ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)
8. juuli 2015(*)
Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse kujutismärk REDROCK – Varasemad siseriiklikud sõnamärgid ROCK, KEPROCK, FLEXIROCK, FORMROCK, FLOOR-ROCK, TERMAROCK, KLIMAROCK, SPEEDROCK, DUROCK, SPLITROCK, PLANAROCK, TOPROCK, KLEMMROCK, FIXROCK, SONOROCK PLUS, VARIROCK, SONOROCK ja MASTERROCK – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 53 lõike 1 punkt a
Kohtuasjas T‑548/12,
Deutsche Rockwool Mineralwoll GmbH & Co. OHG, asukoht Gladbeck (Saksamaa), esindaja: advokaat J. Krenzel,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: V. Mahelka, P. Geroulakos ja M. Rajh,
kostja,
keda toetab
Redrock Construction s.r.o., asukoht Praha (Tšehhi Vabariik), esindaja: advokaat D. Krofta,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 16. oktoobri 2012. aasta otsuse (asi R 1596/2011‑4) peale, mis käsitleb Deutsche Rockwool Mineralwoll GmbH & Co. OHG ja Redrock Construction s.r.o. vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
koosseisus: president G. Berardis, kohtunikud O. Czúcz (ettekandja) ja A. Popescu,
kohtusekretär: ametnik I. Drăgan,
arvestades 18. detsembril 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 14. mail 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 16. aprillil 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 21. augustil 2013 Üldkohtu kantseleisse saabunud repliiki,
arvestades 12. novembril 2014 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Menetlusse astuja Redrock Construction s.r.o. esitas 20. mail 2004 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 26/78, lk 1) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) muu hulgas klassidesse 1, 2, 17, 19 ja 37 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 1: „tööstuslikuks kasutamiseks määratud keemiatooted; käesolevasse klassi kuuluvad määrded; keemilised abimaterjalid tööstuslikuks kasutamiseks; sünteetilised vaigud; tehisvaigud (töötlemata); epoksüvaigud; keemilised ühendid tööstuses kasutamiseks; tööstuses kasutatavad liimid; tsemendi konservandid, v.a värvid ja õlid; keemilised täitematerjalid ja ‑reaktiivid”;
– klass 2: „värvained (värvid) ja värvi lisaained; värvid; pulbervärvid ja täiteained; alusvärvid, lakid; töötlemata looduslik vaik; käesolevasse klassi kuuluvad pahtlid; korrosioonitõrjetooted; lakkide ja värvide vedeldid”;
– klass 17: „tihendus- ja isoleermaterjalid; täitepahtlid; isoleermaterjalid”;
– klass 19: „ehitusmaterjalid, v.a metallist; betoon; mört; tsement; katted, võõbad (ehitusmaterjalid); krohv, kips; tsemendisegud; kattematerjalid ehituses kasutamiseks; teedeehitusmaterjalid, v.a metallist; põrandaplaadid, v.a metallist; niiskusekogumiskonstruktsioonides kasutatavad materjalid, v.a metallist; põranda panekul kasutatavad segud; ehituspuit”;
– klass 37: „ehitamine, (tsiviil)ehitus; ehitusalane informatsioon; remondi- ja paigaldustööd; ehitusalane nõustamine”.
4 Tähis registreeriti 5. märtsil 2010 ühenduse kaubamärgina (edaspidi „vaidlustatud kaubamärk”) eespool nimetatud kaupade ja teenuste jaoks numbri 3866365 all.
5 Hageja Deutsche Rockwool Mineralwoll GmbH & Co. OHG esitas 6. aprillil 2010 määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel koos määruse artikli 8 lõike 1 punktiga b vaidlustatud kaubamärgi suhtes kehtetuks tunnistamise taotluse.
6 Kehtetuks tunnistamise taotlus põhines järgmistel kaubamärkidel:
– varasem sõnamärk ROCK, mis on 24. märtsil 2003 Saksamaal registreeritud numbri 30229274 all kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad klassidesse 1, 6–8, 17, 19, 37 ja 42,
– varasem sõnamärk KEPROCK, mis on 30. mail 2003 Saksamaal registreeritud numbri 30312115 all järgmiste kaupade ja teenuste jaoks:
– klass 17: „mineraalvillatooted lehe, mati, mineraalvildi, plaadi, lamellmati ja vormitud detailide kujul, eelnimetatud tooted ka plastist kattekihiga ühel või mõlemal poolel ja/või vesiklaasiga ja/või hüdraulilise sideainega ja/või sünteetilise vaigu baasil, koos või ilma täiteaineta ja/või värvipigmendiga, kõik tooted on mõeldud soojus- ja heliisolatsiooniks, muu seas lamekatusega, kaldega lamekatusega või viilkatusega ehitiste katuse isolatsioonielemendid; suure kaldega viilkatuse elemendid, eelistatult plaadi kujul”;
– klass 19: „mineraalvillatooted võrgu, mati, vildi, plaadi, lamellmati, lamellplaadi ja vormitud detailide kujul; kuivale betoonpinnale pandavad mineraalkiust heliisolatsiooni paneelid ja kallakuga katuse plaadid, eelnimetatud tooted ka plastist kattekihiga ühel või mõlemal poolel ja/või vesiklaasiga ja/või hüdraulilise sideainega ja/või sünteetilise vaigu baasil, koos või ilma täiteaineta ja/või värvipigmendiga, kõik tooted on mõeldud tuletõkkeisolatsiooniks ja/või ehitusmaterjaliks, muu seas lamekatusega, kaldega katusega või viilkatusega ehitiste katuse isolatsioonielemendid; suure kaldega viilkatuse elemendid, eelistatult plaadi kujul”;
– klass 37: „ehitustegevus; paigaldustööd, eelkõige katuste soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamine; tuletõkkeelementide paigaldamine, eelkõige katustel”;
– varasem sõnamärk FLEXIROCK, mis on 21. septembril 1994 Saksamaal registreeritud numbri 2078534 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk FORMROCK, mis on 21. septembril 1994 Saksamaal registreeritud numbri 2078535 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk FLOOR-ROCK, mis on 6. oktoobril 1994 Saksamaal registreeritud numbri 2079579 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk TERMAROCK, mis on 18. septembril 1995 Saksamaal registreeritud numbri 39502727 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk KLIMAROCK, mis on 7. mail 1996 Saksamaal registreeritud numbri 39517348 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk SPEEDROCK, mis on 21. mail 1996 Saksamaal registreeritud numbri 39543868 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk DUROCK, mis on 11. juunil 1996 Saksamaal registreeritud numbri 39551027 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk SPLITROCK, mis on 23. mail 1996 Saksamaal registreeritud numbri 39605619 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk PLANAROCK, mis on 17. detsembril 1996 Saksamaal registreeritud numbri 39644214 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk TOPROCK, mis on 23. aprillil 1997 Saksamaal registreeritud numbri 39707589 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk KLEMMROCK, mis on 10. oktoobril 1997 Saksamaal registreeritud numbri 39737546 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17 ja 19;
– varasem sõnamärk FIXROCK, mis on 23. augustil 1999 Saksamaal registreeritud numbri 39920622 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 6, 17 ja 19;
– varasem sõnamärk SONOROCK PLUS, mis on 11. veebruaril 2002 Saksamaal registreeritud numbri 30166175 all kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17, 19 ja 37;
– varasem sõnamärk VARIROCK, mis on 11. veebruaril 2002 Saksamaal registreeritud numbri 30166176 all kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17, 19 ja 37;
– varasem sõnamärk SONOROCK, mis on 11. veebruaril 2002 Saksamaal registreeritud numbri 30166177 all kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17, 19 ja 37;
– varasem sõnamärk MASTERROCK, mis on 9. juulil 2002 Saksamaal registreeritud numbri 30212141 all kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad klassidesse 17, 19 ja 37.
