Kohtuasi T‑387/09

Applied Microengineering Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja uute tehnoloogiate tutvustamise 5. raamprogramm – Projekte „Formation of a New Design House for MST” ja „Assessment of a New Anodic Bonder” käsitlevad lepingud – Makstud rahalisest toetusest ühe osa tagasinõudmine – Täitmisele pööramise otsus – Vaidlustatud otsust menetluse käigus muutev otsus – Hagi õiguslik põhjendus – Esitatud väidete laad – Õiguspärane ootus – Põhjendamiskohustus – Hea halduse põhimõte

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 27. september 2012

1.      Tühistamishagi – Hagi EÜ artikli 256 kohase täitmisele pööramise otsuse peale – EÜ artikli 230 alusel vaidlustatav otsus – Vastuvõetavus – Lepinguklausleid ja kohaldatavat siseriiklikku õigust puudutavad väited – Vastuvõetamatus

(EÜ artiklid 230, 238, 249 ja 256)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Haldusasutuse antavad konkreetsed tagatised – Enne lepingu sõlmimist komisjoniga sellise teabe vahetamine, mis ei kujuta endast täpset kinnitust ega lubadust – Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

3.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus nõuda uuringute programmi raames makstud rahalisest toetusest üks osa tagasi – Nõue lisada auditiaruanne – Puudumine

(EÜ artikkel 253)

4.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Hea halduse põhimõte – Komisjoni lepingupartner, kes ei ole teda teavitanud oma aadressimuutusest – Kirjade saatmine vanal aadressil – Hea halduse põhimõtte rikkumine – Puudumine – Uus aadress, mida oli mainitud ühele audiitorile saadetud elektronkirjades ja mis edastati komisjonile – Lepinguperioodi lõppemine – Mõju puudumine

(Põhiõiguste harta artikkel 41)

1.      Institutsioonide võetud aktid, mis on seotud üksnes lepinguga, millest nad on lahutamatud, ei kuulu just oma laadi tõttu EÜ artiklis 249 käsitletud aktide hulka.

Seevastu EÜ artiklis 256 käsitletud täitmisele pööramise otsused kuuluvad juhul, kui EÜ asutamislepingus vastupidine märge puudub, EÜ artiklis 249 nimetatud aktide hulka, mida saab vaidlustada üksnes tühistamispädevusega kohtus EÜ artikli 230 alusel. See on nii eelkõige siis, kui täitmisele pööramise otsus on tehtud institutsiooniga sõlmitud lepingu täitmise käigus tekkinud võla sissenõudmiseks.

Kui Euroopa Liidu Kohtule esitatakse EÜ artikli 230 alusel tühistamishagi, siis peab kohus hindama vaidlustatud akti õiguspärasust, lähtudes EÜ asutamislepingust või selle rakendusnormidest, ja seega liidu õigusest. Seevastu EÜ artikli 238 alusel esitatud hagi raames saab hageja tema lepingupartneriks olevale institutsioonile ette heita üksnes lepinguklauslite või lepingule kohaldatava õiguse rikkumist.

Seega tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata täitmisele pööramise otsuse peale esitatud tühistamishagis esitatud väited, mis puudutavad lepinguklausleid ja kohaldatavat siseriiklikku õigust.

(vt punktid 36, 38–41)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 57–62)

3.      Põhjendamiskohustuse ulatus sõltub asjaomase õigusakti iseloomust ja selle vastuvõtmise taustast. Põhjendustest peab selgelt ja ühemõtteliselt selguma õigusakti andnud institutsiooni arutluskäik, et võimaldada ühest küljest liidu kohtul teostada seaduslikkuse kontrolli ning teisest küljest huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid, et oma õigusi kaitsta ja kindlaks teha, kas otsus on sisuliselt põhjendatud.

Põhjendustes ei tarvitse esitada kõiki asjaga seotud fakte ja õiguslikke üksikasju, kuna hinnates, kas otsuse põhjendused vastavad EÜ artikli 253 nõuetele, tuleb lisaks sõnastusele hinnata konteksti ning asjakohaste õigusnormide kogumit.

Eelkõige ei ole komisjon kohustatud võtma seisukohta kõikide argumentide osas, mis huvitatud isikud talle on esitanud. Piisab, kui ta toob välja otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad asjaolud ja õiguslikud kaalutlused.

Seega, kui asjassepuutuv isik on olnud tihedalt seotud vaidlustatud akti väljatöötamise protsessiga ja teab põhjuseid, miks asutus tegi sellise otsuse, sõltub põhjendamiskohustuse ulatus sellest kontekstist, mille lõi asjassepuutuva isiku selline osalemine selles protsessis. Sellisel juhul on kohtupraktikas põhjendamist puudutavad nõuded tunduvalt leebemad.

Niisiis, kuna komisjon esitas oma otsuses auditiaruandele viidates piisavalt selgelt põhjused, miks ta oli otsustanud uuringute programmi raames makstud rahalisest toetusest üks osa tagasi nõuda, andis ta huvitatud isikule võimaluse kaitsta oma õigusi liidu kohtus ja kohtule võimaluse kontrollida otsuse õiguspärasust, ilma et sellele otsusele oleks olnud vaja lisada asjaomast auditiaruannet.

(vt punktid 64–67 ja 72)

4.      Liidu õiguses kuulub haldusmenetluses antud tagatiste hulka ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 41 tulenev hea halduse põhimõte, millega on seotud pädeva institutsiooni kohustus hinnata hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi olulisi asjaolusid.

Komisjonile ei saa ette heita seda, et ta uuringute programmi raames makstud rahalisest toetusest ühe osa tagasinõudmisel saatis huvitatud isikule tema poolt teatatud aadressil väljastusteatega tähitud kirja, milles teda teavitati auditimenetluse lõpetamisest, kui huvitatud isik ei olnud teatanud komisjonile oma aadressimuutusest. Nimelt, esiteks ei vabasta üksnes asjaolu, et lepinguperiood oli lõppenud, huvitatud isikut komisjoni oma aadressimuutusest teavitamast, sest auditimenetlus alles kestis. Teiseks ei piisa üksnes audiitorile saadetud elektronkirjade allkirjas ära näidatud aadressist selleks, et järeldada, et komisjoni oli aadressimuutusest nõuetekohaselt teavitatud, olgugi et audiitor edastas selle elektroonilise kirjavahetuse komisjonile.

(vt punktid 76 ja 80)