Kohtuasi T‑91/11

InnoLux Corp.

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Vedelkristallkuvarite (LCD) ülemaailmne turg – Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus hindade ja tootmiskoguste alal – Territoriaalne pädevus – Sisemüük – Kartelli esemeks olevaid tooteid sisaldavate valmistoodete müük – Üks ja vältav rikkumine – Trahvid – Ümardamismeetod – Täielik pädevus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 27. veebruar 2014

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Trahvi põhisumma arvutamine – Müügiväärtuse kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Sellise müügi arvessevõtmine, mida rikkumine tegelikult ei mõjutanud – Lubatavus – Kartelli esemeks olevate selliste toodete väärtuse arvessevõtmine, mis on integreeritud lõpptootesse, mida tütarettevõtjad müüvad kolmandatele isikutele – Lubatavus

(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 13)

2.      Konkurents – Liidu normid – Territoriaalne kohaldamisala – Liidust väljaspool asuvate ettevõtjate vaheline keelatud kokkulepe, mida aga täideti siseturul ja mis mõjutas seda – Komisjoni pädevus kohaldada liidu konkurentsiõiguse norme – Lubatavus rahvusvahelise avaliku õiguse seisukohast – Liidus väljaspool asuvate tütarettevõtjate, agentide või filiaalide sekkumine – Mõju puudumine

(ELTL artikkel 101)

3.      Konkurents – Trahvid – Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – Arvutamise meetod, mis võtab arvesse erinevaid paindlikke elemente – Komisjoni kaalutlusõigus – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine

(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

4.      Konkurents – Trahvid – Komisjoni kaalutlusõigus – Hindamine ettevõtja individuaalse käitumise alusel – Teisele ettevõtjale karistuse määramata jätmise asjassepuutuvus – Puudumine – Nõue saada õigusvastasest tegevusest kasu, mida sai teine ettevõtja – Lubamatus

(ELTL artikli 101 lõige 1)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Esialgne laad – Komisjoni kohustus selgitada lõplikus otsuses erinevusi selle otsuse ja tema esialgsete hinnangute vahel – Puudumine

(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)

6.      Keelatud kokkulepped – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Ettevõtjate vastutuse omistamine kogu rikkumise eest – Tingimused

(ELTL artikli 101 lõige 1)

7.      Keelatud kokkulepped – Turu piiritlemine – Ese – Keelatud kokkuleppega konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avaldatava mõju hindamine – Tagajärjed talle esitatud vastuväidete seisukohast

(ELTL artikli 101 lõige 1)

8.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Üks ja vältav rikkumine – Komisjoni kohustus uurida ühe ja vältava rikkumise moodustavaid tegevusi ühes menetluses – Puudumine – Komisjoni hindamispädevus seoses menetluste ulatusega – Piirid – Ne bis in idem põhimõtte järgmine

(ELTL artikli 101 lõige 1)

9.      Konkurents – Haldusmenetlus – Rikkumise tuvastamise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(ELTL artikli 101 lõige 1, ELTL artiklid 102 ja 296)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Piirid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Komisjoni kohustus järgida oma varasemat otsustuspraktikat – Puudumine

(ELTL artikli 101 lõige 1)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Trahvi põhisumma arvutamine – Rikkumise kui terviku tunnuste arvessevõtmine

(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 19–25)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Haldusmenetluses ettevõtja koostöö puudumise arvessevõtmine – Trahvi suurendamine – Tingimus

(ELTL artiklid 101, 102 ja 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 18 lõiked 2 ja 3, artikli 23 lõige 1 ning artikkel 31)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 36–48 ja 53)

2.      Konkurentsi valdkonnas, kui ettevõtjad, mis on asutatud väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP), kuid mis toodavad kolmandatele isikutele EMP‑s müüdavaid kaupu, lepivad kokku EMP‑s asuvatelt klientidelt küsitavas hinnas ja täidavad seda kokkulepet tõesti kooskõlastatud hindadega müües, osalevad nad kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärk ja tagajärg on konkurentsi piiramine siseturu piires ELTL artikli 101 tähenduses, ning komisjonil on territoriaalne pädevus asja menetleda. Nimelt hõlmab ELTL artikli 101 rikkumine kaht käitumiselementi – keelatud kokkuleppe sõlmimine ja selle täitmine. Kui konkurentsiõiguses kehtestatud keeldude kohaldatavus panna sõltuma keelatud kokkuleppe sõlmimise kohast, annaks see selgelt ettevõtjatele kerge viisi nendest keeldudest kõrvale hoida. Seega omab tähtsust koht, kus keelatud kokkulepet täidetakse.

