ÜLDKOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
19. september 2012(*)
Ajutiste meetmete kohaldamine – Riigiabi – Kreekas põllumajanduskindlustustega tegeleva asutuse (ELGA) poolt aastatel 2008 ja 2009 makstud hüvitis – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma – Kohaldamise peatamise taotlus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Huvide kaalumine
Kohtuasjas T‑52/12 R,
Kreeka Vabariik, esindajad: I. Chalkias ja S. Papaïoannou,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: D. Triantafyllou ja S. Thomas,
kostja,
mille ese on taotlus peatada komisjoni 7. detsembri 2011. aasta otsuse 2012/157/EL hüvitusabi kohta, mida maksis Kreekas põllumajanduskindlustustega tegelev asutus (ELGA) aastatel 2008 ja 2009 (ELT 2012, L 78, lk 21), kohaldamine,
ÜLDKOHTU PRESIDENT
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse taust, menetlus ja poolte nõuded
1 1988. aasta seadusega asutati Kreeka põllumajanduskindlustustega tegelev asutus (ELGA), mis kuulub täielikult riigile ja mille ülesanne on tagada põllumajandusettevõtjate taime‑ ja loomakasvatustoodangu ning taime‑ ja loomaressursside kindlustamine looduslikest ohtudest tingitud kahju vastu. ELGA‑s kindlustamine on kohustuslik, ELGA tulud saadakse peamises osas spetsiaalsest kindlustusmaksest – taimsete põllumajandustoodete puhul on selleks määratud 3% ja loomsete põllumajandustoodete puhul 0,5% – mida peavad maksma selle kindlustusskeemi kohaselt kindlustatud põllumajandustootjad.
2 Kreeka valitsus nägi 2009. aastal ette ELGA poolt hüvitiste maksmise umbes 425 miljoni euro suuruses summas; selle otsuse tingis suur hulk kaebusi, mille olid esitanud põllumajandustootjad, kelle sissetulekud vähenesid viljelusaastatel 2008 ja 2009 teatavate taimekultuuride toodangu vähenemise tõttu, mis oli tingitud niisugustest halbadest ilmastikuoludest nagu põud, kõrge temperatuur, vihm ning asjaomaste taimede putukatest tingitud ja fütopatoloogilised haigused.
3 Pärast seda kui Euroopa Komisjoni oli informeeritud nendest meetmetest, algatas viimane ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse, mille tulemusel võeti 7. detsembril 2011 vastu otsus 2012/157/EL hüvitusabi kohta, mida maksis ELGA aastatel 2008 ja 2009 (ELT 2012, L 78, lk 21), ning kus leiti, et tegemist on ebaseadusliku riigiabiga ja et osad hüvitisemaksed – umbes 425 miljoni euro suuruses summas – on kokkusobimatud siseturuga ning kohustati neid abi saajatelt tagasi nõudma (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
4 Vaidlustatud otsuses määras komisjon Kreeka Vabariigile neljakuulise tähtaja alates otsuse teatavakstegemisest, et nõuda põllumajandustootjatelt tagasi nimetatud summa, millele lisandub viivitusintress alates kuupäevast, mil summa abisaajate käsutusse anti, kuni selle tagasimaksmiseni. Seda tähtaega pikendati hiljem kahe kuu võrra.
5 Hagiavaldus, mille Kreeka Vabariik esitas vaidlustatud otsuse tühistamiseks, saabus Üldkohtu kantseleisse 8. veebruaril 2012.
6 Üldkohtu kantseleisse 18. mail 2012 saabunud eraldi dokumendiga esitas Kreeka Vabariik käesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palub Üldkohtu presidendil sisuliselt:
– peatada vaidlustatud otsuse kohaldamine kuni põhikohtuasjas Üldkohtu otsuse kuulutamiseni;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
7 Üldkohtu kantseleisse 30. mail 2012 saabunud kirjalikes märkustes palub komisjon Üldkohtu presidendil sisuliselt:
– jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
8 Üldkohtu president määras 18. juunil 2012 Üldkohtu kodukorra artikli 105 lõike 2 alusel ja hea õigusemõistmise huvides, et vaidlustatud otsuse kohaldamine tuleb peatada osas, milles Kreeka Vabariiki kohustatakse vaidlusalust abi tagasi nõudma, põhjendusel et viimase väited, eeldusel et need on õiged, õigustavad status quo säilitamist, selleks et võimaldada poolte argumentide põhjalikku uurimist.
9 Pooled esitasid 11. septembril 2012 toimunud ärakuulamisel oma argumendid ning vastasid Üldkohtu presidendi suulistele küsimustele.
Õiguslik käsitlus
10 Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib esiteks ELTL artikli 278 ja ELTL artikli 279 ning teiseks ELTL artikli 256 lõike 1 alusel, kui tema arvates asjaolud seda nõuavad, määrata vaidlustatud akti kohaldamise peatamise või teha ettekirjutuse vajalike ajutiste meetmete kohaldamiseks.
