Kohtuasi T‑401/08

Säveltäjäin Tekijänoikeustoimisto Teosto ry

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Autoriõigused seoses muusikateoste avaliku esitamisega internetis ning taasedastamisega satelliidi ja kaabellevivõrgu kaudu – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Geograafilise turu jagamine – Siseriiklike kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelised kahepoolsed lepingud – Kooskõlastatud tegevus, mis välistab võimaluse anda mitut piirkonda ja repertuaari hõlmavat litsentsi – Tõend – Süütuse presumptsioon

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 12. aprill 2013

1.      Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Autoriõiguste esindamise siseriiklike ühingute vahelised vastastikuse esindamise lepingud – Klauslid selliste autoriõiguste kollektiivse esindamise ühingute ainuliikmelisuse kohta, mis on seotud autori kodakondsusega – Konkurentsivastane eesmärk – Turu jagamine – Turu eraldamine – Eriti rasked rikkumised – Keeld

(EÜ artikli 81 lõige 1)

2.      Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine – Vahe tegemine eesmärgil põhinevatel rikkumistel ja tagajärjel põhinevatel rikkumistel

(EÜ artikli 81 lõige 1)

3.      Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Autoriõiguste esindamise siseriiklike ühingute vahelised vastastikuse esindamise lepingud – Ainuõiguse klausel teatud territooriumil autoriõiguste kasutamise litsentside andmiseks – Konkurentsivastane eesmärk – Turu jagamine – Turu eraldamine – Keeld

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada rikkumise kohta tõend – Tõendamiskoormise ulatus

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

5.      Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Konkurentsiõiguse valdkonnas läbi viidav menetlus – Otsus, millega tuvastatakse rikkumine, kuid millega trahvi ei määrata – Kohaldatavus

(EÜ artikli 81 lõige 1; EL artikli 6 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Nõutava tõendusjõu tase seoses üksikult võetud tõenditega – Üksnes ettevõtjate tegevusel põhinevad tõendid – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused – Komisjoni kohustused, kui ta vaidlustab ettevõtjate selgituste usutavuse

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

7.      Keelatud kokkulepped – Keeld – Kartellikokkulepped, mille mõju kestab pärast nende formaalset lõppemist edasi – Artikli 81 rakendamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

8.      Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Tegevuse paralleelsus – Kooskõlastatud tegevuse eeldamine – Piirid – Autoriõiguste esindamise siseriiklike ühingute keeldumine anda teises liikmesriigis asuvale kasutajale otsene juurdepääs nende repertuaarile – Konkurentsi kahjustamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

9.      Tühistamishagi – Kohtulik kontroll – Kohtusse pöördumise piirid

(EÜ artikkel 230)

1.      Konkurentsivastase eesmärgiga on niisugune liikmelisuse klausel, mis asub autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelises vastastikuse esindamise tüüplepingus ja millega võimaldatakse kollektiivse esindamise organisatsioonidel jagada autoreid nende kodakondsuse alusel või vähemalt muuta keerulisemaks autoril liituda muu kollektiivse esindamise organisatsiooniga, kui see, mis asub riigis, mille kodanik ta on.

Selle klausli abil jagavad ja eraldavad kollektiivse esindamise organisatsioonid siseturu. Seda liiki keelatud kokkulepped kuuluvad nende kokkulepete hulka, mis on EÜ artikli 81 lõike 1 punktis c sõnaselgelt tunnistatud siseturuga kokkusobimatuks ning mis tuleb kvalifitseerida ilmseteks konkurentsipiiranguteks. Kuna seda liiki rikkumised kohustavad pooli respekteerima eraldiseisvaid turge, mis on sageli riigipiiridega piiritletud, siis toovad need kaasa nende turgude eraldamise, töötades sellega vastu aluslepingute põhieesmärgile tagada siseturu integratsioon.

(vt punkt 61)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 62–65)

3.      EÜ artikli 81 lõikega 1 ei ole üldiselt vastuolus sõlmida mis tahes leping, mis sisaldab klauslit, milles on ette nähtud ainuõigus.

Siiski on konkurentsivastane eesmärk sellisel ainuõiguse klauslil, mis asub autoriõiguste kollektiivse esindamise ühingute vahelises vastastikuse esindamise tüüplepingus ja millega antakse ühele ainsale kollektiivse esindamise organisatsioonile konkreetsel territooriumil ainuõigus anda vastavat repertuaari puudutavad litsentsid, luues sellega iga kollektiivse esindamise organisatsiooni kasuks monopoli anda litsentse muusikateoste kasutamiseks territooriumil, kus kollektiivse esindamise organisatsioon asub.

Lisaks välistatakse selle klausliga ka otseste litsentside andmine, nimelt litsentsid, mis hõlmavad üksnes kollektiivse esindamise organisatsiooni enda repertuaari kasutamiseks teise kollektiivse esindamise organisatsiooni siseriiklikul territooriumil. Niisugust välistamist peetakse aga konkurentsivastaseks.

(vt punktid 72 ja 73)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 87 ja 137)

5.      Konkurentsi valdkonnas tuleb liidu kohtu kahtluse korral otsustada ettevõtja kasuks, kes on rikkumise tuvastamise otsuse adressaat. Seega ei saa kohus järeldada, et komisjon on tõendanud rikkumise toimepanemist õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi, eriti hagi puhul, milles nõutakse trahvi määrava otsuse tühistamist.