Lisaks selleks, et kindlaks teha, kas see koht asub EMP‑s, ei ole suurt tähtsust asjaolul, kas keelatud kokkuleppe pooled kasutasid oma EMP‑s asuvaid tütarettevõtjaid, agente, allagente või filiaale enda ja EMP‑s asuvate ostjate vaheliste suhete loomiseks. Kui kokkuleppe täitmise tingimus on täidetud, laieneb komisjoni pädevusele kohaldada niisuguse tegevuse suhtes liidu konkurentsiõiguse norme territoriaalsuspõhimõte, mida tunnustatakse üldiselt rahvusvahelises avalikus õiguses.

Kui ülemaailmsel kokkuleppel on konkurentsivastane eesmärk, siis seda täidetakse siseturul juba ainuüksi asjaolu tõttu, et keelatud kokkuleppe esemeks olevaid tooteid turustatakse sellel turul. Nimelt keelatud kokkuleppe täitmine ei tähenda tingimata, et sellel on reaalsed tagajärjed. Tegelikult on see, kas keelatud kokkuleppel oli konkreetne mõju selle poolte hindadele, asjassepuutuv ainult trahvi väljaarvutamise raames keelatud kokkuleppe raskuse kindlaksmääramisel, kui komisjon otsustab tugineda sellele kriteeriumile. Täitmise kontseptsioon põhineb sisuliselt ettevõtja mõistel konkurentsiõiguse tähenduses, millel on määrav roll selle õiguse kohaldamiseks komisjoni territoriaalse pädevuse piiride kindlaksmääramisel. Täpsemalt, kui ettevõtja oli EMP‑st väljaspool sõlmitud keelatud kokkuleppe pool, peab komisjon saama käsitleda tagasilööke, mille tekitas selle ettevõtja tegevus konkurentsile siseturul ja määrata talle trahvi, mis on proportsionaalne selle kokkuleppe kahjulikkusega sellele turule.

(vt punktid 58–60, 66, 67, 69, 70 ja 75)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 78–80 ja 88)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 93 ja 142)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 95 ja 96)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 101–103, 126 ja 128)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 129–134)

8.      Konkurentsi valdkonnas, kuigi ühe ja vältava rikkumise tõlgendus lubab komisjonil ühe menetluse ja ühe otsuse kaudu menetleda ühel ajal mitut tegu, mida saaks menetleda individuaalselt, ei tähenda see, et komisjon on kohustatud nii toimima. Nimelt on komisjonil oma menetluse ulatuse üle otsustamisel kaalutlusõigus. Ta ei saa olla kohustatud tuvastama kogu konkurentsivastast tegevust ega määrama selle eest karistusi; samuti ei saa liidu kohus – isegi ainult trahvi vähendamise eesmärgil – järeldada, et komisjon oleks tema käsutuses olevaid tõendeid arvestades pidanud tuvastama teatud ettevõtja poolt teatud perioodil toime pandud rikkumise.

Selle pädevuse kasutamise üle teostab kontrolli kohus. Siiski võib tema valikut pidada võimu kuritarvitamiseks ainul juhul, kui on tõendatud, et komisjon algatas ilma objektiivse põhjenduseta ühe faktilise olukorra suhtes kaks eraldi menetlust. Kui komisjonil ei ole või ei ole veel piisavaid tõendeid teatud ettevõtjate kohta, keda kahtlustatakse samas ühes rikkumises osalemises, on see objektiivne põhjus, mis õigustab komisjoni valikut uurida erinevate ettevõtjate tegevust eraldiseisvates menetlustes, kuivõrd komisjon on kohustatud vajadusel järgima ne bis in idem põhimõtet.