11 Kodukorra artikli 104 lõikes 2 on sätestatud, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti‑ ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Seega võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik määrata kohaldamise peatamise ja teiste ajutiste meetmete võtmise siis, kui on tõendatud, et see on esmapilgul õigustatud nii fakti- kui õigusväidetega (fumus boni iuris) ning et vajadus nende meetmete järele on kiireloomuline, mis tähendab, et need tuleb võtta ja nende tagajärjed peavad saabuma enne põhimenetluses lahendi tegemist, selleks et hoida ära taotleja huvide tõsine ja korvamatu kahjustamine (Euroopa Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C‑149/95 P(R): komisjon vs. Atlantic Container Line jt, EKL 1995, lk I‑2165, punkt 22). Need tingimused on kumulatiivsed, mis tähendab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb rahuldamata jätta, kui üks nendest tingimustest ei ole täidetud (Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C‑268/96 P(R): SCK ja FNK vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑4971, punkt 30). Kui see on asjakohane, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaaluma ka asjassepuutuvaid huve (Euroopa Kohtu presidendi 23. veebruari 2001. aasta määrus kohtuasjas C‑445/00 R: Austria vs. nõukogu, EKL 2001, lk I‑1461, punkt 73, ja Üldkohtu presidendi 4. aprilli 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑198/01 R: Technische Glaswerke Ilmenau vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑2153, punkt 50).
12 Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on kogu eespool kirjeldatud analüüsi raames suur kaalutlusõigus ning ta võib konkreetse kohtuasja erilisi asjaolusid arvestades otsustada, mis viisil ja järjekorras nende erinevate tingimuste täidetust kontrollitakse, sest ükski õigusnorm ei näe ette kindlaksmääratud analüüsi skeemi, mille alusel ajutiste meetmete võtmise vajaduse üle otsustada (eespool viidatud Euroopa Kohtu presidendi kohtumäärus komisjon vs. Atlantic Container Line jt, punkt 23, ja 3. aprilli 2007. aasta määrus kohtuasjas C‑459/06 P(R): Vischim vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25).
Fumus boni iuris
13 Vastavalt selgelt väljakujunenud kohtupraktikale on fumus boni iuris’ega seotud tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks hageja põhihagi toetavatest väidetest on esmapilgul kaalukas ega ole igatahes selgelt põhjendamata, osutades niisuguse tundliku juriidilise küsimuse olemasolule, mis ei ole kohe lahendatav ja väärib seega süvendatud käsitlemist, mida ei saa teha ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, vaid see on põhikohtuasja menetluse ese, ning seega ei puudu hagil esmapilgul tõsiseltvõetav õiguslik alus (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 8. mai 2003. aasta määrus kohtuasjas C‑39/03 P‑R: komisjon vs. Artegodan jt, EKL 2003, lk I‑4485, punkt 40, Üldkohtu presidendi 10. märtsi 1995. aasta määrus kohtuasjas T‑395/94 R: Atlantic Container Line jt vs. komisjon, EKL 1995, lk II‑595, punkt 49, ja 30. aprilli 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑18/10 R: Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. parlament ja nõukogu, EKL 2010, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).
14 Käesolevas asjas heidab Kreeka Vabariik teises ja kolmandas vaidlustatud otsuse tühistamiseks esitatud hagi väites komisjonile ette seda, et viimane on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1, leides vääralt, et vaidlusalused maksed „[võivad] kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust” ja „[võivad] moonutada konkurentsi”, kuigi hüvitise summa ei ületanud keskmiselt 500 eurot ühe põllumajandustootja kohta ning maksed hüvitasid põllumajandustootmises tootjate tegevusest sõltumatult tekkinud tegeliku kahju. Sellised vähese väärtusega hüvitised ei saanud anda Kreeka põllumajandustootjatele konkurentsieelist võrreldes teiste liikmesriikide tootjatega.
15 Kreeka Vabariik lisab, et kuigi vaidlustatud otsuse punktis 59 on väidetud, et „[p]õllumajandussektor on liidu tasandil avatud konkurentsile ja järelikult tundlik igale meetmele, mis võetakse ühe või teise liikmesriigi kasuks”, ei näita miski, et komisjon oleks arvesse võtnud asjaomast turgu iseloomustavaid tunnuseid ja abi saanud Kreeka põllumajandustootjate majanduslikku olukorda. Komisjon piirdub sellega, et viitab Euroopa Kohtu erinevatele otsustele, milles on tõdetud, et põllumajandussektor on üldiselt konkurentsile tundlik. Samas on käesolevas asjas vaidlusaluste maksete eesmärgiks hüvitada põllumajandustootjatele tegelikult tekkinud kahju ja sellega luua konkurents, mitte seda kahjustada.
16 Kreeka Vabariik väidab lisaks, et komisjon arvas eksikombel riigiabi oletatava summa hulka 186 miljonit eurot, mille ulatuses tegid põllumajandustootjad ise aastatel 2008 ja 2009 kindlustusmakseid ELGA kohustusliku kindlustusskeemi raames. See summa oleks tulnud tagasinõudmisele kuuluvast summast maha arvata.
17 Komisjon vastab, et vaidlusaluste maksete hüvitav laad ei mängi mingisugust rolli nende kvalifitseerimisel riigiabiks. Konkurentsimoonutuste ja liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamise kriteeriumide osas tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et ei eksisteeri mingit tundlikkuse künnist, millest allapoole jäädes ei ole need tingimused täidetud, sest riigiabi saajad tegutsevad konkurentsile avatud turul, mis on järelikult tundlik igale meetmele, mis võetakse ühe või teise liikmesriigi kasuks. Kreeka põllumajandustootjate makstud kohustuslike kindlustusmaksete kohta, mille maksmist kontrollis Kreeka riik, väidab komisjon, et summat, mille ta hindab 145 miljonile eurole, ei tohi tagasinõutavast abist maha arvata, kuna selle algne eraõiguslik iseloom ei välista, et kõiki vaidlusaluseid makseid tuleb kvalifitseerida riigiabiks.
