Kohtuasi T‑548/12
Deutsche Rockwool Mineralwoll GmbH & Co. OHG
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse kujutismärk REDROCK – Varasemad siseriiklikud sõnamärgid ROCK, KEPROCK, FLEXIROCK, FORMROCK, FLOOR-ROCK, TERMAROCK, KLIMAROCK, SPEEDROCK, DUROCK, SPLITROCK, PLANAROCK, TOPROCK, KLEMMROCK, FIXROCK, SONOROCK PLUS, VARIROCK, SONOROCK ja MASTERROCK – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 53 lõike 1 punkt a
Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 8. juuli 2015. aasta otsus
1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
3. Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi olemasolu – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Kujutismärk REDROCK ja sõnamärgid KEPROCK, FLEXIROCK, FORMROCK, FLOOR-ROCK, TERMAROCK, KLIMAROCK, SPEEDROCK, DUROCK, SPLITROCK, PLANAROCK, TOPROCK, KLEMMROCK, FIXROCK, SONOROCK PLUS, VARIROCK, SONOROCK ja MASTERROCK
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 53 lõike 1 punk a)
4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
6. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 15)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 18)
3. Saksamaa territooriumil ei ole tõenäoline, et asjaomane avalikkus, kelle moodustavad ehitussektori erialaspetsialistid ning teatud juhtudel ka ehitusvaldkonnas hästi informeeritud keskmised tarbijad, kes ostavad asjaomaseid kaupu ehitustarvete kauplusest, ajab määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses segi ühelt poolt kujutismärgi REDROCK, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina on taotletud Nizza kokkuleppe klassidesse 1, 2, 17, 19 ja 37 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks, ja teiselt poolt sõnamärgi KEPROCK, mis on varem Saksamaal registreeritud klassidesse 17, 19 ja 37 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks, ning sõnamärgid REDROCK, FLEXIROCK, FORMROCK, FLOOR-ROCK, TERMAROCK, KLIMAROCK, SPEEDROCK, DUROCK, SPLITROCK, PLANAROCK, TOPROCK, KLEMMROCK, FIXROCK, SONOROCK PLUS, VARIROCK, SONOROCK ja MASTERROCK, mis on varem Saksamaal registreeritud klassidesse 17, 19 ja 37 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks.
Kahe kaubamärgi vahelisel foneetilise sarnasuse astmel on vähem tähtsust kaupade puhul, mida turustatakse nii, et asjaomane avalikkus tajub tavaliselt ostu tegemisel kaupu tähistavat kaubamärki ka visuaalselt. Nii on see vastandatud tähistega hõlmatud ehitusmaterjalide puhul, mida turustatakse nii, et keskmisel tarbijal on võimalik kaubal olevat kaubamärki visuaalselt tajuda. Samuti tuleb rõhutada, et asjaomaste kaupade valimisele asjaomase avalikkuse poolt eelneb tingimata nende kaupade omaduste uurimine kaupluses või internetis, kuna asjaomane avalikkus soovib olla kindel, et kasutatavad materjalid täidavad pikaajaliselt oma ülesannet ehitises, kuhu need ühendatakse. Need tingimused eeldavad ka seda, et asjaomane avalikkus peab olema enne valiku tegemist visuaalselt kaubamärgi kujutisega kokku puutunud.
Neil tingimustel kaubamärkide REDROCK ja KEPROCK segiajamise tõenäosus eraldi võttes puudub, isegi nende kaupade osas, mis kahe kaubamärgi puhul on identsed. Keskmine tarbija, kes on ostu sooritamisel eriti tähelepanelik, tajub kaubamärkide vahelisi erinevusi ega arva, et vastandatud tähiseid kandvad kaubad pärinevad samast kaubanduslikust allikast.
Sama kehtib kaubamärkidega REDROCK ja KEPROCK hõlmatud teenuste kohta. Asjaomane avalikkus ei aja vastandatud tähiseid segi seetõttu, et kaubamärgil KEPROCK on keskmine eristusvõime, asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse aste on eriti suur, see avalikkus soovib kaupade ja teenuste kaubandusliku allika isikuidentsust teada ning vastandatud tähised on visuaalselt vähesel määral sarnased ja foneetiliselt keskmisel määral sarnased, samas kui kontseptuaalne võrdlus ei anna tulemusi.
Arvestades asjaomase avalikkuse eriti suurt tähelepanelikkuse astet, piisab segiajamise tõenäosuse välistamiseks vaidlustatud kaubamärki varasematest kaubamärkidest FLEXIROCK, FORMROCK, FLOOR-ROCK, TERMAROCK, KLIMAROCK, SPEEDROCK, DUROCK, SPLITROCK, PLANAROCK, TOPROCK, KLEMMROCK, FIXROCK, SONOROCK PLUS, VARIROCK, SONOROCK ja MASTERROCK eristavatest erinevustest.
