Kohtuasi T‑456/10

Timab Industries

ja

Cie financière et de participations Roullier (CFPR)

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellid – Loomasöödas kasutatavate fosfaatide Euroopa turg – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Müügikoguste omistamine, hindade kooskõlastamine ja tundliku kaubandusteabe vahetamine – Hagejate loobumine kokkuleppemenetlusest – Trahvid – Põhjendamiskohustus – Rikkumise raskus ja kestus – Koostöö – Kokkuleppemenetluse ajal avaldatud võimalik trahvivahemiku kohaldamata jätmine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda laiendatud koosseisus), 20. mai 2015

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kokkuleppemenetlus – Menetlus, kus ei osale kõik kartelliosalised – Ühe ettevõtja loobumine kokkuleppemenetlusest – Komisjoni poolt kahe erineva menetluse tagajärjel tehtud kaks otsust, millel on erinevad adressaadid – Trahvide arvutamise meetodi suuniste kohaldatavust – Kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003; komisjoni määrus nr 773/2004, artikkel 10a ja määrus nrº622/2008; komisjoni teatised 2006/C 210/02 ja 2008/C 167/01)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Trahvisumma vähendamine vastutasuna koostöö eest – Ettevõtja vajadus teha koostööd asjaomast rikkumist puudutavas haldusmenetluses – Esitatud teabe kvaliteedi ja kasulikkuse hindamine

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03 ja komisjoni teatised 2002/C 45/03 ja 2006/C 210/02)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu – Kaitseõiguste tagamine – Peamiste faktiliste ja õiguslike asjaolude märkimine, mis võivad trahvi kaasa tuua – Õiguse olla trahvisumma kindlaksmääramise küsimuses ära kuulatud seisukohalt piisav äramärkimine

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Esialgne laad – Komisjoni kohustus selgitada lõplikus otsuses erinevusi selle otsuse ja tema esialgsete hinnangute vahel – Puudumine

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 27)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kokkuleppemenetlus – Trahvivahemiku märkimine – Ühe ettevõtja loobumine kokkuleppemenetlusest – Komisjoni poolt selle trahvivahemiku kohaldamata jätmine lõplikus otsuses – Lubatavus

(komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 10a lõige 2, ja määrus nr 622/2008; komisjoni teatised 2002/C 45/03, 2006/C 210/02 ja 2008/C 167/01)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Teiste rikkumises osalenud ettevõtjate avalduste kasutamine tõenditena – Lubatavus – Koostööteatise kohaldamise eesmärgil kartellikokkuleppe peamiste osaliste poolt vabatahtlikult esitatud avalduste tõenduslik väärtus

(ELTL artikkel 101; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

7.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsiõiguse normide rikkumise tuvastamise otsus

(ELTL artiklid 101 ja 296)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus –Hindamine – Tahtluse aspekti ülimuslikkus teo tagajärgede suhtes

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Trahvi kehtestamine proportsionaalselt rikkumise raskuse hindamise teguritega

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Avalik-õiguslike võlanõuete sissenõudmine finantsraskustes ettevõtjalt – Tingimused – Komisjoni kaalutlusõigus – Tõendamiskoormis

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus

(ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

1.      Kui kartellide valdkonnas ei hõlma kokkuleppemenetlus rikkumise kõiki osalisi, näiteks kui ettevõtja loobub sellest menetlusest, võtab komisjon esiteks lihtsustatud menetluses (kokkuleppemenetlus) vastu otsuse, mille adressaadid on rikkumises osalenud ettevõtjad, kes otsustasid kokkuleppe sõlmida, väljendades iga sellise osaleja kohta tema võetud kohustusi, ja teiseks tavapärases menetluses vastu otsuse, mille adressaadid on rikkumises osalenud ettevõtjad, kes ei sõlminud kokkulepet.

Siiski on ka sellises hübriidolukorras, kui on tehtud kaks otsust erinevatele adressaatidele pärast kahte erinevat menetlust, tegu ühe ja sama kartelli osalistega, nii et võrdsuse põhimõtet tuleb järgida. See põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud.

Sellest tulenevalt on kokkuleppemenetlus tavapärasele haldusemenetlusele – mis on võistlev – alternatiivne haldusmenetlus, olles sellest erinev ja omades teatud eripärasid, näiteks ootuspärane vastuväiteteatis ja võimaliku trahvivahemiku teatamine. Siiski jäävad selles kontekstis täielikult kohaldatavaks suunistes määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta. See tähendab, et trahvisumma kindlaksmääramisel ei saa esineda diskrimineerimist poolte vahel, kes osalesid samas kartellis, seoses arvutamise elementide ja meetoditega, mida ei mõjuta kokkuleppemenetluse eripärad, näiteks kokkuleppe alusel 10‑protsendilise vähendamise kohaldamine.

