Kohtuasi T‑280/23
Oil company „Lukoil“ PAO
versus
Euroopa Parlament jt
Üldkohtu (kolmas koda) 25. jaanuari 2024. aasta määrus
Tühistamishagi – Hagi esitamise tähtaeg – Hilinenult esitamine – Ilmselge vastuvõetamatus
1. Tühistamishagi – Esitamise tähtaeg – Tähtaja algus – Teatavaks tegemine – Mõiste – Teatavaks tegemise tõendamise kohustus
(ELTL artikli 263 kuues lõik)
(vt punkt 7)
2. Tühistamishagi – Esitamise tähtaeg – Tähtaja algus – Teatavaks tegemine – Mõiste – Otsuse teatavaks tegemise õiguspärasuse tingimused – Otsuse adressaadile antud võimalus otsuse sisuga tõhusalt tutvuda – Hõlmamine
(ELTL artikli 263 kuues lõik)
(vt punkt 8)
3. Tühistamishagi – Esitamise tähtaeg – Tähtaja algus – E-posti teel teatavaks tehtud otsus – Adressaadile konkreetsel kuupäeval teatavaks tegemise tõendamine – Tingimused – Tõendid selle kohta, et kiri on adressaadile tegelikult saadetud ja talle on antud võimalus otsuse sisuga tõhusalt tutvuda – Hõlmamine
(ELTL artikli 263 kuues lõik)
(vt punkt 9)
4. Tühistamishagi – Esitamise tähtaeg – Tähtaja algus – E-posti teel teatavaks tehtud otsus – Eeldus, et teatavaks tegemine on toimunud – Puudumine
(ELTL artikli 263 kuues lõik)
(vt punkt 10)
Kokkuvõte
Üldkohus, kellele esitati tühistamishagi, mille ta hilinenult esitamise tõttu ilmselgelt vastuvõetamatuna jättis läbi vaatamata, ühelt poolt kohaldas avaliku teenistuse valdkonnast erinevas valdkonnas esimest korda 1. augusti 2022. aasta kohtuotsusest Kerstens vs. komisjon(1) tulenevat kohtupraktikat, mis puudutab e-kirjaga teatavaks tehtud otsuse peale hagi esitamise tähtaja arvutamist, ning teiselt poolt esitas täpsustused seoses ühtse registreerimise põhimõtte kohaldamisega vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele kohustusliku läbipaistvusregistri kohta(2).
Üldkohtu kantseleisse 17. mail 2023 saabunud hagis esitas hageja Oil company „Lukoil“ PAO, kelle asukoht on Moskvas, nõude tühistada läbipaistvusregistri sekretariaadi otsus, millega Euroopa Liidu läbipaistvusregistrist kustutati hageja registreering(3). Nimetatud sekretariaat teavitas 6. märtsi 2023. aasta e-kirjaga hagejat vaidlustatud otsusest. Viimane möönis sõnaselgelt, et kõnealune e-kiri laekus samal kuupäeval nende kahe isiku e-postkasti, kelle ta oli läbipaistvusregistrisse kandmisel nimetanud enda esindajaks (edaspidi „esindajad“).
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt tuletas Üldkohus meelde, et selleks, et otsus oleks nõuetekohaselt teatavaks tehtud, ei ole vaja, et otsuse adressaat oleks tegelikult selle sisuga tutvunud, vaid tal peab olema antud võimalus sellega tõhusalt tutvuda. Tõend selle kohta, et otsuse adressaat mitte ainult ei saanud otsust kätte, vaid tal oli võimalus sellega ka tegelikult tutvuda, võib nähtuda eri asjaoludest.
Et teha kindlaks, kas e-kirjaga teatavaks tehtud otsus on adressaadile nõuetekohaselt teatavaks tehtud konkreetsel kuupäeval, mistõttu hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema alates sellest kuupäevast, peab hilinenult esitamisele tuginev pool tõendama mitte ainult seda, et otsus on adressaadile teatavaks tehtud, st et see saadeti tema e-posti aadressile ja et viimane on selle mainitud aadressil kätte saanud, vaid ka seda, et adressaadile oli antud võimalus otsuse sisu sel kuupäeval tõhusalt teada saada, st tal oli võimalik asjaomast otsust sisaldav e-kiri avada ja seega nimetatud kuupäeval sellega tegelikult tutvuda.
Sellega seoses ei ole sätetega, milles on ette nähtud hagi esitamise tähtajad, kooskõlas eeldus, et e-posti teel teatavaks tehtud otsuse adressaadil on igal juhul tehtud võimalikuks selle sisuga tõhusalt tutvuda alles kuupäeval, mil ta vaatab läbi oma e-postkasti sisu, nagu ka eeldus, et sellise otsuse adressaadile on igal juhul antud võimalus selle sisuga tõhusalt tutvuda alates selle laekumisest e-postkasti.
