Kohtuasi T‑151/11
Telefónica de España, SA
ja
Telefónica Móviles España, SA
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Avalik-õiguslik ringhäälinguteenus – Abi, mida Hispaania kavatseb anda RTVE‑le – Rahastamiskava muutmine – Reklaamitulu asendamine televisiooni‑ ja telekommunikatsiooniettevõtjatele kohaldatavate uute maksudega – Otsus tunnistada abi siseturuga kokkusobivaks – Menetlusõigused – Uus abi – Olemasoleva abikava muutmine – Maksumeede, mis kujutab endast abi rahastamise vahendit – Vajaliku sihtotstarvet määrava seose olemasolu maksu ja abi vahel – Maksutulu otsene mõju abi suurusele – Proportsionaalsus – Põhjendamiskohustus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 11. juuli 2014
1. Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Hagi sisulistel põhjustel rahuldamata jätmine ilma vastuvõetavuse küsimust arutamata – Liidu kohtu kaalutlusõigus
(ELTL artikkel 263)
2. Riigiabi – Kaebuste läbivaatamine – Ametliku uurimismenetluse avamine – Eelhinnang, mis on kõigest esialgne – Kolmandate huvitatud isikute võimalus esitada märkusi
(ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 4 lõiked 4 ja 6 ning artiklid 1 ja 7)
3. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Meede, millega muudetakse olemasolevat abi – Muudatus, mis ei mõjuta esialgset abikava sisuliselt ja on esialgsest kavast selgelt eristatav – Üksnes niisuguste abikava elementide lugemine uueks abiks, mida muudatus sisuliselt mõjutab
(ELTL artikkel 108; nõukogu määrus nr 659/1999 artikli 1 punkt c; komisjoni määrus nr 794/2004)
4. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta – Põhjenduste vastuolulisus – Lubatavus – Tingimused – Küsimus, kas otsuse adressaat teab otsuse tegelikke põhjendusi, ja otsuse resolutsiooni õiguslik põhistatus
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikkel 296)
5. Riigiabi – Asutamislepingu sätted – Kohaldamisala – Maksud, mis kujutavad endast abi rahastamisvahendit – Kohustusliku sihtotsarvet määrava seose puudumine maksu ja asjassepuutuva abi rahastamise vahel – Välistamine
(ELTL artiklid 107 ja 108)
6. Tühistamishagi – Õiguspärasuse kontroll – Kriteeriumid – Üksnes niisuguste faktiliste ja õiguslike asjaolude arvessevõtmine, mis eksisteerisid vaidlusaluse akti vastuvõtmise kuupäeval
(ELTL artikkel 263)
7. Konkurents – Ettevõtjad, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine – Avaliku teenuse osutamise ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine – Abi ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Kriteeriumid
(ELTL artikli 106 lõige 2 ja ELTL artikkel 107)
8. Konkurents – Ettevõtjad, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine – Avaliku teenuse osutamise ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine – Liikmesriikide kaalutlusõigus – Piirid – Komisjonipoolne kontroll – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artikli 106 lõige 2; ELL ja ELTL täiendav protokoll nr 29)
9. Konkurents – Ettevõtjad, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemine – Liikmesriikide kaalutlusõigus
(ELTL artikli 106 lõige 2; ELL ja ELTL täiendav protokoll nr 29)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 34 ja 35)
2. Selleks, et ELTL artikli 108 lõike 2 alusel toimuvas ametlikus uurimismenetluses hinnata, kas riigi meede kujutab endast riigiabi, ei takista miski kolmandatel huvitatud isikutel esitada lisaks märkustele kahtluste kohta, mida komisjon avaldas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, ka märkusi uuritava meetme muude elementide kohta. Sellega seoses ei välista miski seda, et komisjon viib pärast kolmanda isiku märkustes väljendatud kahtlusi läbi põhjalikuma uurimise, kogub lisateavet ja vajadusel muudab oma seisukohta. Määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL artikli 108 kohaldamiseks, artikli 4 lõikest 4 ja artikli 6 lõikest 1 tuleneb nimelt, et ametliku uurimismenetluse algatamise otsus sisaldab esialgset hinnangut, mis võimaldab komisjonil kujundada algse seisukoha küsimuses, kas vaadeldavatel meetmetel on abi iseloom ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ja kas need on ühisturuga kokkusobivad. Niisugune otsus on seega üksnes ettevalmistav. Asjaolu, et ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses olevad hinnangud on kõigest esialgsed, kinnitab määruse nr 659/1999 artikkel 7, mis näeb ette, et komisjon võib lõplikus otsuses asuda seisukohale, et vaadeldav meede ei kujuta endast abi, et teatatud abi on ühisturuga kokkusobiv, et teatatud abi võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui täidetud on teatud tingimused, või et teatatud abi on ühisturuga kokkusobimatu. Kolmandad isikud võivad seega märkusi esitada ja komisjon võib neid märkusi ametlikus uurimismenetluses arvesse võtta.
