27. jaanuaril 2010 esitatud hagi - Akzo Nobel jt versus komisjon

(kohtuasi T-47/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Akzo Nobel NV (Amsterdam, Madalmaad), Akzo Nobel Chemicals GmbH (Düren, Saksamaa), Akzo Nobel Chemicals B.V. (Amersfoort, Madalmaad), Akcros Chemicals Ltd (Stratford-upon-Avon, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid C. Swaak ja Marc van der Woude)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

tühistada täielikult või osaliselt vaidlustatud otsuse artikli 1 lõiked 1 ja 2; ja/või

vähendada vaidlustatud otsuse artikli 2 lõigetes 1 ja 2 määratud trahvid;

sedastada, et Akzo Nobel Chemicals GmbHja Akzo Nobel Chemicals B.V. ei ole vastutavad enne 1993. aastat toimunud rikkumiste eest, et Akzo Nobel N.V. ei ole vastutav rikkumiste eest ajavahemikul 1987 kuni 1998 ei iseseisvalt ega ühiselt Elementis-gruppi kuuluvate ettevõtjatega;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad paluvad tühistada komisjoni 11. novembri 2009. aasta otsuse nr K(2009) 8682 (Juhtum nr COMP/38.589 - Termostabilisaatorid), kuivõrd komisjon leidis, et hagejad on vastutavad EÜ artikli 81 (nüüd ELTL artikkel 101) ja EMP lepingu artikli 53 rikkumiste eest, mis hõlmas hinnakokkuleppeid, müügikvootide kaudu turgude jaotamist, klientide kindlaksmääramist ja tundliku äriteabe vahetamist eelkõige klientide, tootmise ja müügi osas tinastabilisaatorite sektoris. Teise võimalusena paluvad hagejad tühistada või oluliselt vähendada neile määratud trahvi.

Hagejad väidavad, et neid vastutavaks tehes rikkus komisjon mitmeid õigusnorme ja tegi faktivigu, ning esitavad oma nõuete toetuseks kolm väidet.

Esimese väitega väidavad hagejad, et komisjon rikkus tinastabilisaatoreid ja epoksiiditud sojaõli ja estreid puudutavaid väidetavaid rikkumisi uurides hea halduse põhimõtet, mõistliku tähtaja põhimõtet ja kaitseõigusi. Komisjoni juurdluse tähtaeg ei kujuta endast tähtaja peatumist määruse 1/2003¹ artikli 25 lõike 6 tähenduses. Lisaks väidavad hagejad, et komisjon rikkus nende kaitseõigusi, andmata neile juurdepääsu kõigile süüdistusi sisaldavatele materjalidele nende toimikus.

Teises väites väidavad hagejad, et komisjon ei tõendanud rikkumiste olemasolu ja hagejate vastutust kogu nende rikkumiste väidetava kestuse jooksul. Teise võimalusena väidavad hagejad, et komisjon ei esitanud tõendeid rikkumiste esinemise kohta väidetava ajavahemiku teatud osa kohta, millel peaks olema vastupidine mõju trahvi arvutamisel. Komisjon rikkus 10-aastast aegumistähtaega, mis on ette nähtud määruse 1/2003 artiklis 25, ning on hagejatele trahvi määramisel tähtaja ületanud.

Hagejate kolmas väide on olemuselt alternatiivne ja asjakohane ainult siis, kui Üldkohus leiab, et komisjon ei ole hagejate suhtes tegutsedes tähtaega ületanud ja/või kui esimeses väites osutatud rikkumised ei too kaasa otsuse tühistamist tervikuna. Esiteks on komisjon vääralt pannud vastutuse Pure Chemicals Ltd-le ja Akzo Nobel Chemicals GmbH-le selle eest, mida tegi Akcros J.V., kuna viimane on üksi vastutav oma konkurentsivastase tegevuse eest. Teiseks on komisjon ületanud tähtaega oma tegevuses Akzo Nobel Chemicals GmbH ja Akzo Nobel Chemicals B.V. vastu seoses ajavahemikuga, mis eelnes J.V.-le. Hagejad väidavad, et komisjon oleks J.V. perioodi eest pidanud määrama eraldi vastutuse hagejatele ja Elementis-grupi (ettevõtjatele). Pealegi on komisjon trahvi arvutamisel J.V. käivet topelt vääralt arvestanud.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003 L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).