ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)
16. september 2004(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Kontrollimiskohustuse ulatus – Muutmine siseriikliku kaubamärgi taotluseks – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 58
Kohtuasjas T-342/02,
Metro-Goldwyn-Mayer Lion Corp., asukoht Santa Monica, California (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaadid F. de Visscher, E. Cornu, E. De Gryse ja D. Moreau,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: S. Laitinen ja D. Botis,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas
Moser Grupo Media, SL, asukoht Santa Eulalia del Rio (Hispaania),
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 5. septembri 2002. aasta otsuse (asi R 437/2001-3) peale, millega tunnistati vastuvõetamatuks kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti vastulausete osakonna poolt Moser Grupo Media, SL ja Metro-Goldwyn-Mayer Lion Corp. vahelises vastulausemenetluses tehtud otsuse peale,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda),
koosseisus: esimees H. Legal, kohtunikud V. Tiili ja M. Vilaras,
kohtusekretär: ametnik J. Plingers,
arvestades 8. novembril 2002 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 7. mail 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 28. aprillil 2004 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Moser Grupo Media, SL esitas 7. novembril 1996 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on alljärgnev kujutismärk:
*** ici il y a une image à insérer ***
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbivaadatud ja parandatud kujul) kohaselt vastavalt klassidesse 9, 16, 38, 39 ja 41 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:
– klass 9: „säritatud filmid; kompaktplaadid, laserplaadid, audio-video CD-d; kino-, optika- ja fotograafiaaparaadid ning instrumendid”;
– klass 16: „ajakirjad, fotod, plakatid, trükised ja trükiväljaanded”;
– klass 38: „televisiooni- ja raadiolevi teenused”;
– klass 39: „trükiväljaannete, videote ja filmide levitamise teenused”;
– klass 41: „fotofilmide tootmise; videofilmide tootmise; videokassettide ja videofilmide laenutamise teenused; raadio- ja televisioonisaadete tootmine; kinofilmistuudiote pakutavad teenused”.
4 Taotlus avaldati 9. märtsi 1998. aasta Ühenduse Kaubamärgibülletäänis nr 16/1998.
5 Metro-Goldwyn-Mayer Lion Corp. (edaspidi „hageja”) esitas määruse nr 40/94 artikli 42 alusel 9. juunil 1998 asjaomase kaubamärgi registreerimise taotlusele vastulause kõikide kaupade ja teenuste osas. Vastulause tugines varasemale siseriiklikule kaubamärgile MGM, mis on registreeritud Taanis klassidesse 9, 16 ja 41, Soomes klassidesse 9 ja 41, Prantsusmaal klassidesse 9, 15, 16, 35, 38 ja 41, Saksamaal klassi 9, Itaalias klassidesse 9, 15, 16, 35, 38 ja 41, Portugalis klassi 9, Hispaanias klassi 9, Rootsis klassi 9, Beneluxi maades klassidesse 9, 15, 16, 20 ja 41, Kreekas klassidesse 9, 15 ja 16, Ühendkuningriigis klassidesse 9, 35 ja 41 ning Austrias klassidesse 9, 16 ja 41 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks ning samuti 1. aprillil 1996 esitatud ühenduse kaubamärgi taotlusele nr 141820, mis hõlmas klassidesse 9, 38 ja 41 kuuluvaid kaupu ja teenuseid.
6 Vastulausete osakond rahuldas 19. veebruari 2001. aasta otsusega (edaspidi „vastulausete osakonna otsus”) vastulause kõigi kaupade ja teenuste osas. Juhtumi kontrollimisel ei arvestanud vastulausete osakond teatavate varasemate siseriiklike kaubamärkidega, nagu väidetavate õigustega Austrias, Kreekas ja Ühendkuningriigis ega ühenduse kaubamärgi taotlusega. Nimetatud siseriiklikud kaubamärgid jäeti arvesse võtmata järgnevatel põhjustel. Esiteks ilmnes Austria siseriikliku registreeringu tõenduseks esitatud dokumendist, et asjaomane õigus ei kuulu mitte hagejale vaid Metro-Goldwyn-Mayer Film Corp.‑ile Teiseks ei olnud Kreeka siseriiklikku registreeringut tõendava dokumendi tõlge täpne ega piisav, mistõttu see dokument lükati tagasi. Kolmandaks tugines Ühendkuningriigi asjaomast kaubamärgi omandiõigust tõendav dokument üksnes eraandmebaasist saadud andmetel ning oli seetõttu ebapiisav.
