 66).