4. augustil 2011 esitatud hagi - Cementos Molins versus komisjon

(kohtuasi T-424/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Cementos Molins (Sant Vicenç dels Horts, Hispaania) (esindajad: advokaadid C. Fernández Vicién, I. Moreno-Tapia Rivas ja M. López Garrido)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub ELTL artikli 263 alusel tühistada komisjoni 11. jaanuari 2011. aasta otsus firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel C 45/07 (ex NN 51/07, ex CP 9/07), mida Hispaania rakendas.¹

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artiklit 107.

Hageja sõnul rikub otsus ELTL artiklit 107, kuna selles leitakse, et TRLIS-i artikli 12 lõikes 5 sätestatud firmaväärtuse amortiseerimine välismaises äriühingus osaluse omandamisel kujutab endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi. Hageja väidab, et viidatud amortiseerimine ei ole soodustus, ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega ole valikuline.

Teine väide, mille kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja põhjendamiskohustust seoses õiguspärase ootuse põhimõttega.

See väide on jaotatud kahte osasse, mis mõlemad puudutavad vaidlustatud otsuse artikli 1 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud õiguspärase ootuse kaitse perioodi:

Teise väite esimene osa: esimese võimalusena on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Hageja väidab, et see põhimõte peaks kaitsma abi tagasinõudmise eest kõiki abisaajaid kuni vaidlustatud otsuse avaldamiseni, kuna menetluse algatamise otsus ei ole piisav, et lükata ümber õiguspärast ootust, mis tekkis komisjoni avaldustest Euroopa Parlamendis.

Teise väite teine osa: teise võimalusena on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja põhjendamiskohustust. Hageja leiab, et Euroopa Komisjon eksis, kui ta välistas õiguspärase ootuse kaitse perioodist terve päeva, kui Euroopa Liidu teatajas avaldati otsus algatada menetlus, mis viis vaidlustatud otsuse tegemiseni. Esiteks peaks ühenduse õigusnormide kohaselt tähtaja viimane päev kuuluma täielikult selle tähtaja sisse, teiseks on vaidlustatud otsuse resolutsioonis õiguspärase ootuse kaitse perioodist viidatud päeva välistamine vastuolus selle otsuse põhjendava osaga.

Kolmas väide, mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist seoses õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega.

Hageja sõnul on ebaproportsionaalne, et komisjon nõuab õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamiseks vaidlustatud otsuse artikli 1 lõike 4 puhul, et esineksid ilmsed õiguslikud takistused piiriüleste äriühenduste puhul.

____________

¹ - ELT L 135, lk 1, 21.5.2011.