ELT teatis

 

Brandt Italia spa 4. augusti 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-323/04)

(Kohtumenetluse keel: itaalia)

Brandt Italia spa esitas 4. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on avvocato Martijn van Empel, avvocato Claudio Visco ja avvocato Salvatore Lamarca.

Hageja palub esimese astme kohtul:

esmase võimalusena tuvastada komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsuse C(2004)930 (lõplik) kehtetus ja seetõttu see otsus tühistada;

teise võimalusena kuulutada selle otsuse osalist tühisust, piirdudes artikliga 3, osas, millega kohustatakse Itaalia riiki saama tagasi ebaseaduslikult antud abi;

jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesolevas asjas vaidlustatud otsus kuulutab ühisturuga kokkusobimatuks tööhõivealaste kiireloomuliste meetmete riigiabikava, mille Itaalia kehtestas 14. veebruari 2003. aasta dekreetseadusega nr 23, mis muudeti 17. aprilli 2003. aasta seaduseks, ja kohustab Itaalia valitsust hagejalt tagasi nõudma tema saadud väidetavat abi äriühingu Ocean spa per la refrigerazione, asukohaga Verolanuova, Brescia, osa müügi tõttu.

Oma väidete toetuseks vaidlustab Brandt esiteks komisjoni väite, mille kohaselt dekreet 23/2003 annab omandajatele individuaalse eelise, tuues kaasa konkurentsimoonutuse. Cassa Integrazione e Mobilità valdkonnas kehtiva seadusandluse (üldise iseloomuga seadusandlus) alusel on juurdepääs kõnealusest dekreedist väidetavalt tulenevatele soodustustele kõigil äriühingutel, kes võtavad tööle ülevõtunimekirja kantud töötajaid. Seetõttu soodustab dekreet 23/2003 üle antud töötajate olukorda, ent ei anna mingit majanduslikku eelist ülevõtnud tööandjale, käesolevas asjas Brandt'ile. Teisest küljest heidab hageja komisjonile ette, et too ei viinud läbi täielikku ja üksikasjalikku hinnangut siseriiklike meetmete majanduslike mõjude kohta, kuna ta ei arvestanud mõne ettevõtja osa omandavate ettevõtjate lisakulutusi, kes peavad kandma kulusid ja kohustusi (sotsiaalseid ja rahanduslikke), milleks nad ilma vaidlustatud meetmeta ei oleks kohustatud olnud. Lõpuks viitab hageja asjaomase meetme üldisele iseloomule, kuivõrd see toob kaasa samad tagajärjed, mis on juba seaduse 223/91 üldsätetega ette nähtud. Hageja sõnul tuletas komisjon Itaalia valitsusele suunatud kohustuse nõuda tagasi rahaline eelis, mille Brandt individuaalselt oli nimetatud dekreedi alusel saanud, dekreedist 23/2003, kvalifitseerides meetme üldiseks abikavaks. Kohustades tagasi nõudma ühte individuaalset abi abikava puudutava otsuse raames, rikkus komisjon EÜ asutamislepingu artiklit 88, kuna ta ei järginud muu hulgas määruse (EÜ) nr 659/1999 sätteid. Pealegi ei ole komisjon üldse uurinud väidetavat individuaalset abi, mille tagastamist ta nõuab. Ta oleks pidanud avama eraldiseisva menetluse siseriikliku meetme kooskõla hindamiseks individuaalsele abile kohalduvate kriteeriumide valguses või piirduma määruses (EÜ) nr 659/1999 loetletud vahenditega, mis puudutab tagastamise valdkonna ajutisi meetmeid.

Hageja toob esile ka EÜ asutamislepingu artiklite 88 ja 89 ning määruste (EÜ) nr 994/98 ja (EÜ) nr 2204/2002 rikkumise. Ta heidab komisjonile ette, et too kuulutas tagasiulatuvalt ebaseaduslikuks meetme, mis oleks potentsiaalselt võinud kuuluda määruse (EÜ) nr 2204/2002 erandite korra alla ja mida oleks võinud sellisena pidada "olemasolevaks abiks" EÜ asutamislepingu artikli 88 tähenduses. Muu hulgas on komisjon ebaseaduslikult võtnud õiguse leida, et dekreet 23/2003 ei kuulu määruse (EÜ) nr 2204/2002 sätete alla, muutes seega oma sekkumisvõimule EÜ asutamislepingu artikliga 89 ja määruste (EÜ) nr 994/98 ning (EÜ) nr 2204/2002 kombineeritud sätetega kehtestatud piire.

Hageja jätkab väitega, et vaidlustatud otsuse artikkel 3, mis paneb Itaaliale kohustuse nõuda väidetav riigiabi tagasi sellest kasu saanud isikutelt, on vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega.

Lõpuks väidab hageja, et komisjon rikkus EÜ asutamislepingu artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustust ning on võimu kuritarvitanud.

____________