Osa „rock” kirjeldab ja kiidab selgesti varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupu ja teenuseid. Seetõttu ei saa see olla kaubamärkide perekonna ühine osa. Sellise kaubamärkide perekonna tunnustamisega, mille seeriatunnusega koostisosa on „rock”, aga just monopoliseeritakse osa „rock”, mis on selgesti varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupu ja teenuseid kirjeldav ja kiitev. Kaubamärkide perekonna olemasolu tunnustamisega antav laiendatud kaitse tähendab seda, et praktikas ei saa ükski teine ettevõtja registreerida kaubamärki, mis sisaldab osa „rock” ning vastavalt vajadusele võidakse tal selle osa kasutamine reklaamlausetes ja -materjalides isegi keelata. Selline vaba konkurentsi piirang, mis tuleneb inglise keele põhisõnavarasse kuuluva mõiste reserveerimisest ühele ainsale ettevõtjale, ei ole varasemate kaubamärkide omaniku loominguliste või reklaamialaste pingutuste kompenseerimise huviga põhjendatud. Kui tegemist ei ole kasutamise tulemusel suurenenud eristusvõimega, ei ole selles reservatsioonis seisnev kaubanduslik väärtus omaniku pingutuste tulemus, vaid vastav väärtus tuleneb üksnes asjaomase sõna algkeeles kindlaks määratud tähendusest, mis viitab asjaomaste kaupade ja teenuste omadustele.
(vt punktid 19, 24, 74–76, 78–81, 88, 93 ja 95)
4. Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki kui tervikut ega hakka selle koostisosi eritlema.
Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei saa piirduda sellega, et arvesse võetakse ainult ühte mitmeosalise kaubamärgi koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida iga kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista seda, et asjaomase avalikkuse mälus tekkinud tervikmuljes võib kombineeritud kaubamärgist mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa. Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui nimetatud koostisosa võib asjaomase avalikkuse mälus püsivas kaubamärgikujutises üksi domineerima hakata, nii et selle kaubamärgi teised koostisosad on märgi tervikmuljes tähtsusetud.
Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei saa piirduda sellega, et arvesse võetakse ainult ühte kombineeritud kaubamärgi koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida iga kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista seda, et asjaomase avalikkuse mälus tekkinud tervikmuljes võib kombineeritud kaubamärgist mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa. Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal. Sellise juhtumiga võib olla tegemist siis, kui kõnealune koostisosa võib asjaomase avalikkuse mällu jäänud kaubamärgi kujutises üksi domineerima hakata, mistõttu selle kaubamärgi kõik teised koostisosad on selle tervikmuljes tähtsusetud.
Kuigi üldjuhul tajub keskmine tarbija kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile, identifitseerib ta siiski sõnalist tähist tajudes selle sõnalisi osasid, millel on tema jaoks konkreetne tähendus või mis on sarnased sõnadele, mida ta teab. Tarbija jaoks arusaadavate sõnaliste osade identifitseerimine on vastandatud tähiste foneetilise, visuaalse ja kontseptuaalse sarnasuse hindamise seisukohalt asjakohane.
Miski ei takista apellatsioonikojal aga identifitseerida kõigepealt vastandatud tähiste arusaadavad osad, hinnata nende eristusvõimet ning võrrelda seejärel asjaomaseid tähiseid tervikuna. Selline lähenemine on täiesti kooskõlas viidatud kohtupraktikaga. Peale selle võib „eristavate” ja „domineerivate” osade identifitseerimine nõuda kaubamärgi kõigi koostisosade suhtelise eristusvõime hindamist ning seetõttu nende osade identifitseerimist, mis on vähem eristavad. Selline tegevus ei takista nendest kaubamärkidest jääva üldmulje arvessevõtmist uurimise hilisemas etapis.
(vt punktid 32, 33, 37 ja 43)
5. Kaubamärgi ühe koostisosa eristusvõime kindlakstegemisel tuleb hinnata selle osa suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõtjalt pärinevana, ning seeläbi eristada neid kaupu või teenuseid muude ettevõtjate omadest. Nimetatud hindamisel tuleb arvestada eelkõige kõnealuse osa eriomaseid omadusi, et välja selgitada, kas sellel puudub eristusvõime seoses kaupade või teenustega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.
(vt punkt 34)
6. Seostamise tõenäosus on segiajamise tõenäosuse erijuhtum, millele on omane asjaolu, et sihtrühm ei aja asjaomaseid kaubamärke otseselt küll segi, kuid võib neid tajuda sama omaniku kahe kaubamärgina. Selle kriteeriumi arvessevõtmiseks on vajalik, et kehtetuks tunnistamise taotlus põhineks mitmel ühist tunnust omava kaubamärgi olemasolul, mis võimaldavad neid käsitada samasse kaubamärkide seeriasse või perekonda kuuluvana. Samas on kaubamärkide seeria või perekonna tegur asjakohane üksnes siis, kui ühine osa on eristav. Kui nimetatud osa on kirjeldav, ei saa see segiajamise tõenäosust tekitada.
Kaubamärkide perekonnale antavale laiendatud kaitsele ei saa õigustatult tugineda siis, kui varasemate kaubamärkide ühine osa on asjaomaseid kaupu ja teenuseid selgesti kirjeldav. Mõiste, mis viitab nimetatud kaupade ja teenuste olemusele, ei saa olla kaubamärkide perekonna eristav ühine tüvi.
(vt punktid 91 ja 92)