18 Neljanda tühistamisväite raames rõhutab Kreeka Vabariik, et komisjon kohaldas vääralt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja kasutas vääralt talle riigiabiasjades antud kaalutlusõigust, sest vaidlusalused maksed oleks tulnud lugeda siseturuga kokkusobivateks kogu Kreeka majanduses toimunud tõsise häire tõttu. Nimelt oleks tulnud seda esmase õiguse sätet kohaldada vahetult, kui selles toodud tingimused on täidetud, nagu sellega on tegemist käesolevas asjas: alates 2008. aastast valitsev finants‑ ja majanduskriis mõjutas tugevalt Kreeka kõiki majandussektoreid ja põhjustas väga sügava finantskriisi, mis tõi endaga eelkõige Kreeka turu likviidsuse olulise vähenemise, viiendat aastat kestva majanduslanguse ja mitme elanikkonnakihi vaesumise. Likviidsuse vähenemine põllumajandussektoris ähvardab süsteemsete riskide tekitamisega kogu Kreeka majandust, kui võtta arvesse, et viimase aluseks on suures osas esmatootmine, põllumajandustootjad moodustavad olulise osa Kreeka majanduse tootmisvõrgustikust ning nende arv, umbes 860 000 kokku peaaegu 5 miljonist, moodustab olulise protsendi aktiivsest elanikkonnast.
19 Komisjon vastab, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b annab talle riigiabi siseturuga kokkusobivuse hindamiseks kaalutlusõiguse, mida ta kasutas, võttes vastu teatise, mis näeb ette ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku praeguses finants‑ ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (ELT 2009, C 83, lk 1). Kuid selle teatise punkti 4.2.2 kolmanda lõigu punktis h välistati algselt põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad põhjusel, et isegi väikesed abisummad võivad tekitada selles sektoris konkurentsimoonutusi, mistõttu komisjon leidis, et vaidlusalused maksed ei ole kooskõlas nimetatud teatisega ja neile ei saa kohaldada ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b ette nähtud erandit.
20 Kuuendas väites heidab Kreeka Vabariik ette, et komisjon arvutas tagasinõudmisele kuuluva summa valesti, sest ta ei arvanud maha vähese tähtsusega abi, millele laienevad tema enda 6. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1860/2004, mis käsitleb [EÜ asutamislepingu] artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris (ELT L 325, lk 4), ja 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse [EÜ asutamislepingu] artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris. Nimelt tuleb 2008. aasta osas pidada heakskiidetud vähese tähtsusega abiks 25 miljonit eurot, mida ei ole seega võimalik tagasi nõuda, ning aastate 2009–2011 osas kasvab vastav summa peaaegu 67 miljoni euroni.
21 Komisjon vastab, väljendamata oma seisukohta Kreeka Vabariigi esitatud arvude suhtes, et ta ei välista Kreeka põllumajandustootjate puhul kuidagi vähese tähtsusega abi mahaarvamise põhimõtte rakendamist.
22 Selles osas tuleb märkida, et Kreeka Vabariik soovib enda argumentidega sisuliselt tõendada, et esiteks ei saa vaidlusaluseid makseid pidada liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi kahjustavaks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ja teiseks tuleb 2011. aasta detsembris pandud kohustust tagasi nõuda abi saajatele makstud summad, pidada igal juhul ülemääraseks. Niisiis ei saa nende argumentide käsitlemisel jätta tähelepanuta Kreekas alates 2008. aastast valitseva majandus‑ ja finantsolukorra erilisi asjaolusid.
23 Siinkohal tuleb vaidlusaluste maksete mõju osas konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele meenutada, et komisjoni arvates ulatub kõikide maksete summa umbes 425 miljoni euroni. Samas tundub esmapilgul, et 425 miljoni euro suurust summat tuleb tunduvalt vähendada.
24 Nimelt on esiteks kindel, et osa sellest summast võib pidada vähese tähtsusega abiks ja see osa võib ulatuda mitmekümne miljoni euroni. Komisjoni sõnul on väga tõenäoline, et ELGA‑lt makseid saanud „arvukad abi saajad” on saanud seda liiki abi, mistõttu nemad ei ole kohustatud saadud abi tagastama. Lisaks annavad vaidlustatud otsuse põhjendused 97, 98 ja 104 sõnaselgelt võimaluse, et tagasi ei nõuta summasid, mis kujutavad endast vähese tähtsusega abi. Abi saajatelt ei nõuta tagasi vähese tähtsusega abi ja seega on sellise abi andmine lubatud seetõttu, et seda abi ei peeta konkurentsi ega liikmesriikidevahelist kaubandust kahjustavaks.
25 Teiseks on kindel, et Kreeka põllumajandustootjad on maksnud ELGA kohustusliku kindlustusskeemi alusel kindlustusmakseid, mis laekusid aastatel 2008 ja 2009 otse ELGA tuludesse vähemalt 145 miljoni euro suuruses summas. Kuid ka asjaolu, et vaidlusalused ELGA maksed olid osaliselt rahastatud nende eraisikute kindlustusmaksetega, ei välista, et neid saaks kvalifitseerida riigiabiks, nimelt ei saa nende maksete finantsmõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele vähendada asjaolu, et kindlustusmakseid pidid maksma põllumajandustootjad ise, sealhulgas abi saajad. Muuseas on komisjon leidnud vaidlustatud otsuse punktis 22, et kuna hüvitisi, mida ELGA maksab kohustusliku kindlustusskeemi raames, rahastatakse spetsiaalsest kindlustusmaksest saadavast tulust, võib neid käsitada nii, et need ei anna abisaajatele põhjendamatut eelist.
