Kohtuasi T-266/02

Deutsche Post AG

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Riigiabi – Saksa ametiasutuste poolt Deutsche Post AG kasuks rakendatud meetmed – Otsus, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks ning määratakse selle tagastamine – Üldist majandushuvi pakkuv teenus – Kahjumiga müügi poliitikast tingitud ülekulude hüvitamine uksest-ukseni pakiveo sektoris – Eelise puudumine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Välistamine – Tingimused

(EÜ artikli 86 lõige 2 ja artikli 87 lõige 1)

2.      Konkurents – Üldise majandushuvi teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine – Riigiabina määratlemine – Välistamine

(EÜ artikli 86 lõige 2 ja artikli 87 lõige 1)

3.      Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni võimalus teha otsus kättesaadava teabe alusel – Tingimus – Asjassepuutuvale liikmesriigile eelneva teabenõude esitamine

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 5 lõige 2, artikli 10 lõige 3 ja artikli 13 lõige 1)

4.      Riigiabi – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni kohustused

(EÜ artikli 88 lõige 2)

1.      Kui riigi meedet tuleb pidada hüvitiseks abisaajate ettevõtjate poolt avaliku teenuse pakkumise kohustuse täitmiseks osutatud teenuste eest, nii et need ettevõtjad tegelikkuses rahalist kasu ei saa ja nimetatud meede ei aseta neid võrreldes teiste konkureerivate ettevõtjatega soodsamasse konkurentsiolukorda, ei kuulu selline meede EÜ artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse.

Selleks et konkreetses asjas sellist hüvitist riigiabina ei kvalifitseeritaks, peavad olema täidetud teatud tingimused. Esiteks peab abi saav ettevõtja olema reaalselt vastutav avaliku teenuse pakkumise kohustuse täitmise eest ning tema ülesanded peavad olema selgelt määratletud. Teiseks peavad parameetrid, mille alusel hüvitist arvestatakse, olema eelnevalt objektiivsena ja läbipaistavana välja töötatud, et vältida abisaajale ettevõtjale majandusliku eelise tekitamist ja seeläbi tema soodustamist võrreldes konkureerivate ettevõtjatega. Kolmandaks ei tohi hüvitis ületada summat, mis on vajalik avaliku teenuse pakkumise kohustuse täitmisel tekkivate kulude osaliseks või täielikuks katmiseks, võttes arvesse nendega seotud tulu ja mõistlikku kasumit nende ülesannete täitmise eest. Neljandaks, kui avaliku teenuse pakkumise kohustusi täitev ettevõtja on konkreetsel juhul valitud muul viisil kui avalik hankemenetlus, peab vajaliku hüvitise suuruse määrama kindlaks keskmise ettevõtja – mis on hästi juhitud ja sobivalt varustatud, et täita avalikule teenusele esitatavaid nõudeid – nende ülesannete täitmiseks vajaminevate kulude analüüsi baasil, võttes arvesse nendega seotud tulu ja mõistlikku kasumit nende ülesannete täitmise eest.

(vt punktid 72 ja 73)

2.      Kui riigi vahendid on antud ettevõtjale hüvitisena üldist majandushuvi esindava teenuse osutamise eest 24. juuli 2003. aasta otsuses kohtuasjas C‑280/00: Altmark ette nähtud tingimustel, ei saa komisjon ilma EÜ artikli 86 lõikelt 2 kogu kasulikku toimet võtmata kvalifitseerida riigiabiks kogu või osa ettevõtjale antud riigi vahenditest, kui nende vahendite kogusumma on väiksem, kui üldist majandushuvi esindava teenuse osutamise tõttu lisandunud netokulu.

(vt punkt 74)

3.      Riigiabi puudutavas haldusmenetluses võib komisjon teha otsuse talle kättesaadava teabe alusel juhul, kui asjassepuutuv liikmesriik rikub koostöökohustust ja keeldub edastamast teavet, mille esitamist on komisjon abi ühisturuga kokkusobimise uurimise eesmärgil nõudnud. Siiski peab komisjon enne sellise otsuse vastuvõtmist järgima teatud menetluslikke nõuded. Eelkõige peab ta nõudma liikmesriigilt ettenähtud tähtajaks kõigi selliste dokumentide, teabe ja andmete edastamist, mis on vajalikud abi ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks. Komisjon võib menetluse lõpetada ja võtta vastu otsuse abi ühisturuga kokkusobimise või kokkusobimatuse kohta tema käsutuses oleva materjali alusel üksnes juhul, kui liikmesriik ei ole vaatamata komisjonipoolse korralduse saamisele nõutud teavet esitanud. Neid nõudeid on korratud ja täpsustatud EÜ artikli 88 kohaldamist käsitleva määruse nr 659/1999 artikli 5 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 1.

(vt punkt 75)

4.      Komisjon peab riigiabi käsitlevate asutamislepingu alussätete hea haldamise huvides hoolikalt ja erapooletult kontrollima kaebust, mistõttu võib osutuda vajalikuks selliste asjaolude kontrollimine, millele kaebaja ei ole sõnaselgelt viidanud. Lisaks peab komisjon uurima, kas abisaaja sai tõelise eelise. Niisiis kui tegemist on riigi ressursside ülekandmisega ettevõtjale, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine, ei või komisjon eirata teavet, mille abi andnud liikmesriik talle edastas tõendamaks, et riigi vahendite arvel ei saadud mingit eelist, ega tuvastada riigiabi olemasolu, ilma eelnevalt kontrollimata, kas riigi vahendid, mida abisaaja sai, andsid talle eelise.

(vt punkt 92)