7 Kehtetuks tunnistamise taotlus põhines kõigil varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupadel ja teenustel ning oli suunatud kõigi punktis 3 nimetatud vaidlustatud kaubamärgiga tähistatud kaupade ja teenuste vastu.
8 Tühistamisosakond lükkas hageja esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse 12. juuli 2011. aasta otsusega tagasi. Ta leidis, et vastandatud tähistega hõlmatud kaubad on identsed või sarnased. Mis puutub osasse „rock”, siis leidis ta, et see on varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupu kirjeldav ning vastandatud tähised on teataval määral sarnased. Samas järeldas ta asjaomase avalikkuse suurt tähelepanelikkuse astet arvestades, et kõiki varasemaid kaubamärke puudutavas osas segiajamise tõenäosus puudub. Lõpuks lükkas ta tagasi hageja argumendi selle kohta, et on olemas vastav kaubamärkide perekond.
9 Hageja esitas 3. augusti 2011 ühtlustamisametile tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
10 Neljas apellatsioonikoda jättis 16. oktoobri 2012. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) tühistamisosakonna otsuse jõusse. Mis puutub varasemal kaubamärgil ROCK põhinevasse kehtetuks tunnistamise taotlusesse, siis rõhutas ta, et segiajamise tõenäosuse puudumise oli Üldkohus lõplikult tuvastanud 13. oktoobri 2009. aasta kohtuotsuses Deutsche Rockwool Mineralwoll vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Redrock Construction (REDROCK) (T‑146/08, EU:T:2009:398). Mis puutub varasemal kaubamärgil KEPROCK põhinevasse kehtetuks tunnistamise taotlusesse, siis leidis apellatsioonikoda, et asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse aste on suur, klassidesse 1 ja 2 kuuluvad vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatavad kaubad ning klassi 19 kuuluv ehituspuit on erinevad kaubad, samas kui muud vaidlustatud kaubad ja teenused on kaubamärgiga KEPROCK hõlmatavate kaupade ja teenustega osaliselt identsed ja osaliselt sarnased. Peale selle on vastandatud tähiste visuaalse sarnasuse aste keskmisest väiksem, foneetilise sarnasuse aste keskmine ning kontseptuaalne sarnasus puudub. Lõpuks, ühisel osal „rock” on vaid vähene eristusvõime. Seetõttu ei ole segiajamine tõenäoline. Apellatsioonikoda leidis, et segiajamine ka muude varasemate kaubamärkidega on peamiselt samadel põhjustel välistatud. Lisaks leidis ta, et kaubamärkide perekonnale antav laiendatud kaitse ei ole käesoleval juhul kohaldatav.
Poolte nõuded
11 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
12 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
13 Hageja põhjendab oma hagi ühe ainsa väitega, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 53 lõike 1 punkti a.
14 Nimetatud artiklite kohaselt tunnistatakse ühenduse kaubamärk kehtetuks varasema kaubamärgi omaniku taotluse põhjal, kui selle identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning sellega seotud toodete või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga. Lisaks tuleb vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktile ii varasemate kaubamärkide all mõista liikmesriigis registreeritud kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.
15 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ning kaupu või teenuseid tajub ja pidades silmas kõiki asjakohaseid tegureid, iseäranis kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (kohtuotsused, 9.7.2003, Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), T‑162/01, EKL, EU:T:2003:199, punktid 30–33, ja 7.11.2013, Three-N-Products vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Munindra (AYUR), T‑63/13, EU:T:2013:583, punkt 14).
16 Siinkohal tuleb märkida, et Üldkohus nentis kohtuotsuses REDROCK, punkt 10 eespool (EU:T:2009:398), et tähiste ROCK ja REDROCK segiajamise tõenäosus puudub. Hageja ei ole seda järeldust vaidlustanud ning see otsus on omandanud seadusjõu. Seetõttu tuleb hinnata tähise REDROCK ning muude varasemate kaubamärkide segiajamise tõenäosust.
17 Sellega seoses on asjakohane märkida, et nii ühtlustamisametis kui ka Üldkohtus koondas hageja oma argumentides tähelepanu tähise REDROCK ja varasema kaubamärgi KEPROCK segiajamise tõenäosusele ning keskendus varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupadele, mida toodetakse peamiselt mineraalvillast, ilma et ta oleks esitanud eraldi argumente nende kaubamärkidega hõlmatud teenuste kohta.
Asjaomane avalikkus
18 Kohtupraktika kohaselt eeldatakse asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse astme osas segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise puhul, et asjaomaste kaupade ja teenuste keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb silmas pidada, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev (vt kohtuotsus, 13.2.2007, Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR), T‑256/04, EKL, EU:T:2007:46, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
19 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda, et asjaomane territoorium on Saksamaa, nimelt riik, kus varasemad kaubamärgid on registreeritud ja kaitstud, ning asjaomase avalikkuse moodustavad ehitussektori erialaspetsialistid ning teatud juhtudel ka ehitusvaldkonnas hästi informeeritud keskmised tarbijad, kes ostavad asjaomaseid kaupu ehitustarvete kauplusest. Apellatsioonikoja arvates on avalikkuse tähelepanelikkuse aste suur siis, kui ost sooritatakse asjaomaste kaupade hinna ja eeldatava vastupidavuse tõttu.
20 Hageja ei vaidle sellele analüüsile vastu.
21 Tuleb rõhutada, et hõlmatud kaubad, mis suures osas on ehitusmaterjalid, ei ole nähtud ette keskmisele tarbijale igapäevaseks kasutamiseks. Nende spetsiifiline olemus tingib täpse ja aruka valiku tegemise, mis ei sõltu müügil olevate kaupade hinnast ja kogusest. Juba ainuüksi asjaolu, et tarbija ei osta teatavat kaubaliiki korrapäraselt, näitab, et tarbija tähelepanelikkuse aste on pigem suur. Tuleb lisada, et kuigi asjaomaste kaupade teatav osa on laiale avalikkusele kättesaadav, juhtub harva, et ostjateks on reatarbijad, kes üldjuhul paluvad kauba välja valida erialaspetsialistil või küsivad nõu tarbijatelt, kelle teadmiste tase selles valdkonnas on keskmisest kõrgem (vt selle kohta kohtuotsus REDROCK, punkt 10 eespool, EU:T:2009:398, punktid 45 ja 46).
