EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
25. jaanuar 2024(*)
Eelotsusetaotlus – Konkurents – Keelatud kokkulepped – ELTL artikkel 101 – Advokaaditasu miinimumsummade kindlaksmääramine advokaatide kutseorganisatsiooni poolt – Ettevõtjate ühenduse otsus – Keeld kohtul välja mõista nendest miinimumsummadest väiksem advokaaditasu – Konkurentsipiirang – Põhjendused – Õiguspärased eesmärgid – Advokaaditeenuste kvaliteet – 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuse CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890) rakendamine – Võimalus eesmärgil põhineva konkurentsipiirangu esinemisel tugineda kohtuotsusele Wouters
Kohtuasjas C‑438/22,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sofiyski rayonen sadi (Sofia rajoonikohus, Bulgaaria) 4. juuli 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse samal päeval, menetluses
Em akaunt BG ЕООD
versus
Zastrahovatelno aktsionerno druzhestvo Armeets AD,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president A. Prechal, kohtunikud F. Biltgen, N. Wahl (ettekandja), J. Passer ja M. L. Arastey Sahún,
kohtujurist: L. Medina,
kohtusekretär: ametnik R. Stefanova-Kamisheva,
arvestades kirjalikku menetlust ja 6. juuli 2023. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Em akaunt BG ЕООD, esindajad: advokati I. Stoeva, V. Todorova ja M. Yordanova,
– Zastrahovatelno aktsionerno druzhestvo Armeets AD, esindaja: B. Dachev,
– Bulgaaria valitsus, esindajad: T. Mitova ja S. Ruseva,
– Euroopa Komisjon, esindajad: T. Baumé ja E. Rousseva,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada ELTL artikli 101 lõikeid 1 ja 2 koostoimes nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101 ja 102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artikliga 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47.
2 Taotlus on esitatud Em akaunt BG EOOD ja Zastrahovatelno aktsionerno druzhestvo Armeets AD vahelises kohtuvaidluses, milles nõutakse sõiduki varguse tõttu varakindlustuse hüvitist ja viivist.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Määruse nr 1/2003 artiklis 2 „Tõendamiskohustus“ on sätestatud:
„Kõigi [ELTL] artiklite [101 ja 102] kohaldamisega seotud siseriiklike või ühenduse menetluste puhul lasub [ELTL] artikli [101] lõike 1 või artikli [102] rikkumisega seotud tõendamiskohustus osapoolel või asutusel, kes teeb avalduse väidetava rikkumise kohta. [ELTL] artikli [101] lõikest 3 tulenevat eelist taotleval ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel lasub kohustus tõendada, et kõnealuse lõike tingimused on täidetud.“
Bulgaaria õigus
GPK
4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Grazhdanski protsesualen kodeks, edaspidi „GPK“) artiklis 78 „Kohtukulude kindlaksmääramine“ on sätestatud:
„1. Kostja peab kandma hageja poolt tasutud lõivud, menetluskulud ja advokaadi olemasolul advokaaditasu vastavalt nõude rahuldamise ulatusele.
[…]
5. Kui poole makstud advokaaditasu on kohtuasja tegelikku õiguslikku ja faktilist keerukust arvestades ülemäära suur, võib kohus vastaspoole taotlusel välja mõista kohtukulude selle osa puhul väiksema summa, mis ei või olla aga madalam [advokatuuriseaduse (Zakon za advokaturata)] artiklis 36 kehtestatud miinimumsummast.
[…]“.
5 GPK artiklis 162 on sätestatud, et „[k]ui nõue on põhjendatud, kuid andmed selle summa kohta ei ole piisavad, määrab kohus selle summa omal äranägemisel või lähtub eksperdi arvamusest“.
6 GPK artiklis 248 on ette nähtud:
„1. Kaebuse esitamise tähtaja jooksul ja juhul, kui otsuse peale ei saa edasi kaevata, võib kohus ühe kuu jooksul alates otsuse kuulutamisest poolte taotlusel täiendada tehtud kohtuotsust või seda muuta osas, mis puudutab kohtukulusid.
2. Kohus teatab vastaspoolele kohtuotsuse täiendamise või muutmise taotlusest ja palub tal sellele vastata ühe nädala jooksul.
3. Kohtukulude kindlaksmääramise määrus tehakse kinnisel nõupidamisel ja see tehakse pooltele teatavaks. Kohtumääruse peale saab esitada kaebuse samade sätete alusel kui otsuse peale esitatud kaebuse puhul.“
ZAdv
7 Advokatuuriseaduse (Zakon za advokaturata, DV nr 55, 25.6.2004; viimane muudatus avaldatud DVs nr 17, 26.2.2021) põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „ZAdv“) artikli 36 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Advokaadil või Euroopa Liidu liikmesriigist pärit advokaadil on õigus saada oma töö eest tasu.