7 Vastulausete osakonna otsus põhines segiajamise tõenäosusel määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses ning selles märgiti, et kuna vastulause rahuldati nimetatud õiguslikul alusel, ei ole teisi, nimetatud määruse artikli 8 lõigetel 4 ja 5 tuginevaid vastulause põhjendusi vaja kontrollida.
8 4. aprillil 2001 esitas hageja kooskõlas määruse nr 40/94 artikliga 59 ühtlustamisametile kaebuse vastulausete osakonna otsuse peale. Hageja väitis, et vastulausete osakond oleks pidanud arvestama varasemate siseriiklike õigustega, mis olid omandatud Austrias, Kreekas ja Ühendkuningriigis, samuti ühenduse kaubamärgi taotlusega, ning lükkama tagasi ühenduse kaubamärgi taotluse kogu Euroopa Liidus osas, et takistada ühenduse kaubamärgi taotluse hilisemat muutumist siseriikliku kaubamärgi taotluseks vastavalt määruse nr 40/94 artiklile 108.
9 Ühtlustamisameti kolmas apellatsioonikoda jättis 5. septembri 2002. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et vastulausete osakonna otsus ei olnud tehtud hageja kahjuks määruse nr 40/94 artikli 58 tähenduses. Hageja ei taotlenud ei otseselt ega kaudselt sellise otsuse vastuvõtmist, mis takistaks äriühingul Moser Grupo Media, SL muuta ühenduse kaubamärgi taotlus siseriikliku kaubamärgi taotluseks. Lisaks ei ole vastavalt määruse nr 40/94 artiklile 42 vastulausemenetluse eesmärgiks lahendada vastuolusid kaubamärkide vahel siseriiklikul tasandil, vaid takistada ühenduse kaubamärgi registreerimist, mis on vastuolus varasemate kaubamärkide omanike õigustega. Apellatsioonikoda leidis, et kohustus kontrollida vastulauset laiemalt kui seoses ühenduse kaubamärgi registreerimisega on vastuolus vastulausemenetluse põhieesmärgi ning menetluse otstarbekuse põhimõttega.
10 Sõnamärk MGM registreeriti ühenduse kaubamärgina hageja nimele 7. oktoobril 2002.
Menetlus ja poolte nõuded
11 Hageja esitas käesoleva hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtusse 8. novembril 2002.
12 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– kinnitada vastulausete osakonna otsust osas, milles rahuldati vastulause äriühingu Moser Grupo Media, SL kõigi taotletavate kaupade ja teenuste osas ning milles lükati registreerimistaotlus tervikuna tagasi põhjusel, et kaubamärk MGM on registreeritud siseriiklikul tasandil;
– osaliselt tühistada vastulausete osakonna otsus eelkõige põhjusel, et ei ole võetud arvesse hageja ühenduse kaubamärgi taotlust, ja teise võimalusena põhjusel, et ei ole võetud arvesse Austrias, Kreekas ja Ühendkuningriigis registreeritud varasemaid siseriiklikke kaubamärke;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
13 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
14 Hageja esitab sisuliselt ainsa väite, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 42 lõike 1 punkti a, artikli 8 lõike 2 ja artikli 58 rikkumisest.
Poolte argumendid
15 Hageja märgib, et apellatsioonikoda tegi vea, leides, et vastulausete osakonna asjaomane otsus ei olnud tehtud hageja kahjuks. Ta väidab, et vastulausete osakonna otsusega ei rahuldatud kõiki tema nõudeid, kuna sellega jäeti ta ilma õigusest tema asja põhjalikule uurimisele. Selles osas väidab hageja, et kuna vastulausete osakond ei võtnud arvesse ei Austria, Kreeka ja Ühendkuningriigi varasemaid siseriiklikke kaubamärke ega ühenduse kaubamärgi taotlust, mida sel ajal läbi vaadati, võib Moser Grupo Media, SL endiselt kooskõlas määruse nr 40/94 artikliga 108 muuta oma ühenduse kaubamärgi taotluse siseriikliku kaubamärgi taotluseks liikmesriikides, mille osas tema ühenduse kaubamärgi taotlust hagejale kuuluvate varasemate õiguste alusel tagasi ei lükatud. Nimetatud muutmise võimalus puuduks, kui vastulausete osakond oleks oma otsuses nõuetekohaselt tuginenud kas hageja kõigile varasematele siseriiklikele õigustele või tema ühenduse kaubamärgi taotlusele. Sellest tulenevalt piiravad vastulausete osakonna otsuse põhistused äriühingu Moser Grupo Media, SL taotluse tagasilükkamise mõju.