(vt punktid 71–74)

2.      Trahvisumma vähendamine haldusmenetluse käigus toimunud koostöö alusel on põhjendatud üksnes siis, kui asjaomase ettevõtja tegevus võimaldas komisjonil rikkumise hõlpsamini tuvastada ning vajaduse korral tagada selle lõpetamine.

Kui trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellide puhul käsitleva teatise kohaldamise taotlus käsitleb kartelli, mis erineb komisjoni käsitletavast ja lisaks osutub ka aegunuks, ei ole sel mingit täiendavat väärtust ja komisjonil ei ole kohustust kompenseerida seda koostööd, kuna see ei aita uurimisele kaasa. See arutluskäik kohaldub samuti „leebusprogrammist välja jäävale” koostööle.

(vt punktid 92 ja 93)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 98)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 99)

5.      Konkurentsi valdkonnas on trahvivahemik vahend, mis on üksnes konkreetselt seotud kokkuleppemenetlusega. Määruse (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb [EÜ] artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, artikli 10a lõige 2 annab komisjoni talitustele võimaluse teavitada kokkuleppe sõlmimiseks peetavas arutelus osalevaid pooli neile määratavate võimalike trahvide hinnangulisest suurusest, lähtudes vajaduse korral suunistest määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta; teatisest, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on võetud vastu vastavalt määruse nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23; ja teatisest, mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellide puhul.

Kui ettevõtja ei esita taotlust kokkulepe sõlmida, reguleerivad lõpliku otsuse tegemise menetlust määruse nr 773/2004 üldsätted, mitte aga kokkuleppemenetlust käsitlevad sätted. Nagu juba eespool märgiti, on sellisel juhul tegu tabula rasa olukorraga, milles vastutus tuleb alles kindlaks määrata. Sellest tuleneb, et kokkuleppemenetluses edastatud trahvivahemik ei oma tähtsust, kuna see oli vaid nimetatud menetluses kasutatav vahend. Seega oleks ebaloogiline ja isegi sobimatu, kui komisjon oleks kohustatud kohaldama või viitama trahvivahemikule, mis kuulub teise menetluse juurde, millest nüüdseks on loobutud. Nimelt oleks vastuväiteteatises trahvivahemiku märkimine vastuolus selle dokumendi pelgalt ettevalmistava laadiga ning see võtaks komisjonilt võimaluse määrata trahv, mis vastab otsuse tegemise hetkel esinevatele uutele asjaoludele; ja seda olukorras, kui ta peab arvestama uute argumentide või tõenditega, mis on talle esitatud tavapärase haldusmenetluse käigus ja mis võivad avaldada mõju kehtestatava trahvisumma kindlaksmääramisel.

Sama loogika alusel ei ole komisjonil sugugi suuremat tõendamiskohustust, kui ta kasutab kokkuleppemenetlust, millest hiljem on loobutud ja mis on mõeldud vaidluste lahendamise lihtsustamiseks, võrreldes kohustusega, mis tal on tavapärase menetluse raames otsust tehes.

(vt punktid 100, 101 ja 104–107)

6.      Liidu õiguses valitseb tõendite vaba hindamise põhimõte ning ainus asjakohane kriteerium esitatud tõendite hindamisel on nende usaldusväärsus. Mitte ükski liidu õiguse säte ega üldpõhimõte ei keela komisjonil ühe ettevõtja vastu tugineda teiste ettevõtjate avaldustele. Teatisele, mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellide puhul (koostööteatis) raames tehtud avaldused on olulised tõendusliku väärtusega. Sellise arutluskäigu võib üle kanda avaldustele, mis on siduvad koostööteatise kohaldamist taotleva ettevõtja enda suhtes. Siiski kui ettevõtja võtab oma avalduse tagasi või annab sellele hiljem erineva tõlgenduse, on komisjonil ja seejärel kohtul muude tõendite puudumisel raske seda avaldust arvesse võtta, kuna selle tõendusväärtus on vähenenud. Sellisel juhul ei eeldata komisjonilt, et ta tingimata loeb neid esimesi avaldusi ettevõtja suhtes siduvaks.

(vt punkt 115)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 132 ja 133)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 154 ja 155)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 161)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 177, 178 ja 184)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 215)