Kohtuasi T‑336/07
Telefónica, SA ja
Telefónica de España, SA
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Interneti lairibaühenduse turud Hispaanias – EÜ artikli 82 rikkumise tuvastamise otsus – Hindade kindlaksmääramine – Hinnakruvi – Turgude määratlemine – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Hinnakruvi efekti arvutamine – Kuritarvitamise mõju – Komisjoni pädevus – Kaitseõigused – Subsidiaarsus – Proportsionaalsus – Õiguskindlus – Lojaalne koostöö – Hea halduse põhimõte – Trahvid
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Menetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Repliik – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagiavaldusele või repliigile lisatud dokumendid
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
2. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Dokumendi edastamata jätmine – Tagajärjed – Vajadus eristada ettevõtja tõendamiskoormise puhul süüstavaid ja süü puudumist tõendavaid dokumente
(EÜ artiklid 81ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu – Kaitseõiguste tagamine
(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)
4. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Interneti kiirühendusele juurdepääsu hulgiteenus
(EÜ artikkel 82; komisjoni teatis 97/C 372/03)
5. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Mõju, mida avaldab naaberturule tegutsemine valitsevas seisundis ettevõtjaga turul – EÜ artikli 82 kohaldamine
(EÜ artikkel 82)
6. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsi võimalik olemasolu turul – Mõju
(EÜ artikkel 82)
7. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Mõiste – Võime peale suruda pidevaid hinnatõuse – Asjaolu, mida ei pea tingimata arvesse võtma
(EÜ artikkel 82)
8. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Hinnakruvi – Mõiste – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
9. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Hinnakruvi – Võrdsed võimalused – Puudumine
(EÜ artikkel 82)
10. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Tegevus, millel on konkurentsi piirav toime – Võimalik mõju
(EÜ artikkel 82)
11. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Kohaldamine komisjoni poolt – Komisjoni volituste piiramine sideturu valdkonna õigusnormidega – Puudumine
(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21)
12. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni lojaalse koostöö kohustus riigi reguleerivate ametiasutustega – Ulatus
(EÜ artiklid 10, 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid 11–16)
13. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Toimepanemine tahtlikult või hooletuse tõttu – Mõiste
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõike 2 esimene lõik, ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
14. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Hinnakujundustegevuse kuritarvituslik olemus – Ettevõtja sõltumatu tegevus turul
(EÜ artikkel 82)
15. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Esemeline kohaldamisala – Eriregulatsiooniga sidevaldkond – Hõlmamine
(EÜ artikkel 82)
16. Konkurents – Trahvid – Komisjoni kaalutlusõigus – Hindamine ettevõtja individuaalse käitumise alusel
(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23)
17. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kohustus võtta arvesse konkreetset mõju turule – Ulatus
(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkti 1 A esimene lõik)
18. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Hindamine – Komisjoni kehtestatud suunistes selgelt märgitud kolme kriteeriumi üksteisest sõltuvus – Rikkumise kvalifitseerimine väga raskeks rikkumiseks
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)
19. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi hoiatav mõju – Üldine hoiatav mõju – Karistuste individualiseerituse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
20. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise kestus – Trahvi lähtesumma suurendamine – Rikkumise intensiivsuse vaheldumise arvessevõtmine – Välistamine
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3)
21. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Rikkumise heakskiitmine või lubamine siseriiklikus õiguses või siseriiklike ametiasutuste poolt
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 3)
1. Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb igas hagiavalduses ära märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Lisade puhtalt tõenduslik ja abistav ülesanne tähendab seda, et kui need sisaldavad selliseid õiguslikke asjaolusid, millele tuginevad teatavad hagiavalduses esitatud väited, peavad need asjaolud esinema ka hagiavalduse enda tekstis või vähemalt olema selles menetlusdokumendis piisavalt identifitseeritud. Seda, milles seisneb hagi põhjendav väide, peab olema selgitatud hagiavalduses, mistõttu üksnes väite üldsõnalisest mainimisest ei piisa kodukorra nõuete täitmiseks. Seega ei saa lisasid kasutada selleks, et neis täiendada hagiavalduses ülevaatlikult mainitud fakti- ja õigusväiteid, esitades nendes vastuväiteid või argumente, mida hagiavalduses endas ei ole.
Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c selline tõlgendus kehtib ka repliigi vastuvõetavuse tingimuste suhtes, arvestades, et selle eesmärk on kodukorra artikli 47 lõike 1 kohaselt hagiavaldust täiendada.
Seetõttu võetakse hagiavalduse ja repliigi lisasid arvesse ainult ulatuses, milles need toetavad või täiendavad väiteid või argumente, mida hagejad on oma menetlusdokumentides sõnaselgelt väljendanud, ja niivõrd, kui on võimalik täpselt kindlaks teha, millised on nendes sisalduvad kõnealuseid väiteid või argumente toetavad või täiendavad asjaolud.
(vt punktid 58–61, 63)
2. Liidu konkurentsiõiguse normide rikkumist puudutavas menetluses on ettevõtjale dokumendi edastamata jätmine tema kaitseõiguste rikkumine vaid siis, kui see ettevõtja tõendab esiteks, et rikkumise toimepanemise vastuväite esitamiseks tugines komisjon sellele dokumendile, ja teiseks, et seda vastuväidet sai tõendada vaid viitega nimetatud dokumendile. Kui on olemas muid dokumentaalseid tõendeid, millest puudutatud isikud said haldusmenetluse käigus teada ja mis toetavad konkreetselt komisjoni järeldusi, siis ei mõjuta edastamata süüstava dokumentaalse tõendi välistamine tõendite hulgast vaidlustatud otsuses esitatud vastuväidete põhjendatust. Seega tuleb puudutatud ettevõtjal tõendada, et tulemus, millele komisjon otsuses jõudis, oleks olnud erinev, kui süüstavate tõendite hulgast oleks tulnud välistada edastamata dokument, millele komisjon ettevõtjat süüdistades tugines.
(vt punkt 78)
3. Kaitseõiguste järgimise põhimõte nõuab muu hulgas, et vastuväiteteatis, mille komisjon saadab ettevõtjale, kellele ta kavatseb määrata karistuse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, sisaldaks tema vastu kasutatavaid peamisi asjaolusid, nagu etteheidetavad faktid, nendele antav kvalifikatsioon ja tõendid, millele komisjon tugineb, selleks et ettevõtjal oleks võimalik tulemuslikult esitada argumente tema suhtes algatatud haldusmenetluses. See nõue on täidetud, kui komisjoni otsuses ei panda isikule süüks muid rikkumisi kui vastuväiteteatises märgitud ega esitata muid faktilisi asjaolusid kui need, mille kohta huvitatud isikul on olnud võimalus oma selgitusi anda.
Komisjoni lõplik otsus ei pea siiski ilmtingimata olema vastuväiteteatise koopia. Nii võib võrreldes vastuväiteteatisega esitada täiendusi, arvestades isikute antud vastuseid, mille argumendid tõendavad, et nad on tegelikult saanud oma kaitseõigusi teostada. Komisjon võib haldusmenetluses esitatut arvestades ka muuta või täiendada vastuväidete põhjenduseks esitatud faktilisi või õiguslikke argumente.
Seega rikutakse vastuväiteteatise ja lõpliku otsuse erinevuse korral kaitseõigusi ainult siis, kui nimetatud otsuses esitatud vastuväidet ei ole vastuväiteteatises esitatud piisavalt täpselt, et otsuse adressaadid saaksid end kaitsta. Sellega ei ole tegemist siis, kui väidetavad erinevused vastuväiteteatise ja vaidlustatud otsuse vahel ei puuduta muud tegevust kui see, mille suhtes asjassepuutuvad ettevõtjad said juba oma arvamust avaldada ja mis seega ei ole käsitletav uue vastuväitena.
(vt punktid 80–82, 84 ja 85)
4. Ettevõtja seisundi – võimalikult turgu valitseva seisundi – kontrollimiseks teatud kindla majandussektori turul tuleb konkurentsi võimalikkust hinnata just turu seisukohast, mis hõlmab kõiki tooteid, mis oma iseloomulike tunnuste tõttu on eriti sobivad pidevat nõudlust rahuldama ja mis on minimaalselt äravahetatavad teiste toodetega. Lisaks, arvestades ka seda, et asjaomase turu määratlemine on vajalik selleks, et hinnata, kas asjassepuutuv ettevõtja saab takistada tõhusat konkurentsi ja käituda olulisel määral sõltumatult tema konkurentidest, klientidest ja tarbijatest, ei saa piirduda vaid asjakohast toodet iseloomustavate objektiivsete tunnuste hindamisega, vaid arvesse tuleb võtta ka konkurentsitingimusi ning nõudluse ja pakkumise vahekorda turul.
Asjaomase turu määratlus tähendab, et turu toodete vahel on tõhus konkurents, mis arvestades sama turu kõigi toodete sama kasutusotstarvet eeldab nende omavahel vahetatavust piisaval määral.
Samuti tuleneb komisjoni teatisest asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses, et asjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid ja/või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad. Majanduslikust aspektist on asjaomase turu määratlemisel konkreetse toote pakkujate suhtes kõige vahetum ja tõhusam distsiplineeriv jõud, eelkõige mis puudutab nende hinnakujundust, nõudluse asendatavus. Pakkumise asendatavust võib samuti arvesse võtta turgude määratlemisel olukorras, kus selle mõju on vahetuse ja tõhususe osas samaväärne nõudluse asendatavusega. See tähendab, et tarnijatel on vastukaaluks suhteliste hindade väikestele, kuid püsivatele muudatustele võimalik lühikese aja jooksul asuda tootma asjaomaseid tooteid ning neid turustada, ilma et see tooks kaasa olulisi täiendavaid kulutusi või riske.
Seega, mis puudutab Interneti lairibaühenduse hulgiturgu, siis võib komisjon õigustatult tuvastada, et arvestades suuri investeeringuid, mis on vajalikud üleminekuks üleriigiliselt hulgipakkumiselt piirkondlikule hulgipakkumisele ja ka piirkondlikult hulgipakkumiselt eraldatud kohalikule kliendiliinile ning selliseks üleminekuks vajalikku aega, ei ole see kogu liikmesriigi territooriumi suhtes jätkusuutlik ning nõuab minimaalse kriitilise massi olemasolu, ning et kuna üleriigiline hulgipakkumine, piirkondlik hulgipakkumine ja eraldatud kohalik kliendiliin toimivad erinevalt, ei kuulu eraldatud kohalik kliendiliin üleriigilise hulgipakkumise ja piirkondliku hulgipakkumisega samale turule. Samuti võib komisjon õigustatult tuvastada, et üleriigiline hulgipakkumine ja piirkondlik hulgipakkumine ei ole sama turu tooted, kuna arvestades kulu, mis on seotud üleminekuga üleriigiliselt hulgitootelt piirkondlikule hulgitootele, on vähetõenäoline ja majanduslikust aspektist ebaloogiline, et operaatorid, kes on juba investeerinud võrgu kasutuselevõttu, kannaksid kulusid seda võrku kasutusele võtmata ja otsustaksid kasutada üleriigilist hulgitoodet, mis ei annaks neile jaetoote teenuse kvaliteedi kontrollimise osas samu võimalusi kui piirkondlik hulgitoode.
(vt punktid 111–113, 116, 127, 134, 139, 143)
5. Vertikaalselt integreeritud ja asjassepuutuval hulgiturul turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja sellise hinnakujundustegevuse kuritarvituslik olemus, millega kaasneb hinnakruvi efekt ettevõtja konkurentide jaoks, kes tegutsevad jaeturul, ei sõltu kõnealuse ettevõtja valitsevast seisundist viimati nimetatud turul. Seega ei tule komisjonil selleks, et tuvastada, et ettevõtja kuritarvitab hinnakruvi kaudu oma turgu valitsevat seisundit, tõendada, et sellel ettevõtjal on turgu valitsev seisund nii hulgi‑ kui jaeturul.
(vt punkt 146)
6. Võimalik konkurents turul on asjaolu, millega turgu valitseva seisundi olemasolu hindamisel tuleb arvestada. Kuid see, et teatud turul on konkurents, isegi väga elujõuline konkurents, ei välista sellel turgu valitseva seisundi esinemist, kuna viimast iseloomustab põhiliselt võime tegutseda ilma, et turustrateegias tuleks konkurentsiga arvestada ja ilma, et selline hoiak tekitaks kahjulikke mõjusid.
(vt punkt 162)
7. Kuigi võime peale suruda pidevaid hinnatõuse on vaieldamatult asjaolu, mis tõenäoliselt näitab turgu valitseva seisundi esinemist, ei ole see aga asjaolu, mida tingimata arvesse tuleb võtta, sest turgu valitseva ettevõtja hindade sõltumatus tähendab pigem võimet määratleda need ilma, et ta peaks arvesse võtma oma konkurentide, klientide ja tarnijate reaktsiooni, kui võimet oma hindu tõsta.
(vt punkt 166)
8. Hinnakruvi olemasolu tuvastamisel ei saa nõuda, et sellega on tegemist ainult siis, kui eelneva etapi toote eest konkurentidelt nõutav hulgihind on liiga suur või kui tuletatud toote jaehind on turuhinnast oluliselt madalam. Hinnakruvi efekt võib juba iseenesest, muude objektiivsete õigustuste puudumisel kujutada endast kuritarvitust EÜ artikli 82 tähenduses. Hinnakruvi tuleneb hulgiteenuste ja jaeteenuste hinnavahest, mitte nende teenuste hinnatasemest. Eeskätt võib hinnakruvi efekt tuleneda mitte üksnes ebatavaliselt madalast hinnast jaeturul, vaid ka ebatavaliselt kõrgest hinnast hulgiturul.
Lisaks võib komisjon õigustatult järeldanud, et sobiv test hinnakruvi esinemise kindlakstegemiseks on tuvastada, kas konkurent, kelle kulustruktuur on sama mis vertikaalselt integreeritud ettevõtja järelturutegevuse kulustruktuur, suudab pakkuda järelturul teenuseid ilma kahjumita, kui nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja peaks maksma eelnevale turule juurdepääsu hinda, mida võetakse tema konkurentidelt, võttes aluseks asjassepuutuva ettevõtja kulud, ilma et tuleks läbi viia asjaomase turu peamiste alternatiivsete operaatorite hinnalisade uurimust.
Nimelt tuleb turgu valitseva ettevõtja hinnapoliitika õiguspärasuse hindamiseks põhimõtteliselt lähtuda selle ettevõtja kuludel põhineva hinna ja tema strateegia kriteeriumidest. Täpsemalt, mis puudutab hinnakujundust, millega kaasneb hinnakruvi efekt, siis võimaldavad need uurimiskriteeriumid kindlaks teha, kas ettevõtja ise oleks olnud nii tõhus, et ta oleks suutnud pakkuda oma jaeteenuseid lõpptarbijatele muul viisil kui kahjumiga, kui tal oleks eelnevalt tulnud tasuda oma vaheteenuse hulgihinda.
Niisugune lähenemisviis on veelgi põhjendatum esiteks seetõttu, et see on kooskõlas ka õiguskindluse üldpõhimõttega, kuna turgu valitseva ettevõtja kulude arvessevõtmine võimaldab viimasel, arvestades erilist vastutust, mis tal EÜ artikli 82 alusel lasub, hinnata oma tegevuse õiguspärasust. Nimelt kuigi turgu valitsevale ettevõtjale on teada tema enda kulud ja tema enda poolt kohaldatavad hinnad, ei ole talle üldjuhul teada tema konkurentide kulud ja hinnad. Teiseks kahjustab väljatõrjuv kuritarvitamine ka turgu valitseva ettevõtja potentsiaalseid kliente, kelle turule sisenemist võib pärssida tulususe puudumise perspektiiv.
On tõsi, et ei saa välistada, et konkurentide kulud ja hinnad võivad olla hinnakujundustegevuse analüüsimisel asjassepuutuvad. Kuid turgu valitseva ettevõtja konkurentide hindu ja kulusid samal turul tuleb analüüsida üksnes juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha, millised on tema hinnad ja kulud.
(vt punktid 186 ja 187, 190–194)
9. Hinnakruvi testi kohaldamisel ei saa komisjonile ette heita seda, et ta uuris hinnakruvi esinemist asjassepuutuva ettevõtja iga toote puhul eraldi, samas kui alternatiivsed operaatorid kasutasid toodete optimaalset kombinatsiooni, mis võimaldas kulusid kokku hoida, kui need tooted ei kuulu asjassepuutuvate toodetega samale turule. Nimelt keelab EÜ artikkel 82 muu hulgas kindlal turul turgu valitsevas seisundis oleval ettevõtjal kohaldada hindu, millel võib olla sama tõhusate olemasolevate või potentsiaalsete konkurentide jaoks väljatõrjuv mõju. Sellise seisundi kontrollimine nõuab, et hinnataks konkurentsi võimalikkust turu seisukohast, mis hõlmab kõiki tooteid, mis oma iseloomulike tunnuste tõttu on eriti sobivad pidevat nõudlust rahuldama ja mis on minimaalselt äravahetatavad teiste toodetega, kusjuures asjaomase turu määratlemine on vajalik selleks, et hinnata, kas asjassepuutuv ettevõtja saab sellel turul takistada tõhusat konkurentsi.
Lisaks ei saa nõustuda sellega, et alternatiivne operaator võiks kompenseerida hinnakruvi tõttu hulgitoote tasemel saadud kahju tuluga, mis tekib teatud tulusamatel geograafilistel aladel ettevõtja selliste muude toodete kasutamisest, mis ei ole hinnakruvi ese ja mis kuuluvad muule turule. Kahjustamata konkurents saab olla tagatud vaid juhul, kui erinevatele ettevõtjatele on kindlustatud võrdsed võimalused. Võrdsete võimaluste olemasolu tähendab, et sidesektori turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja ja tema vähemalt sama tõhusad konkurendid on jaeturul võrdses seisus. Nad ei ole seda juhul, kui alternatiivsed operaatorid saavad hindu, mida nad maksavad turgu valitsevas seisundis ettevõtjale hulgitoote eest, kajastada oma jaetoodete hindades ainult juhul, kui nad pakuvad neid kahjumiga.
(vt punktid 200–204)
10. EÜ artikli 82 rikkumise kindlakstegemiseks piisab, kui tõendada, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja kuritarvitav tegevus võib konkurentsi piirata ehk teisisõnu, et sellel on või võib olla niisugune mõju. Seetõttu peab hinnakujundusel olema turul konkurentsivastane mõju, kuid see mõju ei pea olema tingimata tegelik, vaid piisab, kui tõendada, et konkurentsivastane mõju on turgu valitseva ettevõtjaga vähemalt sama tõhusate konkurentide turult väljatõrjumise näol võimalik. Ei saa nõustuda sellega, et arvestades süüks pandud tegevuse alguse ja komisjoni poolt otsuse vastuvõtmise vahelise perioodi pikkust, ei olnud tõenäolise mõju test sobiv, sest komisjonil oli piisavalt aega, et tõendada asjassepuutuva tegevusega seotud väidetava konkurentsivastase mõju tegelikku avaldumist.
(vt punktid 268, 272)
11. Direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta olemasolu ei piira seega määruse nr 17 artikli 3 lõikest 1 ja alates 1. maist 2004 määruse nr 1/2003 artikli 7 lõikest 1 tulenevaid komisjoni otseseid volitusi EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumiste tuvastamiseks. Seega on asutamislepingus sisalduvate konkurentsieeskirjade eesmärk täiendada hilisema kontrollimise kaudu liidu seadusandja poolt sideturgude reguleerimiseks eelnevalt vastu võetud õiguslikku raamistikku.
(vt punkt 293)
12. Mis puudutab komisjoni poolt EÜ artiklite 81 ja 82 kohaldamise menetlustes tekkivaid suhteid, siis on EÜ artiklist 10 tuleneva ning komisjonile tema suhetes liikmesriikidega kohustuslikuks oleva lojaalse koostöö põhimõtte rakendamise korda muu hulgas täpsustatud määruse nr 1/2003 IV peatüki „Koostöö” artiklites 11–16. Nendes sätetes ei ole ette nähtud komisjoni kohustust konsulteerida riigi reguleerivate ametiasutustega.
(vt punkt 312)
13. Mis puudutab küsimust, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletuse tõttu ja kas järelikult võib selle eest määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 esimese lõigu alusel ja alates 1. maist 2004 määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alusel trahvi määrata, siis on see tingimus täidetud, kui ettevõtjale ei saanud olla teadmata tema tegevuse konkurentsivastane laad, olenemata sellest, kas ta oli teadlik sellest, et ta rikub asutamislepingu konkurentsieeskirju. Ettevõtja on teadlik oma tegevuse konkurentsivastasest laadist, kui ta on teadlik peamistest faktilistest asjaoludest, mis õigustavad nii turgu valitseva seisundi tuvastamist teatud turul kui ka komisjoni hinnangut selle seisundi kuritarvitamise kohta.
Nimelt oleks turgu valitsevas seisundis ettevõtja hoolsa ettevõtjana pidanud olema teadlik konkurentsiasjades turgude määratlemiseks kohaldatavatest põhimõtetest ja vajaduse korral pidanud pöörduma seda valdkonda tundva nõustaja poole, et konkreetseid asjaolusid arvestades piisava mõistlikkusega hinnata kindla teo tagajärgi. See kehtib eelkõige kutseala esindajate suhtes, kes on harjunud oma kutsetegevuses suuremat hoolsust üles näitama. Võib ka eeldada, et nad hindavad eriti hoolikalt oma tegevusega kaasnevaid riske. Lisaks ei saa informeeritud ettevõtja kahelda selles, et suure turuosa omamisel – mis ei ole küll tingimata ja alati ainus määrav tegur turgu valitseva seisundi esinemise kindlakstegemisel – on siiski suur roll ja ta peab seda tingimata arvesse võtma turul oma käitumise üle otsustamisel. Ettevõtja, kes on pikka aega tegutsenud ja kellele kuulub ainus arvestatav infrastruktuur sideteenuse tegevussektoris hulgitoote pakkumiseks, ei saa olla mitte teadlik sellest, et tal on asjassepuutuvatel turgudel turgu valitsev seisund. Seetõttu näitab sellise ettevõtja turuosa suurus asjassepuutuvatel turgudel, et tema arvamus, et tal ei olnud nendel turgudel turgu valitsevat seisundit, sai tuleneda ainult kas tema tegevuse esemeks olevate turgude struktuuri ebapiisavast uurimisest või keeldumisest võtta seda struktuuri arvesse.
(vt punktid 319 ja 320, 323–325)
14. EÜ artiklis 82 on silmas peetud üksnes konkurentsivastast tegevust, mille algatajad on ettevõtjad ise. Kui ettevõtjatele on konkurentsivastane tegevus siseriiklike õigusnormide alusel kohustuslik või kui need õigusnormid moodustavad õigusliku raamistiku, mis välistavad igasuguse ettevõtjatevahelise konkureerimise võimaluse, ei ole EÜ artikkel 82 kohaldatav. Sellises olukorras ei ole konkurentsipiirangu põhjuseks ettevõtjate iseseisev tegevus, mis on selle sätte kohaldamise eeldus.
Seevastu võib EÜ artikkel 82 olla kohaldatav, kui ilmneb, et siseriiklikud õigusnormid jätavad võimaluse konkurentsiks, mida ettevõtjate sõltumatu tegevus võib takistada, piirata või kahjustada. Ent kui vaatamata niisugustele õigusnormidele on vertikaalselt integreeritud turgu valitseval ettevõtjal kaalutlusruum kas või ainult oma jaehindade muutmiseks, võib juba üksnes sel põhjusel talle hinnakruvi tekitamist süüks panna.
Mis puudutab turgu valitsevas seisundis sideettevõtja hinnakujundustegevust, siis eeldades, et hinnaalandus eeldab riigi sideturgu reguleeriva ametiasutuse sekkumist ja et seda ei saa ettevõtja ise vabalt otsustada, tuleb sellel ettevõtjal, kellele on turgu valitseva ettevõtjana asjassepuutuval turul pandud erilised kohustused, esitada viidatud ametiasutusele oma hindade muutmise taotlused, kui need hinnad kahjustavad tõhusat ja moonutamata konkurentsi ühisturul.
(vt punktid 328–330, 335)
15. Sideturul turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja poolt siseriiklike sidevaldkonna õigusnormide järgmine ei kaitse teda komisjoni võimaliku sekkumise eest EÜ artikli 82 alusel.
Nimelt kohaldatakse konkurentsiõigust ka eriregulatsiooniga tegevussektoritele, kui ei ole ette nähtud selget erandit. Seega ei ole konkurentsieeskirjade kohaldatavus välistatud, kui asjassepuutuvat tegevusvaldkonda reguleerivad sätted jätavad alles konkurentsi võimaluse, mida võidakse takistada, piirata või kahjustada ettevõtjate sõltumatu tegevusega.
(vt punktid 339 ja 340)
16. Komisjoni otsus tuvastatud rikkumise suhtelise uudsuse tõttu trahv mõnes otsuses määramata jätta ei anna „immuunsust” ettevõtjale, kes paneb hiljem toime sama laadi rikkumise. Nimelt otsustab komisjon oma kaalutlusõigust teostades igas asjas eraldi, kas trahvi määramine on tuvastatud rikkumise eest karistamiseks ja konkurentsiõiguse tõhususe säilitamiseks otstarbekas.
(vt punkt 357)
17. Vastavalt suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 1 A esimesele lõigule peab komisjon rikkumise raskuse hindamisel tegelikku mõju turule uurima ainult siis, kui ilmneb, et see mõju on mõõdetav.
(vt punkt 389)
18. Vastavalt suunistele määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta on turu geograafiline ulatus vaid üks kolmest asjassepuutuvast kriteeriumist rikkumise raskuse terviklikul hindamisel. Neist üksteisest sõltuvatest kriteeriumidest on esmajärguline tähtsus rikkumise laadil. Seevastu turu geograafiline ulatus ei ole sõltumatu kriteerium selles tähenduses, et üksnes suuremat osa liikmesriike puudutavaid rikkumisi saab kvalifitseerida „väga raskeks”. EÜ asutamisleping, määrus nr 17, määrus nr 1/2003, eespool viidatud suunised ega kohtupraktika ei võimalda järeldada, et üksnes geograafiliselt väga ulatuslikke piiranguid saab nii kvalifitseerida. Neid asjaolusid arvestades võib komisjon kvalifitseerida õigesti rikkumise „väga raskeks”, kuigi geograafiline turg piirdub ühe liikmesriigi territooriumiga.
(vt punkt 413)
19. Trahvisumma kindlaksmääramiseks rikkumise raskuse hindamisel peab komisjon jälgima, et tema tegevusel oleks hoiatav mõju, seda eelkõige rikkumiste puhul, mis eriti takistavad liidu eesmärkide saavutamist. Hoiatav mõju peab olema samal ajal konkreetne ja üldine. Kuigi karistatakse individuaalse rikkumise eest, on trahv ka osa üldisest poliitikast, et ettevõtjad täidaksid konkurentsieeskirju. Seega ei saa nõustuda väitega, et karistuste individualiseerituse põhimõtet on rikutud juba üksnes seetõttu, et komisjoni poolt ettevõtjale määratud trahvil, mis arvutati välja selle ettevõtja konkreetset olukorda arvesse võttes, võib olla ka üldine hoiatav mõju teistele ettevõtjatele, kes kaaluvad konkurentsireeglite rikkumist.
(vt punkt 433)
20. Kuna konkurentsi valdkonnas suurendatakse trahvisummat rikkumise kestuse alusel nii, et trahvi lähtesummale kohaldatakse teatud protsenti, mis määratakse kindlaks kogu rikkumise raskusastme põhjal ja mis väljendab seega juba rikkumise erineva intensiivsusega perioode, ei tule rikkumise kestuse alusel selle summa suurendamisel võtta arvesse rikkumise erinevat intensiivsust asjassepuutuval perioodil.
(vt punkt 450)
21. Kuigi ei ole välistatud, et teatud olukorras võib siseriiklik õigus või siseriiklike ametiasutuste käitumine olla kergendav asjaolu, ei saa võtta arvesse rikkumise heakskiitmist või lubamist siseriikliku ametiasutuse poolt, eriti kui arvestada asjassepuutuvate ettevõtjate käsutuses olevaid vajalikke vahendeid täpse ja õige õigusliku teabe saamiseks.
(vt punkt 458)