16 Mis puutub väitesse, mille kohaselt hageja otseselt ei taotlenud võimalikult laia tagasilükkamist, siis märgib hageja, et taolise taotluse esitamine ei ole vastavalt määrusele nr 40/94 ei vajalik ega nõutav. Hageja leiab, et kuna ta põhistas vastavalt määruse nr 40/94 artikli 8 lõikele 2 oma vastuväiteid mitme varasema siseriikliku kaubamärgiõigusega ning ühenduse kaubamärgi taotlusega, oli tema eesmärgiks saavutada võimalikult lai ühenduse kaubamärgi tagasilükkamine.
17 Hageja väidab, et vastavalt komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1), eeskirja 20 lõikele 6 oleks vastulausete osakond pidanud peatama vastulausemenetluse, et oodata ära ühenduse kaubamärgi MGM lõplikku registreerimine ning seejärel põhistama (oma) otsuse asjaomase registreeritud kaubamärgiga.
18 Peale selle ei olnud vastulausete osakonna otsus mitte arvestada Austria, Kreeka ja Ühendkuningriigi varasemate siseriiklike õigustega õiguslikult põhjendatud.
19 Tõend kaubamärgi MGM Austria registreeringu kohta lükati tagasi põhjusel, et kaubamärk oli registreeritud äriühingu Metro-Goldwyn-Mayer Film Corp., mitte aga hageja nimele. Nii või teisiti on tegemist ühe ja sama juriidilise isikuga. Siinkohal viitab hageja oma tütarettevõtjate ja samasse kontserni kuuluvate äriühingute nimekirjale, mis on esitatud hagiavalduse lisas 6.
20 Hageja väidab, et Kreeka kaubamärgi registreeringut ei võetud arvesse põhjusel, et registreerimistunnistuse tõlkes esitatud number ei vastanud registreerimistunnistuse numbrile. Tegemist on eksitusega, kuna vastulause toetuseks esitatud esmastele märkustele lisatud tõlkes ei ole vaidlusalust numbrit märgitud.
21 Lõpuks ei võetud Ühendkuningriigis registreeritud kaubamärke arvesse põhjusel, et esitatud dokumendid olid üksnes eraandmebaasi väljavõtted. Samas oli hageja esindaja poolt 20. veebruaril 2000 ühtlustamisameti taotlusel esitatud täiendav teave (registreeringu pikendamise tunnistus) võetud Ühendkuningriigi Patendiameti andmebaasist, mida kohalikud kaubamärgiametid aktsepteerivad.
22 Mis puutub argumenti, mille kohaselt vastulausemenetlus ei ole mõeldud lahendama kaubamärkide vahelisi vastuolusid siseriiklikul tasemel, siis ei ole apellatsioonikoda võtnud arvesse asjaolu, et taotluse muutmise menetlus on ette nähtud määruses nr 40/94 endas, nimelt selle artiklis 108.
23 Seetõttu oleksid apellatsioonikoda ja vastulausete osakond pidanud arvestama äriühingu Moser Grupo Media, SL õigusega muuta oma ühenduse kaubamärgi taotlus siseriikliku kaubamärgi taotluseks ning oleksid sel juhul pidanud põhistama kaubamärgitaotluse tagasilükkamise otsuse kõigi varasemate siseriiklike registreeringutega ja hagejale kuuluva ühenduse kaubamärgiga.
24 Hageja lisab, et kuna kaubamärk MGM registreeriti lõplikult 7. oktoobril 2002, ei ole menetluse peatamine enam põhjendatud ning kohus võib registreeringut arvesse võtta. Kuna vastulausete osakond oli hageja arvates õigesti leidnud, et on tõenäoline, et hagejale kuuluvat kaubamärki MGM ja äriühingu Moser Grupo Media, SL kujutismärki võib omavahel segi ajada, tuleks käsitleda ka ühenduse kaubamärki MGM, mis on kõnealuseks ajaks registreeritud.
