Kohtuasi T‑54/14

Goldfish BV jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Põhjamere garneelide Belgia, Saksa, Prantsuse ja Hollandi turg – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Hindade kindlaksmääramine ja müügimahtude jagamine – Tõendite vastuvõetavus – Telefonivestluste salajaste salvestiste kasutamine tõendina – Maksevõime hindamine – Täielik pädevus

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 8. septembri 2016. aasta otsus

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendid, mida võib arvesse võtta – Tõendid, mille komisjon sai seaduslikult, kuid mitte kolmas isik on enne saanud ebaseaduslikult – Lubatavus – Tingimused – Õiguse õiglasele kohtumenetlusele ja kaitseõiguste tagamine

(ELTL artiklid 101 ja 263, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 47, nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid 2 ja 20)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Komisjoni esitatud tõenditelt nõutav täpsuse tase – Tõendite kogum – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused

(ELTL artikkel 101, nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2, komisjoni teatis 2006/C 210/02)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendite vaba hindamise põhimõte – Piirid – Põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtete järgimine – Siseriikliku õiguse normide ja mõistete piiratud kasutamine

(ELTL artikkel 101)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Teiste rikkumises osalenud ettevõtjate avalduste kasutamine tõenditena – Lubatavus – Koostööteatise kohaldamise eesmärgil kartellikokkuleppe peamiste osaliste poolt vabatahtlikult esitatud avalduste tõenduslik väärtus

(ELTL artikkel 101, komisjoni teatis 2006/C 210/02)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kohustus võtta arvesse asjaomase ettevõtja rasket majanduslikku olukorda – Puudumine – Ettevõtja tegelik maksevõime teatavas sotsiaalses ja majanduslikus kontekstis – Arvessevõtmine – Tingimused – Täieliku pädevuse raames teostatav kohtulik kontroll

(ELTL artiklid 101 ja 261, komisjoni määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 31, komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 35)

1.      Kuna puuduvad mõistet „tõend“ käsitlevad liidu õigusnormid, siis on kõik tõendid, mida liikmesriikide menetlusõigus sarnastes menetlustes tunnistab, põhimõtteliselt vastuvõetavad.

Teatud tõendid võib siiski toimikust välja jätta, eelkõige kui püsib kahtlus nii vaidlustatud dokumendi laadi osas kui ka küsimuses, kas dokumendi esitanud isik on omandanud selle seaduslikult.

Lisaks ei saa tõendite õiguspärasuse analüüsis jätta tähelepanuta institutsioonide kohustust austada huvitatud isikute põhiõigusi. Liidu õiguse kohaselt ei saa järelikult olla lubatavad tõendid, mille saamisel on täielikult eiratud tõendite kogumiseks ette nähtud menetlust, mille eesmärk on kaitsta asjassepuutuvate isikute põhiõigusi. Selle menetluse kohaldamist tuleb seega käsitada ELTL artikli 263 lõike 2 tähenduses olulise menetlusnormina.

Telefonivestluste salvestised, mille esiteks komisjon sai ühe liidu konkurentsieeskirjadega vastuolus olevas keelatud kokkuleppes osalenud ettevõtja kontorist kontrolli käigus ja mida seega ei teinud ei komisjon ega mõni muu avalik-õiguslik asutus, vaid neis telefonivestlustes osalenud eraõiguslik isik, ning mille teiseks komisjon sai seaduslikult, on tõendid, mille komisjon on saanud seaduslikult ja mis on konkurentsiõiguse rikkumise uurimismenetluses põhimõtteliselt lubatavad.

Mis puudutab küsimust, kas komisjon võib kasutada enda seaduslikult saadud tõendeid, kuigi need on esialgu saanud kolmas isik, olenevalt olukorrast ebaseaduslikult, näiteks rikkudes selle isiku õigust eraelu puutumatusele, kelle puhul vaidlusalused salvestised tehti, siis ebaseadusliku salvestise kasutamine ei ole iseenesest vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1 ja seega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigluse põhimõtetega, kaasa arvatud juhul, kui see tõend saadi konventsiooni artiklis 8, mis vastab harta artiklile 7, sätestatud nõudeid rikkudes, kui esiteks hageja ei ole jäetud ilma õigusest õiglasele kohtumenetlusele ega tema kaitseõigustest ning teiseks ei ole see tõend ainus tõend, millega motiveeritakse süüdimõistmist.

(vt punktid 43–45, 47, 57–60, 62, 73 ja 76)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 71, 91–95, 112–114 ja 127)

3.      Komisjon hindab konkurentsiküsimustes tõendeid liidu õiguse alusel. Kuigi tõendite vaba hindamise põhimõte on ülimuslik, tuleb võtta arvesse põhiõigusi ja liidu õiguse üldpõhimõtteid.

Selles kontekstis on tõsi, et liidu kohus võib juhinduda ka liikmesriikide õigusest. See ei tähenda siiski, et liidu kohus peaks rakendama liikmesriigi õigust, mis reguleerib tõendite kogumist kõige rangemalt, eriti kuna nii liikmesriikide õigussüsteemidesse kui liidu õigusesse peaks olema integreeritud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud tagatised.

Nimelt, kui liidu liikmesriikide õigussüsteemidega seoses ei ole võimalik saavutada mingis konkreetses õigusküsimuses ühtegi valdavat suundumust, on tingimata vajalik tõendite vaba kogumise põhimõtte ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine liidus, et komisjoni uurimine keelatud kokkulepetega seotud menetlustes saaks toimuda kõigi asjassepuutuvate ettevõtjate võrdse kohtlemise tingimustes. Kui see nii ei ole, kahjustab liikmesriigi õigusesse kuuluvate siseriikliku õiguse normide või mõistete kasutamine liidu õiguse ühtsust.

(vt punktid 77–79)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 96–100, 123 ja 125)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 134–148)