Kohtuasi T‑95/14

(avaldamine väljavõtetena)

Iranian Offshore Engineering & Construction Co.

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Hindamisviga – Põhjendamiskohustus – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Võimu kuritarvitamine – Omandiõigus – Võrdne kohtlemine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (seitsmes koda), 25. juuni 2015

1.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Iraani valitsuse rahaline toetamine – Mõiste

(nõukogu otsused 2010/413/ÜVJP ja 2013/661/ÜVJP; nõukogu määrused nr 267/2012 ja nr 1154/2013)

2.      Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Kontrolli ulatus – Nende asjaolude välistamine, millest institutsioon sai teada pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist

(nõukogu otsus 2013/661/ÜVJP; nõukogu määrus nr 1154/2013)

3.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Iraani valitsuse rahaline toetamine – Mõiste – Tegevus, mis võib selle kvantitatiivse või kvalitatiivse olulisuse tõttu tuumarelva levikule kaasa aidata, kuna see võimaldab Iraani valitsusel täita kindlaksmääratud logistilisi vajadusi – Hõlmamine

(nõukogu otsused 2010/413/ÜVJP ja 2013/661/ÜVJP; nõukogu määrused nr 267/2012 ja nr 1154/2013)

1.      Mis puudutab Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid nagu Iraani valitsust toetavate üksuste rahaliste vahendite külmutamine, ei ole kõnealuse valitsuse rahalise toetamise kriteeriumiga hõlmatud mis tahes vormis toetus, vaid üksnes sellised toetuse viisid, mis nende kvantitatiivse või kvalitatiivse olulisuse tõttu aitavad kaasa Iraani tuumaenergiaalasele tegevusele.

Selline toetus võib tuleneda nimelt omandisuhetest, mis seovad ettevõtjat Iraani riigiga, kes saab lõpuks dividendid ja selle ettevõtja tegevusest tuleneva kasumi.

(vt punktid 43 ja 44)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 46)

3.      Otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punktis c ja määruse nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, artikli 23 lõike 2 punktis d kasutatud mõiste „logistiline” määratlus ei piirdu ainult kaupade või isikute transpordiga. Seda mõistet käsitatakse tavapäraselt nii, et see hõlmab kogu tegevust, mis seondub ühe toimingu või keerulise protsessi korraldamise ja rakendamisega. Logistika on seega horisontaalne mõiste, mis võib hõlmata erinevat tüüpi toiminguid, nagu tooraine tarnimine, materjalide käitlemine, toodete tarnimine või ka teisaldamine. Järelikult tuleb logistilise toetamisena eelnimetatud sätete tähenduses käsitada tegevust, mis – isegi kui sellel puudub sellisena igasugune otsene või kaudne seos tuumarelva levikuga – võib siiski tegevuse kvantitatiivse või kvalitatiivse olulisuse tõttu tuumarelva levikule kaasa aidata, kuna see võimaldab Iraani valitsusel täita kindlaksmääratud logistilisi vajadusi, nagu käesoleval juhul nafta­‑ ja gaasisektoris, tuues nimetatud valitsusele märkimisväärset tulu.

Samas on gaasi­­‑ ja naftatööstuse tarbeks meres ja maismaal asuvate taristute projekteerimise, ehitamise ja paigaldamisega tegeleva üksuse, kes on meres asuvate taristute tootmisel ja paigaldamisel Iraani esimene peatöövõtja, projekteerimis‑, ehitus‑ ja hooldustegevus Iraani gaasi­­‑ ja naftatööstuse nõuetekohaseks toimimiseks vältimatult vajalik. Kõnealune tööstus ei saaks toimida ilma puurimis‑, ammutamis‑ ja transpordiseadmeteta, eelkõige gaasi‑ ja naftajuhtmeteta. Selle üksuse rajatised ja teostused on nende kvalitatiivse ja kvantitatiivse olulisuse tõttu seega Iraani nafta‑ ja gaasisektori vajaduste täitmiseks vajalikud, kusjuures seda sektorit kontrollib erinevate riigiettevõtete kaudu Iraani valitsus. Niisugune asjaomase üksuse logistiline toetus kõnealusele valitsusele vastab seega otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 20 lõike 1 punktis c ja määruse nr 267/2012 artikli 23 lõike 2 punktis d sätestatud kriteeriumile, kuna otsuse 2010/413/ÜVJP põhjenduse 22 ja otsuse 2012/35/ÜVJP põhjenduse 8 kohaselt saab Iraan energiasektorist märkimisväärset tulu, mis võimaldab tal rahastada tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikku tuumaenergiaalast tegevust.

Seega ei tee nõukogu hindamisviga, kui ta kannab sellise üksuse nime nende isikute ja üksuste loeteludesse, kelle suhtes sanktsioone kohaldatakse, põhjendusega, et hageja toetab Iraani valitsust logistiliselt.

(vt punktid 53–55)