(vt punktid 136–139)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 141)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 144)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 150 ja 151)

12.    Konkurentsi valdkonnas täiendab komisjoni vastu võetud otsuste seaduslikkuse kontrolli täielik pädevus, mis on ELTL artikli 261 alusel liidu kohtule antud määruse nr 1/2003 artikliga 31. See pädevus annab kohtule lisaks karistuse õiguspärasuse kontrollimisele õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult määratud trahv või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada. Seega peab Üldkohus oma täieliku pädevuse raames otsuse vastuvõtmise ajal hindama, kas asjassepuutuvatele ettevõtjatele määrati karistus, mis kajastab õigesti asjassepuutuva rikkumise raskust. Kuigi Üldkohtul tuleb trahvi summa kindlaksmääramiseks ise hinnata konkreetse juhtumi asjaolusid, ei saa täielik pädevus määratavate trahvide summa kindlaksmääramisel kaasa tuua ELTL artikli 101 lõikega 1 vastuolus olevas kokkuleppes osalenud ettevõtjate diskrimineerimist.

Ent määruse nr 1/2003 artikli 18 lõigete 2 ja 3 tõhususe tagamiseks on komisjonil õigus kohustada ettevõtjat esitama asjaolude kohta, millest ta võib teadlik olla, kõik vajalik teave, ning esitama talle vajaduse korral tema valduses olevad sellega seotud dokumendid, tingimusel, et ta ei pane ettevõtjale kohustust esitada vastuseid, milles viimane peaks tunnistama rikkumise olemasolu, mida peab tõendama komisjon. Ettevõtja, kellele komisjon saatis määruse nr 1/2003 artikli 18 alusel teabenõude, on seega kohustatud tegema aktiivselt koostööd ning talle võidakse määrata selle määruse artikli 23 lõikes 1 ette nähtud spetsiaalne trahv, mis võib olla kuni 1% tema kogukäibest, kui ta esitab tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu ebaõiget või eksitavat teavet. Järelikult võib Üldkohus oma täieliku pädevuse teostamise raames võtta vajaduse korral arvesse ettevõtja koostöösoovimatust ja sellest tulenevalt suurendada talle ELTL artikli 101 või 102 rikkumise eest määratud trahvisummat tingimusel, et ettevõtjale ei ole sama käitumise eest määratud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 1 alusel spetsiaalset trahvi.

Nii võib see olla näiteks juhul, kui ettevõtja jätab komisjoni sellekohasele nõudele vastates tahtlikult või ettevaatamatusest haldusmenetluses esitamata trahvisumma kindlaksmääramise seisukohast otsustava tähtsusega asjaolud, mis tal vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal olid või võisid olla. Kuigi see ei takista Üldkohtul oma täieliku pädevuse raames neid asjaolusid arvesse võtta, riskib ettevõtja, kes seda alles kohtumenetluses mainib – kahjustades seeläbi haldusmenetluse eesmärki ja nõuetekohast läbiviimist –, siiski sellega, et Üldkohus võtab seda asjaolu arvesse kohase trahvisumma kindlaksmääramisel.

Kuid asjaolu, et ettevõtja tegi vigu komisjonile asjassepuutuva müügiväärtuse arvutamiseks vajalikke andmeid esitades, sest ta luges selle müügi hulka ka kartelli esemeks olevatest toodetest erinevate toodete müügi, ei luba järeldada, et see ettevõtja on rikkunud määruse nr 1/2003 artikli 18 sätetest tulenevat koostöökohustust niivõrd, et seda tuleks arvesse võtta trahvisumma määramisel. Nimelt ei üritanud ettevõtja komisjoni eksitada ega ka talle esitada töötlemata andmeid, mille alusel komisjon oleks pidanud asjassepuutuva müügiväärtuse ise välja arvutama, esitamata talle samal ajal täpsustusi, mis olid vajalikud nendest lõplike andmete väljaarvutamiseks. Ta kasutas sõltumatuid spetsialiseerunud nõustajaid selleks, et komisjonile vajalikke andmeid esitada, kuid tegutses hooletult, jättes nendele nõustajatele selgitamata teatud tüüpi toodete erinevused. Sel ettevõtjal ei olnud selgelt mingit huvi saavutada seda, et komisjonini jõuaksid valed andmed, mis hõlmaksid kartelli esemeks olevatest toodetest erinevate toodete müüki, kuna need ebatäpsused said olla talle ainult kahjulikud, muutes komisjoni poolt talle määratava trahvisumma suuremaks.

(vt punktid 156, 157, 165 ja 167–172)