Kohtuasi T‑549/13

Prantsuse Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

Põllumajandus – Eksporditoetus – Kodulinnuliha – Toetuse kindlaksmääramine summas 0 eurot – Põhjendamiskohustus – Komisjoni võimalus piirduda standardpõhjendustega – Komisjoni tavapärane praktika toetuste kindlaksmääramise valdkonnas – Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõige 3 – Ette nähtud kriteeriumide mitteammendav laad

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 14. jaanuari 2016. aasta otsus

1.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Varasemate otsuste kohane otsus – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus – Otsus, millega määratakse kindlaks eksporditoetuste summa

(ELTL artikli 296 teine lõik)

2.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Eksporditoetused – Summa kindlaksmääramine – Asjaomaste toodete puhul esimest korda kindlaksmääramine summas 0 eurot – Lubatavus

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikli 164 lõige 3; komisjoni määrus nr 689/2013)

3.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Eksporditoetused – Summa kindlaksmääramine – Ühise põllumajanduspoliitika tulevase arengu ning eksporditoetuste tühistamise või piiramise teemal WTO raames käimasolevate läbirääkimiste arvesse võtmine – Lubatavus

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikli 164 lõige 3; komisjoni määrus nr 689/2013)

4.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Liidu institutsioonide kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid

(ELTL artiklid 40–43)

5.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Eksporditoetused – Ese

(ELTL artikkel 39)

6.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Eksporditoetused – Summa kindlaksmääramine – Asjaolud, mida komisjon peab arvesse võtma

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikli 162 lõige 1 ja artikli 164 lõige 3)

7.      Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Eksporditoetused – Summa kindlaksmääramine – Turu olukorra arvesse võtmine – Teoreetiline arvutus liidu turu hindade ja maailmaturu hindade vahe alusel – Kohustus arvestada eksportivate ettevõtjate konkreetset olukorda– Puudumine

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikli 164 lõike 3 punkt a)

1.      Väljakujunenud otsustamispraktikat järgivat otsust võib põhjendada kokkuvõtlikult, eelkõige viitega asjaomasele otsustamispraktikale. Seevastu peab liidu ametiasutus oma arutluskäiku sõnaselgelt kirjeldama juhul, kui otsus läheb palju kaugemale kui varasemad otsused. Seega, kui standardpõhjendustest piisab, sest komisjon järgis asjaomase akti vastuvõtmisel väljakujunenud otsustamispraktikat, on põhjendamiskohustus täidetud asjaomases aktis sisalduva viitega kohaldatavatele õiguslikele alustele. Tavapärase praktika all tuleb mõista toimimisviisi, mida asjaomane institutsioon turul valitsevate asjaoludega arvestades pidevalt järgib.

Arvestades asjaoluga, et eksporditoetuste summa määratakse kindlaks korrapäraste ajavahemike järel ning et vastavate määruste kehtestamiseks kohaldatakse ühetaolist menetlust, on standardpõhjendused lubatavad, kui komisjon järgib oma tavapärast praktikat selle summa kindlaksmääramisel. Seda järeldust ei saa seada kahtluse alla põhjendusel, et komisjonil on põllumajanduse valdkonnas tavaliselt ulatuslik kaalutlusruum.

(vt punktid 24, 25, 29, 31, 82 ja 84)

2.      Eksporditoetuste summa kindlaksmääramisel komisjoni poolt ei tähenda ainuüksi asjaolu, et toetus määrati kõnealuste toodete puhul esimest korda kindlaks summas 0 eurot, automaatselt seda, et komisjon kaldus kõrvale oma tavapärasest praktikast. Eksporditoetuste summa muutmine on selliste toetuste summa korrapäraste ajavahemike järel kindlaksmääramisel loomulik, mistõttu samad põhjendused võivad olla asjakohased väga erinevate eksporditoetuste summade puhul.

(vt punktid 45 ja 46)

3.      Eksporditoetuste summa kindlaksmääramisel komisjoni poolt ei kohusta miski viimast võtma arvesse asjaolu, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames toimuvad nende tühistamist käsitlevad läbirääkimised, seni, kuni need läbirääkimised ei ole päädinud siduva kokkuleppe sõlmimisega. Seevastu on komisjonil lubatud võtta eksporditoetuste kindlaksmääramisel arvesse ühise põllumajanduspoliitika tulevast arengut ning WTO raames käimasolevaid läbirääkimisi, ehkki neid asjaolusid ei ole sõnaselgelt nimetatud määruse nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid) artikli 164 lõikes 3.

Üldkohaldatavate aktide vastuvõtmine toimub alati üldises poliitilises ja majanduslikus kontekstis. Ehkki viidatud artikli 164 lõige 3 nimetab sõnaselgelt teatavad kriteeriumid, mida võib arvesse võtta, toimub eksporditoetuste summat kindlaks määrava määruse vastuvõtmine sellegipoolest nimetatud kontekstis, mida komisjon võib vajaduse korral arvesse võtta. Sellele üldisele kontekstile ei ole alati vaja määruse põhjendustes viidata. Kuivõrd on täiesti tavaline, et komisjon võtab arvesse üldist poliitilist ja majanduslikku konteksti, siis ei tähenda ainuüksi asjaolu, et ta seda teeb, et ta on kõrvale kaldunud oma tavapärasest praktikast. Lisaks sellele on üldine poliitiline ja majanduslik kontekst tavaliselt asjaomastele ettevõtjatele teada.