2. Tasu suurus määratakse kindlaks advokaadi või Euroopa Liidu liikmesriigist pärit advokaadi ja kliendi vahel sõlmitavas lepingus. Tasu suurus peab olema õiglane ja põhjendatud ning see ei tohi olla väiksem, kui on Visshia advokatski saveti [(advokatuuri kõrgeim nõukogu, Bulgaaria)] määrusega vastavat liiki teenuse puhul ette nähtud.“
8 ZAdv artiklis 38 on sätestatud:
„1. Advokaat või Euroopa Liidu liikmesriigi advokaat võib osutada tasuta õigusabi ja anda õigusnõu järgmistele isikutele: […]
2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel, kui kohtukulud mõistetakse menetluses välja vastaspoolelt, on advokaadil või Euroopa Liidu liikmesriigi advokaadil õigus saada advokaaditasu. Kohus määrab tasu summas, mis ei tohi olla väiksem artikli 36 lõikes 2 osutatud määruses ette nähtud summast, ning mõistab selle välja teiselt poolelt.“
Määrus nr 1 advokaaditasu miinimumsummade kohta
9 9. juuli 2004. aasta määruse nr 1 advokaaditasu miinimumsummade kohta (Naredba no 1 za minimalnite razmeri na advokatskite vaznagrazhdenia; DV nr 64, 23.7.2004) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „määrus nr 1 advokaaditasu miinimumsummade kohta“) artiklis 1 on ette nähtud:
„Advokaadi osutatud õigusabi eest makstava tasu suurus lepitakse vabalt kokku kliendiga sõlmitavas kirjalikus lepingus, kuid tasu suurus ei tohi olla väiksem kui vastavat liiki õigusabi eest käesoleva määrusega kindlaks määratud miinimumsumma.“
10 Selle määruse artikli 2 lõikes 5 on sätestatud, et kohtus esindamise, kaitsmise ja tsiviilmenetlustes nõustamise puhul määratakse tasu kindlaks vastavalt iga esitatud nõude liigile ja arvule eraldi, olenemata sellest, millises vormis nõuded on esitatud.
11 Nimetatud määruse artikli 7 lõikes 2 on kindlaks määratud teatavad esindamise, kaitsmise ja õigusabi tasud vastavalt eelkõige kaitstava huvi väärtusele.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
12 Em akaunt BG esitas Sofiyski rayonen sadile (Sofia rajoonikohus, Bulgaaria) hagi mõista Zastrahovatelno aktsionerno druzhestvo Armeetsilt, kes on tema kindlustusandja, välja sõiduki varguse tõttu varakindlustuse hüvitis summas 16 112,32 Bulgaaria leevi (BGN) (ligikaudu 8241 eurot), millele lisandub viivis seadusest tulenevas määras summas 1978,24 leevi (ligikaudu 1012 eurot).
13 Hüvitise nõue sisaldas põhikohtuasja hageja advokaaditasu, mis oli arvutatud vastavalt varem põhikohtuasja hageja ja tema advokaadi vahel sõlmitud lepingule. Tasu suurus oli 1070 leevi (ligikaudu 547 eurot). Põhikohtuasja kostja väitis, et nõutud tasu on liiga suur, ning palus tasu vähendada.
14 Eelotsusetaotluse esitanud kohus lahendas 16. veebruari 2022. aasta otsusega vaidluse ja rahuldas osaliselt hüvitise nõude. Kohtukulude osas leidis ta, et nõutav tasu oli liiga suur, ning vähendas seda 943 leevini (ligikaudu 482 eurot).
15 Oma põhjendustes advokaaditasu vähendamise kohta viitas eelotsusetaotluse esitanud kohus GPK artikli 78 lõikele 5, mis võimaldab asja lahendaval kohtul vähendada tasumisele kuuluva advokaaditasu summat, kui kohtuasja tegelikku õiguslikku ja faktilist keerukust arvestades on tasu liiga suur. See säte ei võimalda aga kohtul määrata ZAdv artiklis 36 ette nähtud miinimumist väiksemat summat.
16 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leidis ka, et 23. novembri 2017. aasta kohtuotsusest CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890) tuleneb, et GPK artikli 78 lõikes 5 koostoimes ZAdv artikliga 36 sätestatud õigusnorm ei ole vastuolus ELTL artikli 101 lõikega 1 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3, kuna see on vajalik õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Kohtu väitel on selle õigusnormi õiguspärane eesmärk tagada kvaliteetsete õigusteenuste osutamine üldsusele. Kohtu hinnangul järgib advokaaditasu miinimumsumma kehtestamine seda eesmärki ja on proportsionaalne, kuna sellega tagatakse advokaadile piisav sissetulek, mis võimaldab tal elada väärikalt, pakkuda kvaliteetseid teenuseid ja end täiendada. Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõdes, et brutotasu, millise summani ei ole hüvitamine ülemäära suur miinimumtasusid käsitlevate riigisiseste õigusnormide tähenduses, ulatub 42 leevini (ligikaudu 21 eurot) tunnis.
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis lisaks, et ta ei nõustu Varhoven kasatsionen sadi (Bulgaaria kõrgeim kassatsioonikohus) järeldustega, milleni viimane jõudis 21. jaanuari 2022. aasta määruses nr 28 (teine kaubanduskolleegium) kohtuasjas nr 2347/2021, milles ta sisuliselt otsustas, et „kindlaksmääratud miinimumtasu ei saa iseenesest takistada advokaadil pakkuda madala kvaliteediga teenuseid“, kuna arvesse tuleb võtta ka koosmõju advokatuurile kehtivate kutse- ja eetikanormidega.
18 Põhikohtuasja mõlemad pooled vaidlustasid otsuse, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus tegi hüvitise nõude kohta. Seejärel esitas põhikohtuasja hageja eelotsusetaotluse esitanud kohtule ka taotluse kohtukulude kohta tehtud otsuse uuesti läbivaatamiseks põhjendusel, et advokaaditasu oli kindlaks määratud riigisisestes õigusnormides ette nähtud piirmäärast allpool.
19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kuidas ta peab sellise analüüsi läbi viima, arvestades täpsustusi, mille Euroopa Kohus esitas 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuses CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890).
20 Neil asjaoludel otsustas Sofiyski rayonen sad (Sofia rajoonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1, mida on tõlgendatud 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuses CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890) märgitud viisil, tuleb mõista nii, et liikmesriigi kohtud ei või mitte ainult lepingupoolte suhtes, vaid ka kolmandate isikute suhtes, kellelt võidakse kohtumenetluse kulud välja mõista, jätta kohaldamata liikmesriigi õigusnormi, mille kohaselt kohtul ei ole õigust mõista vaidluse kaotanud poolelt välja advokaaditasu summas, mis on väiksem kui miinimumsumma, mille on kindlaks määranud ainult selline advokaatide kutseorganisatsioon nagu [advokatuuri kõrgeim nõukogu] oma määrusega, kui see ei ole piiratud õiguspäraste eesmärkide saavutamisega?
2. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1, mida on tõlgendatud 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuses CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890) märgitud viisil, tuleb mõista nii, et õiguspärased eesmärgid, mis õigustavad liikmesriigi niisuguse õigusnormi kohaldamist, mille kohaselt kohtul ei ole õigust mõista vaidluse kaotanud poolelt välja advokaaditasu summas, mis on väiksem kui miinimumsumma, mille on kindlaks määranud selline advokaatide kutseorganisatsioon nagu [advokatuuri kõrgeim nõukogu] oma määrusega, on käsitletavad seaduses sätestatuna ning kohus võib jätta liikmesriigi õigusnormi kohaldamata, kui ta ei tuvasta, et neid eesmärke konkreetsel juhul ületatakse, või tuleb pigem lähtuda sellest, et liikmesriigi õigusnorm ei kuulu kohaldamisele, kui ei ole tuvastatud, et need eesmärgid saavutati?
3. Kumb pooltest peab ELTL artikli 101 lõike 1 kohaselt koostoimes määruse nr 1/2003 artikliga 2 tsiviilvaidluses, milles kohtukulud mõistetakse välja vaidluse kaotanud poolelt, tõendama õiguspärase eesmärgi esinemist ja advokaatide kutseorganisatsiooni antud määruse advokaaditasu miinimumsummade kohta kaudu selle järgimise proportsionaalsust, kui taotletakse advokaaditasu vähendamist selle liigse suuruse tõttu: kas pool, kes taotleb kulude väljamõistmist, või vaidluse kaotanud pool, kes taotleb tasu vähendamist?
4. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1, mida on tõlgendatud 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuses CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890) märgitud viisil, tuleb mõista nii, et kui selline riigi ametivõim nagu parlament delegeerib miinimumhindade kehtestamise määrusega advokaatide kutseorganisatsioonile, peab ta selgelt nimetama spetsiifilised meetodid, mille alusel tuleb kindlaks määrata piirangu proportsionaalsus, või andma kutseorganisatsioonile korralduse arutada neid määruse tegemisel (nt eelnõu põhjendustes või muudes ettevalmistavates dokumentides), ja kas kohus peab juhul, kui selliseid meetodeid arvesse ei võeta, keelduma määruse kohaldamisest ilma [nende miinimumhindade] täpseid summasid kontrollimata, arvestades et selliste meetodite üle peetava põhjendatud arutelu olemasolust piisab eeldamaks, et määrus piirdub sellega, mis on vajalik seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks?
5. Kui vastus neljandale küsimusele on eitav: Kas ELTL artikli 101 lõiget 1, mida on tõlgendatud 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuses CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890) märgitud viisil, tuleb mõista nii, et kohus peab hindama õiguspäraseid eesmärke, mis õigustavad liikmesriigi niisuguse õigusnormi kohaldamist, mille kohaselt ei ole kohtul õigust mõista vaidluse kaotanud poolelt välja advokaaditasu summas, mis on väiksem kui miinimumsumma, mille on kindlaks määranud selline advokaatide kutseorganisatsioon nagu [advokatuuri kõrgeim nõukogu] oma määrusega, ja nende proportsionaalsust seoses mõjuga kohtuvaidluseks konkreetselt ettenähtud summale ning keelduma selle miinimumsumma kohaldamisest, kui see ületab eesmärkide saavutamiseks vajalikku, või peab kohus üldiselt analüüsima summa kindlaksmääramiseks määruses ettenähtud kriteeriumide liiki ja nende väljendumist ning kui ta tuvastab, et need võivad teatud juhtudel eesmärkide saavutamiseks vajalikku ületada, jätma kõnealuse õigusnormi kõikidel juhtudel kohaldamata?
6. Kui miinimumtasu õiguspäraseks eesmärgiks loetakse kvaliteetse õigusteenuse tagamist, siis kas ELTL artikli 101 lõige 1 lubab, et miinimumsummad määratakse kindlaks ainult kohtuasja liigi (vaidluse ese), kohtuasja suhtes materiaalse huvi esinemise ja – osaliselt – peetavate istungite arvu alusel, võtmata arvesse muid kriteeriume, nagu keerukad asjaolud, kohaldatavad riigisisesed ja rahvusvahelised sätted jne?
7. Kui vastus viiendale küsimusele on, et liikmesriigi kohus peab igas menetluses eraldi kontrollima, kas tõhusa õigusabi tagamise õiguspärased eesmärgid õigustavad [advokaadi]tasu miinimumsummat puudutava õigusnormi kohaldamist, siis milliste kriteeriumide alusel peab kohus sellisel juhul hindama [advokaadi]tasu miinimumsumma proportsionaalsust konkreetses kohtuasjas, kui ta leiab, et miinimumsumma on reguleeritud eesmärgiga tagada tõhus kohtulik kaitse liikmesriigi tasandil?
8. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1 koostoimes […] harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et seitsmenda küsimuse hindamisel tuleb arvestada täidesaatva võimu poolt vastuvõetud õigusnormi õigusabi korras määratud advokaatidele riigi poolt makstava tasu kohta, mis – seaduses sisalduva viite kaudu – kujutab endast maksimaalset summat, mis hüvitatakse õigusnõustaja poolt esindatud, kohtuvaidluse võitnud poolele?
