Kohtuasi C‑73/06

Planzer Luxembourg Sàrl

versus

Bundeszentralamt für Steuern

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Köln)

Kuues käibemaksudirektiiv – Artikli 17 lõiked 3 ja 4 – Käibemaksu tagastamine – Kaheksas käibemaksudirektiiv – Välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamine – Artikli 3 punkt b ja artikli 9 teine lõik – B lisa – Maksukohustusluse tõend – Õiguslik tähendus – Kolmeteistkümnes käibemaksudirektiiv – Ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamine – Artikli 1 punkt 1 – Mõiste „majandustegevuse asukoht”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamine

(Nõukogu direktiiv 79/1072, artikli 3 punkt b, artikli 9 teine lõik ja B lisa)

2.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamine

(Nõukogu direktiiv 86/560, artikli 1 punkt 1)

1.        Direktiivi 79/1072 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord artikli 3 punkti b ja artikli 9 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi B lisas esitatud näidisele vastava tõendi põhjal võib üldjuhul eeldada, et huvitatud isik mitte ainult ei ole käibemaksukohustuslane liikmesriigis, mille maksuhaldur talle tõendi väljastas, vaid et ta ka asub selles liikmesriigis ühes või teises vormis, omades seal majandustegevuse asukohta või püsivat tegevuskohta, kus äritehinguid teostatakse.

Selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus sisendkäibemaksu tagastus toimub, on selles tõendis toodud faktilised ja õiguslikud asjaolud üldjuhul siduvad.

Siiski ei tähenda need sätted seda, et selle liikmesriigi maksuhalduril, kus tagastus toimub, ning kes väljendab kahtlust tõendis sisalduval aadressil asumise majandusliku sisu osas, oleks keelatud seda olukorda kontrollida, kasutades selle jaoks käibemaksu vallas ühenduse õigusnormides ette nähtud meetmeid.

Kui saadud teabest selgub, et maksukohustusluse tõendis nimetatud aadress ei vasta maksukohustuslase majandustegevuse asukohale ega püsivale tegevuskohale, kus äritehinguid teostatakse, on selle liikmesriigi maksuhalduril, kus tagastus toimub, õigus keelduda maksukohustuslase poolt taotletud tagastamisest, ilma et see piiraks selle võimalikku kohtus vaidlustamist maksukohustuslase poolt.

(vt punktid 40, 41, 49 ja 50, resolutiivosa punkt 1)

2.        Direktiivi 86/560 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord artikli 1 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et äriühingu majandustegevuse asukohaks on koht, kus võetakse vastu selle äriühingu üldist juhtimist puudutavad põhilised otsused ja kus toimub keskjuhtimine.

Äriühingu majandustegevuse asukoha kindlaksmääramine eeldab mitme teguri arvestamist, mille hulgas on esimestena registrijärgne asukoht, keskjuhtimise asukoht, juhatuse koosoleku pidamise koht ning tavaliselt eelmisega kokkulangev koht, kus otsustatakse äriühingu üldiste majandussuundade üle. Samuti võivad arvesse tulla teised tegurid nagu peamiste juhatajate elukoht, üldkoosoleku kokkukutsumise koht, raamatupidamis- ja muude dokumentide hoiukoht ning finantstegevuse, eelkõige pangatehingute tegemise peamine koht.

Majandustegevuse asukohana kolmeteistkümnenda direktiivi artikli 1 punkti 1 mõttes ei saa käsitada „riiulifirmat” või „varifirmat” iseloomustavat fiktiivset moodustist.

(vt punktid 61–63, resolutiivosa punkt 2)