26 Isegi kui vaidlusaluste maksete finantsmõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele tundub seega esmapilgul olevat oluliselt väiksem 425 miljonist eurost, mille tõi esile komisjon, ei saa välistada, et neid makseid kasutati üksnes selleks, et hüvitada Kreeka põllumajandustootjatele tulu vähenemine, mille põhjustas – halbadest ilmastikuoludest tingituna – taimekultuuri toodangu vähenemine, ja mitte selleks, et soodustada kunstlikult tootmist ja eksporti.
27 Kuid nagu pooled kohtuistungil kinnitasid, on Kreeka Vabariik juba mitu aastat sügavas majandus‑ ja finantskriisis. See kriis, mis on asetanud riigi teatavasse majanduslikku isolatsiooni, ei ole säästnud ka Kreeka põllumajandussektorit. Selles osas täpsustab Kreeka Vabariik, ilma et komisjon oleks sellele vastu vaielnud, järgmist:
– põllumajandussektori sissetulek vähenes Kreekas aastatel 2006‑2011 22,6%, samas kui Euroopa Liidu vastav sissetulek kasvas 19%;
– taimekasvatustoodangu väärtuses toimus aastatel 2005–2011 järsk langus, mis ületab 15%;
– tootmiskulud suurenesid aastal 2008 11%, aastal 2010 4% ja aastal 2011 7,5%, samal ajal kui tootmishinnad vähenesid oluliselt (33,9% tomatite, 27,5% kapsa, 11,7% puuvilla, 11% tubaka ja 21,5% spinati puhul);
– pankadepoolne põllumajandustootjate rahastamine langes 49% ja põllumajandustootjatel on nende tegevuse rahastamiseks nüüdsest üksnes väikesed võimalused.
28 Lisaks tundub, et Kreeka põllumajandussektorit iseloomustab pereettevõtjatest väiketootjate domineerimine. Komisjon on vaikimisi tunnustanud sektori taolist jagunemist, nõustudes, et vaidlusalused maksed jagunesid nii, et iga Kreeka põllumajandustootja sai keskmiselt umbes 500 eurot. Ka ei väida ta, et Kreeka põllumajandussektorit iseloomustaks kaubanduslik agressiivsus ja suur ekspordi osakaal, ega väida ka, et põllumajandustoodete turul tegutsevad muud kui Kreeka päritolu ettevõtjad oleksid kurtnud, et vaidlusaluste maksete tõttu on nad Kreeka põllumajandustootjate poolt asetatud eriti keerulisse konkurentsiolukorda.
29 Tundub, et Kreeka Vabariigi argumendid puudutavad eelkõige õiguslikku küsimust selle kohta, kas käesoleva asja erilistel asjaoludel võis Kreeka põllumajandustootjatele suunatud hüvitistes seisnevate vaidlusaluste maksete finantsmõju tegelikult kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Eelkõige tuleb kindlaks määrata, kas need erilised asjaolud omavad mõju vähese tähtsusega abiga seotud kaalutluste kohaldamisel ja võimaldavad välistada selle sätte kohaldamisalast abi, millel ei ole tuntavat mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja konkurentsile (vt selle kohta Euroopa Kohtu 7. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑310/99: Itaalia vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑2289, punkt 10).
30 Kuid ei näi, et Euroopa Kohtu praktikas oleks sellele küsimusele seni lõplikult vastatud. Euroopa Kohus on nimelt kasutanud ettevaatlikku formuleeringut, leides, et abi suhteliselt vähene tähtsus või abi saava ettevõtja suhteliselt tagasihoidlik suurus „ei välista iseenesest võimalust”, et mõjutatakse liikmesriikidevahelist kaubandust, nimelt võib suhteliselt vähese tähtsusega abi mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustada konkurentsi juhul, kui sektoris, milles abi saavad ettevõtjad tegutsevad, valitseb aktiivne konkurents (vt selle kohta Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsused kohtuasjas C‑278/00: Kreeka vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑3997, punktid 69 ja 70, kohtuasjas C‑372/97 P: Itaalia vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑3679, punktid 53 ja 54, ning kohtuasjas C‑298/00 P: Itaalia vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑4087, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika) või kui ettevõtja tegevus on suunatud rahvusvahelisele kaubandusele (vt selle kohta Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79: Philip Morris vs. komisjon, EKL 1980, lk 2671, punkt 11).
31 Järelikult jätab see kohtupraktika lahtiseks küsimuse, kas käesolevas asjas võib tulenevalt erilistest ja erakorralistest raskustest, mis on seotud Kreeka majanduse tegelikkust juba mitmeid aastaid iseloomustavate kokkuhoiumeetmetega, pidada Kreeka põllumajandussektorit selliseks, et seal ei valitse aktiivne konkurents ning see ei ole ka suunatud rahvusvahelisele kaubandusele, mis välistaks vahest asjaolu, et vaidlusalused maksed võiksid tuntavalt kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi.