9. Kas ELTL artikli 101 lõiget 1 koostoimes […] harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus on seitsmenda küsimuse hindamisel kohustatud märkima tasu suuruse, mis on piisav kvaliteetse õigusabi tagamise eesmärgi saavutamiseks, mida ta peab võrdlema õigusnormist tuleneva tasu suurusega, ning põhjendama tasu suurust, mida ta peab sobivaks?
10. Kas ELTL artikli 101 lõiget 2 koostoimes liikmesriigi menetlusõiguslike vahendite tõhususe põhimõtte ja õiguse kuritarvitamise keelu põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohus tuvastab, et ettevõtjate ühenduse otsus on vastuolus konkurentsipiirangu keeluga, määrates kindlaks miinimumtasud oma liikmete jaoks ilma, et esineks mõistlikku alust sellise riive lubamiseks, on ta kohustatud kohaldama selles otsuses kindlaksmääratud miinimumtasusid, kuna need peegeldavad otsusega hõlmatud teenuste tegelikke turuhindu, sest kõik isikud, kes osutavad vastavat teenust, on kohustatud olema selle ühenduse liikmed?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Sissejuhatavad märkused
21 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimustega kindlaks teha, kas ja mil määral on liikmesriigi kohtutele juhul, kui neil tuleb kindlaks määrata advokaaditasuna hüvitatavate kulude summa, siduv skaala, milles on kindlaks määratud advokaaditasu miinimummäärad ja mille on kehtestanud advokaatide kutseorganisatsioon, mille liikmeks on advokaat seaduse alusel kohustatud olema.
22 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sisuliselt saada täpsustusi, millise ulatuse ja laadiga peab olema kontroll, mis tal tuleb põhikohtuasjas teha sellise skaala kehtivuse üle ELTL artikli 101 lõikes 1 ette nähtud keelatud kokkulepete keelu seisukohast, nagu seda on tõlgendatud eelkõige 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuses CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890).
23 Kõnealuses kohtuotsuses, mis tehti kahe eelotsusetaotluse tulemusel, mis puudutasid ELTL artikli 101 tõlgendamist ja mille oli eelotsusetaotluse esitanud kohus ise esitanud, leidis Euroopa Kohus esiteks, et sellised liikmesriigi õigusnormid nagu Bulgaaria määrus advokaaditasu kohta, mis oli kõne all kohtuasjas, milles see kohtuotsus tehti, ning mille kohaselt ühelt poolt ei ole advokaadil ja tema kliendil lubatud kokku leppida tasus, mis on väiksem kui miinimumsumma, mis on kehtestatud sellise advokaatide kutseorganisatsiooni vastu võetud määrusega nagu advokatuuri kõrgeim nõukogu, ning teiselt poolt ei ole asja menetleval liikmesriigi kohtul lubatud välja mõista advokaaditasu, mis on sellest miinimumsummast väiksem, võivad piirata konkurentsi siseturul ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses (23. novembri 2017. aasta kohtuotsus CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International, C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890, punktid 49 ning 52).
24 Teiseks viitas Euroopa Kohus praktikale, mis – nagu ta leidis eelkõige 19. veebruari 2002. aasta kohtuotsuses Wouters jt (C‑309/99, EU:C:2002:98) (edaspidi „kohtuotsus Wouters“) – käsitles võimalust lugeda teatud tegevus, mille konkurentsi piiravad tagajärjed on õiguspäraste eesmärkide taotlemise lahutamatu osa, selliseks, et see ei kuulu ELTL artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse, ning seejärel tõdes, et arvestades tema valduses olevat kohtutoimikut, ei ole tal võimalik hinnata, kas kõnealuseid liikmesriigi õigusnorme saab lugeda vajalikuks õiguspärase eesmärgi saavutamisel. Seega on Euroopa Kohus otsustanud, et arvestades üldist konteksti, milles advokatuuri kõrgeima nõukogu määrus vastu võeti või oma mõju avaldas, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne hinnata, kas kõiki tema käsutuses olevaid asjakohaseid asjaolusid arvestades võib põhikohtuasjas kõne all olevaid piiranguid kehtestavaid õigusnorme pidada selle eesmärgi saavutamisel vajalikuks (23. novembri 2017. aasta kohtuotsus CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International, C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890, punktid 53–57).
25 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste keskmes ongi see teine osa Euroopa Kohtu hinnangust. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab nimelt, et Euroopa Kohus jätab liikmesriigi kohtu otsustada, kas on võimalik, et selliste ettevõtjate, kes osutavad neid teenuseid ja kellel on konkurentsivastane huvi, ühenduse organ kehtestab teenustele miinimumhindade piirmäärad, see tähendab, et kas on võimalik teha erandeid ELTL artiklis 101 sätestatud põhimõttelisest keelust. Ta märgib, et kohtupraktika ja liikmesriigi õigusnormid tekitavad arvukalt kahtlusi küsimuses, kuidas kohaldada määrust nr 1 advokaaditasu miinimumsummade kohta ja teha kindlaks, kas tasu, mida peab hüvitama kohtuasja kaotanud pool, on põhjendamatu.
26 Sel puhul tuleb meenutada, et ELTL artiklis 267 ette nähtud menetluses, mis põhineb liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, piirdub viimase roll liidu õiguse nende sätete tõlgendamisega, mille kohta on küsimus esitatud ja milleks käesoleval juhul on ELTL artikli 101 lõige 1. Seega ei ole mitte Euroopa Kohtu, vaid eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne lõplikult hinnata, kas kõiki põhikohtuasja iseloomustavaid asjakohaseid tegureid ning selle majanduslikku ja õiguslikku konteksti arvestades on kõnealuse kokkuleppe eesmärk piirata konkurentsi (18. novembri 2021. aasta kohtuotsus Visma Enterprise, C‑306/20, EU:C:2021:935, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 29. juuni 2023. aasta kohtuotsus Super Bock Bebidas, C‑211/22, EU:C:2023:529, punkt 28).
