Kohtuasi T‑93/11

Stichting Corporate Europe Observatory

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Euroopa Liidu ja India Vabariigi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi käsitlevad dokumendid – Juurdepääsu keelamine – Rahvusvaheliste suhetega seotud avalikku huvi kaitsev erand – Avalikuks muutunud dokumendid – Loobumine dokumentide levitamise piiramisest

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 7. juuni 2013

1.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Avalikuks muutunud dokumendid – Mõiste

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artiklid 4, 9 ja 10 ning artikli 12 lõiked 1 ja 2; nõukogu otsus 98/552, artikkel 3 ja nõukogu otsus 1999/468)

2.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Tundlikud dokumendid – Mõiste

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt a ja artikli 9 lõige 1)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Institutsiooni hoidumine dokumentidega tutvumise taotlusele vastamast – Tagajärjed – Taotluses osutatud dokumentide levitamise mis tahes piiramisest vaikimisi loobumine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 8 lõige 3)

4.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Institutsioonide sisemise töökorralduse alane pädevus – Komisjoni dokumentidega tutvumise käsiraamat – Lihtne haldusjuhend, mis ei tekita asutuseväliseid tagajärgi

5.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kohustuslikud erandid – Taotleja erilise huvi arvesse võtmine – Välistamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt a)

1.      Konsulteerimisprotsessis, mis on muudetud kohustuslikuks otsuse 98/552 ühenduse turulepääsu strateegiaga seotud komisjoni rakendusmeetmete kohta artikliga 3, tingituna töörühmade moodustamisest konkreetsete küsimuste uurimiseks, kolmandate isikute kaasamisest ekspertidena ning turulepääsu nõuandekomitee ja töörühmade nõupidamiste protokollide või aruannete koostamisest, pidi komisjon koostama dokumendid ja saatma need komitee liikmetele, samuti kutseorganisatsioonidele ja äriühingutele, kes olid kaasatud ekspertidena, see kõik lubab pidada neid dokumente sisedokumentideks määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 3 tähenduses.

Kuna nende dokumentide adressaadid, mida nimetatud määruse alusel dokumentidega tutvumise taotluse esitanud isik taotleb, on liikmesriigid, kutseorganisatsioonid ja äriühingud, kusjuures kaks viimast võtsid kolmandas riigis turulepääsu nõuandekomitee ja selle töörühmade tööst osa ekspertidena, tehes seda nõupidamistel, mis ei olnud üldsusele avatud, siis sellises komisjoni abistamise protsessis osalemine on eelnevalt kindlaks määratud eristamiskriteerium, millele vastavus määrab kindlaks isiku staatuse taotluses osutatud dokumentide adressaadina. Edastatud dokumendid on saadetud mitte üldiselt teadmiseks, vaid tehnilist laadi ja piiritletud teabevahetuse raames, ainsa eesmärgiga võimaldada kõigil osalejatel täita oma rolli komisjoni juures tegutseva nõustajana. Niisiis ei saa asuda seisukohale, et komisjon levitas dokumente sisuliselt eesmärgiga teha dokumendid teatavaks üldsusele, st määratlemata isikute ringile, mida on käsitletud üldiselt ja abstraktselt. Samuti ei saa üldsusega võrdsustada isikute ringi, kuhu kuuluvad nõutud dokumentide arvatavad adressaadid, st turulepääsu nõuandekomitee ja töörühmade töös osalevate kutseorganisatsioonide liikmed. Ka need liikmed esindavad isikute spetsiifilist rühma, mis on määratletud eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumi alusel, antud juhul tulenevalt kuulumisest kutseliitu, mille ekspertarvamust vajatakse komisjoni abistamise protsessis, et määrata kindlaks kolmandas riigis turulepääsu strateegia.

Määruse nr 1049/2001 artiklis 10 ja artikli 12 lõikes 1 kasutatud väljendid dokumentide „vahetult” juurdepääsetavaks tegemise või nende „hõlpsasti kättesaadavuse” kohta iseloomustavad olukordi, kus „üldsuse” õigus dokumentidega tutvuda tagatakse institutsioonide aktiivse tegevusega, ega hõlma valikulist lähenemist, millest komisjon on dokumentide edastamisel lähtunud.

(vt punktid 31–33, 35–37, 39, 40, 42–44)

2.      Kuigi dokumendi liigitamine tundlike dokumentide hulka määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 9 lõike 1 tähenduses allutab selle erimenetlusele, ei saa ainuüksi sellega põhjendada nimetatud määruse artikli 4 lõikes 1 ette nähtud keeldumise aluste kohaldamist. Kui taotletakse juurdepääsu sellisele dokumendile, hinnatakse avalikustamisega põhjustatavat kahju nagu iga teise dokumendi puhul, st põhimõtteliselt dokumendi sisu konkreetsest hindamisest lähtudes. See tähendab, et kui taotletaval dokumendil ei ole ühtki määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud märget, ei ole see asjaolu piisav, et välistada määruse artikliga 4 ette nähtud erandite kohaldamist, kuna vastasel korral minetaks see säte oma kasuliku mõju ja kahjustataks sellega kaitstavaid huve.

(vt punktid 52 ja 53)

3.      Institutsiooni tegevusetusel saavad põhimõtteliselt olla õiguslikud tagajärjed ainult siis, kui need on liidu õigusega sõnaselgelt ette nähtud. Dokumentidele juurdepääsu valdkonnas võtab institutsiooni vaikimist arvesse ainult määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 8 lõige 3, mis puudutab kordustaotluste lahendamist. Pelgalt komisjoni tegevusetusest ei saa seega järeldada, et tegemist on dokumentidega tutvumise taotluses osutatud dokumentide levitamise mis tahes piiramisest vaikimisi loobumisega, kuid asi oleks teisiti juhul, kui institutsioon oleks andnud selle kohta sõnaselge väljundi. Selles osas ei saa teabe edastamise luba pidada sõnaselgeks loobumiseks kirja või selles sisalduva teabe levitamise mis tahes piiramisest; see on ainus järeldus, mis oleks lubanud arvata, et dokument on tõepoolest muutunud avalikuks ja on kättesaadav kõigile huvitatud isikutele või ettevõtjatele.

(vt punktid 57, 58, 60 ja 63)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 72, 73, 75–77)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 85)