Language of document : ECLI:EU:C:2009:459

Kohtuasi C‑440/07 P

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Schneider Electric SA

Apellatsioonkaebus – Ettevõtjate koondumine – Määrus (EMÜ) nr 4064/89 – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobimatuks – Tühistamine – Ühenduse lepinguväline vastutus tuvastatud õigusvastasuse tõttu – Tingimused

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Apellatsioonkaebus – Väited – Tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

2.        Konkurents – Koondumised – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Piirid – Kaitseõiguste tagamine

(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikkel 18)

3.        Apellatsioonkaebus – Väited – Ebapiisav või vastuoluline põhjendus – Vastuvõetavus – Põhjendamiskohustuse ulatus

(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

4.        Lepinguväline vastutus – Tingimused – Ühenduse õiguse piisavalt selge rikkumine

(EÜ artikli 288 teine lõik)

5.        Konkurents – Koondumised – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguste tagamine

(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 18 lõige 3)

6.        Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral – Kahju ja kahju põhjustanud asjaolu vahelise põhjusliku seose olemasolu kontroll Euroopa Kohtu poolt – Hõlmamine

(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

7.        Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos

(EÜ artikli 288 teine lõik)

1.        Faktide tuvastamine ja tõendite hindamine Esimese Astme Kohtu poolt kujutavad endast apellatsioonimenetluses Euroopa Kohtu kontrollile alluvaid õigusküsimusi vastavalt siis, kui Esimese Astme Kohtu tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb toimikumaterjalidest ja juhul, kui tõendeid on moonutatud.

(vt punkt 104)

2.        Niisuguse etteheite nagu seotuse probleemi märkimine vastuväiteteatises ei eelda selle põhjendatuse täielikku tõendamist ammendava majandusliku analüüsi põhjal. Niisuguse tõendamise, mille puhul võib koondumiste valdkonnas esineda suuri raskusi, peab lõpule viima menetluse järgnevates etappides, lähtudes eelkõige asjaomaste ettevõtjate märkustest, keda on vastuväiteteatises nõuetekohaselt teavitatud konkurentsiprobleemide olemasolust, et nad saaksid tõhusalt kasutada oma kaitseõigusi. Vastuväiteteatise esitamise etapis peab komisjon piisavalt selgelt ja täpselt esitama vaid seotuse probleemi, mis võib takistada koondumise kokkusobivaks tunnistamist.

(vt punktid 130–132)

3.        Põhjendamiskohustus ei nõua, et Esimese Astme Kohus esitaks ammendava ning üksikasjaliku ülevaate menetluse poolte kõikidest arutluskäikudest. Põhjendus võib seega olla tuletatav tingimusel, et huvitatud isikud teavad põhjusi, miks Esimese Astme Kohus nende argumentidega ei nõustunud, ning et Euroopa Kohtul on piisavalt tõendeid oma kontrolli teostamiseks.

(vt punktid 135, 175)

4.        Ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimise eelduseks on see, et samal ajal esinevad teatavad tingimused, mille hulgas õigusakti õigusvastasuse korral on isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumise olemasolu. Mis puudutab seda tingimust, siis otsustav kriteerium selleks, et pidada ühenduse õiguse rikkumist piisavalt selgeks, on see, et ühenduse institutsioon on ilmselgelt ja oluliselt ületanud oma kaalutlusõiguse piire. Kui sellel institutsioonil on üksnes märkimisväärselt piiratud, kui mitte olematu kaalutlusruum, võib ühenduse õiguse vähim rikkumine olla küllaldane, et tuvastada piisavalt selge rikkumise olemasolu. Vajaduse korral võtab Euroopa Kohtu poolt ühenduse lepinguvälise kahju valdkonnas välja arendatud süsteem arvesse lahendatavate olukordade keerukust.