32 Tuleb lisada, et Kreeka Vabariigi argumendid puudutavad ühte teist õiguslikku küsimust: nimelt küsimust selle kohta, kas isegi juhul kui eeldada, et vaidlusalused maksed täitsid nende maksmise ajal kõik ELTL artikli 107 lõikes 1 toodud tingimused, tuleb vaidlustatud otsust pidada ülemääraseks, kui see määras 7. detsembril 2011 kohustuse need maksed tagasi nõuda, ehkki Kreeka põllumajandussektori eriti keeruline olukord oli pärast maksete tegemist veelgi halvenenud.
33 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale püütakse liikmesriigi kohustuse abil tühistada komisjoni poolt ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi ning taastada varasem olukord (vt Euroopa Kohtu 17. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑75/97: Belgia vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑3671, punkt 65, ja eespool viidatud 7. märtsi 2002. aasta kohtuotsus Itaalia vs. komisjon, punkt 98). Siiski on Euroopa Kohus pidanud vajalikuks täpsustada, et komisjon võib seaduslikult nõuda asjaomaselt liikmesriigilt varasema olukorra taastamiseks abi tagasinõudmist üksnes „üldreeglina, kui ei esine erilisi asjaolusid” (eespool viidatud kohtuotsus Belgia vs. komisjon, punkt 66, eespool viidatud 7. märtsi 2002. aasta kohtuotsus Itaalia vs. komisjon, punkt 99, eespool viidatud 29. aprilli 2004. aasta kohtuotsus C‑372/97 P: Itaalia vs. komisjon, punkt 104, ja eespool viidatud kohtuotsus C‑298/00 P: Itaalia vs. komisjon, punkt 76).
34 Järelikult jätab see kohtupraktika lahtiseks küsimuse, kas käesolevas asjas võib Kreeka Vabariik kehtivalt tugineda erilistele asjaoludele, mis muudavad sellise abi saajatelt vaidlusaluste maksete tagasinõudmise sellisel kujul, nagu seda on tehtud vaidlustatud otsuses, ülemääraseks, arvestades, et Kreeka Vabariik pidi vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval ehk 7. detsembril 2011 tulema toime siseriikliku majanduse tõsise häirega ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses, mis hõlmas ka põllumajandussektorit, ja kas komisjon oleks pidanud selle esmase õiguse sätte kohaselt loobuma igasugusest abi tagasinõudmisest nimetatud häire tõttu oluliselt nõrgestatud sektorilt.
35 Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik leiab, et eespool esitatud õiguslikele küsimustele vastamine nõuab põhjalikku süvendatud läbivaatamist, mis on eeskätt põhikohtuasja menetluse ese. Seega, mõjutamata kuidagi Üldkohtu seisukohta põhikohtuasja lahendamisel, ei saa ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik pidada esitatud hagi ilmselgelt põhjendamatuks. Järelikult tunduvad kerkinud küsimused esmapilgul piisavalt asjakohased ja tõsised, kujutamaks endast fumus boni iuris’t, mis õigustab taotletud kohaldamise peatamist osas, milles vaidlustatud otsus kohustab Kreeka Vabariiki vaidlusaluseid makseid põllumajandustootjatelt tagasi nõudma.
Kiireloomulisus ja huvide tasakaal
36 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust hinnata selle järgi, kas asjas on vajalik ajutise lahendi tegemine, et hoida ära tõsise ja korvamatu kahju tekkimine ajutiste meetmete kohaldamist taotlevale poolele. Kohaldamise peatamist taotleval poolel tuleb tõendada, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust sellist laadi kahju isiklikult kannatamata. Kuigi kahju tekkimist ei pea olema võimalik näidata täieliku kindlusega, peab selle tekkimine siiski olema ettenähtav piisavalt suure tõenäosusega. Ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool peab igatahes tõendama asjaolusid, millest nähtub, et tõsise ja korvamatu kahju tekkimine on tõenäoline, võimaldamaks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul hinnata täpseid tagajärgi, mis tõenäoliselt kaasnevad taotletud meetmete võtmata jätmisega, lähtudes sellest, et täielikult hüpoteetiline kahju, mille alusena tuuakse tulevikus saabuvad sündmused, mille saabumine ei ole kindel, ei saa õigustada ajutiste meetmete võtmist (vt Üldkohtu presidendi 26. märtsi 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑1/10 R: SNF vs ECHA., kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 47 ja 48 ning seal viidatud kohtupraktika, 7. mai 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑410/09 R: Almamet vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Käesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse on esitanud Kreeka Vabariik ja tuleb meenutada, et liikmesriigid vastutavad siseriiklikus plaanis üldisteks huvideks peetavate huvide eest ja võivad neid kaitsta ajutiste meetmete kohaldamise menetluses (vt selle kohta Euroopa Kohtu 29. juuni 1993. aasta määrus kohtuasjas C‑280/93 R: Saksamaa vs. nõukogu, EKL 1993, lk I‑3667, punkt 27, ja 12. juuli 1996. aasta määrus kohtuasjas C‑180/96 R; Ühendkuningriik vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑3903, punkt 85). Liikmesriigid võivad muu hulgas taotleda ajutiste meetmete kohaldamist, väites, et vaidlustatud meede võib kahjustada tõsiselt nende riigi ülesannete täitmist või avalikku korda.
