14. märtsil 2011 esitatud hagi - Gobierno de Aragón jt versus nõukogu

(kohtuasi T-150/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Gobierno de Aragón (Aragón, Hispaania), Principado de Asturias, Junta de Castilla y León (esindajad: advokaadid C. Fernández Vicién, I. Moreno-Tapia Rivas, E. Echeverría Álvarez, M. López Garrido)

Kostja: Nõukogu

Hagejate nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada nõukogu otsuse 2010/787/EL artikli 3 lõike 1 punktid a, b ja f, artikli 3 lõige 3 ja artikli 7 lõiked 2 ja 3 ning

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi puudutab nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsuse konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (2010/787/EL) osalist tühistamist.

Hagejad esitavad oma nõuete toetuseks neli väidet.

1.    Esimene väide tugineb faktiliste asjaolude ilmselt väärale hindamisele ja sellest tulenevale ELTL artikli 194 rikkumisele.

Nõukogu on otsuses faktilisi asjaolusid ilmselgelt vääralt hinnanud, kui kinnitab, et subsideeritud söe väike osa üldises koguenergias ei õigusta enam sellise toetuse säilitamist eesmärgiga tagada energiavarustuskindlus liidus. Hinnates faktilisi asjaolusid vääralt, kehtestab vaidlustatud otsus meetmed, mis rikuvad ELTL artiklis 194 seatud energiapoliitika ühte eesmärki, mis nimetatud artikli punkti b kohaselt on kohustus tagada energiaga varustamise kindlus liidus.

2.    Teine väide tugineb proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele.

Nõue sulgeda söekaevandused või tagastada neile antud abi vaidlustatud otsuse kohaselt ei ole proportsionaalne selles otsuses seatud eesmärkidega seoses kaevandustega, mis ei ole konkurentsivõimelised aastal 2011, kuid võivad seda olla aastal 2018. Käesoleva hagiga vaidlustatud sätted lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik, et tagada keskkonna kaitset, kuna need ei aita kaasa söe baasil toodetava energia osakaalu vähendamisele. Vaidlustatud sätted ei ole ka proportsionaalsed eesmärkide saavutamisega, mis on seotud söetööstuse konkurentsivõimega, arvestades et i) need võivad kaasa tuua selliste kaevanduste sulgemise aastal 2018, mis on sel ajal konkurentsivõimelised, kuid mis tuleb vaidlustatud otsuse kohaselt sulgeda, sest aastal 2011 ei suuda need ilma selle sama otsusega antud abita tegevust jätkata ning ii) need ei soosi konkurentsivõimeliste kaevanduste säilitamist keskkonna ja ohutuse vaatenurgast.

3.    Kolmas väide tugineb õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele.

Hagejad on seisukohal, et vaidlustatud otsuse teatud osad, mis jätavad eesmärkide hulgast välja varustuskindluse, mida saab uute õigusnormidega kaitsta, rikuvad ühenduse õiguspärase ootuse põhimõtet.

4.    Neljas väide tugineb põhjenduste puudumisele.

Hagejad väidavad, et otsuses ei põhjendata piisavalt selliste meetmete vastuvõtmist, mis eemalduvad varasemas määruses ja sellega kaasnenud õiguslikus raamistikus kehtestatuist.

____________