(vt punktid 160 ja 161)

5.        Vastuväiteteatis on määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 18 lõikes 3 sätestatud kaitseõiguste tagamise põhimõtte rakendamiseks väga oluline dokument. Kaitseõiguste tõhusa kasutamise tagamiseks määratleb see dokument komisjoni algatatud haldusmenetluse eseme, takistades seega komisjonil võtta menetlust lõpetavas otsuses aluseks muid vastuväiteid. Määruse nr 4064/89 artikli 18 lõige 3 eeldab, et kui komisjon tuvastab pärast vastuväiteteatise esitamist põhjaliku uurimise menetluses, et konkurentsiprobleemi, mille tulemusel võidakse koondumine kokkusobimatuks tunnistada, ei ole selles teatises märgitud või ei ole seda tehtud piisavalt, peab komisjon kas loobuma sellest vastuväitest lõpliku otsuse staadiumis või võimaldama asjaomastel ettevõtjatel esitada enne nimetatud otsuse tegemist kõik sisulised märkused ja vajalikud parandusmeetmed.

(vt punktid 162–165)

6.        Kui Esimese Astme Kohus on fakte tuvastanud või hinnanud, on Euroopa Kohus vastavalt EÜ artiklile 225 pädev kontrollima nende faktide õiguslikku kvalifikatsiooni ja Esimese Astme Kohtu poolt neist tuletatud õiguslikke tagajärgi. Ühenduse lepinguvälise vastutuse valdkonnas on aga kahju põhjustanud asjaolu ja kahju vahelise põhjusliku seose olemasolu küsimus – mis on lepinguvälise vastutuse tekkimise eeldus – õigusküsimus, mis allub järelikult Euroopa Kohtu kontrollile. Neil asjaoludel on väide, et Esimese Astme Kohus leidis vääralt, et komisjoni rikkumise ja apellatsioonkaebuse esitanud ettevõtja väidetava kahju vahel on otsene põhjuslik seos, vastuvõetav, kuna see puudutab just nimelt asjaolude niisugust õigusliku kvalifitseerimise kontrolli, mille viis läbi Esimese Astme Kohus selleks, et asuda seisukohale, et esineb otsene põhjuslik seos, ja kuna seda kontrolli saab teostada ilma faktide tuvastamist ja hindamist kahtluse alla seadmata.

(vt punktid 191–193)

7.        Olukorras, kus pärast äriühingu üle kontrolli omandamist sõlmis ettevõtja, kellele on komisjon teatanud otsusest, millega nimetatud koondumine tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks, ja seejärel otsusest, millega kohustatakse kahte ettevõtjat üksteisest lahutama, nimetatud äriühingu võõrandamise lepingu, milles võõrandamise jõustumine oli edasi lükatud, kusjuures ettevõtjal oli võimalik kindlaksmääratud kuupäevani lepingust taganeda, makstes lepingu lõpetamise eest hüvitist, ja otsustas seejärel mitte kasutada taganemise võimalust, kuigi need kaks komisjoni otsust olid tühistatud komisjoni rikkumise tõttu, mis võis kaasa tuua ühenduse lepinguvälise vastutuse, asus Esimese Astme Kohus, tuvastamaks, et ettevõtjal on õigus saada hüvitist kahju eest, mis tekkis võõrandamishinna vähendamisest, milles ta pidi omandajaga kokku leppima vastutasuks võõrandamise edasilükkamise eest, vääralt seisukohale, et komisjoni rikkumise ja ettevõtjale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

Sellises olukorras tuleb tõdeda, et vaidlusaluse hinna vähendamise ja selles otsuses sisalduva õigusvastasuse vahel, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobimatuks, puudub otsene põhjuslik seos, kuna väidetava kahju otsene põhjus on ettevõtja otsus – mis ei olnud talle kohustuslik – lasta nimetatud äriühingu võõrandamisel jõustuda, kuigi selle otsuse, millega tunnistati koondumine ühisturuga kokkusobimatuks, tühistamise loogiline jätk oleks olnud see, et ettevõtja osaleb põhjaliku uurimise menetluse jätkamises kuni selle lõpuni ehk hetkeni, mil oleks vastu võetud kas otsus, millega tunnistatakse koondumine kokkusobivaks, ning sel juhul ei oleks ettevõtja olnud kohustatud nimetatud äriühingut võõrandama ja ei oleks seega tekkinud hinna väidetavat vähenemist, või oleks uuesti vastu võetud kokkusobimatuse otsus ja lahutamisotsus, ning sel juhul oleks võõrandamine olnud tuvastatud kokkusobimatuse õiguslik tagajärg ja ei oleks põhjustanud hüvitatavat kahju.

(vt punktid 200–202, 204, 205, 221)