25 Ühtlustamisameti väidete kohaselt ei taotlenud hageja ei otseselt ega kaudselt sellise otsuse vastuvõtmist, mis keelaks ühenduse kaubamärgi taotlejal muuta oma taotlus siseriikliku registreerimise taotluseks.
26 Küsimuse kohta, kas ühtlustamisamet on kohustatud kontrollima vastulauset kõige laiemal võimalikul viisil, väidab ühtlustamisamet, et vastulausemenetluse põhieesmärk on anda varasemate õiguste omanikele vahend, millega hoida ära varasemate õigustega vastuolus olevate ühenduse kaubamärkide registreerimist, mitte aga kaubamärgiõiguste kaitsmine ega kaubamärkide vaheliste vastuolude lahendamine siseriiklikul tasandil.
27 Ühtlustamisamet leiab, et määruse nr 40/94 artikli 8 lõige 2 punkt b tähendab seda, et ühtlustamisamet ei saa vastulause tagasilükkamise otsust põhistada üksnes asjaoluga, et kaubamärk ei ole veel registreeritud. Igal juhul ei kohusta määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõige 6 ühtlustamisametit vastulausemenetlust peatama.
28 Lisaks ei teki määruse nr 40/94 artiklite 108–110 alusel, mis reguleerivad ühenduse kaubamärgi taotluste muutmist siseriikliku kaubamärgi taotluseks, vastulause esitajatel õigustatud huvi nõuda siseriiklikuks kaubamärgiks muutmise küsimuste lahendamist vastulausemenetluses. Ühtlustamisameti arvates oleks hageja väidetav õigustatud huvi pidanud vastulause menetluse ajal olema vahetu ning tegelik.
29 Ühtlustamisamet tuletab meelde, et praktikas üritab apellatsioonikoda võtta arvesse võimalikult palju varasemaid õigusi või teise võimalusena võtta vastu otsuseid, millel on võimalikult lai territoriaalne ulatus tingimusel, et menetlus ei muutu selle asjaolu tõttu keerulisemaks.
30 Lõpuks, seoses väitega, et vastulausete osakond ei ole arvestanud hageja varasemate Austria, Kreeka ja Ühendkuningriigi registreeritud siseriiklike kaubamärkidega, märgib ühtlustamisamet, et Austria kaubamärgi omanik ei ole hageja, vaid temaga samasse kontserni kuuluv äriühing, kes on iseseisev juriidiline isik. Mis puutub Kreeka kaubamärki, siis ei vasta registreerimistunnistusel olev registreeringu number tõlkes olevale numbrile. Andmed, mis tõendavad, et Ühendkuningriigi kaubamärgid kuuluvad hagejale, pärinevad eraandmebaasist. Seega ei ole esitatud andmete täpsus ja ajakohasus tagatud. Seetõttu leiab ühtlustamisamet, et vastulausete osakonna otsus mitte arvestada asjaomaste siseriiklike kaubamärkidega on õige.
Esimese Astme Kohtu hinnang
31 Sisuliselt heidab hageja ühtlustamisametile ette seda, et kuna vastulausete osakond ei võtnud arvesse ei asjaomaseid Austria, Kreeka ja Ühendkuningriigi varasemaid siseriiklikke kaubamärke ega ühenduse kaubamärgi taotlust, mida sel ajal läbi vaadati, võib Moser Grupo Media, SL kooskõlas määruse nr 40/94 artikliga 108 endiselt muuta oma ühenduse kaubamärgi taotluse siseriikliku kaubamärgi taotluseks liikmesriikides, mille osas tema ühenduse kaubamärgi taotlust ei lükatud tagasi hageja varasemate kaubamärkide alusel.
32 Sellega seoses tuleb kõigepealt meenutada, et määruse nr 40/94 artikkel 58 näeb ette, et „[k]aebuse võib esitada menetluspool, kelle kahjuks otsus tehti”.
33 Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et vaidlustatud otsusega jäeti kaebus apellatsioonikojas läbi vaatamata põhjendusel, et vastulausete osakond oli teinud otsuse hageja kahjuks määruse nr 40/94 artikli 58 tähenduses.
