AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

15. detsember 2010

Kohtuasi F‑67/09

Nicolás Angulo Sánchez

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Eripuhkus – Üleneja sugulase raske haigus – Puhkusepäevade arvutamise viis mitme üleneja sugulase raske haiguse korral

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega N. Angulo Sánchez palub tühistada nõukogu 8. oktoobri ja 8. detsembri 2008. aasta otsused, millega keelduti andmast eripuhkust üleneja sugulase raske haiguse korral.

Otsus: Tühistada nõukogu 8. oktoobri ja 8. detsembri 2008. aasta otsused, millega jäeti rahuldamata hageja taotlused eripuhkuse saamiseks. Jätta kõik kohtukulud nõukogu kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Puhkus – Eripuhkus

(Personalieeskirjad, V lisa artikkel 6)

2.      Ametnikud – Puhkus – Eripuhkus üleneja sugulase raske haiguse korral

(Personalieeskirjad, V lisa artikkel 6)

3.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Vaidlustatud akti põhjenduste asendamine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Ametnikud – Hagi – Väited – Ainetu väide – Vaidlustatud otsuse ainsa põhjenduse nõuetevastasust käsitlev väide – Otsus, mida saab teise põhjendusega õiguspäraselt põhjendada

1.      Personalieeskirjade V lisa artikkel 6 näeb peale üleneja sugulase raske haiguse ette ka teised olukorrad, mil ametnikule võib eripuhkust anda; tegemist on väga erinevate sündmustega. Teatud nendest sündmustest võivad samal kalendriaastal olla seotud ametnike mitmete laste või ülenejate sugulastega. Mis puudutab lapse sündi või surma või üleneja sugulase surma, siis nende sündmuste erilisust arvestades ei ole mõeldav asuda seisukohale, et personalieeskirjade V lisa artiklis 6 sätestatud maksimaalne päevade arv kehtib kalendriaasta sisse jäävatele kõikidele laste sündidele või laste või ülenejate sugulaste surmadele. Nendel juhtudel antakse eripuhkust tingimata iga lapse sünni korral või iga lapse või üleneja sugulase surma korral. Kuna personalieeskirjade V lisa artiklis 6 ei tehta selles sättes loetletud sündmuste käsitlemisel vahet, tuleb sellest järeldada, et seadusandja tahtis, et kõiki neid sündmusi käsitletaks samal viisil ning seega üleneja sugulase raske haiguse korral on ametnikul õigus puhkusele iga üleneja sugulase kohta kaks päeva aastas.

(vt punktid 38–42 ja 45)

2.      Juhul kui institutsioon võtab vastu sisejuhise, mis viitab personalieeskirjade V lisa artikli 6 viiendale taandele ning näeb ette võimaluse, et ametnikule üleneja sugulase raske haiguse korral antavat eripuhkust saab pikendada siis, kui on täidetud lisatingimused, mis puudutavad esiteks perekondliku eriolukorra olemasolu ning teiseks asjaolu, et üleneja sugulase haigus on krooniline, siis tegemist on eripuhkuse andmise juhuga, mis ei kitsenda personalieeskirjade V lisa artiklis 6 sätestatud eripuhkust üleneja sugulase raske haiguse korral.

Selline sisejuhis ei ole seega nimetatud artikli sätetega vastuolus, kuna seda kohaldatakse ainult raskemas olukorras kui personalieeskirjade V lisa artikli 6 viiendas taandes sätestatud olukord.

(vt punktid 48 ja 49)

3.      Kuigi personalieeskirjade artiklitega 90 ja 91 sätestatud õiguskaitsevahendite süsteemis võib administratsioon kaebuse sõnaselgelt rahuldamata jätmise korral olla kohustatud muutma põhjendusi, mis on vaidlustatud akti aluseks, ei saa see muutmine toimuda siis, kui kaebuse sõnaselgelt rahuldamata jätmise otsus võeti vastu pärast seda, kui vaidlustatud akti peale esitati hagi Avaliku Teenistuse Kohtusse.

Otsuse põhjenduste täielikku puudumist ei saa parandada administratsiooni esitatud selgitustega pärast hagi esitamist kohtusse, sest administratsioonile võimaluse andmine parandada põhjenduste täielikku puudumist pärast hagi esitamist kahjustab poolte võrdsust kohtus, kuna hageja saaks esitada oma väiteid põhjenduste kohta, millest ta sai teada alles pärast hagiavalduse esitamist, ainult repliigis. Analoogiliselt tuleb samadel põhjustel leida, et kui administratsioon ei piirdu eelnevalt olemasoleva põhjenduse täiendamisega, vaid kavatseb vaidlustatud akti põhistada uue põhjendusega, peab ta seda tingimata tegema enne hagi esitamist kohtusse.

(vt punktid 70 ja 71)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. veebruar 1992, kohtuasi T‑52/90: Volger vs. parlament (EKL 1992, lk II‑121, punkt 41).

Euroopa Liidu Üldkohus: 9. detsember 2009, kohtuasi T‑377/08 P: komisjon vs. Birkhoff (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑133 ja II‑B‑1‑807, punktid 55–60); 12. mai 2010, kohtuasi T‑560/08 P: komisjon vs. Meierhofer (EKL 2010, lk II‑1739, punkt 59).

4.      Asjaolu, et teise põhjendusega saaks õiguspäraselt põhjendada otsust, mis tugineb üheainsale põhjendusele, mille liidu kohus on tunnistanud nõuetevastaseks, takistab asjaomase otsuse tühistamist ainult sel määral, et administratsioonil ei ole mingit kaalutlusõigust ning ta saab teha ainult otsuse, mille sisu on tühistatud otsusega sama.

Selleks, et asuda seisukohale, et ametnikul puudub õigustatud huvi, et tühistataks administratsiooni keeldumine rahuldada tema taotlused eripuhkuse saamiseks üleneja sugulase raske haiguse korral, ei saa kostja institutsioon viidata institutsiooni sisejuhises kehtestatud puhkuse saamise tingimusele ehk et ei eksisteeri „perekondlikku eriolukorda”, kuna administratsioonil on tema suhtes väga lai kaalutlusõigus, nagu nähtub tingimuse enda sõnastusest.

(vt punktid 75, 76 ja 78)