38 Käesolevas asjas võib Kreeka Vabariigi sõnul 425 miljoni euro suuruse summa tagasinõudmine kõigilt riigi põllumajandustootjatelt, keda on umbes 800 000 – ja kes moodustavad koos oma perekondadega umbes ühe kolmandiku kogu Kreeka elanikkonnast – esile kutsuda erinevaid reaktsioone põllumajandusega tegelevas elanikkonnas, keda on puudutanud kriis ja erilised kokkuhoiumeetmed, liiatigi kuna streigid avalikus ja erasektoris on saanud tavaliseks ning pidevalt suurenevad väga teravad sotsiaalsed pinged ja tihenevad meeleavaldajate kokkupõrked politseiga.
39 Kreeka Vabariik täpsustab, et vaidlustatud otsuse täitmiseks teavitasid pädevad ametiasutused 2012. aasta jaanuaris kõiki põllumajandustootjaid ebaseadusliku abi tagasinõudmisest. Ülekreekaline põllumajandusühistute liit, mis esindab kõiki Kreeka põllumajandustootjaid, vastas kohe ning rõhutas põllumajandustootjate rasket finantsolukorda ja seda, et praegu ei ole neil – arvestades majanduskriisi ja mitut vastuvõetud kokkuhoiuabinõu, mis mõjutavad tugevalt sissetulekuid põllumajandussektoris – võimalik nõutud summasid tagasi maksta.
40 Kreeka Vabariik lisab, et kui nõuda täna umbes 800 000 põllumajandustootjalt neile makstud summade tagastamist, kuigi nad on näidanud ja deklareerinud, et nad ei ole selleks võimelised, tähendaks see automaatselt, et nende summade sissenõudmine läheks üle pädevatele maksuasutustele, millega kaasneksid märgatavad halduskulud, suured probleemid haldusasutuste töös ja konfliktid avaliku võimuga, sest tuhandetel juhtudel tuleks algatada sundtäitmise menetlus. Kuna avalik sektor tegeleb praegu maksude sissenõudmiseks uute meetmete rakendamisega, siis takerduks maksudeklaratsioonide läbivaatamine ja finantskohustuste kindlaksmääramine.
41 Komisjon leiab kokkuvõtvalt, et asjas puudub kiireloomulisus, kuna kogu Kreeka elanikkonda puudutaval majanduslikul rahulolematusel ei ole mingit seost vaidlustatud otsuse kohaldamisega ja asjaolu, et põllumajandustootjatel ei pruugi olla võimalik seda abi tagasi maksta, ei kujuta iseenesest tõsist ja korvamatut kahju Kreeka Vabariigile endale. Kahju, millele on tuginetud seoses avaliku korraga, on teoreetiline ja ebakindel. Asjaolu, et teatud põllumajandustootjad peavad tagasi maksma ebaseadusliku abi, ei tähenda automaatselt seda, et nad peaksid põhjustama rahutusi. Lisaks ei ole ka tõendatud, et aasta alguses Ateenas toimunud rahutuste algallikaks olid põllumajandustootjad, neid rahutusi põhjustasid tõenäoliselt linnaelanikud, kes ei ole vastava määratluse kohaselt põllumajandustootjad. Üldised ja ebamäärased kartused, et tulevikus võivad toimuda hüpoteetilised sündmused, ei saa aga kujutada endast siinkohal nõutud tõsist ja korvamatut kahju. Halduskoormus, mis kaasneb abi tagasinõudmisega arvukatelt abi saajatelt, ei saa kujutada endast tõsist ja korvamatut kahju Kreeka Vabariigile, kuna see on ebaloogiline, et isegi vaidlustatud otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid tuleks käsitada kahjuna.
42 Mis puudutab halduslikke raskusi, mille tõi esile Kreeka Vabariik ja mis väidetavalt takistavad vaidlusaluste maksete viivitamatut tagasinõudmist, siis on tõsi, et vastavalt liikmesriigi kohustuste rikkumise valdkonnas väljakujunenud kohtupraktikale ei saa kartus sisemiste probleemide ees, isegi kui need on ületamatud, õigustada seda, et liikmesriik ei täida talle liidu õigusest tulenevaid kohustusi (Euroopa Kohtu 27. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑404/97: komisjon vs. Portugal, EKL 2000, lk I‑4897, punkt 52). Seda kohtupraktikat ei rakendata juhul, kui liikmesriik vaidleb sobiva õiguskaitsevahendi abil sellisele kohustusele vastu ning teeb kõik selleks, et vältida ebaseaduslikku olukorda sattumist.
43 Seega tuleb ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames nimelt hinnata seda, kas esmapilgul tundub, et taotleja peab tegelikult täitma talle liidu õigusest tulenevat kohustust. Kuid käesolevas asjas leidis ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, et tegemist on fumus boni iuris juhtumiga, mis õigustab vaidlustatud otsuse kohaldamise peatamist, see tähendab selle otsuse ajutist järgimata jätmist Kreeka Vabariigi poolt osas, milles see nõuab vaidlusaluste maksete tagasinõudmist põllumajandustootjatelt. Järelikult ei takistata Kreeka Vabariiki väitmast, et abi selline viivitamatu tagasinõudmine põhjustab halduslikke raskusi, mis võivad tekitada talle tõsist ja korvamatut kahju.
44 Selles kontekstis selgitas Kreeka Vabariik kohtuistungil, ilma et talle oleks selles osas vastu vaieldud, et maksupettustega võitlemine on tänastes majandustingimustes üks absoluutseid prioriteete. Selleks viib Kreeka Vabariik ellu maksuasutuste põhimõttelist reformi, mille eesmärk on ajakohastada ja parandada maksude kogumise mehhanismi ning võitu saada seda avaliku võimu valdkonda iseloomustavatest haldustakistustest. Selleks peab Kreeka Vabariik nii lühikeses ka kui keskpikas perspektiivis koondama õiguspäraselt ressursid võimekalt tegutseva maksuhalduse loomiseks, eelkõige selleks, et leida ja vastutusele võtta „suures mahus maksustamist vältivad isikud” ning võidelda maksupettustega, mille suuruseks hinnati kohtuistungil saamata jäänud tulu vormis 20 miljardit eurot.
45 Sellistel tingimustel võib asjaolu, et Kreeka haldusasutused peavad kohaldama vaidlustatud otsust, mille seaduspärasus ei ole selge enne põhikohtuasjas lahendi tegemist ja võimalik et alles pärast asja apellatsiooni korras arutamist Euroopa Kohtus, täie tõenäosusega kahjustada maksupettustega võitlemist vähemalt osaliselt.
46 Nimelt, nagu märkis Kreeka Vabariik, ilma et komisjon oleks sellele vastu vaielnud, nõuab vaidlusaluste maksete sissenõudmine asjaomastelt põllumajandustootjatelt mitme ametkonna sekkumist, nimelt nii ELGA kui ka maksuameti tegutsemist, ja seda perioodil, mil riigil puuduvad selleks vajalikud töötajad. Eelkõige tuleb juhul, kui tagastamisele kuuluvat abi ei maksta ELGA‑le vabatahtlikult tagasi, maksuameti poolt algatada vaidlusaluste summade sundtäitmise menetlus. Isegi kui arvestada, et selliseid meetmeid ei tule rakendada kõigi 800 000 Kreeka põllumajandustootja suhtes, kuna abi saanute arvu tuleks vähendada vähese tähtsusega abi saanute võrra, nähtub praeguseks olemasolevate numbrite põhjal – see tähendab aastatel 2008 ja 2009 antud vähese tähtsusega abi summa 92 miljonit eurot (vt eespool punkt 20) ja keskmiselt 500 euro suuruse abi saanud põllumajandustootjate hulk (vt eespool punktid 14 ja 28) – et puudutatud Kreeka põllumajandustootjate arv võib siiski ulatuda sadade tuhandeteni.
47 Kuid arvestades eespool kirjeldatud äärmiselt rasket üldist finantsolukorda ning Ülekreekalise põllumajandusühistute liidu eespool mainitud reaktsiooni, on ülimalt tõenäoline, et võrdlemisi suur osa – sajad tuhanded abisaajad – keelduvad nõutud summade tagasimaksmisest, mis tähendab, et suurel osal juhtudest peavad sekkuma maksuameti töötajad, kelle arv ei ole siiski suurenenud. On ilmne, et nii suures ulatuses sundtäitmine takistab tuntavalt maksuhalduse võimalust pühenduda ühele enda esmatähtsatest ülesannetest, mis seisneb maksustamise vältimisega võitlemises, ja koguda võlgnetavaid maksusummasid, mille suurus ületab pea 50 korda vaidlusaluseid makseid.
48 Mis puudutab ohtu, et vaidlusaluste maksete viivitamatul tagasinõudmisel Kreeka põllumajandussektorilt häiritakse avalikku korda, siis on kindel, et Kreeka sotsiaalset kliimat mõjutab hetkel usalduse kaotus avalikku võimu, üldine rahulolematuse ja ebaõigluse tunne. Eelkõige on Kreeka Vabariik kirjeldanud, ilma et komisjon oleks talle selles osas vastu vaielnud, et vägivaldsete meeleavalduste hulk Kreeka avaliku võimu poolt vastuvõetud kokkuhoiumeetmete vastu suureneb pidevalt. Kohtuistungil meenutas Kreeka Vabariik veel kord, et viimastel parlamendivalimistel tõusid selgelt esile teatud ekstreemselt parem‑ ja vasakpoolsed erakonnad.
49 Sellistel tingimustel ei tundu Kreeka Vabariigi poolt esile toodud oht, et Kreeka põllumajandussektorilt vaidlusaluste summade viivitamatu tagasinõudmine võib ajendada meeleavaldusi, mis võivad tipneda vägivallaga, üldse mitte täielikult hüpoteetiline ega teoreetiline ega ebakindel. Nimelt ei ole võimalik jätta kõrvale võimalust, et vaidlusaluste summade tagasinõudmist võivad teatud ühiskonnakihid kasutada näitena ebaõiguse kohta põllumajandustootjate klassi suhtes ning praeguses emotsionaalselt pingestatud olukorras võib selline avalik diskussioon anda tõuget nii mõnelegi vägivaldsele meeleavaldusele, mistõttu ei ole oluline kindlaks määrata, milline elanikkonna kategooria võis olla allikaks vägivaldsetele sündmustele, mis tingivad vajaduse korrakaitsejõudude pidevaks kohalolekuks. Hiljutised dramaatilised sündmused on näidanud, et nad võivad põhjustada meeleavaldusi ja korrarikkumisi, mis tingivad avaliku korra sellise häire, mille tõttu võib tekkida tõsine ja korvamatu kahju, millele Kreeka Vabariik võib õiguspäraselt tugineda.