Käesolevas asjas ei nõustunud Üldkohus, et arvestades vaidlustatud otsuse saatmist 6. märtsil 2023, möödus selle suhtes tühistamisnõude esitamise tähtaeg põhimõtteliselt 16. mail 2023, mistõttu on käesolev hagi esmapilgul esitatud hilinenult.
Sellegipoolest analüüsis Üldkohus mitut argumenti, mille hageja oli esitanud hagi hilinenult esitamise tuvastuse vaidlustamise nõude toetuseks.
Eeskätt lükkas ta esiteks tagasi argumendi, mis puudutas e-kirja saatmist väljaspool tööaega. Nimelt tähtaegade arvutamise eeskirjadest tulenevalt, „[k]uivõrd päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatavat ajavahemikku arvestatakse sündmuse toimumise või toimingu sooritamise hetkest, ei loeta seda päeva, mille jooksul sündmus toimub või toiming tehti, kõnealuse ajavahemiku osaks“(4).
Ent Üldkohus märkis ühelt poolt, et läbipaistvusregistri sekretariaadile 31. märtsil 2023 saadetud kirjas esitasid hageja nõustajad vastuseks vaidlustatud otsusele, mis oli lisatud 6. märtsi 2023. aasta e-kirjale, uurimise taasalustamise taotluse, mis tuleb läbi vaadata kuni 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui asjaosalisi on otsusest teavitatud(5).
Teiselt poolt tõdes Üldkohus, et hageja nõustajad märkisid selle põhjendamiseks, et hageja suhtes uurimise taasalustamise taotlus esitati selle tähtaja jooksul, 31. märtsi 2023. aasta kirjas sõnaselgelt, et 20 tööpäeva pikkune tähtaeg hakkas kulgema 7. märtsist 2023 ja möödus 3. aprillil 2023.
Üldkohus tegi selle põhjal järelduse, et niivõrd täpset teavet, mis pealegi pärines hageja enda nõustajatelt, ei saa tõlgendada teisiti kui nii, et viimased tunnistavad, et vaidlustatud otsust sisaldav e-kiri tõepoolest saadeti hageja esindajatele 6. märtsil 2023, et see e-kiri laekus nende esindajate e-postkastidesse samal kuupäeval ja et viimased said sellest teada või vähemalt oli neil võimalik sellest tõhusalt teada saada selle saatmise ja kättesaamisega samal päeval. Sellest järeldas Üldkohus, et vaidlustatud otsust sisaldav e-kiri „tehti [kõnealustele esindajatele] nõuetekohaselt teatavaks“ 6. märtsil 2023.
Teiseks jättis Üldkohus arvestamata hageja argumendi, et vaidlustatud otsust sisaldav e-kiri saadeti 6. märtsil 2023 üksnes tema Belgia tütarettevõtja esindajatele, mitte aga talle endale, mistõttu ta ei saanud sellega mainitud päeval tutvuda.
Sellega seoses tuletas Üldkohus eelkõige meelde, et läbipaistvusregistri sekretariaadi koostatud suuniste kohaselt, mis käsitlevad registrit ning on suunatud registreerimise taotlejatele ja registreerunud isikutele kõnealuse kokkuleppe järjepideva kohaldamise tagamiseks (edaspidi „suunised“), peaksid mitmes riigis tegutsevad huvide esindajad (nt hargmaised ettevõtted) registreerima oma tegevuse registris ainult üks kord, et vältida mitmekordset registreerimist ja kiirendada taotluse või registreerimise halduslikku menetlemist, ning hõlmama seejuures ka võrgustiku, kontserni või muu võrgustiku eri üksused(6). Suunistes on täpsustatud, et praktikas on registreerimine tavaliselt selle filiaali või büroo ülesanne, mis esindab üksuse huve suhetes liidu institutsioonidega.
Üldkohus tõdes aga ühelt poolt, et läbipaistvusregistri väljavõttest nähtub, et sellesse registrisse oli kantud üksnes hageja. Nimelt ei olnud hageja Belgia tütarettevõtja kohta eraldi registrikannet tehtud ning see tütarettevõtja oli mainitud kui „büroo, mis vastutab suhete eest liiduga“. Seega vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele(7) ja suunistes sätestatud ühekordse registreerimise põhimõttele(8) hõlmas registrikanne hageja kui ainsa läbipaistvusregistrisse kantud organisatsiooni kohta kõiki ettevõtjaid – nende hulgas Belgia tütarettevõtja –, kes kuulusid kontserni, kuhu ta kuulus, kõigis riikides, kus kontsern tegutseb.
Teiselt poolt sedastas Üldkohus, et kuna hageja oli registri väljavõttes nimeliselt maininud kahte tütarettevõtja direktorit „üksuse eest õiguslikult vastutava isikuna“ ja „liiduga suhete eest vastutava isikuna“ – olenemata sellest, milline oli nende vastav roll nimetatud tütarettevõtjas –, siis oli hageja nõus sellega, et need isikud tegutsevad tema nimel ja esindajatena, kes vastutavad hageja suhete eest läbipaistvusregistri sekretariaadiga(9).