Language of document : ECLI:EU:T:2010:366

Kohtuasi T‑359/04

British Aggregates Association jt

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Keskkonnamaks täitematerjalidelt Ühendkuningriigis – Põhja‑Iirimaa suhtes kehtiv erand – Komisjoni otsus jätta vastuväited esitamata – Tõsised raskused – Ühenduse suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus ühisturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Mõiste – Tõsised raskused – Objektiivsus

(EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

3.      Menetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused

(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõike 2 esimene lõik)

4.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abi kokkusobivus ühisturuga – Kaalutlusõigus – EÜ artiklite 87 ja 88 ning asutamislepingu muude niisuguste sätete omavahelise kooskõla arvestamine, mille eesmärk on konkurentsi kahjustamise ärahoidmine ühisturul

(EÜ artiklid 87 ja 88)

5.      Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise staadium ja ametliku uurimismenetluse staadium – Abi kokkusobivus ühisturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Maksuvabastuse kord, mille puhul võib olla tegemist kodumaiste ja importtoodete maksualase diskrimineerimisega – Uurimise ebapiisavus või puudulikkus – Asjaolu, mis osutab tõsiste raskuste olemasolule

(EÜ artiklid 23 ja 25, EÜ artikli 88 lõiked 2 ja 3 ja EÜ artikkel 90)

1.      EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus on möödapääsmatu, kui komisjonil on tõsiseid raskusi selle hindamisel, kas abi on ühisturuga kokkusobiv. Seega võib komisjon piirduda riigiabi suhtes positiivse otsuse tegemisel EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud uurimise esialgse staadiumiga üksnes siis, kui ta on esmase uurimise lõpus veendunud, et see abi on ühisturuga kokkusobiv. Seevastu kui esmane uurimine ei võimalda ületada kõiki raskusi, mis tekivad abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel, on komisjonil kohustus küsida kõiki vajalikke selgitusi ja algatada selles osas EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus.

Tõsiste raskuste mõiste on objektiivne mõiste. Selliste raskuste olemasolu tuleb otsida nii vaidlustatud akti vastuvõtmise tingimustest kui ka selle sisust, tehes seda objektiivselt, võrreldes otsuse põhjendusi nende tõenditega, mis komisjonil olid siis, kui ta võttis seisukoha vaidlusaluse abi ühisturuga kokkusobivuse osas. Sellest tuleneb, et Üldkohtu teostatav õiguspärasuse kontroll tõsiste raskuste olemasolu suhtes läheb oma laadilt kaugemale ilmse kaalutlusvea kontrollist.

Juhul kui esinevad tõsised raskused, võib komisjoni otsuse mitte esitada vastuväiteid ainuüksi sel alusel tühistada, sest läbi on jäetud viimata asutamislepinguga ette nähtud võistlev ja põhjalikum menetlus; seda võib teha isegi siis, kui ei tuvastata, et komisjoni sisulised hinnangud on õiguslikult või faktiliselt väärad.

(vt punktid 55, 56, 58)

2.      Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Need peavad olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Üldkohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist

(vt punkt 81)

3.      Üldkohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 esimese lõigu kohaselt ei või menetluse käigus esitada uusi väiteid, kui need väited ei tugine menetluse käigus ilmsiks tulnud õiguslikele ja faktilistele asjaoludele. Seevastu tuleb tunnistada vastuvõetavaks väide, millega otseselt või kaudselt täiendatakse menetluse aluseks olevas hagiavalduses varem esitatud väidet ja millel on varem esitatud väitega otsene seos.

(vt punkt 87)

4.      Kuigi EÜ artiklites 87 ja 88 ette nähtud menetlus jätab komisjonile kaalutlusruumi otsustamaks, kas riigiabi kava on ühisturu nõuetega kooskõlas, tuleneb asutamislepingu üldisest ülesehitusest, et komisjoni menetlus ei tohi viia tulemuseni, mis on vastuolus EÜ asutamislepingu konkreetsete sätetega. Komisjoni kohustus järgida EÜ artiklite 87 ja 88 ning teiste asutamislepingu sätete kooskõla on eriti oluline juhul, kui nende teiste sätete eesmärk on samuti konkurentsi kahjustamise ärahoidmine ühisturul. Otsuse vastuvõtmisel riigiabi kava ühisturuga kokkusobivuse kohta ei saa komisjon jätta tähelepanuta ohtu, mida teatud ettevõtjad võivad kujutada konkurentsile ühisturul.

Seetõttu ei saa komisjon ühisturuga kokkusobivaks kuulutada sellist riigiabi, mille mingi osa rikub asutamislepingu teisi sätteid. Lisaks peab komisjon riigiabi ühisturuga kokkusobivuse kindlakstegemisel arvestama turutingimusi, kaasa arvatud maksustamist. Sellest tuleneb, et asutamislepingu süsteemis ei saa liikmesriik kehtestada või lubada abikava, mis seisneb teistest liikmesriikidest pärinevate toodete maksualases diskrimineerimises.

(vt punktid 91 ja 92)

5.      Kui abi esmane uurimine EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud uurimise esialgses staadiumis ei võimalda ületada kõiki raskusi, mis tekivad abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel, on komisjonil kohustus küsida kõiki vajalikke selgitusi ja algatada selles osas EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus. Komisjoni uurimise ebapiisavus või puudulikkus esialgses uurimismenetluses viitab tõsiste raskuste olemasolule.

Kui maksuvabastus keskkonnamaksust kujutab endast riigiabi, siis tõstatab kas EÜ artiklitega 23 ja 25 või EÜ artikliga 90 vastuolus olev kodumaiste toodete ja teisest liikmesriigist pärinevate toodete maksualane diskrimineerimine, mille see maksuvabastus kaasa võib tuua, küsimuse mainitud artiklite ja EÜ artiklite 87 ja 88 vahelisest kooskõlast. Asjaolu, et komisjon ei käsitle seda küsimust esialgse uurimismenetluse tulemusel tehtud otsuses mitte esitada vastuväiteid, osutab niisuguste tõsiste raskuste olemasolule, mille tõttu peaks algatama EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse.

(vt punktid 55, 57, 90, 94–98, 102)