22 Tuleb lisada, et asjaomase avalikkuse teadmised ehitusmaterjalide omaduste, kvaliteedi ja kaubandusliku päritolu kohta on seda määravamad, et tihti on nende kaupade asendamine pärast ehitisega ühendamist väga kulukas. Peale selle võib nende puudulik kvaliteet põhjustada ehitises kahjustusi, mille parandamine võib samuti olla kulukas. Seetõttu on mõistlik eeldada, et isegi keskmine tarbija, kes ei palu neid kaupu välja valida erialaspetsialistil, otsib internetist asjaomaste kaupade kohta teavet ning on igal juhul huvitatud nende kaupade päritolust ja tootja isikuidentsusest.
23 Sama kehtib klassi 37 kuuluvate ehitusteenuste kohta, mille väljavalimine peab samuti olema täpne ja arukas ning nõuab asjaomaselt avalikkuselt suurt ettevaatlikkust.
24 Järelikult tuleb nõustuda, et asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse aste on eriti suur (vt selle kohta kohtuotsus REDROCK, punkt 10 eespool, EU:T:2009:398, punkt 47).
Kaubamärkidega REDROCK ja KEPROCK hõlmatud kaupade ja teenuste võrdlus
25 Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuses, et klassidesse 1 ja 2 kuuluvad vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja klassi 19 kuuluv ehituspuit ei ole sarnased, samas kui muud vaidlustatud kaubad ja teenused on kaubamärgiga KEPROCK hõlmatud kaupade ja teenustega osaliselt identsed ja osaliselt sarnased.
26 Hageja vaidleb sellele hinnangule vastu. Ta väidab, et klassidesse 1 ja 2 kuuluvate vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaupade kasutusotstarve on sama, mis klassidesse 17 ja 19 kuuluvatel kaubamärgiga KEPROCK hõlmatud kaupadel või nad saavad neid kaupu täiendada. Peale selle on turustamiskanalid samad. Seetõttu on kõnealused kaubad sarnased. Lisaks leiab ta, et vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud klassi 17 kuuluvad „tihendusmaterjalid” on kaubamärgiga KEPROCK hõlmatud klassidesse 17 ja 19 kuuluvate isoleermaterjalidega mitte ainult pisut, vaid lausa väga sarnased.
27 Tuleb nentida, et vaidlustatud otsuse kohaselt on klassi 17 kuuluvad vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaubad „tihendus- ja isoleermaterjalid; täitepahtlid; isoleermaterjalid” identsed kaubamärgiga KEPROCK hõlmatud samasse klassi kuuluvate kaupadega „kõik tooted, mis on mõeldud soojus- ja heliisolatsiooniks”. Samuti leidis apellatsioonikoda, et klassi 19 kuuluvad vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaubad „ehitusmaterjalid, v.a metallist” on identsed samasse klassi kuuluvate kaubamärgiga KEPROCK hõlmatud ehitusmaterjalidega. Lõpuks leidis apellatsioonikoda, et klassi 37 kuuluvad asjaomaste tähistega hõlmatud ehitusteenused on samuti identsed.
28 Tema arvates ei ole vastandatud tähistega hõlmatud kaupade ja teenuste identsusest hoolimata nende segiajamine tõenäoline.
29 Seetõttu tuleb kõigepealt uurida küsimust, kas apellatsioonikoda võis õigustatult järeldada, et tema poolt identseks peetud vastandatud tähistega hõlmatud kaupade ja teenuste segiajamine ei ole tõenäoline. Juhul kui selline järeldus on vaidlustatud otsuses õige, muutub ülejäänud kaupade ja teenuste sarnasuse astme uurimine üleliigseks.
30 Nii peab Üldkohus asjakohaseks kõigepealt uurida tähiste REDROCK ja KEPROCK vahelist sarnasust.
Tähiste REDROCK ja KEPROCK vaheline sarnasus
31 Hageja heidab apellatsioonikojale ette seda, et ta hindas tähiste REDROCK ja KEPROCK sarnasust ning osa „rock” eristusvõimet ehitusektori kaupade kontekstis vääralt.
32 Tuleb meenutada, et segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija tajub kaubamärki üldjuhul tervikuna ega uuri selle eri detaile (vt kohtuotsus, 12.6.2007, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EKL, EU:C:2007:333, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei saa piirduda sellega, et arvesse võetakse ainult ühte kombineeritud kaubamärgi koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida iga kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista seda, et asjaomase avalikkuse mälus tekkinud tervikmuljes võib kombineeritud kaubamärgist mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa (vt kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 32 eespool, EU:C:2007:333, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal (kohtuotsused Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 32 eespool, EU:C:2007:333, punkt 42, ja 20.9.2007, Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑193/06 P, EU:C:2007:539, punkt 42). Sellise juhtumiga võib olla tegemist siis, kui kõnealune koostisosa võib asjaomase avalikkuse mällu jäänud kaubamärgi kujutises üksi domineerima hakata, mistõttu selle kaubamärgi kõik teised koostisosad on selle tervikmuljes tähtsusetud (kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, eespool viidatud, EU:C:2007:539, punkt 43).
Sissejuhatavad märkused
34 Kohtupraktika kohaselt tuleb kaubamärgi ühe koostisosa eristusvõime kindlakstegemisel hinnata selle osa suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõtjalt pärinevana, ning seeläbi eristada neid kaupu või teenuseid muude ettevõtjate omadest. Nimetatud hindamisel tuleb arvestada eelkõige kõnealuse osa eriomaseid omadusi, et välja selgitada, kas sellel puudub eristusvõime seoses kaupade või teenustega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud (kohtuotsused, 13.6. 2006, Inex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wiseman (Lehmanaha kujutis), T‑153/03, EKL, EU:T:2006:157, punkt 35, ja 27.2.2008, Citigroup vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Link Interchange Network (WORLDLINK), T‑325/04, EU:T:2008:51, punkt 66).
35 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda visuaalse võrdluse kontekstis, et asjaomane avalikkus identifitseerib osa „rock” kui sõna, kuid uuris vastandatud tähiseid tervikuna. Mis puutub foneetilisse võrdlusesse, siis tuvastas apellatsioonikoda, et asjaomane avalikkus tajub tähist REDROCK ingliskeelse sõnana, mis koosneb inglise keele põhisõnavarasse kuuluvatest sõnadest, samas kui kaubamärki KEPROCK tajutakse väljamõeldud väljendina. Kontseptuaalsest küljest aga tajuvad asjaomased Saksa tarbijad nende kahe inglise keele põhisõnavarasse kuuluva sõna tähendust, mis koos moodustavad kaubamärgi REDROCK, vahetult. Peale selle seostavad tarbijad osa „rock” asjaomaseid kaupu ja teenuseid arvestades sõna „kivi” saksakeelsete vastega, milleks on „Fels” ja „Stein”, ning seetõttu on sellel osal vähene eristusvõime. Lisaks leidis apellatsioonikoda, et tähtede kombinatsioonil „kep” puudub inglise ja saksa keeles tähendus. Seetõttu ei ole avalikkusel põhjust kaubamärki KEPROCK põhjalikult analüüsida ning ta tajub seda väljamõeldud sõnalise kombinatsioonina.
36 Esiteks väidab hageja, et asjaomane avalikkus käsitleb kaubamärki tervikuna. Nii on ta seisukohal, et apellatsioonikoda eksis, kui uuris vastandatud tähiste esimest ja teist silpi eraldi.
37 Selles osas tuleb märkida, et kuigi üldjuhul tajub keskmine tarbija kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile (vt kohtuotsus, 22.6.1999, Lloyd Schuhfabrik Meyer, C‑342/97, EKL, EU:C:1999:323, punkt 25), identifitseerib ta siiski sõnalist tähist tajudes selle sõnalisi osasid, millel on tema jaoks konkreetne tähendus või mis on sarnased sõnadele, mida ta teab (kohtuotsused, 6.10.2004, Vitakraft-Werke Wührmann vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Krafft (VITAKRAFT), T‑356/02, EKL, EU:T:2004:292, punkt 51, ja RESPICUR, punkt 18 eespool, EU:T:2007:46, punkt 57). Tarbija jaoks arusaadavate sõnaliste osade identifitseerimine on vastandatud tähiste foneetilise, visuaalse ja kontseptuaalse sarnasuse hindamise seisukohalt asjakohane (vt selle kohta kohtuotsus, 25.6.2010, MIP Metro vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – CBT Comunicación Multimedia (Metromeet), T‑407/08, EKL, EU:T:2010:256, punktid 37 ja 38).
38 Seetõttu leidis apellatsioonikoda õigesti, et asjaomane avalikkus identifitseerib sõnalist osa „rock” sõnana, isegi kui puudub mis tahes visuaalne eraldus selle osa ja vastandatud tähiste muude osade vahel. Kuigi keskmisel Saksa tarbijal ei ole inglise keele süvateadmisi, kuulub mõiste „rock” inglise keele põhisõnavara hulka ning nii erialaspetsialistid kui tarbijad seostavad mõistet „rock” mõistega „kivi” (kohtuotsus REDROCK, punkt 10 eespool, EU:T:2009:398, punkt 53).
39 Sama kehtib vaidlustatud kaubamärgi osa „red” kohta, mis tähistab inglise keeles punast värvi, ning kuna see kuulub inglise keele põhisõnavara hulka, tajub asjaomane avalikkus seda vahetult (kohtuotsus REDROCK, punkt 10 eespool, EU:T:2009:398, punkt 78).
40 Nii ei teinud apellatsioonikoda viga, kui leidis, et asjaomane avalikkus poolitab kaubamärgi REDROCK kaheks, osadeks „red” ja „rock”, ning identifitseerib kaubamärgi KEPROCK osa „rock” sõnana, millel on tähendus.
41 Tuleb lisada, et hageja tunnistas oma argumentatsioonis kaubamärkide perekonna kohta, mille ühine osa on sõna „rock”, et nimetatud osal on kõigis varasemates kaubamärkides, sealhulgas kaubamärgis KEPROCK teatav autonoomia, kuna tema sõnul see osa on vastavale seeriale omane osa, mis võimaldab avalikkusel seostada kõiki neid kaubamärke ühe ja sama kaubandusliku päritoluga. Nii ei saa ta õigustatult eitada muus kontekstis, et osa „rock” on eraldiseisev osa, mida asjaomane avalikkus on võimeline identifitseerima.
42 Tegelikult nähtub vaidlustatud otsusest selgesti, et pärast seda, kui apellatsioonikoda oli identifitseerinud osa „rock” sõnana, millel on tähendus, võttis ta vastandatud tähiseid võrdlemisel tervikuna arvesse ning peale selle tuvastas ta, et tähist KEPROCK tajutakse foneetilisest ja kontseptuaalsest küljest tervikuna kui väljamõeldud sõnalist kombinatsiooni.
43 Miski ei takista apellatsioonikojal aga identifitseerida kõigepealt vastandatud tähiste arusaadavad osad, hinnata nende eristusvõimet ning võrrelda seejärel asjaomaseid tähiseid tervikuna. Selline lähenemine on täiesti kooskõlas punktides 32 ja 37 viidatud kohtupraktikaga. Peale selle võib „eristavate” ja „domineerivate” osade identifitseerimine nõuda kaubamärgi kõigi koostisosade suhtelise eristusvõime hindamist ning seetõttu nende osade identifitseerimist, mis on vähem eristavad. Selline tegevus ei takista nendest kaubamärkidest jääva üldmulje arvessevõtmist uurimise hilisemas etapis.
44 Seetõttu tuleb lükata tagasi hageja argument, et vastandatud tähiseid moodustavaid koostisosasid on uuritud eraldi.
45 Teiseks tuleb meenutada, et apellatsioonikoda tugines vaidlustatud otsuse mitmes jaos osa „rock” kirjeldavusele.
46 Sellega seoses tuleb märkida, et vähemalt üht osa vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud ehitusmaterjalidest ja peaaegu kõiki varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupadest valmistatakse kivimitel põhinevast toorainest, mida eriti nende loomulikul kujul võib asjaomane avalikkus hõlpsasti seostada mõistega „rock”, ka tähenduses „kalju” „kivimürakas”, mistõttu see on selgesti kirjeldav (kohtuotsus REDROCK, punkt 10 eespool, EU:T:2009:398, punkt 54).
47 Seda järeldust ei lükka ümber hageja argument, mille kohaselt on mõistel „rock” saksa keeles muid tähendusi, nagu teatava muusikastiili ja teatava naisterahvaste rõivaeseme nimetus. Tähise eristusvõime või kirjeldavuse hindamisel tuleb võtta arvesse selle tähise tähendust, mis viitab hõlmatavatele kaupadele või tähistab nende omadusi (kohtuotsused, 23.10.2003, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, C‑191/01 P, EKL, EU:C:2003:579, punkt 32, ja REDROCK, punkt 10 eespool, EU:T:2009:398, punkt 55).
48 Peale selle annab käesoleval juhul mõiste „rock” edasi ka ehitusmaterjalidega ja ‑tegevusega seotud kaupade ja teenuste omadusi puudutavat kiitvat sõnumit, kuna seda võib mõista nii, et see viitab kaljude või muude kivikamakate tugevusele ja stabiilsusele. Hõlmatavate kaupade või teenuste omadusi kiitval mõistel ei ole aga nendega seoses olemusest tulenevat eristusvõimet (vt selle kohta kohtuotsused, 16.1.2008, Inter-Ikea vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Waibel (idea), T‑112/06, EU:T:2008:10, punkt 51, ja REDROCK, punkt 10 eespool, EU:T:2009:398, punkt 56).
49 Sellest tuleneb, et ühine osa „rock” on vastandatud tähistega hõlmatud kaupu ja teenuseid puudutavas osas selgesti kirjeldav ja kiitev, mistõttu selle olemusest tulenev eristusvõime on vähene, nagu apellatsioonikoda õigesti märkis.
Võrdlus visuaalsest küljest
50 Apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuses, et tähistel REDROCK ja KEPROCK on ühine teine osa ning tähtede arv. Samas on tähiste alguses olulisi erinevusi, millele avalikkus pöörab üldjuhul rohkem tähelepanu ning mis käesoleval juhul on ka vastandatud kaubamärkide kõige eristavamad osad. Ühine täht „e” on kaubamärgis REDROCK ja kaubamärgis KEPROCK visuaalselt erinev, kuna esimeses on sellel omapärane stiliseering. Seetõttu on tähised keskmisest väiksemal astmel visuaalselt analoogilised.
51 Hageja leiab, et kaubamärgid on visuaalselt väga sarnased. Ta väidab, et suurtähtedel „K” ja „R” ning „P” ja „D” on sarnane struktuur.
52 Tuleb märkida, et kaks asjaomast kaubamärki koosnevad seitsmest tähest ning neil on sama teine silp „rock”.
53 Samas tuleb nentida, et asjaomane avalikkus identifitseerib seda silpi sõnaga „rock”, mis viitab asjaomaste kaupade ja teenuste omadustele ning sellel on vaid vähene eristusvõime.
54 Peale selle pöörab tarbija kohtupraktika kohaselt suuremat tähelepanu sõnamärkide esimesele kui järgmistele osale (kohtuotsus, 17.3.2004, El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – González Cabello ja Iberia Líneas Aéreas de España (MUNDICOR), T‑183/02 ja T‑184/02, EKL, EU:T:2004:79, punkt 81). Kuigi asjaomane avalikkus saab tõepoolest aru ka sõnast „red” ning seostab seda osaga „rock”, paikneb kujutisosa – suurtähe „E” halli värvi stiliseeritud reproduktsioon – kaubamärgi REDROCK alguses.
55 Nii pöörab asjaomane avalikkus visuaalsest küljest selgesti enam tähelepanu vastandatud tähiste algusele kui ühisele osale „rock”.
56 Käesoleval juhul aga erineb vastandatud tähiste algus kahe tähe osas kolmest, üksnes suurtäht „E” on ühine. Peale selle eristab suurtähe „E” stiliseering ning halli värvi kasutamine veelgi enam vaidlustatud kaubamärgis oleva osa „red” visuaalset kujutist varasemas kaubamärgis olevast osast „kep”.
57 Mis puutub suurtähtede „K” ja „R” ning „P” ja „D” väidetavasse sarnasusse, siis tuleb nentida, et arvestades asjaomase avalikkuse suurt tähelepanelikkuse astet, tajub viimane kindlasti nende tähtede erinevust, isegi kui tal jääb neist meelde üksnes ebatäielik mälupilt.
58 Seetõttu tuleb kinnitada apellatsioonikoja analüüsi, mille kohaselt on asjaomased tähised visuaalsest küljest keskmisest vähemal määral sarnased, ning täpsustada lisaks, et asjaomane sarnasus on vähene.
Võrdlus foneetilisest küljest
59 Foneetilise võrdluse osas on vaidlustatud otsuses märgitud, et asjaomased Saksa tarbijad hääldavad kahte vastavat kaubamärki kahesilbilisena. Täishäälikute järjekord on sama. Tähist REDROCK tajutakse ingliskeelse sõnana, mis koosneb põhisõnavarasse kuuluvatest sõnadest, mistõttu kaubamärki hääldatakse inglise keele hääldusreeglite järgi. Varasemat Saksa kaubamärki KEPROCK tajutakse väljamõeldud väljendina ning hääldatakse seega vastavalt saksa keele hääldusreeglitele. Kuigi sõnalõppu hääldatakse väga sarnaselt, on algusosa erinevus selgesti tajutav. Nii on foneetilisest küljest kaubamärkide sarnasus keskmine.
60 Hageja sõnul ei ole ühtki praktilist põhjust, et saksa keelt kõnelevad tarbijad hääldaksid vaidlustatud kaubamärki inglise keele hääldusreeglite järgi, kui nad hääldavad varasemat kaubamärki KEPROCK saksa keele hääldusreeglite järgi. Keskmine tarbija ei saa osa „rock” tähendusest aru nii, et see vastab saksakeelsetele sõnadele „Fels” või „Gestein”. Vastupidi, Saksa avalikkus seostab sõna „rock” identse saksakeelse sõnaga, mis tähendab „seelikut”, või kui ta mõtleb inglise keelele, sõnaga, mis tähistab teatavat muusikaliiki. Arvestades seda, et vastandatud tähiseid hääldatakse saksa keele hääldusreeglite järgi ning häälikute „r” ja „k” kõla on häälikute „d” ja „p” kõlale ligilähedane, on asjaomased tähised foneetilisest küljest väga sarnased.
61 Tuleb meenutada, et vastandatud tähiste pikkus on identne ning neil on ühine täishäälikute järjekord. Ka teine silp, sõna „rock” on ühine.
62 Seevastu algusosa sisaldab erinevaid kaashäälikuid.
63 Asjaomane avalikkus saab tõesti ingliskeelsete sõnade „red” ja „rock” tähendusest aru. Samas ei takista see asjaolu ühel osal tarbijatest hääldada vaidlustatud kaubamärki saksa keele hääldusreeglite järgi.
64 Igal juhul on isegi juhul, kui asjaomaseid tähiseid hääldatakse saksa keele hääldusreeglite kohaselt, erinevus hääliku „r” häälduse vahel, mida saksa keeles ei hääldata põristades, ja hääliku „k” häälduse vahel, väga selge. Isegi kui erinevus kaashäälikute „d” ja „p” häälduse vahel on pisut väiksem, tajub asjaomane avalikkus seda.
65 Arvestades neid kaalutlusi, on isegi juhul, kui hindamisel võetakse aluseks saksa keele hääldusviis, asjaomaste tähiste sarnasus foneetilisest küljest keskmine, nagu apellatsioonikoda õigesti leidis.
Võrdlus kontseptuaalsest küljest
66 Kontseptuaalsest küljest tajuvad vaidlustatud otsuse kohaselt asjaomased Saksa tarbijad kohe kaubamärki REDROCK moodustava kahe põhisõnavarasse kuuluva sõna tähendust. Nii osutab nende silmis vaidlustatud kaubamärk punast värvi kivile. Seevastu kaubamärgi KEPROCK algusosal ei ole tähendust, mistõttu seda tajutakse väljamõeldud sõnalise kombinatsioonina. Nii on vastandatud tähised kontseptuaalselt erinevad.
67 Tuleb meenutada, et hageja ei ole esitanud kontseptuaalse võrdluse kohta ühtki argumenti.
68 Kohtuotsuses REDROCK, punkt 10 eespool (EU:T:2009:398) tuvastas Üldkohus, et asjaomane avalikkus, kes viib ingliskeelse omadussõna „red” ja ingliskeelse nimisõna „rock” kokku, saab vaidlustatud kaubamärgis sisalduvast osast „rock” aru nii, et see tähendab „kivi”, „kalju” või „kivimürakas”. Tervikuna kirjeldab see niisiis asjaomaste sõnade tähendusega kindlaks määratud kujutist (kohtuotsus REDROCK, punkt 10 eespool, EU:T:2009:398, punkt 80).
69 Seevastu kaubamärk KEPROCK ei tekita tarbija tajus mis tahes kindlaks määratud kujutist, kuna osal „kep” ei ole tähendust. Isegi kui asjaomane avalikkus omistab osale „rock” teatava tähenduse, tajutakse tähist KEPROCK tervikuna väljamõeldud sõnalise kombinatsioonina, millel ei ole konkreetset tähendust.
70 Seetõttu tuleb nentida, et tähiste REDROCK ja KEPROCK tähendust ei ole võimalik võrrelda, nii et kontseptuaalne võrdlus ei anna käesoleval juhul tulemusi.
71 Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et vastandatud tähised on visuaalselt vähesel määral sarnased, foneetiliselt keskmisel määral sarnased ning kontseptuaalne võrdlus ei anna tulemusi.
Segiajamise tõenäosus
72 Apellatsioonikoda nentis, et vaidlustatud kaubamärgi ja varasemate kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline.
73 Hageja vaidleb sellele hinnangule vastu.
Tähiste REDROCK ja KEPROCK segiajamise tõenäosus
74 Esiteks tuleb märkida, et varasema kaubamärgi eristusvõime on keskmine, nagu apellatsioonikoda õigesti märkis. Üldkohus nendib, et tähis KEPROCK ei ole eriti algupärane või üllatav, ega oma sellist olemusest tulenevat eristusvõimet, mis on tavalisest eristusvõime astmest suurem. Tuleb lisada, et hageja ise ei ole osutanud teguritele, mis näitaksid, et kaubamärk KEPROCK on eristusvõimelisem kui keskmine kaubamärk, millel ei ole tähendust. Peale selle ei väida hageja, et kaubamärgi KEPROCK eristusvõime on kasutamise tulemusel suurenenud.
75 Teiseks tuleb rõhutada, et asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse aste on asjaomaste kaupade ja teenuste ostmisel eriti suur ning avalikkus soovib nende kaubandusliku allika isikuidentsust teada.
76 Kolmandaks tuleb meenutada, et vastandatud tähised on visuaalselt vähesel määral sarnased ja foneetiliselt keskmisel määral sarnased, samas kui kontseptuaalne võrdlus ei anna tulemusi.
77 Siinkohal tuleb lisada, et vastandatud tähiste visuaalsel, foneetilisel ja kontseptuaalsel küljel ei ole alati sama kaal ning segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise puhul tuleb arvestada asjaomaste kaupade olemusega ning analüüsida objektiivseid tingimusi, milles asjaomased kaubamärgid võivad turul esineda (kohtuotsus, 6.10.2004, New Look vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Naulover (NLSPORT, NLJEANS, NLACTIVE ja NLCollection), T‑117/03–T‑119/03 ja T‑171/03, EKL, EU:T:2004:293, punkt 49).
78 Kahe kaubamärgi vahelisel foneetilise sarnasuse astmel on vähem tähtsust kaupade puhul, mida turustatakse nii, et asjaomane avalikkus tajub tavaliselt ostu tegemisel kaupu tähistavat kaubamärki ka visuaalselt (kohtuotsused, 14.10.2003, Phillips-Van Heusen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), T‑292/01, EKL, EU:T:2003:264, punkt 55, ja idea, punkt 48 eespool, EU:T:2008:10, punktid 78 ja 79).
79 Nii on see vastandatud tähistega hõlmatud ehitusmaterjalide puhul, mida turustatakse nii, et keskmisel tarbijal on võimalik kaubal olevat kaubamärki visuaalselt tajuda. Samuti tuleb rõhutada, et asjaomaste kaupade valimisele asjaomase avalikkuse poolt eelneb tingimata nende kaupade omaduste uurimine kaupluses või internetis, kuna asjaomane avalikkus soovib olla kindel, et kasutatavad materjalid täidavad pikaajaliselt oma ülesannet ehitises, kuhu need ühendatakse. Need tingimused eeldavad ka seda, et asjaomane avalikkus peab olema enne valiku tegemist visuaalselt kaubamärgi kujutisega kokku puutunud.
80 Neil tingimustel leiab Üldkohus, et kaubamärkide REDROCK ja KEPROCK segiajamise tõenäosus eraldi võttes puudub, isegi nende kaupade osas, mis kahe kaubamärgi puhul on identsed. Keskmine tarbija, kes on ostu sooritamisel eriti tähelepanelik, tajub kaubamärkide vahelisi erinevusi ega arva, et vastandatud tähiseid kandvad kaubad pärinevad samast kaubanduslikust allikast.
81 Sama kehtib kaubamärkidega REDROCK ja KEPROCK hõlmatud teenuste kohta, mille kohta ei ole hageja pealegi esitanud ühtki konkreetset argumenti. Asjaomane avalikkus ei aja vastandatud tähiseid eespool punktides 74–76 nimetatud põhjustel segi.
82 Seetõttu on üleliigne uurida hageja argumente, millega ta soovib näidata, et teatavate kaupade osas on sarnasuse aste suurem, kui vaidlustatud otsuses märgitud, arvestades, et segiajamine ei ole tõenäoline isegi identsete kaupade ja teenuste osas. Siinkohal tuleb meenutada, et mõiste „rock” on varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupu ja teenuseid tervikuna puudutavas osas selgesti kirjeldav ja kiitev.
Kaubamärgi REDROCK ja muude varasemate kaubamärkide segiajamise tõenäosus
83 Mis puutub muudesse varasematesse kaubamärkidesse, siis leidis apellatsioonikoda, et erinevusest nende kaubamärkide ja tähise REDROCK vahel piisab, et tasakaalustada hõlmatavate kaupade ja teenuste identsust või sarnasust.
84 Hageja on keskendunud kaubamärkide REDROCK ja KEPROCK võrdlusele ning kaubamärkide perekonna argumendile ning ei ole esitanud ühtki konkreetset argumenti muude varasemate kaubamärkide (FLEXIROCK, FORMROCK, FLOOR-ROCK, TERMAROCK, KLIMAROCK, SPEEDROCK, DUROCK, SPLITROCK, PLANAROCK, TOPROCK, KLEMMROCK, FIXROCK, SONOROCK PLUS, VARIROCK, SONOROCK ja MASTERROCK) kohta eraldi võttes.
85 Siinkohal tuleb visuaalse võrdluse osas täpsustada, et muude varasemate kaubamärkide seas on ainult kaubamärkidel TOPROCK ja FIXROCK sama arv tähti kui kaubamärgil REDROCK. Samas on nende kaubamärkide esimene osa, millele asjaomane avalikkus pöörab kohtupraktika kohaselt üldjuhul enam tähelepanu (vt eespool punkt 54), täielikult erisugune, kuna ükski osades „top” ja „fix” olev täht ei vasta osale „red”. Lisaks, isegi kui varasemad kaubamärgid KLEMMROCK ja SPEEDROCK sisaldavad tähte „e”, tuleb meenutada, et asjaomaste tähiste alguse ülejäänud osa erineb täielikult kaubamärgi REDROCK esimesest osast, ning peale selle on neil varasematel kaubamärkidel üheksa tähte, samas kui kaubamärgil REDROCK on neid vaid seitse. Seetõttu on, arvestades ka kujutisosa olemasolu kaubamärgis REDROCK, kaubamärgid TOPROCK, FIXROCK, SPEEDROCK ja KLEMMROCK ühelt poolt ning kaubamärk REDROCK teiselt poolt ühise osa „rock” olemasolust hoolimata visuaalsest küljest kõige enam vähesel määral sarnased. See kehtib seda enam muude varasemate kaubamärkide suhtes.
86 Mis puutub võrdlusesse foneetilisest küljest, siis tuleb lisada, et üksnes varasema kaubamärgi KLEMMROCK kõlal on teatavaid sarnasusi kaubamärgi REDROCK omaga, mis tuleneb täishäälikute samast järjekorrast ja samast silpide arvust. Samas takerdab kaashäälikute „k” ja „l” kombinatsioon tähise alguses pisut väljahääldamist, ning sellele lisandub ka kahekordse tähe „m” olemasolu, mis eristab veelgi selle kaubamärgi hääldust kaubamärgi REDROCK omast. Seetõttu on kaubamärgid KLEMMROCK ja REDROCK foneetilisest küljest kõige enam vähesel määral sarnased. See kehtib seda enam muude varasemate kaubamärkide suhtes.
87 Lõpuks, mis puutub võrdlusesse kontseptuaalsest küljest, siis tuleb täpsustada, et enamiku varasemate kaubamärkide puhul on mõistel „rock” sama tähendus kui kaubamärgil REDROCK. Samas on esimesel osal „flexi”, „form”, „floor”, „terma”, „klima”, „speed”, „split”, „plana”, „op”, „klemm”, „fix”, „sono”, „vari” ja „master” täiesti teistsugune tähendus kui osal „red”, mistõttu tervikuna on asjaomaste tähiste kontseptuaalne sarnasus kõige enam vähene. Kaubamärki „DUROCK” puudutavas osas on asjakohane sama järeldus, kui eeldada, et keskmine Saksa tarbija identifitseerib osa „dur” nii, et see viitab vastupidavuse ja tugevuse mõistetele. Teise võimalusena, kui eeldada, et asjaomane avalikkus ei omista osale „du” mingitki tähendust, ei anna kontseptuaalne võrdlus tulemusi.
88 Nii tuleb järeldada, et arvestades asjaomase avalikkuse eriti suurt tähelepanelikkuse astet, piisab segiajamise tõenäosuse välistamiseks vaidlustatud kaubamärki varasematest kaubamärkidest FLEXIROCK, FORMROCK, FLOOR-ROCK, TERMAROCK, KLIMAROCK, SPEEDROCK, DUROCK, SPLITROCK, PLANAROCK, TOPROCK, KLEMMROCK, FIXROCK, SONOROCK PLUS, VARIROCK, SONOROCK ja MASTERROCK eristavatest erinevustest.
Segiajamise tõenäosus, mis tuleneb ühist osa „rock” sisaldava kaubamärkide perekonna väidetavast olemasolust
89 Apellatsioonikoda järeldas vaidlustatud otsuses, et hageja ei saa kaubamärkide perekonnale antud laiendatud kaitsele tugineda.
90 Hageja väidab, et varasemad kaubamärgid KEPROCK, FLEXIROCK, FORMROCK, FLOOR-ROCK, TERMAROCK, KLIMAROCK, SPEEDROCK, DUROCK, SPLITROCK, PLANAROCK, TOPROCK, KLEMMROCK, FIXROCK, SONOROCK PLUS, VARIROCK, SONOROCK ja MASTERROCK moodustavad kaubamärkide perekonna. Tema sõnul arvab keskmine tarbija, et vaidlustatud kaubamärk kuulub samuti sellesse seeriasse, ning seetõttu on vaidlustatud kaubamärki kandvate kaupade kaubanduslik päritolu tema arvates sama, viimane aga kujutab endast seostamise tõenäosust.
91 Tuleb meenutada, et seostamise tõenäosus on segiajamise tõenäosuse erijuhtum, millele on omane asjaolu, et sihtrühm ei aja asjaomaseid kaubamärke otseselt küll segi, kuid võib neid tajuda sama omaniku kahe kaubamärgina (vt kohtuotsus, 9.4.2003, Durferrit vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Kolene (NU-TRIDE), T‑224/01, EKL, EU:T:2003:107, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika). Selle kriteeriumi arvessevõtmiseks on vajalik, et kehtetuks tunnistamise taotlus põhineks mitmel ühist tunnust omava kaubamärgi olemasolul, mis võimaldavad neid käsitada samasse kaubamärkide seeriasse või perekonda kuuluvana (kohtuotsus, 18.12.2008, Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑16/06 P, EKL, EU:C:2008:739, punkt 101). Samas on kaubamärkide seeria või perekonna tegur asjakohane üksnes siis, kui ühine osa on eristav. Kui nimetatud osa on kirjeldav, ei saa see segiajamise tõenäosust tekitada (vt selle kohta kohtuotsus, 6.7.2004, Grupo El Prado Cervera vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Héritiers Debuschewitz (CHUFAFIT), T‑117/02, EKL, EU:T:2004:208, punkt 59).
92 Esiteks tuleb meenutada, et Üldkohus on juba sedastanud, et kaubamärkide perekonnale antavale laiendatud kaitsele ei saa õigustatult tugineda siis, kui varasemate kaubamärkide ühine osa on asjaomaseid kaupu ja teenuseid selgesti kirjeldav. Mõiste, mis viitab nimetatud kaupade ja teenuste olemusele, ei saa olla kaubamärkide perekonna eristav ühine tüvi (vt selle kohta kohtuotsus, 13.7.2012, Caixa Geral de Depósitos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Caixa d’Estalvis i Pensions de Barcelona (la Caixa), T‑255/09, EU:T:2012:383, punkt 82).
93 Tuleb meenutada, et osa „rock” kirjeldab ja kiidab selgesti varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupu ja teenuseid. Seetõttu ei saa eespool punktides 91 ja 92 viidatud kohtupraktika põhjal see olla kaubamärkide perekonna ühine osa.
94 Teiseks kinnitab seda järeldust 30. jaanuari 2014. aasta kohtumäärus Industrias Alen vs. The Clorox Company (C‑422/12 P, EKL, EU:C:2014:57, punkt 45), milles Euroopa Kohus leidis, et kaubamärkide CLOROX ja CLORALEX segiajamise tõenäosuse olemasolu nentimine ei tähenda veel seda, et tunnustatakse varasema kaubamärgi omaniku monopoli osale „clor”, mis on asjaomaseid kaupu selgesti kirjeldav, kuna segiajamise tõenäosuse olemasolu korral kaitstakse üksnes teatavat osade kombinatsiooni, ilma et kaitstaks sellesse kombinatsiooni kuuluvat kirjeldavat osa kui sellist.
95 Sellise kaubamärkide perekonna tunnustamisega, mille seeriatunnusega koostisosa on „rock”, aga just monopoliseeritakse osa „rock”, mis on selgesti varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupu ja teenuseid kirjeldav ja kiitev. Kaubamärkide perekonna olemasolu tunnustamisega antav laiendatud kaitse tähendab seda, et praktikas ei saa ükski teine ettevõtja registreerida kaubamärki, mis sisaldab osa „rock” ning vastavalt vajadusele võidakse tal selle osa kasutamine reklaamlausetes ja ‑materjalides isegi keelata. Selline vaba konkurentsi piirang, mis tuleneb inglise keele põhisõnavarasse kuuluva mõiste reserveerimisest ühele ainsale ettevõtjale, ei ole varasemate kaubamärkide omaniku loominguliste või reklaamialaste pingutuste kompenseerimise huviga põhjendatud. Kui tegemist ei ole kasutamise tulemusel suurenenud eristusvõimega, ei ole selles reservatsioonis seisnev kaubanduslik väärtus omaniku pingutuste tulemus, vaid vastav väärtus tuleneb üksnes asjaomase sõna algkeeles kindlaks määratud tähendusest, mis viitab asjaomaste kaupade ja teenuste omadustele.
96 Kolmandaks ei saa hageja õigustatult tugineda 27. aprilli 2010. aasta kohtuotsusele UniCredito Italiano vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Union Investment Privatfonds (UNIWEB) (T‑303/06 ja T‑337/06, EU:T:2010:160). Üldkohus rõhutas selles otsuses seeriatunnusega koostisosa „uni” eristusvõime suurust seoses asjaomaste teenustega ning leidis, et eristusvõime aste on selline, et kõnealune osa on ise võimeline tekitama asjaomase avalikkuse tajus vastava seeriaga otsest seost (kohtuotsus UNIWEB, eespool viidatud, EU:T:2010:160, punktid 35, 38 ja 39). Käesoleval juhul aga eristusvõime sellist astet ei esine.
97 Osal „uni” on tõepoolest tähendus Saksa keskmise tarbija jaoks, kuid seda ei saa otseselt seostada finantsteenustega, eelkõige fondiinvesteeringutega, mida varasemad kaubamärgid kohtuotsuse UNIWEB, punkt 96 eespool (EU:T:2010:160), aluseks olnud asjas hõlmasid. Seevastu käesolevas asjas käsitletav osa „rock” viitab varasemate kaubamärkidega hõlmatavate ehitusmaterjalide ja -teenuste omadustele. Kuna faktiliste asjaolude kontekst on selles olulises punktis teistsugune, ei saa nimetatud kohtuotsuses kohaldatud lahendust käesolevale asjale üle kanda.
98 Sellest tuleneb, et kuna käesoleval juhul osa „rock” kirjeldab ja kiidab selgesti varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupu ja teenuseid, ei saa ta olla kaubamärkide perekonna ühine tüvi.
99 Täiendavalt tuleb nentida, et igal juhul ei ole hageja tõendanud piisava arvu selliste kaubamärkide tegelikku kasutamist, mis võiksid moodustada kaubamärkide perekonna.
100 Kohtupraktika kohaselt ei saa kaubamärgi tegelikku kasutamist tõendada tõenäosuste või oletustega, vaid see peab tuginema konkreetsetel ja objektiivsetel tõenditel kaubamärgi tegeliku ja piisava kasutamise kohta asjaomasel turul (kohtuotsus VITAKRAFT, punkt 37 eespool, EU:T:2004:292, punkt 28, ja 30.11.2009, Esber vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Coloris Global Coloring Concept (COLORIS), T‑353/07, EU:T:2009:475, punkt 24).
101 Käesoleval juhul aga on ühtlustamisametis hageja poolt tegeliku kasutamise kohta esitatud tõendiks teatav vandega kinnitatud avaldus ning kataloogid, kus on kujutatud teatavad varasemaid kaubamärke kandvad kaubad.
102 Nagu apellatsioonikoda õigesti märkis, ei ole hageja esitanud sõltumatuid tõendeid nagu turu-uuringuid, arved või arvandmed reklaami kohta, mis kinnitaksid vande all antud avalduses esitatud arve. Peale selle tõendavad asjaomased kataloogid üksnes varasemate kaubamärkide olemasolu, ilma et oleks näidatud, millised on levitatud kogused ning ajavahemikud, mille jooksul vastav levitamine on aset leidnud.
103 Seetõttu ei ole hageja esitanud konkreetseid ja objektiivseid tõendeid varasemate kaubamärkide kogumi – või vähemalt niivõrd suure arvu nende kaubamärkide, mida saab kaubamärkide perekonnaks juba pidada – tegeliku ja piisava kasutamise kohta. Selle tõendamine on aga kaubamärkide perekonda puudutava kohtupraktika kohaselt nõutud (vt selle kohta kohtuotsus, 23.2.2006, Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Marine Enterprise Projects (BAINBRIDGE), T‑194/03, EKL, EU:T:2006:65, punktid 126 ja 127).
104 Kõike eeltoodut arvestades tuleb hageja argumendid kaubamärkide perekonna väidetava olemasolu kohta tagasi lükata.
105 Seetõttu tuleb hageja ainus väide tagasi lükata ning seega jätta hagi rahuldamata.
Kohtukulud
106 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (üheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Deutsche Rockwool Mineralwoll GmbH & Co. OHG‑lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 8. juulil 2015 Luxembourgis.
Allkirjad