(vt punktid 45–47)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 61–65 ja 70)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 86, 88, 90 ja 190)
5. Selleks, et maksu saaks lugeda abikava lahutamatuks osaks, peab liikmesriigi õiguses olema siduv säte, mis näeb ette maksu kasutamise abi rahastamiseks. Niisuguse sätte puudumisel ei saa maksu käsitada abimeetme jaoks ettenähtuna ja see ei ole üks abi rahastamisvahenditest. Pelk asjaolu, et niisugune säte on olemas, ei ole piisav tingimus tõendamaks, et maks on abikava lahutamatu osa. Kui niisugune liikmesriigi õiguse säte on olemas, tuleb lisaks uurida, kas sellest maksust saadav tulu mõjutab otseselt abi suurust. Selleks, et maksu saaks lugeda abimeetme lahutamatuks osaks, ei piisa niisiis sellest, et maksust saadavat tulu kasutatakse tingimata abi rahastamiseks. Ei piisa ka tõendamisest, et maksumeetme alusel kogutav maks eraldatakse abi saajale.
(vt punktid 102–104)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 134)
7. Selleks et riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses saaks tunnistada siseturuga kokkusobivaks vastavalt ELTL artikli 106 lõikele 2, peavad olema täidetud järgmised tingimused: esiteks peab asjassepuutuvale operaatorile olema üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesanne pandud avaliku võimu esindaja õigusaktiga, milles peavad olema selgelt määratletud asjaomase üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega kaasnevad kohustused; teiseks ei tohi nimetatud operaator saada liiga suurt hüvitist ja riigipoolne rahastamine ei tohi avaldada ebaproportsionaalset mõju konkurentsile välisturul.
(vt punkt 152)
8. ELL ja ELTL täiendavast protokollist nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta tuleneb, et ELTL sätted ei piira liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku ringhäälingut niivõrd, kuivõrd need summad määratakse ringhäälinguorganisatsioonidele avaliku teenuse osutamiseks, nagu selle teeb ülesandeks, määratleb ja korraldab iga liikmesriik, ja niivõrd, kuivõrd selline rahastamine ei mõjuta kaubandustingimusi ega konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus üldiste huvidega, kusjuures arvesse võetakse avaliku teenuse osutamist.
Sellest järeldub, et liikmesriikidel on avar kaalutlusõigus avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse osutamise eest makstava hüvitise kindlaksmääramisel. Seetõttu on komisjoni kontroll hüvitise proportsionaalsuse üle piiratud. Komisjoni hinnang puudutab keerukaid majanduslikke asjaolusid. Seda arvestades on Üldkohtu kontroll komisjoni otsuse üle veelgi piiratum kui komisjoni kontroll asjassepuutuva liikmesriigi meetme üle. See piirdub kontrollimisega, kas ette nähtud hüvitis on vajalik, et täita üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesannet majanduslikult vastuvõetavates tingimustes, või vastupidi, kas asjaomane meede on taotletava eesmärgiga võrreldes ilmselgelt sobimatu.
(vt punktid 158–161 ja 173)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 177)