50 Arvestades eespool punktis 48 toodud tegureid, tuleb käesolevat kohtuasja eristada kohtuasjast, mis oli aluseks Euroopa Kohtu presidendi 12. oktoobri 2000. aasta määrusele kohtuasjas C‑278/00 R: Kreeka vs. komisjon, EKL 2000, lk I‑8787, punktid 8, 16 ja 18), milles jäeti väide „väga tõsiste sotsiaalsete probleemide” esinemise kohta kõrvale põhjendusel, et asjaomane liikmesriik piirdus üldiste kaalutluste esitamisega, toomata esile konkreetseid tegureid ja esitamata ühtegi viidet väidetavate tõsiste sündmuste esinemise võimalikkuse kohta. Nimelt on vastupidi kohtuasja C‑278/00 R kontekstile ilmne, et käesolevas asjas on niisugused avaliku korra häired, nagu need, millele Kreeka Vabariik tugineb kui tagasinõudmiskohustusele järgnevatele ettenähtavatele tagajärgedele, juba sarnastes olukordades esinenud, nimelt opositsiooniliikumise reaktsioonina Kreeka avaliku võimu poolt alates majanduskriisi algusest võetud kokkuhoiumeetmetele.
51 Tuleb tõdeda, et kõnesolevat olukorda iseloomustavad asjaolud, mis tõendavad kiireloomulisuse olemasolu.
52 See lahendus on kooskõlas käesolevas asjas esil olevate erinevate huvide kaalumisega, millega seoses peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik eeskätt uurima, kas taotluse esitanud poole huvi, et kohaldataks ajutisi meetmeid, tuleb eelistada vaidlustatud otsuse viivitamatu täitmise huvile või mitte (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 26. juuni 2003. aasta määrus liidetud kohtuasjades C‑182/03 R ja C‑217/03 R: Belgia ja Forum 187 vs. komisjon, EKL 2003, lk I‑6887, punkt 142).
53 Nimelt on Kreeka Vabariik tõendanud ajutise meetme kohaldamise taotluse kiireloomulisust ning fumus boni iuris olukorra esinemist. Järelikult tuleb nõustuda, et soovitud kohaldamise peatamiseks esineb seaduslik huvi, samas kui komisjon väidab üksnes, et konkurentsieeskirjade järgimise vajadus peaks olema ülimuslik „ebaselge ja ebakindla” ohu ees avalikule korrale. Seega, nagu on näidatud eespool, ei ole esiteks ilmne, et vaidlusalused maksed täidavad kõik ELTL artiklis 107 toodud tingimused, ja teiseks ei saa avaliku korra häires seisnevat kiireloomulisust kvalifitseerida ebaselgeks ega ebakindlaks. Kui mõelda riskile, et ohustada võidaks Kreeka halduse jõupingutusi võidelda tõhusalt igasuguste maksupettustega, siis ei tohi muu hulgas ka unustada, et edu saavutamine nendes jõupingutustes on ka otseselt liidu huvides, kuna üks osa Kreekas maksude kogumisel saadavast tulust, sealhulgas vaidlustatud otsuse täitmisest laekuvatest tuludest, täidab liidu üldeelarvet.
54 Kreeka majanduslikku ja sotsiaalset hetkeolukorda iseloomustavatel erakorralistel asjaoludel tuleb tunnistada kaalukamaks huvid, millele tugines Kreeka Vabariik ja mis seisnevad esiteks sotsiaalse rahu kaitsmises ja sotsiaalsete probleemide ärahoidmises ning teiseks võimaluses kasutada maksuhalduse võimekust, keskendumaks nende ülesannete täitmisele, mis on riigile esmatähtsad. Kohaldamise peatamine ohustaks liidu huvisid üksnes sellega, et siseriiklike maksukogumismeetmete kohaldamine lükatakse edasi hilisemale ajale, ilma et oleks andmeid selle kohta, et sellega võiks iseenesest olla kahjustatud nende meetmete kohaldamise edukus.
55 Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud otsuse kohaldamise peatamise taotlus tuleb rahuldada osas, milles selle otsusega kohustatakse Kreeka Vabariiki tagasi nõudma abi saajatele makstud summad.
56 Lisaks võimaldab kodukorra artikkel 108 ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul asjaolude muutumise korral oma määrust igal ajal muuta või selle tühistada, kuigi tuleb täpsustada, et „asjaolude muutumisena” tuleb eelkõige mõista faktilisi asjaolusid, mis võivad mõjutada kõnesoleval juhul kiireloomulisuse kriteeriumile antud hinnangut (Euroopa Kohtu 14. veebruari 2002. aasta määrus kohtuasjas C‑440/01 P (R): komisjon vs. Artegodan, EKL 2002, lk I‑1489, punktid 62–64). Seega peab komisjon pöörduma Üldkohtu poole juhul, kui ta leiab, et asjaolud on muutunud selliselt, et see võib õigustada käesoleva ajutiste meetmete kohaldamise määruse muutmist.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHTU PRESIDENT
määrab:
1. Peatada komisjoni 7. detsembri 2011. aasta otsuse 2012/157/EL hüvitusabi kohta, mida maksis Kreekas põllumajanduskindlustustega tegelev asutus (ELGA) aastatel 2008 ja 2009, kohaldamine osas, milles selle otsusega kohustatakse Kreeka Vabariiki tagasi nõudma abi saajatele makstud summad.
2. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Kuulutatud 19. septembril 2012 Luxembourgis.