WTO raames käimasolevate läbirääkimiste ja tulevaste poliitiliste suundumuste arvessevõtmise kohta ei olnud seega vaja lisada määruse nr 689/2013 (millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused) põhjendustesse sõnaselget märkust, välja arvatud juhul, kui need asjaolud mitte üksnes ei olnud osa üldisest poliitilisest ja majanduslikust kontekstist, mida eksporditoetuste kindlaksmääramisel arvesse võeti, vaid olid suisa selle määruse vastuvõtmise põhjus.

Kui on olemas ühise põllumajanduspoliitika tulevasi poliitilisi suundumusi käsitlev poliitiline kokkulepe, siis on see kokkulepe osa üldisest poliitilisest ja majanduslikust kontekstist, mida komisjon võib arvesse võtta. Sama kehtib WTO raames käimasolevate läbirääkimiste kohta. Selliste asjaolude arvessevõtmine ei tähenda seda, et komisjon ületab oma kaalutlusõiguse piire; seda isegi siis, kui määruse nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 3 ette nähtud asjaolude loetelu käsitatakse ammendavana. Nimelt võib üldine kontekst alati mõjutada komisjoni kaalutlusõiguse teostamist ja nende asjaolude loetelu, mida komisjon võib arvesse võtta, ei saa isegi mitte juhul, kui see on ammendav, takistada tal üldist konteksti arvesse võtmast.

(vt punktid 57, 58, 60, 61, 66, 71, 73 ja 157)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 89)

5.      Eksporditoetuste mõte on võimaldada liidul müüa siseturul ringluses olev kõnealuse toote ülemäärane toodang kolmandates riikides. Eksporditoetuste korra eesmärk ei ole mitte ükskõik millise eksportija toetamine, vaid vajaduse korral ekspordi hõlbustamine ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide taotlemise raames, nagu need on ette nähtud ELTL artiklis 39 (turgude stabiliseerimine, põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme kindlustamine ja mõistlike tarbijahindade tagamine).

(vt punkt 92)

6.      Eksporditoetuste kindlaksmääramise valdkonnas peab komisjon määruse nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid) artikli 164 lõike 3 kohaselt arvesse võtma üht või mitut selles sättes nimetatud asjaolu. Sellisest sõnastusest lähtudes võiks komisjon isegi tugineda ainult ühele selles sättes nimetatud asjaoludest. See säte ei näe ette ka erinevate asjaolude tähtsusjärjestust. Miski ei keela komisjonil omistada erilist tähtsust näiteks määruse nr 1234/2007 artikli 164 lõike 3 punktis b nimetatud asjaolule: turu ühise korralduse eesmärgid, milleks on tasakaalu ning hindade ja kaubanduse loomuliku arengu tagamine turul. Komisjon võib seega eksporditoetuste summa kindlaksmääramisel omistada rohkem tähtsust turuanalüüsi tulemusele kui eksporditoetuse summa liidu turu hindade ja maailmaturu hindade vahel põhineva teoreetilise arvutuse tulemusele.

Viidatud artikli 164 lõike 3 sõnastusest tuleneb pealegi, et komisjon peab arvesse võtma vähemalt üht selles artiklis nimetatud asjaoludest. Sellest sõnastusest ei nähtu aga, et nende asjaolude loetelu oleks ammendav. Lisaks sellele räägib asjaolu, et määruse nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 kohaselt on eksporditoetuste määramine ise valikuvaba, selle kasuks, et komisjonil on nende summa kindlaksmääramisel äärmiselt lai kaalutlusruum ning paindlikkus.

(vt punktid 96, 148 ja 150)

7.      Eksporditoetuste kindlaksmääramise valdkonnas on nende summa teoreetiline arvutus liidu turu hindade ja maailmaturu hindade vahe alusel mõeldud üksnes selle väljaselgitamiseks, kas nullist suuremas summas eksporditoetus on vajalik asjaomase sektori eksportijatele selleks, et neil oleks võimalik müüa oma tooteid piirkondades, mille puhul toetust antakse. Kuid komisjon ei ole turu olukorra üldise analüüsi raames kohustatud arvestama eksportivate ettevõtjate konkreetset olukorda. Isegi kui eksporditoetus on eksportijatele oma toodete müümiseks vajalik, ei tähenda see seda, et turu üldist olukorda arvestades on vajalik määrata eksporditoetused kindlaks nullist suuremas summas.

Seega on võimalik, et turu olukorra analüüs võimaldab komisjonil asuda seisukohale, et liidu turu olukord on stabiilne ning et puudub vajadus määrata eksporditoetused kindlaks nullist suuremas summas, et tagada turgude stabiilsus ja kindlustada põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldav elatustase. Sellises olukorras võib komisjon jätta eksporditoetused määramata või määrata need kindlaks summas 0 eurot, isegi kui eksporditoetuste summa teoreetilise arvutuse tulemus on nullist suurem. See võimalus ei ole piiratud ainult olukordadega, mil liidu turul on puudus asjaomasest tootest või seal valitseb tõsine kriisiolukord.

(vt punktid 98 ja 99)