34 Siinkohal tuleb märkida, et vastulausetemenetluse eesmärk on ära hoida ühenduse kaubamärkide registreerimine, mis on vastuolus varasemate kaubamärkidega või varasemate õigustega. Ainult selline tõlgendamine saab täielikult vastata määruse nr 40/94 eesmärkidele. Selles osas tuleb meenutada, et määruse nr 40/94 teise põhjenduse kohaselt võivad ettevõtted ühenduse kaubamärgikorra kohaselt ühe menetlussüsteemiga saada ühenduse kaubamärke, millele antakse ühtne kaitse ja mis kehtib kogu ühenduse territooriumil, ning et niiviisi sätestatud ühenduse kaubamärgi ühtsuse põhimõtet kohaldatakse, kui asjaomases määruses ei ole sätestatud teisiti.
35 Seega tuleb märkida, et vastulausetemenetluse eesmärgiks on anda ettevõtetele võimalus ühe menetlussüsteemiga vaidlustada selliste ühenduse kaubamärkide taotlusi, mida võib segi ajada nende ettevõtete kaubamärkidega või varasemate õigustega, mitte aga ennetavalt lahendada võimalikke vastuolusid siseriiklikul tasandil.
36 Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja vastulause rahuldati kõigi asjaomaste kaupade ja teenuste osas ning et äriühingu Moser Grupo Media, SL ühenduse kaubamärgi taotlus lükati tagasi. Seega rahuldas vastulausete osakond hageja taotluse.
37 Veel tuleb kontrollida hageja väidet, mille kohaselt see, et vastulausete osakond ei uurinud ei Austria, Kreeka ja Ühendkuningriigi varasemaid siseriiklikke kaubamärke ega hageja ühenduse kaubamärgi taotlust, põhjustas hagejale õiguslikult kahjulikke tagajärgi, ning seda kohtuasja tulemusest sõltumata.
38 Sellega seoses tuleb meenutada, et määruse nr 2868/95 eeskirja 15 lõikes 1 sätestatakse tõesti, et vastulause võib esitada ühe või mitme varasema märgi põhjal määruse artikli 8 lõike 2 tähenduses („varasemad märgid”) või ühe või mitme varasema õiguse põhjal määruse artikli 8 lõike 4 tähenduses („varasemad õigused”).
39 Lisaks tuleneb määruse nr 40/94 (eelkõige selle käesoleva vaidluse aluseks olnud sündmuste toimumise ajal kehtinud artikli 108 lõike 1 punktist a), et „[ü]henduse kaubamärgi taotleja või omanik võib teha avalduse muuta oma ühenduse kaubamärgi taotlus või ühenduse kaubamärk siseriikliku kaubamärgi taotluseks […] sel määral, kui ühenduse kaubamärgi taotlus lükatakse tagasi, võetakse tagasi või loetakse tagasivõetuks”.
40 Samuti on õige väide, et ühenduse kaubamärgi taotluse rahuldamata jätmise põhjendused määravad ära, kas taotletavat kaubamärki saab siseriiklikul tasandil registreerida. Määruse nr 40/94 artikli 108 lõike 2 punkt b sätestab, et muutmist ei toimu kaitsmist silmas pidades liikmesriigis, kus ühtlustamisameti või siseriikliku kohtu otsuse kohaselt kehtivad ühenduse kaubamärgi taotluse või ühenduse kaubamärgi suhtes registreerimisest keeldumise põhjused või tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjused.
41 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühenduse kaubamärgi taotluse muutmine on ainult ühenduse kaubamägi taotleja õigus. Samas ei anna taotluse muutmine taotlejale õigust kaubamärgi registreerimisele asjaomaste siseriiklike ametiasutuste poolt. Kaubamärgi lõpliku registreerimise üle otsustavad üksnes asjaomased siseriiklikud ametiasutused. Seega on registreerimise vastu olevatel isikutel võimalus kaitsta oma õigusi nendes siseriiklikes ametiasutustes.
42 Peale selle on taotlejal, kelle ühenduse kaubamärgi taotlus on vastulausemenetluses rahuldamata jäetud, võimalik esitada sarnaseid taotlusi siseriiklikele ametiasutustele, ilma et ta kasutaks taotluse muutmise õigust.
43 Eespool toodut arvestades leiab kohus, et huvi, millele hageja tugineb, on seotud tulevikus aset leidva õigusliku olukorraga, mille esinemine ei ole kindel.