27 Euroopa Kohus võib eelotsusetaotlust lahendades siiski esitada tema käsutuses oleva toimiku materjalide põhjal täpsustusi, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule juhised temapoolse tõlgenduse andmisel, et viimane saaks vaidluse lahendada (18. novembri 2021. aasta kohtuotsus Visma Enterprise, C‑306/20, EU:C:2021:935, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 29. juuni 2023. aasta kohtuotsus Super Bock Bebidas, C‑211/22, EU:C:2023:529, punkt 29).
28 Käesoleval juhul on vaja täpsustada, milline ulatus on viitel, mille Euroopa Kohus tegi 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuse CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890) punktides 53–55 kohtuotsusele Wouters.
29 Niisugune viide võis nimelt anda alust arvata, et isegi ettevõtja tegevus, mis kujutab endast „eesmärgil põhinevat“ konkurentsipiirangut ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses, nagu määratud miinimumhindade horisontaalne kehtestamine, võib välja jääda selles sättes – olenevalt olukorrast koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 – kehtestatud keelu kohaldamisalast, kui sellest tulenevad konkurentsi piiravad tagajärjed on lahutamatult seotud õiguspäraste eesmärkide taotlemisega.
30 Siiski tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et mitte iga ettevõtjatevaheline kokkulepe või ettevõtjate ühenduse otsus, mis piirab selliste ettevõtjate tegevusvabadust, kes on selle kokkuleppe pooled või peavad seda otsust täitma, ei kuulu tingimata ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse. Nimelt võib teatavate kokkulepete ja teatavate otsuste majandusliku ja õigusliku konteksti analüüsimine viia järelduseni, et esiteks on need põhjendatud ühe või mitme õiguspärase üldise huvi eesmärgiga, mis iseenesest ei ole konkurentsivastased, teiseks on konkreetsed vahendid, mida nende eesmärkide saavutamiseks kasutatakse, tõepoolest selleks vajalikud ja kolmandaks, isegi kui ilmneb, et nende vahendite olemuslik tagajärg on vähemalt potentsiaalselt piirata või kahjustada konkurentsi, ei lähe see olemuslik mõju kaugemale vajalikust, eelkõige kõrvaldades igasuguse konkurentsi (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 183).
31 Seda kohtupraktikat võib kohaldada eelkõige siis, kui tegemist on kokkulepete või otsustega, mis on eeskirjade vormis, mille on vastu võtnud selline ühing nagu kutseliit või spordiühing teatud eetiliste või kutse-eetika alaste eesmärkide saavutamiseks ja laiemalt kutsealal tegutsemise reguleerimiseks, kui asjaomane ühing tõendab, et eespool nimetatud tingimused on täidetud (vt selle kohta 19. veebruari 2002. aasta kohtuotsus Wouters jt, C‑309/99, EU:C:2002:98, punkt 97; 18. juuli 2006. aasta kohtuotsus Meca-Medina ja Majcen vs. komisjon, C‑519/04 P, EU:C:2006:492, punktid 42–48, ning 28. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Ordem dos Técnicos Oficiais de Contas, C‑1/12, EU:C:2013:127, punktid 93, 96 ja 97).
32 Seevastu ei saa viidatud kohtupraktikat kohaldada niisuguse tegevuse puhul, millel ei ole mitte ainult „mõju“, mis vähemalt potentsiaalselt piirab konkurentsi, piirates teatavate ettevõtjate tegevusvabadust, vaid mis on konkurentsi niivõrd kahjustav, et õigustab järeldust, et selle tegevuse „eesmärk“ on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine. Alles seejärel, kui konkreetse juhtumi esemeks oleva tegevuse analüüsimise tulemusel ilmneb, et tegevuse eesmärk ei ole takistada, piirata või kahjustada konkurentsi, tuleb kindlaks teha, kas konkreetne tegevus võib kuuluda selle kohtupraktika kohaldamisalasse (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punkt 186 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Mis puudutab tegevust, mille eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi, siis võib ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelust erandi teha üksnes ELTL artikli 101 lõike 3 alusel ja eeldusel, et kõik selles sättes ette nähtud tingimused on täidetud. Olukorras, kus viimati nimetatud sätet rikkuv tegevus on eesmärgilt konkurentsivastane, see tähendab, kui tegevus on konkurentsi piisaval määral kahjustav ning kui see tegevus kahjustab ka kasutajate või tarbijate erinevaid kategooriaid, tuleb sellise erandi tegemiseks tuvastada, kas ja – olenevalt olukorrast – millisel määral on sellel tegevusel vaatamata oma kahjustavale mõjule kõigile neile kategooriatele soodne mõju (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company, C‑333/21, EU:C:2023:1011, punktid 187 ja 194 ning seal viidatud kohtupraktika).
34 Kõigist nendest kaalutlustest tuleneb, et kuigi Euroopa Kohus viitas 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuse CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890) punktides 51 ning 53 seoses liikmesriigi õigusnormidega, mis nägid ette horisontaalse hinnakokkuleppe, ka kohtuotsusele Wouters, tegi kohus seda üksnes selleks, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule juhised juhuks, kui viimane peaks käesoleva juhtumi kõikide asjaolude hindamise tulemusel jõudma järeldusele, et kõnealused liikmesriigi õigusnormid muudavad kohustuslikuks ettevõtjate ühenduse otsuse, millel on vaid konkurentsi piirav „tagajärg“. Nimelt nähtub 23. novembri 2017. aasta kohtuotsuse CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International (C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890) punktidest 56 ja 57, et Euroopa Kohus leidis, et talle ei ole teada kõiki asjaolusid üldise konteksti kohta, milles advokatuuri kõrgeima nõukogu määrus vastu võeti või milles see määrus mõju avaldab.
35 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele tuleb vastata neid sissejuhatavaid täpsustusi arvestades.
Esimene küsimus
36 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab, et liikmesriigi õigusnormidega kohustuslikuks muudetud määrus advokaaditasu miinimumsummade kohta on selle sättega vastuolus, võib liikmesriigi kohus keelduda nende liikmesriigi õigusnormide kohaldamisest poole suhtes, kellelt mõisteti välja advokaaditasule vastavad kulud, seda ka juhul, kui see pool ei ole sõlminud lepingut advokaaditeenuste ja -tasu kohta.
37 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et liidu õiguse esimuse põhimõte paneb liikmesriigi kohtule, kelle ülesanne on oma pädevuse piires kohaldada liidu õigusnorme, kohustuse – kui ta ei saa tõlgendada riigisiseseid õigusnorme kooskõlas liidu õiguse nõuetega – tagada sellest õigusest tulenevate nõuete täielik toime tema menetluses olevas kohtuasjas, jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata mis tahes – ka hilisema – riigisisese õigusnormi või praktika, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava liidu õigusnormiga, ja tal ei ole vaja taotleda või oodata selle õigusnormi või praktika eelnevat kõrvaldamist seadusandliku või muu põhiseadusliku menetluse teel (22. veebruari 2022. aasta kohtuotsus RS (konstitutsioonikohtu otsuste toime), C‑430/21, EU:C:2022:99, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Lisaks tuleb märkida, et ELTL artikli 101 lõikel 1 on vahetu õigusmõju eraõiguslike isikute vahelistele suhetele ja nendest sätetest tulenevad isikutele õigused, mida liikmesriigi kohtud peavad kaitsma (6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Sumal, C‑882/19, EU:C:2021:800, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Samuti, kui liikmesriigi kohus peaks tuvastama, et määrusest advokaaditasu miinimumsummade kohta tulenevaid konkurentsipiiranguid ei saa pidada õiguspäraste eesmärkide taotlemisega lahutamatult seotuks, on liikmesriigi õigusnormid, mis muudavad määruse kohustuslikuks, vastuolus ELTL artikli 101 lõikega 1 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3.
40 Sellisel juhul on liikmesriigi kohtul kohustus vaidlusalune riigisisene õigusnorm kohaldamata jätta. Nimelt, kuigi vastab tõele, et ELTL artikkel 101 käsitleb üksnes ettevõtjate tegevust, mitte liikmesriikide seadusandlikke või haldusmeetmeid, on tõsi samuti see, et nimetatud artikkel paneb koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3, millega on kehtestatud liidu ja liikmesriikide vahel koostöökohustus, liikmesriikidele siiski kohustuse hoiduda võtmast või jõus hoidmast meetmeid, kaasa arvatud seadusandlikke või haldusmeetmeid, mis võiksid kõrvaldada ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade kasuliku mõju (21. septembri 2016. aasta kohtuotsus Etablissements Fr. Colruyt, C‑221/15, EU:C:2016:704, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esimesele küsimusele vastata, et ELTL artikli 101 lõiget 1 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab, et liikmesriigi õigusnormidega kohustuslikuks muudetud määrus advokaaditasu miinimumsummade kohta on ELTL artikli 101 lõikega 1 vastuolus, peab liikmesriigi kohus keelduma nende liikmesriigi õigusnormide kohaldamisest poole suhtes, kellelt mõisteti välja advokaaditasule vastavad kulud, seda ka juhul, kui see pool ei ole sõlminud lepingut advokaaditeenuste ja -tasu kohta.
Teine kuni üheksas küsimus
42 Teise kuni üheksanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus saada täpsustusi, mis esiteks puudutavad „õiguspäraseid eesmärke“, millele peavad liikmesriigi õigusnormid, mis ühelt poolt ei võimalda advokaadil ja tema kliendil kokku leppida tasus, mis on väiksem miinimumsummast, mis on kindlaks määratud sellise advokaatide kutseorganisatsiooni nagu advokatuuri kõrgeim nõukogu vastu võetud määrusega, ja teiselt poolt ei luba kohtul välja mõista sellest miinimumsummast väiksemat advokaaditasu summat, ELTL artikli 101 lõikega 1 kooskõlas olemiseks vastama, ning teiseks kontrolli, mida kõnealune kohus selles kontekstis peab läbi viima.
43 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et mingit kahtlust ei ole selles, et kuigi puudub viide Bulgaaria seadusandja taotletavale eesmärgile, seisneb see eesmärk advokaadi osutatavate teenuste kvaliteedi tagamises. Kohus küsib siiski, kuidas ja milliste parameetrite alusel tuleb hinnata selle eesmärgi õiguspärasust ning kõnealuse meetme – nimelt skaala, milles on kindlaks määratud advokaaditasu miinimummäärad – sobivust ja proportsionaalsust sama eesmärgi seisukohalt.
44 Selles osas tuleb meenutada, et kohus on juba otsustanud, et advokatuuri kõrgeim nõukogu, mille kõik liikmed valivad advokaadid endi hulgast, tegutseb – ilma avaliku võimu igasuguse kontrollita ja ilma, et õigusnormid tagaksid, et see tegutseks kui avaliku võimu kandja – ettevõtjate ühendusena ELTL artikli 101 tähenduses, kui ta võtab vastu määrusi, millega kehtestatakse advokaaditasu miinimumsummad (23. novembri 2017. aasta kohtuotsus CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International, C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890, punktid 47–49).
45 Kuna teine kuni üheksas küsimus käsitlevad kohtuotsuse Wouters kohaldamise tingimusi, tuleb seega kõigepealt käesoleva kohtuotsuse punktides 30–33 esitatud kaalutlusi arvestades kontrollida, kas kohtuotsus Wouters on kohaldatav ettevõtjate ühenduse sellise otsuse suhtes, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega määratakse kindlaks advokaaditasu miinimumsummad.
46 Selleks tuleb kindlaks teha, kas sellise otsuse olemuslik „tagajärg“ on selline, et see piirab vähemalt potentsiaalselt konkurentsi, piirates teatavate ettevõtjate tegevusvabadust, või kas otsus kahjustab konkurentsi määral, mis õigustab järeldust, et otsuse „eesmärk“ on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine.
47 Siinkohal tuleb meenutada, et ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse kuulumiseks peab kokkuleppe „eesmärk või tagajärg“ olema takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires. Alates 30. juuni 1966. aasta kohtuotsusest LTM (56/65, EU:C:1966:38) välja kujunenud kohtupraktikast ilmneb, et selle tingimuse alternatiivse laadi tõttu, mida väljendab sidesõna „või“, on vaja kõigepealt vaadelda kokkuleppe eesmärki. Seega, kui kokkuleppe konkurentsivastane eesmärk on tuvastatud, ei ole vaja uurida selle tagajärgi konkurentsile (29. juuni 2023. aasta kohtuotsus Super Bock Bebidas, C‑211/22, EU:C:2023:529, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Kindlalt on välja kujunenud, et oluline õiguslik kriteerium selle kindlakstegemiseks, kas kokkulepe – olgu see horisontaalne või vertikaalne kokkulepe – sisaldab „eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut“, seisneb tõdemuses, et selline kokkulepe ise kahjustab konkurentsi piisaval määral (vt selle kohta 11. septembri 2014. aasta kohtuotsus CB vs. komisjon, C‑67/13 P, EU:C:2014:2204, punkt 57, ning 18. novembri 2021. aasta kohtuotsus Visma Enterprise, C‑306/20, EU:C:2021:935, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).
49 Selleks et hinnata, kas see kriteerium on täidetud, tuleb tähelepanu pöörata kokkuleppe tingimuste sisule, eesmärkidele, mida soovitakse saavutada, ning majanduslikule ja õiguslikule kontekstile, millesse see kuulub. Selle konteksti hindamisel tuleb samuti arvesse võtta asjasse puutuvate kaupade või teenuste laadi ning kõnealuse turu või kõnealuste turgude tegelikke toimimise tingimusi ja struktuuri (11. septembri 2014. aasta kohtuotsus CB vs. komisjon, C‑67/13 P, EU:C:2014:2204, punkt 53, ning 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus HSBC Holdings jt vs. komisjon, C‑883/19 P, EU:C:2023:11, punkt 107 ja seal viidatud kohtupraktika).
50 Mis puudutab ettevõtjate ühenduse otsust, millega määratakse kindlaks advokaaditasu miinimumsummad, siis – nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud – niisuguste advokaaditasu miinimumsummade kindlaksmääramine, mis on muudetud kohustuslikuks selliste riigisiseste õigusnormidega, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on võrdsustatav tasude alammäärade horisontaalse kindlaksmääramisega, mis on ELTL artikli 101 lõikega 1 keelatud (23. novembri 2017. aasta kohtuotsus CHEZ Elektro Bulgaria ja FrontEx International, C‑427/16 ja C‑428/16, EU:C:2017:890, punkt 51 ning seal viidatud kohtupraktika).
51 Üldteada on aga see, et teatud salajast tegevust, nagu tegevus, mis toob kaasa hindade horisontaalse kindlaksmääramise, võib pidada selliseks, millel võib olla niivõrd negatiivne mõju eelkõige kaupade ja teenuste hinnale, kogusele või kvaliteedile, et ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamisel võib olla tarbetu tõendada, et sellel tegevusel on turule konkreetne mõju. Nimelt näitab kogemus, et selline tegevus toob kaasa tootmise languse ja hinnatõusu, mis viib ressursside halva jaotumiseni eelkõige tarbijate kahjuks (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Budapest Bank jt, C‑228/18, EU:C:2020:265, punkt 36 ning seal viidatud kohtupraktika).
52 Nimetatud tegevus tuleb seega kvalifitseerida „eesmärgil põhinevaks piiranguks“, kuna see on konkurentsi piisavalt kahjustav, olenemata sellest, millisel tasemel on miinimumhind kindlaks määratud.
53 Seetõttu ei saa vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 32 nimetatud kohtupraktikale selliseid piiranguid mingil juhul põhjendada niisuguste „õiguspäraste eesmärkide“ taotlemisega nagu need, mida väidetavalt taotletakse põhikohtuasjas viidatud määrusega advokaaditasu miinimumsummade kohta.
54 Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb teisele kuni üheksandale küsimusele vastata, et ELTL artikli 101 lõiget 1 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte tähenduses „eesmärgil põhinevaks“ konkurentsipiiranguks tuleb lugeda liikmesriigi õigusnormid, mis ühelt poolt ei võimalda advokaadil ja tema kliendil kokku leppida tasus, mis on väiksem miinimumsummast, mis on kindlaks määratud sellise advokaatide kutseorganisatsiooni nagu advokatuuri kõrgeim nõukogu vastu võetud määrusega, ja teiselt poolt ei luba kohtul välja mõista sellest miinimumsummast väiksemat advokaaditasu summat. Sellise piirangu esinemisel ei ole võimalik selleks, et jätta kõnealune tegevus välja ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud konkurentsi piiravate kokkulepete ja tegevuse keelu kohaldamisalast, tugineda liikmesriigi nende õigusnormidega väidetavalt taotletavatele õiguspärastele eesmärkidele.
Kümnes küsimus
55 Kümnenda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artikli 101 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab, et määrus advokaaditasu miinimumsummade kohta, mis muudeti kohustuslikuks liikmesriigi õigusnormidega, rikub ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu, peab liikmesriigi kohus siiski kasutama selles määruses ette nähtud miinimumsummasid, kuna need peegeldavad advokaaditeenuste tegelikke turuhindu.
56 Sellega seoses ja nagu nähtub esimesele küsimusele antud vastusest, peab liikmesriigi kohus juhul, kui ta tuvastab, et määrus advokaaditasu miinimumsummade kohta rikub ELTL artikli 101 lõiget 1, keelduma kohaldamast riigisiseseid õigusnorme, mis muudavad selle määruse kohustuslikuks.
57 Lisaks tuleb meenutada, et kuna ELTL artikkel 101 on alussäte, mis on hädavajalik liidule pandud ülesannete täitmiseks ja eelkõige siseturu toimimiseks, nägid aluslepingu vastuvõtjad ELTL artikli 101 lõikes 2 sõnaselgelt ette, et selle artikli alusel keelatud kokkulepped ja otsused on algusest peale tühised (vt selle kohta 1. juuni 1999. aasta kohtuotsus Eco Swiss, C‑126/97, EU:C:1999:269, punkt 36, ning 20. septembri 2001. aasta kohtuotsus Courage ja Crehan, C‑453/99, EU:C:2001:465, punktid 20 ja 21).
58 See tühisus, millele võib tugineda igaüks, on kohtule siduv niipea, kui ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamise tingimused on täidetud ja kui ei ole põhjendatud teha erandit asjaomase kokkuleppe suhtes ELTL artikli 101 lõike 3 alusel. Kuna ELTL artikli 101 lõikes 2 ette nähtud tühisus on absoluutne, siis ei ole kokkulepe, mis on selle sätte alusel tühine, kokkuleppe pooltele õiguslikult siduv ning sellele ei saa tugineda kolmandate isikute suhtes. Lisaks võib tühisus mõjutada kõiki asjaomase kokkuleppe või otsuse nii seniseid kui ka tulevikus tekkivaid tagajärgi (vt selle kohta 20. septembri 2001. aasta kohtuotsus Courage ja Crehan, C‑453/99, EU:C:2001:465, punkt 22 ning seal viidatud kohtupraktika).
59 Käesoleval juhul soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ta ei on igal juhul kohustatud kohaldama summasid, mis on ette nähtud määruses nr 1 advokaaditasu miinimumsummade kohta, see tähendab isegi juhul, kui tuvastatakse nimetatud määruse tühisus ELTL artikli 101 lõike 2 tähenduses. Ta põhjendab küsimust asjaoluga, et nimetatud määruses ette nähtud summad kajastavad advokaaditeenuste tegelikku turuhinda, kuna kõik advokaadid peavad olema sama määruse vastu võtnud ühenduse liikmed.
60 Tuleb aga rõhutada, et teenuse hinda, mis on kindlaks määratud kõigi turuosaliste poolt sõlmitud kokkuleppes või vastu võetud otsuses, ei saa pidada tegelikuks turuhinnaks. Vastupidi, teenuste hindade kooskõlastamine kõigi turuosaliste poolt, mis kujutab endast rasket konkurentsimoonutust ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses, takistab just nimelt tegelike turuhindade kohaldamist.
61 Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb kümnendale küsimusele vastata, et ELTL artikli 101 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab, et määrus advokaaditasu miinimumsummade kohta, mis muudeti kohustuslikuks liikmesriigi õigusnormidega, rikub ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu, peab liikmesriigi kohus keelduma nende liikmesriigi õigusnormide kohaldamisest, seda ka juhul, kui määruses ette nähtud miinimumsummad peegeldavad advokaaditeenuste tegelikke turuhindu.
Kohtukulud
62 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
1. ELTL artikli 101 lõiget 1 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab, et liikmesriigi õigusnormidega kohustuslikuks muudetud määrus advokaaditasu miinimumsummade kohta on ELTL artikli 101 lõikega 1 vastuolus, peab liikmesriigi kohus keelduma nende liikmesriigi õigusnormide kohaldamisest poole suhtes, kellelt mõisteti välja advokaaditasule vastavad kulud, seda ka juhul, kui see pool ei ole sõlminud lepingut advokaaditeenuste ja ‑tasu kohta.
2. ELTL artikli 101 lõiget 1 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte tähenduses „eesmärgil põhinevaks“ konkurentsipiiranguks tuleb lugeda liikmesriigi õigusnormid, mis ühelt poolt ei võimalda advokaadil ja tema kliendil kokku leppida tasus, mis on väiksem miinimumsummast, mis on kindlaks määratud sellise advokaatide kutseorganisatsiooni nagu Visshia advokatski savet (advokatuuri kõrgeim nõukogu) vastu võetud määrusega, ja teiselt poolt ei luba kohtul välja mõista sellest miinimumsummast väiksemat advokaaditasu summat. Sellise piirangu esinemisel ei ole võimalik selleks, et jätta kõnealune tegevus välja ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud konkurentsi piiravate kokkulepete ja tegevuse keelu kohaldamisalast, tugineda liikmesriigi nende õigusnormidega väidetavalt taotletavatele õiguspärastele eesmärkidele.
3. ELTL artikli 101 lõiget 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab, et määrus advokaaditasu miinimumsummade kohta, mis muudeti kohustuslikuks liikmesriigi õigusnormidega, rikub ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu, peab liikmesriigi kohus keelduma nende liikmesriigi õigusnormide kohaldamisest, seda ka juhul, kui määruses ette nähtud miinimumsummad peegeldavad advokaaditeenuste tegelikke turuhindu.
Allkirjad