Kohtuasi T‑474/12
Giorgio Giorgis
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse ruumiline kaubamärk – Kahe pakendatud pokaali kuju – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b ja lõige 3
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (seitsmes koda), 25. september 2014
1. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine kaubamärgi registreerimisel – Eristusvõime hindamine – Kriteeriumid – Kaubamärgi tajumine asjaomase avalikkuse poolt – Avalikkuse tähelepanu aste
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt b)
2. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine kaubamärgi registreerimisel – Toote pakendi kujust koosnev ruumiline kaubamärk – Kahe pakendatud pokaali kuju
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt b ja artikli 52 lõike 1 punkt a)
3. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine kaubamärgi registreerimisel – Toote pakendi kujust koosnev ruumiline kaubamärk – Eristusvõime – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt b)
4. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine kaubamärgi registreerimisel – Mitmest elemendist koosnev kaubamärk – Pädeva ametivõimu võimalus uurida kaubamärgi iga koostisosa – Vajadus võtta arvesse seda, kuidas asjaomane avalikkus kombinatsiooni tervikuna tajub
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt b)
5. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Artikli 7 rikkumine kaubamärgi registreerimisel – Vaidlusaluse kaubamärgi kindlakstegemine – Kaubamärgi kujutis registreerimistaotluses
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 7 ja artikli 52 lõike 1 punkt a)
6. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine kaubamärgi registreerimisel – Erand – Kasutamise käigus eristusvõime omandamine – Ruumiline kaubamärk – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõige 3)
1. Kaubamärgi eristusvõime määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes tähendab seda, et kaubamärk võimaldab kindlaks teha kaubad, mille jaoks registreerimist taotletakse, konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega eristada neid kaupu teiste ettevõtjate omadest. Kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata esiteks lähtuvalt kaupadest või teenustest, mille jaoks registreerimist taotletakse, ning teiseks lähtuvalt sellest, kuidas asjaomane avalikkus, mis koosneb nende kaupade või teenuste piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikust ja arukast keskmisest tarbijast, tähist tajub.
Mis puudutab kõigile tarbijatele mõeldud igapäevaseid toiduaineid, siis asjaolu, et keskmine tarbija valib neid lähtuvalt oma maitse-eelistustest, ei tähenda, et tema tähelepanelikkuse aste on kõrge. Laiatarbekauba puhul, mida üldiselt müüakse selvehallides, mis on odav ja mille ostmisele ei eelne pikk järelemõtlemine, ei ole alust järeldada, et tarbija tähelepanelikkuse aste on ostmise ajal kõrge.
(vt punktid 12, 13, 16 ja 17)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 18, 23, 29, 30, 34, 38, 40 ja 47)
3. Kauba pakendi välimusest koosnevate ruumiliste kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid ei erine teistele kaubamärgiliikidele kohaldatavatest kriteeriumidest. Ometi ei pruugi nende kriteeriumide kohaldamisel asjaomane avalikkus tajuda kauba pakendi välimusest koosnevat ruumilist kaubamärki samamoodi kui sõna- või kujutismärki, mis koosneb tähisest, mis ei sõltu selle kauba välimusest, mida ta tähistab. Igasuguse kujutis‑ või sõnalise osa puudumisel ei tee keskmised tarbijad nimelt harilikult kauba päritolu kohta järeldusi kauba kuju või selle pakendi kuju alusel, mistõttu võib ruumilise kaubamärgi eristusvõime kindlakstegemine osutuda keerulisemaks kui sõna‑ või kujutismärgi puhul.
Neil asjaoludel on määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõime ainult kaubamärgil, mis oluliselt erineb asjaomase sektori normidest ja tavast ning võib seega täita oma peamist ülesannet, milleks on päritolu tähistamine. Mis puudutab iseäranis ruumilisi kaubamärke, mis koosnevad selliste kaupade pakendist, mis turustamise eesmärgil on kauba olemusest tulenevatel põhjustel pakendatud, siis peavad need võimaldama kõnealuste kaupade keskmisel tarbijal, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, eristada asjaomast kaupa teiste ettevõtjate kaubast ilma analüüsi või võrdlemiseta ja erilist tähelepanu pööramata.
(vt punktid 19–21)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 22)
5. Kui Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsuses sisalduv vaidlusaluse kaubamärgi kirjeldus vastab kaubamärgi kujutisele, nagu see on esitatud registreerimistaotluses, ei piisa asjaolust, et hagejal on vaidlusalusest kaubamärgist oma kirjeldus, mida ei ole esitatud ei registreerimistaotluses ega registreerimistunnistuses, selle järeldamiseks, et apellatsioonikoda on teinud vea.
(vt punkt 36)
6. Ruumiline kaubamärk võib kasutamise käigus tõesti omandada eristusvõime, isegi kui seda kasutatakse koos sõna- või kujutismärgiga. Nii on see siis, kui kaubamärk koosneb kauba või selle pakendi kujust ja need on süstemaatiliselt varustatud sõnamärgiga, mille all neid turustatakse. Eristusvõime võib omandada muu hulgas ka pärast seda, kui kaup on asjaomasele avalikkusele tavapärasel viisil omaseks muudetud.
Siiski peab asjaomane avalikkus asjaomase kauba saama teatavalt äriühingult pärinevana kindlaks teha vastava kaubamärgi kaubamärgina kasutamise põhjal. Väljendit „kaubamärgi kasutamine kaubamärgina” tuleb mõista nii, et sellega viidatakse kaubamärgi kasutamisele selleks, et sihtrühm identifitseeriks kauba või teenuse teatavalt ettevõtjalt pärinevana. Nii ei kujuta igasugune kaubamärgi kasutamine tingimata kasutamist kaubamärgina. Üksnes juhul, kui vaidlusaluse kaubamärgi omanik tõendaks konkreetselt väidet, et asjakohastel tarbijatel meenub asjaomaste kaupade pakendi kuju kaubandusliku päritolu tähisena, oleks need tõendid esimene märk selle kohta, et vaidlusalust kaubamärki moodustava asjaomaste kaupade pakendi ruumilise kuju omapärane välimus võimaldab eristada neid kaupu muudelt tootjatelt pärinevatest kaupadest.
(vt punktid 55–57)