44 Siinkohal tuleb meenutada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav vaid siis, kui hagejal on huvi vaidlustatud akti tühistamise vastu (Esimese Astme Kohtu 14. septembri 1995. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-480/93 ja T-483/93: Antillean Rice Mills jt v. komisjon, EKL 1995, lk II-2305, punkt 59; 25. märtsi 1999. aasta otsus kohtuasjas T-102/96: Gencor v. komisjon, EKL 1999, lk II-753, punkt 40, ja 30. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-212/00: Nuove Industrie Molisane v. komisjon, EKL 2002, lk II-347, punkt 33). Asjaomane huvi peab olema juba tekkinud ning olemasolev (Esimese Astme Kohtu 17. septembri 1992. aasta otsus kohtuasjas T‑138/89: NBV ja NVB v. komisjon, EKL 1989, lk II-2181, punkt 33), mida hinnatakse hagiavalduse esitamise päeva seisuga (Euroopa Kohtu 16. detsembri 1963. aasta otsus kohtuasjas 14/63: Forges de Clabecq v. Ülemamet, EKL 1963, lk 719, 748, ja Esimese Astme Kohtu 24. aprilli 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑159/98: Torre jt v. komisjon, EKL AT 2001, lk I-A-83 ja II-395, punkt 28). Kui hageja väidetav huvi põhineb tulevikus aset leidval õiguslikul olukorral, peab ta tõendama, et sellise olukorra saabumise tõenäosus on juba kindel. Seega ei saa hageja selleks, et põhjendada oma huvi vaidlusaluse akti tühistamiseks, tugineda tulevikus aset leidvale õigusliku olukorrale, mille esinemine ei ole kindel (eespool viidatud kohtuotsus NBV ja NVB v. komisjon, punkt 33).
45 Seetõttu tuleb tõdeda, et vastulausete osakonna otsus ei ole tehtud hageja kahjuks, kuna vastulause rahuldati kõigi asjaomaste kaupade ja teenuste osas, kuigi vastulauset ei rahuldatud kõigi vastulause põhjendusena esitatud kaubamärkide alusel.
46 Seoses väidetava vajadusega võtta arvesse hageja ühenduse kaubamärgi taotlust, arvestas ühtlustamisamet õigustatult menetluse otstarbekuse põhimõttega. Kuna vastulause võis rahuldada mitme varasema siseriikliku kaubamärgi alusel, ei olnud vajadust menetlust venitada, peatades selle määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 6 alusel, et oodata ära ühenduse kaubamärgi registreerimine. Määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõikes 6 on sätestatud, et „[k]ui vastulause aluseks on määruse artikli 8 lõike 2 punkti b kohane registreerimistaotlus, võib amet vastulausemenetluse peatada, kuni kõnealuses menetluses on vastu võetud lõppotsus või kui peatamine on vajalik muude asjaolude tõttu”. Seega võib ühtlustamisamet menetluse peatada, kui ta peab seda õigustatuks.
47 Nõustumine hageja väitega, mille kohaselt on ühtlustamisamet kohustatud peatama kõik määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punktis b mainitud registreerimistaotlusega seotud vastulausemenetlused kuni selle taotluse lõpliku lahendamiseni, võib tekitada ahelreaktsiooni. Kõnealuse määruse artikli 8 lõike 2 punkti b kohane registreerimistaotlus võib olla mõnele teisele registreerimistaotlusele esitatava vastulause esemeks, mis tuleks hageja argumentatsiooni järgides omakorda peatada.
48 Seoses küsimusega, kas hageja on otseselt või kaudselt taotlenud, et otsus vastulause kohta oleks võimalikult lai, st et otsus hõlmaks kõiki varasemaid siseriiklikke kaubamärke, millele ta on oma vastulauses ning ühenduse kaubamärgi taotluses tuginenud, ei saa hageja argumentidega nõustuda. Kuna vastulausete osakond ei olnud eelnimetatud põhjustel mingilgi viisil kohustatud kontrollima kõiki varasemaid kaubamärke või varasemaid õigusi, ei oma küsimus vastulause ulatuse kohta taolise kohustusega seoses mingit tähtsust.
49 Samadel põhjustel ei ole vajalik kontrollida, kas ühenduse kaubamärgi MGM taotlus või Austria, Kreeka ning Ühendkuningriigi asjaomaste kaubamärkide taotlused oleksid olnud vastulause põhjendamisel asjakohased.
50 Sellest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohtukulud
51 Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt kostja nõudele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi läbi vaatamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. septembril 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |