Liidetud kohtuasjad T‑218/03–T‑240/03

Cathal Boyle jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Kalandus – Mitmeaastased arendusprogrammid – Taotlused eesmärkide suurendamiseks ohutuse parandamise huvides – Otsus 97/413/EÜ – Komisjoni keeldumine – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Komisjoni pädevus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid

(EÜ artikli 230 neljas lõik; komisjoni otsus 2003/245)

2.      Kalandus – Ühine struktuuripoliitika – Mitmeaastased arendusprogrammid

(Nõukogu otsus 97/413, artikli 4 lõige 2 ja artikkel 9; komisjoni otsus 2003/245)

1.      Kuigi otsus 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada IV mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke parandamaks 12-meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, toodete kvaliteeti ja töötingimusi on adresseeritud asjaomastele liikmesriikidele, puudutab see teatud üksikuid laevu, mis on kõik II lisas nimetatud. Seetõttu tuleb seda otsust käsitleda EÜ artikli 230 neljanda lõigu kohaselt esitatud tühistamishagi raames individuaalsete otsuste kogumina, millest igaüks mõjutab nimetatud laevade omanike õiguslikku seisundit.

Asjaomaste laevade omanike hulk ja isikud olid enne vaidlustatud otsuse kuupäeva teada ja kontrollitavad ning komisjon pidi teadma, et tema otsus mõjutab nimetatud omanike huvisid ja olukorda. Vaidlustatud otsus puudutab seega piiratud hulka otsuse tegemise hetkel kindlalt määratletud isikuid, kelle õigusi komisjon sellega reguleeris. Seetõttu eristavad need faktilised asjaolud asjaomaseid omanikke kõigist teistest isikutest ja individualiseerivad neid seega analoogselt otsuse adressaadiks oleva isikuga.

Otsus puudutab laeva omanikke ka otseselt, kuna komisjon teeb ainsa pädeva ametiasutusena lõpliku otsuse teatud kindlate laevade püügimahu suurendamise nõuetekohasuse üle. Selline mõju tuleneb üksnes ühenduse õigusnormidest, kuna komisjon on ainus pädev ametiasutus kohaldama otsuse 97/413 ühenduse kalandussektori ümberkorraldamise eesmärkide ja üksikasjalike eeskirjade kohta kalavarude ja nende kasutamise püsiva tasakaalu saavutamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 1997 kuni 31. detsember 2001 artikli 4 lõiget 2. Siseriiklikel ametiasutustel puudub seoses kohustusega otsus 2003/245 täide viia igasugune kaalutlusõigus. Neil puudub igasugune valikuvõimalus ja tegutsemisruum seoses ohutusega seotud täiendava püügimahu eraldamisega ning nad peavad selle otsuse ellu viima puhtalt automaatsel viisil, kohaldamata seejuures muid vahenorme.

(vt punktid 47–49, 54, 56, 57)

2.      Otsuse 97/413 ühenduse kalandussektori ümberkorraldamise eesmärkide ja üksikasjalike eeskirjade kohta kalavarude ja nende kasutamise püsiva tasakaalu saavutamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 1997 kuni 31. detsember 2001 artikli 4 lõige 2 ei sea ühtegi piirangut seoses laeva vanusega, mille püügimahtu tahetakse ohutusega seoses suurendada. Selles sättes nimetatud paranduste mõiste ei tähenda ühele konkreetsele laevale tehtud parandusi, vaid seda tuleb mõista tervet ühe riigi laevastikku hõlmavana. Samuti pole vaja selle otsusega kehtestatud kalavarude ühenduse vetes säilitamise eesmärgi täitmiseks uusi laevu selles artiklis sätestatud menetlusest välja arvata.

Järelikult on komisjon otsuses 2003/245 komisjonile saabunud taotluste kohta suurendada IV mitmeaastase arendusprogrammi eesmärke parandamaks 12‑meetrise kogupikkusega laevade ohutust, navigatsiooni, hügieenitingimusi, toodete kvaliteeti ja töötingimusi selliste kriteeriumide kehtestamisega, mida ei ole käesoleval juhul kohaldamisele kuuluvates õigusnormides ette nähtud, oma pädevust ületanud.

(vt punktid 105, 108–110, 134)