Nimelt tuleb arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, nagu see tuleneb muu hulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikest 2 ning mis on üks neist põhiõigustest, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt kuulub liidu õiguse üldpõhimõtete hulka. Arvestades asjassepuutuvate rikkumiste laadi ning nendega kaasneda võivate karistuste laadi ja raskust, kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet eelkõige ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade rikkumiste menetlustes, milles võidakse määrata trahv või karistusmakse.

See kohtupraktika, mis on kujundatud juhtumites, kus komisjon on määranud trahvi, on samuti kohaldatav sellises olukorras, kus rikkumise tuvastamise otsus ei päädinud trahvi määramisega. Lisaks tuleb arvesse võtta olulist kahju füüsilise või juriidilise isiku mainele, mis tekib asjaolu tõttu, et teda süüdistatakse konkurentsieeskirjade rikkumises. Pealegi võib kooskõlastatud tegevuse olemasolu tuvastamine ja kohustuse panemine see tegevus lõpetada tuua kõnealuse ettevõtja jaoks kaasa rasked tagajärjed, näiteks võimaluse, et määruse nr 1/2003 artikli 24 lõike 1 punkti a alusel määratakse talle karistusmakse.

(vt punktid 88–92)

6.      Konkurentsi valdkonnas tuleb komisjonil EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks esitada täpsed ja üksteist toetavad tõendid. Siiski ei pea komisjoni iga esitatud tõend rikkumise iga elemendi puhul tingimata vastama nendele kriteeriumidele. Piisab, kui tõendite kogum, millele institutsioon tugineb, vastab tervikuna hinnatult sellele nõudele.

Nimelt, kuna keeld osaleda konkurentsivastastes tegevustes ja kokkulepetes ning sanktsioonid, mis rikkujatele võidakse määrata, on üldtuntud, siis on tavapärane, et selliseid toiminguid ja kokkuleppeid sisaldav tegevus toimub varjatult, et kohtumisi korraldatakse salaja ja enamasti kolmandas riigis ning et seonduvat dokumentatsiooni on võimalikult vähe. Isegi kui komisjon avastab ettevõtjatevahelist õigusvastast kontakti otseselt tõendavad dokumendid, nagu kohtumise protokoll, on need tavaliselt üksnes katkendlikud ja korrapäratud, mistõttu on sageli vaja teatud üksikasjad tuletamise teel taastada. Siiski kui konkurentsiõiguse rikkumises süüdistatavate ettevõtjate vahel toimuvate kohtumiste kontekst näitab, et need kohtumised olid vajalikud käsitlemaks ühiselt küsimusi, mis ei puuduta mainitud õiguse rikkumisi, ei saa komisjon eeldada, et nende kohtumiste ese oli konkurentsivastaste tegevuste omavaheline kooskõlastamine. Enamikul juhtudest tuleb konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis koostoimes ning muu ühtse selgituse puudumisel võivad moodustada tõendi konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.

Kui tõendid ettevõtjatevahelise kooskõlastatud tegevuse kohta ei tulene pelgast käitumise paralleelsuse tuvastamisest turul, vaid tõenditest, mis kinnitavad, et kõnealused tegevused olid kooskõlastamise tagajärg, ei pea asjaomased ettevõtjad mitte üksnes esitama komisjoni tuvastatud faktide kohta muud väidetavat selgitust, vaid vaidlustama tuvastatud faktide olemasolu komisjoni esitatud tõendeid arvestades.

Seevastu kui komisjoni arutluskäik põhineb oletusel, et oma otsuses kindlaks tehtud faktilisi asjaolusid ei saa seletada muuga kui ettevõtjatevahelise kooskõlastatud tegevusega, siis piisab, kui need ettevõtjad toovad välja asjaolud, mis seavad komisjoni kindlaks tehtud faktid teistsugusesse valgusesse ja võimaldavad seega anda neile faktidele komisjoni omast erineva selgituse.

Kui komisjon kasutab selles osas teatud näiteid, et muuta asjaomase ettevõtja tees ebausutavaks, on tal kohustus tõendada, miks need näited on asjakohased. Lisaks ei saa komisjon asjaomasele ettevõtjale ette heita seda, et ta ei ole esitanud täpsustusi oma muu selgituse osas, kuna rikkumise tõendamise kohustus lasub komisjonil. Seega, kui komisjon leiab haldusmenetluse etapis, et asjaomane ettevõtja ei ole oma selgitust piisavalt põhjendanud, peab ta asja uurimist jätkama või tõdema, et puudutatud isikud ei ole suutnud esitada vajalikku teavet, kontrollida, kas asjaomaste ettevõtjate käitumise paralleelsuse selgitamiseks esineb usutavaid selgitusi.

Enne kui hinnata, kas paralleelset tegevust selgitavad muud põhjused kui kooskõlastamine, tuleb kontrollida, kas komisjon on tõendanud rikkumist tõenditega, mis lähevad kaugemale kui pelk tõdemus paralleelsest tegevusest. Selle küsimuse analüüsimine eelneb muude kooskõlastust puudutavate selgituste põhjendatuse hindamisele, sest kui Üldkohus jõuab järeldusele, et komisjon on sellised tõendid esitanud, ei muuda mainitud selgitused, isegi kui need on usutavad, asjaolu, et see rikkumine on tuvastatud.

(vt punktid 93–97, 106 ja 160)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 122)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 136)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 183)